Thursday, July 20, 2017

Laste unehäiretest


Mida peaks õpetaja teadma lapse unehäiretest?

Tänane teema kirjutamiseks on laste unehäired (sleep disturbances, sleep disorders). Mul on kogemustepagasis üks põhikooli õpilane, kelle individuaalõppe vajadus baseerus unetsükli häiretel - pärast miskit operatsiooni läks totaalselt paigast ära tema ööpäevane une-ärkveloleku aeg ja seega juhtus sageli, et ta ei suutnud oma uneperioode kontrollida ja jäi tavaklassis tundides lihtsalt magama, mis mõistagi põhjustas üsna ebamugavaid ja piinlikke hetki. Kooli juhtkond võimaldas lapsel individuaaltunde võtta. Laps ise on mitmel alal vägagi andekas, lahtise käega joonistaja ja väga tubli inglise keele oskaja, aga mida pikemalt temaga töötasin, seda enam tekkis veendumus, et tegu oli ka ilmselt mingit sorti diagnoosimata ADH-äärealaga. Et erivajadustega seoses unehäireid väga sageli just ei mainita, tavaliselt räägitakse ikka ADHst, autismist, düsleksiast-düsgraafiast jne, otsustasin suvepuhkuse ajal seda teemat iseseisvalt veidi uurida ja tähendan oma leiud siia ka üles koos allikatega, ehk on kellelgi veel kunagi samalaadseid teadmisi vaja.

Photo credit: http://www.abovetopsecret.com/forum/thread948596/pg1

Kõigepealt vaatasin, mida eesti keeles leida võib. Esmane guugeldamine otsinguga “erivajadus unehäire” andis tulemuseks umbes kolm lehekülge pahna, millest noppisin välja ühe saidi, mis pakub korraliku ülevaate unehäiretest, kliinikum.ee - seal on lahti räägitud rahvusvaheline psüühika- ja käitumishäirete klassifikaator RHK-10/V, kus on vasakul leheserval eraldi alajaotus F51 Mitteorgaanilised unehäired, mille all on lähemalt selgitatud insomnia, hüpersomnia, une-ärkveloleku rütmihäire, somnambulismi, unepaanika, uneärevuse jmt olemust ja tunnuseid. Lisaks on antud iga juhtumi puhul diagnostilised juhised ja diferentsiaaldiagnoosid.

Õpetajad võivad koolis kõige tõenäolisemalt kokku puutuda hüpersomniaga F51.1 (mis EI OLE ebapiisava une (nt öine arvutisolek) tagajärg!!!): pikemal perioodil (vähemalt kuu aega) vältav ülemäärane päevane unisus, mis on lisaks seotud mingit laadi psühhopatoloogia tunnustega; tunduvalt pikenenud virgumisperiood (sleep drunkenness).
Samuti on tõenäoline koolis kokku puutuda une-ärkveloleku rütmi F51.2 häiretega, mis võivad oma olemuselt olla kas psühhogeensed või orgaanilised. Viimasega kaasnevad sageli isiksusehäired ja meeleoluhäired, sest inimese sisemine bioloogiline kell (= tsirkadiaanostsillaator, jälle sõna võrra rikkam :D ) on paigast ära. Enamasti on selle häire all kannatajad lisaks emotsionaalses madalseisus, nende une-ärkveloleku rütm pole ühiskonnas tavapärasena mõistetava rütmiga sünkroonne ja tekitab pingeid nii emotsionaalses ja sotsiaalses võtmes kui ka õpilase puhul õpitulemustes. Igati kasulik lugemine.

Selle otsingu alt midagi muud asjalikku ei leidnudki. Edasi vaatasin, mida inglise keeles leiab näiteks une-ärkveloleku rütmi häirete kohta (circadian rhytm sleep disorder, CRSD). Wikipediast saab teada, et selliste häiretega inimesed on küll võimelised organismile vajaliku une täis magama, kui neile võimaldatakse teha seda omaenda keha bioloogilise kella järgi, kuid see rütm võib oluliselt erineda ühiskondlike normide kohaselt normaalseks peetavast ajakavast ja seega tekitada suurt stressi häire käes vaevlejale. Wikis on tsiteeritud uneuurijat Yaron Daganit, kes väidab, et “sedalaadi häired võivad põhjustada psühholoogilisi ja funktsionaalseid vaevusi, neid diagnoositakse ja ravitakse sageli valesti põhjusel, et arstid isegi ei tea, et selline häire võib olemas olla”. Või umbes nii. Mis siis veel õpetajatest rääkida, kellel on niigi muresid üle pea.

