Olen aastaid õpetanud võõrkeelt nii klassiruumis lastele kui viimasel aastal ka videokõne vahendusel täiskasvanutele ja üks küsimus, mida alati küsitakse, on loomulikult järgmine: kuidas kõik need sõnad meelde jätta?
See on raske pähkel tõesti. Inglise keeles on tänu laensõnadele kokku üle poole miljoni sõna, ka parima tahtmise juures ei õnnestu elu jooksul neid kõiki selgeks saada. Saksa keeles on tunduvalt vähem, ligemale 180 000 sõna, kuid seegi on üle mõistuse suur hulk sõnu äraõppimiseks. Järelikult, tuleb teha mingi valik.
Töövõtteid on mitmeid, mida olen soovitanud. Inimesed siiski on väga erinevad ja igaüks peab alati ise katsetama, missugune mälutehnika võõrkeele sõnavara omandamiseks just talle kõige paremini sobib. Alljärgnevalt panen kirja mõned põhilisemad, mida olen ise katsetanud ja teistele soovitanud.
Esimene asi, mida alati välja pakun, on mõelda põhjalikult läbi, missuguses praktilises võtmes sõnavara sul eluliselt vaja läheb. Kas keelt on vaja osata töö juures, reisil, piiri taha ostlema minekuks, enese (erialaseks) täiendamiseks, Alzheimeri tõrjumiseks (jah, nii see on, nüüdseks on see teaduslikult tõestatud, võõrkeele õppimine hoiab aju töökõlbuliku) või millekski muuks? Kui kindlalt määratletud siht ja täpsemad eesmärgid on silme ees, on ka vastavat sõnavara lihtsam otsida ja leida. Kui põhituum käes, on alati võimalik end edasi arendada. Kui endal motivatsioon ja eesmärk puudub, ei suuda ka parimatest parim eraõpetaja sinu heaks midagi ära teha.
Niisiis, kõigepealt otsi tasemel õpetaja. Võid olla kuitahes tubli ja hakkaja, aga vähemasti esialgu on sul vaja erialaspetsialistist juhendajat, kes õpetab põhitõed kätte, parandab vigu, selgitab häälduse ja grammatika reegleid ning annab silmaringi mõttes lisainfot keele kultuurilise tausta ja ajaloo kohta. Ära tunne valehäbi, kui juhendaja su vigadele osutab, vigadest me õpime kõige rohkem, ja hea õpetaja pole mitte see, kes su vigade kallal naaksub, vaid hoopis see, kes nii näitab vead kätte kui ka seletab pulkhaaval lahti, MIKS viga on viga ja mida sellega edaspidi ette võtta.) Healt õpetajalt saad nii piitsa kui ka präänikut ja ilmselgelt tuleb tema töö eest ka maksta, aga tulemus on kindlasti asjatundlikum kui omapead pusides.
Edasi. Lugeda, lugeda, lugeda - kui pole just konditsiooni, mis lugemist raskendab, siis tuleks eelistada kas YT videosid või podcaste. Suurem osa sõnavarast jääb meelde just konkreetsest kontekstist või situatsioonist sõltuvalt. Praegusel internetiajastul on väga lihtne guugeldada ja valida lugemiseks omaenda eesmärgiga seonduv. Näiteks, ära loe uudiseid eesti keeles, eelista võõrkeelset varianti, vähemalt proovi. Inimene võtab kergemini omaks seda, mida ta pidevalt näeb. Ehk et kui tekitad endale hommikuti kombe kohvi kõrvale kasvõi ainult 10-15 minuti jooksul heita pilk peale kas BBC või CNN uudistele (või muule vabalt valitud saidile, mis rohkem sobib), on algus tehtud. Võõrkeelse raamatu lugemine on juba väga hea saavutus, kuid sageli pole kiires elus selleks aega. Alusta lihtsast ja pane end proovile. Lähene sõnavarale oma hobi või huviala kaudu. Mida huvitavam sul on, seda lihtsamini jäävad asjad meelde.