Unerütmihäired võivad olla tingitud välistest teguritest (extrinsic type), nt öistest vahetustest tööl või minu näite puhul kirurgilisest sekkumisest; ja kaasasündinud teguritest (intrinsic type), mille all tuuakse eraldi välja järgmised:
*ASPD ehk advanced sleep phase disorder, mille puhul inimesel on raskusi õhtul ärkvel püsida ja hommikul “normaalse” kellaajani välja magada.
*DSPD ehk delayed sleep phase disorder, mille puhul inimene jääb magama ja ka ärkab palju hiljem kui normaalseks peetakse, vahel kaasnevad ka öösel täielikult ärkvel veedetud perioodid.
*Ebareeglipärane une-ärkveloleku rütm (irregular sleep-wake disorder), mille puhul inimene magab täiesti ebareeglipärastel aegadel, sageli rohkem kui kaks korda ööpäevas, öösel tihti ärgates ja päeval mitmeid kordi tukastades, kuid ealiselt vajaliku arvu tunde uneaega siiski täis magades.
*Mitte-ööpäevase-tsükli unehäire (tõlge on kohmakas, inglise keeles non-24-hour sleep-wake disorder; non-24=hypernychtheremal syndrome), mille puhul inimese ööpäevane unerütm ja ärkvelpüsimise aeg on juba mitmete päevade raames täiesti paigast ära.

Häirete põhjuseks arvatakse olevat organismi võimetus reguleerida une-ärkveloleku aega vastavalt ümbritsevast keskkonnast saadavatele vihjetele-signaalidele ühiskondlike normide poolt aktsepteeritavatel aegadel, magatakse näiteks kella 4st varahommikul kuni hilislõunani vmt. Mõni unetsüklihäirega inimene küll reageerib looduse poolt paika pandud 24-tunnisele ööpäevale, kuid enamasti on nende organismi uneajatsükkel siiski kas palju pikem või oluliselt lühem ega kohandu n-ö normiks peetava ööpäevaga ja inimene ise ei saa seda eriti kontrollida.

Photo credit: https://www.recoveryranch.com/articles/trauma-and-ptsd-articles/ptsd-related-sleep-problems-far-different-from-insomnia/

Wikipedia sedastab, et unetsükli häired (näiteks insomnia) käivat sageli (aga mitte ilmtingimata) kaasas nt ADH-diagnoosiga, viidates geneetilisele polümorfismile (vt genetic polymorphism), kuid möönab samas, et põhjalikke uuringuid selles vallas läbi viidud pole.

Teraapilistest võtetest mainitakse Wikipedias käitumissoovitusi (vältida tukastamist, kofeiini, ergutavaid aineid; heita voodisse vaid uneajaks jne), samuti pimendamist (valguse blokeerimist õhtul, et mõjutada melatoniinikoguse tootmist; melatoniin on käbinäärmes sünteesitav hormoon, mis reguleeribki organismide ööpäevast tsüklit: melatoniini sünteesi hulka reguleerivad ajust hüpotalamusest algavad närviteed, mille aktiivsus sõltub reetina fotoretseptorite aktiveerumisest ehk lihtsamalt, silmadeni jõudva valguse hulgast. On kindlaks tehtud, et melatoniini tootmine hakkab suurenema õhtul pärast pimeduse saabumist.) Ravimitest kasutataksegi melatoniini, mis EUs on retseptiravim, USAs ja veel paljudes maades saadaval käsimüügis. Melatoniini kasutatakse ka ADH-ravis, sest ADH puhul välja kirjutatavad muud ravimid põhjustavad sageli unetust. Ravimitest mainitakse veel modafiniili (Provigil), kasuks tulevad ka teised unerohud. USAs kasutatakse non-24-hour tsüklihäire puhul Tasimelteoni, teise nimega Hetlioz. Lisaks üritatakse rakendada kronoteraapiat, mis sisuliselt pole muud kui katse kohandada voodissemineku ja ärkamise aega üldlevinud ühiskondlikele normidele vastavaks.
(Allikas: https://en.wikipedia.org/wiki/Circadian_rhythm_sleep_disorder)

Mõnevõrra targem ikka ;)

Ma pole kursis ja kuskilt ei tule hetkel välja ka, kui palju on Eestis uuritud, kui suur osa lastest unehäirete all võivad kannatada. Inglise keeles on teemat rohkem arutatud ja kui guugeldada, leiab materjali küll. Näiteks on saidil schoolbehavior.com keegi kodanik Leslie E. Packer (PhD, Kennedy Krieger Institute) väitnud, et kuni kolmandik lastest põhikooli osas vaevlevad unehäirete käes ja teismeliste hulgas on vastav protsent 10. Seda on ju palju! Packer juhib tähelepanu, et unehäired kaasnevad terve rea muude diagnoosidega (ADH, autismispektrihäired, Tourette’i sündroom (motoorikaga seotud krooniliste tikide (kontrollimatud sundliigutused) ja vähemalt ühe vokaalse kontrollimatu tiki (nt köhatus, mõne hääliku venitamine vmt) esinemine); rahutute jalgade sündroom, obsessiiv-kompulsiivne ehk sundhäire, bipolaarsuse häire (varasem maniakaal-depressiivne psühhoos), depressioon jpm) ja seetõttu tuleks unehäiretele  oluliselt rohkem tähelepanu pöörata, sest need põhjustavad hälbeid nii käitumises kui ka õpitulemustes. Packeri meelest peaksid koolid tegema koostööd vanematega, et unega seotud hälbed avastada ja diagnoosida ning nendega tõsiselt tegeleda.
Packeri sõnul on laste tavapärane uneaeg eri arenguetappidel järgmine:
3-6 aastastel 10-12 tundi ööpäevas,
7-12 aastastel 10-11, mõnedel andmetel 9-11 tundi ööpäevas,
12-18 aastastel noortel vähemalt 8-10 tundi ööpäevas.

Vanematele soovitab Packer tähele panna järgmisi ohumärke kodus, mis kestma jäädes võivad viidata unehälvetele: norskamine, sagedased või kroonilised probleemid magamajäämise või ärkamisega, uneskõndimine, öised õudusunenäod, muud silmatorkavad tegevused ajal, mil laps peaks rahulikult magama; samuti lapse nõudmine, et vanemad peaksid olema juures, kuni ta uinub jne. Samuti tuleks jälgida ravimite kõrvalmõju, eriti kui ravimit mingi muu konditsiooni puhul vahetatakse. Ka õpetaja peaks ravimite kõrvalmõju märgates teavitama lapsevanemat, et vastav info jõuaks sedakaudu ka raviarstini. Uneteadlikkuse teemat tuleks arutada lastevanemate koosolekutel ja õpetajate töökoosolekutel praegusest palju enam. Packeri üks soovitus on koolidele uneprobleemidega lastele võimaldada kas individuaaltunde, hilisemat päeva alustamise võimalust või siis päeva alguses tunde, mis ei nõua kohe varahommikul täiel määral tähelepanu teritamist.

(Allikas: http://www.schoolbehavior.com/disorders/sleep-disorders/sleep-problems-overview/)

No vaat nii. Kui järgmisel korral laps tunnis tukub, siis on (peale arvuti ja laiskuse) veel, millele mõelda ;) 

Wednesday, July 19, 2017

Käitumisraskused emotsionaalse trauma tõttu


Kuidas õpetajana aidata lapsi, kes on läbi teinud emotsionaalse trauma?
(Allikas: edutopia.org, Lori Desautels, aprill 2017)



Kogemustega haridustöötaja Lori Desautels (Butler University) pakub Edutopia artiklis aprillis 2017 välja neli töövõtet, kuidas toetada õpilasi, kes on hetkel või siis minevikus läbi teinud emotsionaalselt raske olukorra. Maandamata sisemised pinged ja ärevus väljenduvad laste puhul sageli käitumisraskustena.

Väljend “emotsionaalne häiritus” tähendab lapsele käitumise ja vaimse tervise mõttes suurt väljakutset. Emotsionaalselt häiritud laste arenguloost võib tavaliselt leida intsidendi, kus side lapse emotsionaalselt toetava hooldaja/kasvatajaga on mingil põhjusel katkenud või on varasemas lapsepõlves toimunud mingi olulise tähtsusega traumeeriv sündmus (lahutus, surm, kolimine, kodused vägivaldsed riiud, alkoholism, hoolimatus, vmt), mille järelmõjud on ulatuslikud ning millega seotud emotsioone ei oska laps üksipäini ei analüüsida ega mõista. Sellised lapsed kannatavad pidevalt ärevushäirete ja liigse murelikkuse pärast, mis omakorda üsna sageli väljenduvad käitumishälvetes, mis segavad õppimisprotsessi.