Lugemise ajal pööra algul kasvõi osaliselt tähelepanu sõnadele, mille tähendust sa ei tea. Tänapäeval pole enam vaja end vaevata paksude pabersõnastikega ja tähestiku järgi sõnade otsimisega, suurem osa väga häid sõnastikke on kolinud internetti kas tasuta või vähese raha eest. Vali välja sõnastik, mille otsinguloogika sulle sobib ja mis tundub kvaliteetne, sisesta sõna otsingusse ja ole lahke, lause muutub kohe palju arusaadavamaks. Kui oled edasi jõudnud, soovitan kasutada monolingual-tüüpi sõnastikke ehk nt ingliskeelset seletavat sõnastikku, kus sõna tähendus seletatakse lahti teisi samatähenduslikke sõnu kasutades. Kvaliteetsetel sõnastikel on sõna juures ka hääldusnupp ja näitelaused. Suuremal osal sõnastikest on olemas vastav nutiseadme äpp.
Kui see sulle sobib (kõigile ei sobi), kirjuta sõnad läbi. Sõnade läbikirjutamisel ja meeldejätmisel on konkreetne seos. Eesti keelt loeme enamasti nii nagu kirjutame. Inglise ja veel paljudes keeltes tuleb hääldus ja ka kirjapilt eraldi selgeks õppida. Kuidas sa kirjapildi selgeks saad, kui sa seda läbi ei kirjuta? Kuid jällegi sõltub kõik vajadusest ja endale seatud eesmärgist. Kui töö juures on vaja kirjadele vastata, tuleb sõnade kirjapildile kohe algusest peale rohkem rõhku pöörata. Kui su eesmärk on reisida või piiri taha ostlema minna, pole vähemasti esialgu kirjapilt nii oluline.
HARJUTA, HARJUTA, HARJUTA!!! Ühtki keelt pole võimalik selgeks saada, kui sa ei ürita rääkima hakata. Ükskõik, kas oled võtnud kursuse, kasutad eraõpetajat või pusid omal käel õppida, suur osa tulemusest sõltub sinust endast. Kui vaeva ei näe, siis tulemust ei tule. Näiteks inglise keele hääldamise puhul on väga oluline keele, hammaste, huulte ja näolihaste asend. Aju harjub lõpuks neid liigutusi automatiseerima, mida rohkem harjutad, seda lihtsam on lõpuks teatud häälikuid omavahel kombineerida. Sa ei pea end sugugi teiste ees "lolliks tegema" (kuigi see ei tohiks sind segada, kui oled eesmärgiks võtnud keel selgeks saada, mis see teiste asi on, see on sinu elu ja sinu sihid), harjuta valjusti kas kodus peegli ees, rooli taga või pargi all koeraga jalutades. Mängi olukord läbi, aju võtab praktilises võtmes sõnad ja väljendid palju lihtsamini omaks.
Vaata Youtube'ist videosid ja filme. Et sõnade kasutamise kontekst on oluline, siis n-ö visuaalne taust aitab alati kaasa. Lisaks õpid selgeksõpitud sõnu neid kuulates paremini ära tundma. Kui sõnu ära ei tunne, siis lausest ju aru ei saa. Kõik on omavahel seotud, keel on siiski süsteem.
Uute sõnade õppimisel ürita neid mõttes seostada konkreetse olukorraga (näiteks kujuta ette, et oled poes ja pead ostma pileti või restoranis ja tellima süüa). Samuti võid uut sõna õppides üritada seda meelde jätta, otsides välja sünonüümid, mis kõik tähendavad üht ja sedasama: huge, large, big, gigantic, bulky jne.
Kasuta äppide abi. On 21. sajand, seltsimehed! Mis tähendab, et suurem osa meist käib ringi, väike kompuuter taskus. Võta sellest viimast. Alustades Duolingost ja Lingvistist (mis õpetavad korraga nii kirjapilti kui ka hääldust ja grammatikat) ning lõpetades arvukate muude äppidega, millega annab genereerida ristsõnu, sõnapuslesid ja muid vigureid, võib õppimine olla kõike muud kui igav. Duolingol ja Lingvistil on mõlemal oma motivatsioonisüsteem ja edasijõudmise jälgimise võimalus.
Kasuta erinevaid mälutehnikaid ehk mnemoonikat. Kõige lihtsama näite mnemotehnilisest võttest õpetas õpetaja sulle selgeks tõenäoliselt algklassides - kuidas jätta meelde, kas kuus on 30 või 31 päeva? Lugesite sõrmenukke alustades jaanuarist. Nukk tähistas 31-päevast kuud, lohk mitte. Lihtne! Internetist võib leida hulgaliselt erinevaid võtteid eri tüüpi asjade meeldejätmiseks. Leia see, mis töötab sinu puhul kõige paremini.
Image: everydaylanguagelearner.com