Desautelsi sõnul on hea uudis see, et ümbritsev turvaline ja toetav keskkond aitab lastel lõpuks sisemise stabiilsustunde taastada. Täiskasvanu roll on aidata lapsel mõista, kuidas negatiivsed emotsioonid seavad ohtu õppimise protsessi üldisemalt ja õpitulemused konkreetsemalt. Sageli võivadki käitumisraskuste taga olla just emotsionaalsed üleelamised, mida laps sageli ei oska analüüsida ega viha või hirmu adekvaatselt kontrollida ega suunata.

Desautels pakub artiklis välja neli töövõtet, mida ta on õpilastega tunnis tulemuslikult kasutanud:

1. Aita lapsel aru saada, kuidas aju ja emotsioonid tema elu mõjutavad
Desautelsi klass on jaotatud eri aju-piirkondadeks. Näiteks võivad lapsed tema tunnis minna rahunemisnurka, kus negatiivsest emotsioonist omas tempos vabaneda. Nurgale on nimeks pandud “Amügdala esmaabi” ning eelnevalt on lastele selgitatud, et just amügdala on ajus see piirkond, mis tekitab emotsioonile reaktsiooni ja annab kehale käskluse stiilis võitle/põgene/tardu paigale. Ärevushäire all kannatav laps peab saama võimaluse vaikselt tööd teha, sellise vajadusega lastele on klassis mõeldud hipokampuse-nurk, mille nimi viitab aju sellele piirkonnale, mis tegeleb mälu, informatsiooni salvestamise ja oskusega seostada uusi asju juba varem õpituga. Lisaks on Desautelsi klassis kasutusel ka nn otsmikusagara piirkond, probleemidele lahenduse otsimise nurk. Seal saavad õpilased probleeme omavahel arutada, dokumentaale vaadata või koostööd teha.

Kui lastele selgitada (esialgu muidugi lihtsas võtmes), kuidas aju funktsioneerib ning kuidas emotsioonid ja reaktsioonid nende käitumist mõjutavad, mõistavad nad iseennast ja kognitiivseid protsesse paremini ning mõistmine aitab neil rahuneda ja tõhusamalt oma käitumist kontrollida. Seega on turvaline ja toetav keskkond ülioluline, et laps õpiks pingeid maandama, õppima ja sotsialiseeruma.

2. Märkmepaberi süsteem ehk individuaalne tagasiside
Desautels rõhutab, et enne igasugust tulemuslikku õppimisprotsessi on ülioluline saada käitumine kontrolli alla. Mõnikord laseb ta lastel märkmepaberile üles tähendada, kuidas nad end parajasti tunnevad (töötab hästi laste puhul, kel on raskusi suulise eneseväljendusega) ja mida nad peaks tegema, et rahuneda ja õppimiseni jõuda. Kui laps seab ise endale eesmärgi, on seda lihtsam järgida kui siis, mil käsklus tuleb täiskasvanult. Ka tagasiside käitumisele ja eesmärgi täitmisele annab õpetaja väiksel märkmepaberil, nii saab laps tagasiside, aga seda ei tehta teiste ees ja avalikult, vaid individuaalselt, ainult talle. Eesmärgi täitmise eest tuleb last kiita (nt tubli, suutsid rahuneda vmt). Kui eesmärk jääb täitmata, tuleb lapsega koos analüüsida, mis läks untsu ja mida järgmisel korral annaks paremini teha. 

3. Wlodkowski strateegia / struktureeritud emotsionaalne toetus
Desautels kirjeldab, kuidas ta kasutab psühholoog Raymond Wlodkowski "2x10 strateegiat", mis seisneb selles, et õpetaja pühendab käitumishäirega lapsele vähemalt kümme päeva järjest igapäevaselt vähemalt kaks minutit, mil laps võib temaga rääkida kõigest, mis teda huvitab, kuni see on eakohane ja sobilik. Wlodkowski sõnul parandab selline järjepidev tähelepanu (ärakuulamine) probleemse lapse käitumist kuni 85 protsenti. Lisatähelepanekuna toob Desautels välja, et selline tähelepanu võimaldamine paariks minutiks parandab lisaks ka kogu klassi käitumist
Lapsed tahavad sageli oma emotsioone jagada, et näha teiste inimeste reaktsiooni ja võrrelda seda enda emotsioonide ja reaktsioonidega, et näha, kas nad on ikka n-ö “õigel teel”.

4. Lukustatud päevik turvaliseks eneseväljenduseks.
Desautels viitab, et kui me oma mõtted ja tunded kirja paneme, analüüsime alateadlikult olukorda, maandame negatiivsust ning teeme aju otsmikusagaras ruumi uutele positiivsetele emotsioonidele ja suuremale teadlikkusele enesest ja oma reaktsioonidest. Lukustamisvõimalusega märkmik või päevik annab lapsele võimaluse ärevus n-ö maha laadida ja samal ajal analüüsida ja mõista, mis teda segab ja vaevab, laskmata kellelgi teisel oma privaatsust häirida. Ka joonistamine või millegi meisterdamine maandab sageli pingeid. Kui lapsel on raskusi suulise eneseväljendamisega, on selline salapäevik hea võimalus talle õpetada, kuidas niisugune märkmik võib olla usaldusväärne sõber, kui inimesed ümberringi pole võib-olla nii usaldusväärsed. Negatiivsed emotsioonid on vaja õpitulemusteni jõudmiseks kõigepealt maha laadida ja iga lapse puhul on vaja selgeks teha, missugune vorm selleks just temale kõige paremini sobib - usalduslik jutuajamine, tunnete paberile kirjutamine või emotsioonide pildiks vormistamine.

Desautels rõhutab, et täiskasvanul on ülioluline leida viis, kuidas oma töövõtet tunnis rakendada. Lapsele, kes on emotsionaalselt lukustunud ja kelleni suuline jutt ei jõua, võib sõnum kohale jõuda just individuaalse kirjakesena, visuaalselt. Hea näide on värvilistest paberitest valgusfoor, kus punane värv keelab kogu klassile rääkimise ära ja räägib ainult õpetaja, kollane lubab probleemi pinginaabriga vaikselt arutada ja roheline lubab rühmas valjuhäälsemat diskussiooni jne. Mõne asja saab selgeks õpetada hoopis mängides. 

Täiskasvanuna ei tohi me unustada, et ka käitumine on kommunikatsioonivorm. Laps ei oska sageli tundeid ja ärevust sõnades väljendada nagu täiskasvanud seda teevad, seega õpetaja üks ülesandeid klassiruumis on üritada laste käitumisest välja lugeda nende võimalikud sisemised mured, mida väline käitumine võib peegeldada. Samuti on täiskasvanu ülesanne parimate õpitulemuste saavutamiseks tagada kontroll käitumise üle enne, kui õppimise juurde asutakse. 


Originaalartikkel: https://www.edutopia.org/article/reaching-students-emotional-disturbances-lori-desautels?utm_source=facebook&utm_medium=socialflow
Photo credit: https://mind42.com/mindmap/fe2cab3e-1c77-4298-b757-a2949aebe301?rel=gallery 

Monday, July 10, 2017

Vanillikreem, Crema Pasticciera, Italian Custard Cream



This blog post is in Estonian, for English version of making Italian custard cream (Crema Pasticciera) please scroll down until you'll find it below.


Suvi ja puhkus!!! Aega jännata söögitegemisega ja Itaalia köök on teadagi mu lemmik. Niisiis, tähendan siia edaspidiseks üles Itaalia köögi paljude magustoitude ja küpsetiste olulise osa - vanillikreemi, Crema Pasticciera. Sedalaadi kreemi kasutatakse ohtralt ka Portugali küpsetistes ja magustoitudes.

1 l täispiima 
8 munakollast
160 g tuhksuhkrut
80 g sõelutud jahu
kas üks vanillikaun või ühe sidruni riivitud koor. 

1. Vala täispiim potti ja vastavalt maitse-eelistustele lisa kas vanillikaun või ühe sidruni riivitud koor (sidrun võiks olla kas öko- või vähemalt voolava vee all väga-väga hoolega pestud). Mulle meeldib iga kell rohkem oivaline sidruniaroom ja -maitse, seega teen enamasti sidruniga, mõni on alati kodus. Piim kuumutada keskmisel kuumusel või isegi alla selle ja valada läbi sõela. Mõistlik oleks võimalusel kasutada paksupõhjalist anumat, et kreem põhja kinni ei jääks, eriti pärastpoole.


Photo credit: foodfulife.com

2. Võta suur kauss ja vispelda munakollased tuhksuhkruga korralikult vahtu. Vispeldama hakata tuleks kohe, kui tuhksuhkur on munakollastele lisatud, et seismisel ei tekiks suuri tükke. Seejärel lisa vahustatud munale jahu ja sega aeglaselt suunaga alt üles jahu munasegusse, kuni tulemus on ühtlane.



Photo credit: foodfulife.com

3. Nüüd tuleb ühtlaselt segades valada kuumutatud piim munasegusse ja segada jälle ühtlaseks. Seejärel tuleb segu valada (soovitavalt paksupõhjalisse) potti ja kuumutada madalal tulel PIDEVALT JA ÜHTLASELT, KUID MITTE VÄGA TUGEVASTI SEGADES ca 5 minutit. Seejärel keera kuumus kinni ja vala kreem kaussi jahtuma. Et jahtuvale kreemile ei tekiks jahtudes nn nahka, on mõistlik katta see õrnalt toidukilega ja seejärel pista külmikusse. Külmikust võttes tuleks kreem enne kasutamist korralikult läbi segada. Mõistlik on külmas seisev kreem ära kasutada kolme päeva jooksul.


Photo credit: foodfulife.com


English version: for making Italian custard cream Crema Pasticciera, you'll need

1 litre whole milk
8 egg yolks
160 g caster sugar (superfine sugar)
80 g sifted flour
1 vanilla pod or the grated zest of an organic lemon (or carefully rinsed usual one)

First, bring the milk with vanilla pod (or lemon zest, whichever you prefer) to a boil, then sieve the milk.
Then take a large bowl and whisk the egg yolks with sugar until you get the creamy mixture. You should mix the yolks with caster sugar at once, in order to prevent sugar lumps from forming.
Add the flour to the egg mixture and stir gently from the bottom upwards.

Now, carefully pour the hot milk into the mixture and stir. After that, put the cream onto the medium-low heat to thicken about 5 minutes or so, constantly but still very gently stirring.
After ca 5 minutes, turn the heat off and pour the cream again into a bowl to cool. You can stir from time to time. To prevent the skin from forming on the top, cover the cream with a kitchen cling film and put the bowl into the refrigerator.

Before using, stir the cream first. Kept in the refrigerator, the custard cream should be used within three days. That's it, enjoy! ;)




Monday, May 1, 2017

Talupojatoidud vanast retseptivihikust. Puljongid ja supid

TALUPOJATOIDUD - VANAKOOLI RETSEPTE

PULJONGID

LIHAPULJONG

1 kg kondiga liha
1,5-4 l vett

Keeta madalal kuumusel 3-4 tundi, riisuda vaht. Pehmenenud liha korjata välja, konte keeta edasi. Maitsejuured (porgand) lisada tund enne keetmisaja lõppu. Valminud puljong kurnatakse.

KALAPULJONG

Kiisa, ahvenat, koha, haugi
Vett
Veini
Võid
Porrulauku, peterselli, sibulat, porgandit

Keeta madalal kuumusel 20-30 minutit.

 KANAPULJONG

Kanakonte, kanajalgu
Vett
Porrulauku, peterselli, sibulat, porgandit

Keeta madalal kuumusel 1-1,5 tundi, kurnata.

KÖÖGIVILJAPULJONG

Sellerit, rooskapsast, lillkapsast, herneid, kaunu, tomateid, pastinaaki, porrut, sparglit või teisi köögivilju. Mida rohkem erinevaid, seda parem maitse.
Vett

Keeta madalal kuumusel kaane all 1-2 tundi, kurnata.

SEENEPULJONG

Seeni
Pärast vahu koorimist porgandit, sibulat
Vett

Keeta madalal kuumusel 20-30 minutit.



SUPID

BORŠ

2,5 l vett
500 g kondiga liha
500 g peeti
300 g värsket kapsast
1 porgand
1 petersell
1 sibul
100 g tomatipüreed
1 spl jahu
3 spl võid
2 tl suhkrut
2 spl äädikat
hakitud rohelist peterselli
hapukoort



Keeta kondilihast puljong. Peedid puhastada, riivida, lisada äädikas ja kuumutada võis. Lisada puljong, suhkur, tomatipüree ja kuumutada. Keevale puljongile lisada kapsaribad ja kuumutatud peedid ning keeta. Enne valmimist lisada eelnevalt kuumutatud jahu. Maitsestada soola, suhkru, hakitud peterselliga. Serveerida hapukoorega.

VÄRSKEKAPSASUPP

2,5 l vett
500 g kondiga loomaliha
800 g värsket kapsast
500 g kartulit
100 g kaalikat
1 porgand
1 petersellijuur
1 sibul
1 porru
hapukoort
hakitud rohelist peterselli v tilli

Keeta puljong. Värske kapsas ribadeks, kartulid ja kaalikad pesta ja tükeldada. Keevale puljongile lisada keemise järjekorras kaalikad, porgand, kapsas ja kartulid. Keeta, maitsestada soolaga. Serveerida hapukoore ja hakitud maitserohelisega.

HAPUKAPSASUPP

2,5 l vett
500 g sealiha
700 g hapukapsast
2 porgandit
2 peterselli
1 sibul
pool klaasi tomatipüreed
1 spl jahu
2 spl võid
hapukoort
soola, suhkrut

Keeta puljong. Hapukapsas kuumutada või ja vähese veega, lisada hakitud porgand ja tomatipüree. Kui kapsad pehmed, lisada need keevasse puljongisse.  Jahu kuumutada rasvas ja lisada supile. Maitsestada soola ja suhkruga. Serveerida hapukoorega.

RASSOLNIK

2,5 l vett
500 g kondiga liha
700 g kartulit
1 petersell
jupike sellerit
1 sibul
2 porrut
200 g marineeritud kurke
100 g hapuoblikaid v noori spinatilehti
100 g kruupe
seaneeru või -südant
hapukoort
hakitud maitserohelist

Keeta puljong. Neer v süda kupatada, keeta ja tükeldada. Kurgid koorida, tükeldada. Oblikad v spinat pesta, lõigata ribadeks. Keevale puljongile lisada kruubid, kartulid, spinat. Keeta. Lisada tükeldatud neer ja lõpuks kurgid. Maitsestada soolaga. Serveerida hapukoore ja maitserohelisega.

SELJANKA

2,5 l vett
500 g kondiga sealiha
200 g vasikaliha
200 g loomaliha
100 g sinki
100 g viinereid
200 g neeru
200 g sibulaid
200 g marineeritud kurke
50 g oliive
100 g tomatipüreed
2 spl võid
1 sidrun
hapukoort

Keeta puljong. Neer kupatada ja keeta, liha kuumutada, keeta ja tükeldada. Kuumutada või, pruunistada hakitud sibul ja tomatipüree. Kurgid koorida ja tükeldada. Kurgid keeva puljongisse, lisada sibul tomatipüreega, oliivid, keeta. Seejärel lisada vasikaliha, loomaliha, neerud, sink, viinerid, sidrunimahl. Maitsestada soola ja maitserohelisega.

HERNESUPP

2,5 l vett
600 g suitsuribi
200 g herneid
1 sibul
1 petersell
1 porgand
2 spl võid



Herned leotada üleöö. Suitsuribi koos leotatud hernestega keema, supijuured puhastada, kuumutada võis, lisada supile 20-30 minutit enne lõppu. Maitsestada, serveerida röstitud saiakuubikutega.

KALASUPP

2,5 l vett
800 g kala (tursk, ahven, kiisk vmt)
500 g kartulit
1 sibul
1 petersell
1 porru
0,5 l piima
1 spl jahu
1 spl võid
hakitud maitserohelist

Kala puhastada, panna keema külma veega, lisada supijuured. Kala tõsta 20-30 min pärast välja, puljong kurnata, lasta uuesti keema, lisada kartul, pehmele kartulile pruunistamata jahu, keeta, lõpuks lisada uuesti kala. Serveerimisel lisada hakitud maitserohelist.

PIIMASUPP MANNAGA

1,6 l piima
1 klaas mannat
soola
võid
(magusale supile suhkrut ja kaneeli)

Piim keema, lisada pidevalt segades peene joana manna, keeta 5-10 minutit. Maitsestada.

FRIKADELLISUPP

Frikadellide valmistamiseks:
300 g seguhakkliha
2 spl riivsaia
1 muna
1 spl koort
2 spl vett
soola
valget pipart
paprikapulbrit

Supiks:
2,5 l vett
500 g kondiga liha
600 g kartulit
2 porgandit
1 petersell
1 sibul
1 porru
hakitud maitserohelist

Valmistada frikadellisegu, lasta seista. Keeta puljong. Pesta ja tükeldada porgandid ja kartulid ning tõsta need keemisjärjekorras (porgand enne) keeva puljongisse. Seni vormida frikadellid. Kui kartul peaaegu pehme, lisada frikadellid ja keeta, kuni supp valmis. Maitsestada soola, pipra ja maitserohelisega.

KARTULISUPP MAKARONIDEGA

2,5 l vett
500 g kondiga liha
800 g kartulit
100 g makarone
1 porgand
1 petersell
1 sibul
1 porru
hakitud maitserohelist



Keeta puljong. Keevasse puljongisse porgand, kartul ja makaronid. Lõpuks lisada kuumutatud sibul ja jahu. Maitsestada ja lisada maitserohelist.

OASUPP

2,5 l vett
200 g ube
300 g suitsuliha
200 g kartulit
1 sibul
soola
3 spl hapukoort

Oad pesta ja leotada, panna keema leotusveega. Lisada suitsulihakamar, sibul ja veidi soola. Keeta peaaegu pehmeks ja lisada siis suitsuliha ja tükeldatud kartulid. Serveerida soovi korral hapukoorega.

NÕGESESUPP

2,5 l vett
500 g kondiga liha
800 g noori nõgeseid
300 g hapuoblikaid (või sidrunimahla)
1 porgand
1 petersell
2 porrut
1 spl jahu
2 spl võid
2 muna
4 spl hapukoort
hakitud rohelist peterselli

Keeta puljong. Nõgesed pesta ja keeta vees pehmeks, hakkida, lisada keevasse puljongisse. Oblikad pesta ja hakkida, lisada puljongisse. Kui oblikaid pole, võib lisada sidrunimahla v sutsakas sidrunhapet. Lisada võis pruunistatud jahu. Võib lisada nelki. Maitsestada. Serveerida keedetud muna, hapukoore ja hakitud maitserohelisega.

OBLIKASUPP

2,5 l vett
500 g kondiga liha
800 g hapuoblikaid
1 porgand
1 petersell
2 porrut
1,5 klaasi piima
5 muna
hakitud maitserohelist

Keeta puljong. Oblikad pesta ja hakkida, lisada keevasse puljongisse. Keeta. 2 muna kloppida lahti, lisada piim ja valada ettevaatlikult suppi. Maitsestada. Serveerida ülejäänud keedetud munadega ja hakitud maitserohelisega.

KARTULIPÜREESUPP

2,5 l vett
500 g kondiga liha
1,2 kg kartulit
1 porgand
1 petersell
1 väiksem sibul
2 porrut
2 spl jahu
2 spl võid
2 muna
1,5 klaasi piima

Keeta puljong. Kartulid keeta väheses vedelikus pehmeks, püreestada. Keevale puljongile lisada pruunistamata jahu ja püreestatud kartul. Keeta. Munad kloppida lahti, segada piimaga, valada puljongisse. Maitsestada soola ja võiga. Serveerida röstitud saiakuubikutega või pirukate kõrvale.

KÕRVITSAPÜREESUPP

2,5 l vett
500 g kondiga liha
800 g kõrvitsat
1 porgand
1 petersell
1 väiksem sibul
2 spl jahu
2 spl võid
1,5 klaasi piima
2 muna



Keeta puljong. Kõrvits puhastada, keeta väheses vedelikus ja püreestada. Keevale puljongile lisada kõrvits, pruunistamata kuumutatud jahu ja piima-munasegu. Serveerida röstitud saiakuubikutega.

LILLKAPSAPÜREESUPP

2,5 l vett
500 g kondiga liha
800 g lillkapsast
1 porgand
1 petersell
1 porru
3 spl jahu
4 spl võid
1,5 klaasi piima
2 muna

Keeta puljong. Lillkapsas keeta väheses vedelikus ja püreestada. Puljongile lisada lillkapsapüree, pruunistamata kuumutatud jahu, piima-munasegu. Serveerida pirukate või võileibadega.

KANAPÜREESUPP

2,5 l vett
1 kg kanakonte lihaga
porgand
petersell
väiksem sibul
3 spl jahu
2 spl võid
1,5 klaasi piima
2 muna

Keeta puljong. Kanaliha keeta, kurnata, püreestada ja kuumutada võis, lisada keevale puljongile, lisada lahtiklopitud muna-piimasegu, pruunistamata kuumutatud jahu. Maitsestada.

TOMATIPÜREESUPP

2,5 l vett
500 g kondiga liha
700 g värskeid tomateid
porgand
petersell
sibul
porru
2 spl riisi
2 spl jahu
2 spl võid
hapukoort

Keeta puljong. Tomatid püreestada. Riis keeta. Keevale puljongile lisada tomatipüree, keedetud riis, pruunistamata kuumutatud jahu. Maitsestada soola ja hapukoorega. Serveerida soojade võileibadega.

Allikas: mu 20 aastat vana retseptivihik, mis oleks vaja üleni netti kolida, lõpuks on 21. sajand :) 
Fotod: internetist