Tuesday, June 28, 2016

Rootslaste uus uurimus ADH kohta



Otsustasin sel suvel süvendada teadmisi erinevate õpiraskuste kohta. Üks hea võimalus selleks on lugeda Rootsi väljaandeid. Alljärgnevalt üks artikkel, mille leidsin ja tõlkisin hommikul kurera.se-st Koondan edaspidi siia blogisse eelkõige iseenda jaoks ka kõik, mille leian üldlevinud õpiraskuste kohta, nt düsleksia, düsgraafia, düskalkuulia, düspraksia jmt. Kellel huvi, jälgib mängu.


Uus uurimus: soolebakterite tegevuse mõju ADH ja autismispektri häirele
(Allikas: kurera.se; Ny forskning: Tarmbakteriernas inverkan på ADHD och autism, 29. jaanuar 2016, tõlgitud 28. juunil 2016)



 (Image: http://www.sinasaidimd.com/blog/psychiatrist-for-adhd-management/)


Selle kohta, et kasulikel bakteritel (nagu piimhappebakterid ehk probiootikumid) on tervise säilitamise seisukohalt suur tähtsus, avaldatakse pidevalt uusi uurimistulemusi. Hetkel on Rootsis käimas suur uurimustöö, mis peaks heitma valgust meie aja suurimale müsteeriumile, neuropsühhiaatrilistele funktsioonihälvetele nagu näiteks ADH.

Käimasolev uurimus täiendab juba olemasolevaid ADH-käsitlusi. Uurimistulemused võivad anda uut lootust suurele osale inimestest üle kogu maailma ning uurimistulemus võib mõjutada probiootiliste bakterite kasutuselevõttu menüüs lisaks juba olemasolevatele ADH-toetusmeetmetele.

Karolinska Instituudi uurijad jälgivad, kas soolestiku mikrofloora parandamine leevendab ADH-sümptomeid. Karolinska Instituudi meditsiinigeneetika dotsent Catharina Lavebratt juhib alates 2015. aasta sügisest ulatuslikku uurimust soolebakterite tegevuse mõjudest ADH-sümptomitele. Catharina Lavebratt on kogemustega uurija, kelle pagasis on ligi 80 avaldatud uurimust. Projektis osaleb ka Karolinska Instituudi üks kogenumaid uurijaid, Rootsi Psühhiaatriafondi juht professor Martin Schalling, kes on seni avaldanud ligi 300 erinevat uurimust.

Uurimistööl on kolm peamist eesmärki, selgitas Lavebratt. Ühest küljest uuritakse, kas antibiootikumide kasutamine esimesel paaril aastal pärast sündi, mil lapse soolestik alles areneb ja on n-ö välismõjudele tundlikum, võib mõjutada psüühiliste kõrvalekallete tekkimist hilisematel eluperioodidel. Teisalt uuritakse, kuidas põletikulise soolestiku bakterite tegevuse mõju avaldub ADH-diagnoosiga lastel ja noortel. Ning kolmandaks uuritakse, kas diagnoositud ADH-laste seisukord leeveneb, kui nende soolestiku seisukord paraneb ning kas nimetatud bakterid mõjutavad kuidagi ka laste immuuntundlikkust.

Üks uurimistöö põhiteese on, et ADH-diagnoosiga inimestel on veres soolestiku tegevuse tulemusena rohkem põletikutekitajaid. On juba uurimusi, mis näitavadki, et ADH-diagnoosiga lastel on veres põletikutekitajaid rohkem kui diagnoosita lastel, kinnitab Lavebratt. Ta räägib ka sellest, et ADH- või autismispektrihäire ehk nn ASH-diagnoosiga lastel ja noortel esinevad sageli mao- ja soolestikuprobleemid. “Mao- ja soolestikuprobleemid halvendavad sageli psüühilise tervise olukorda. Soolestiku mikroorganismide tegevus, nn mikrobioota, on soolestiku tasakaalustatud toimimise aluseks ning soolestik, kus mikroorganismide tasakaal on paigast ära, võib anda tõuke põletikutekitajate levimiseks kogu organismis,” selgitas Lavebratt.

Üha rohkem on tõendeid seoste kohta soolestiku ja aju funktsioneerimise vahel. Terve rida eelnenud uurimusi on juba näidanud, et soolestiku mikroorganismid võivad mõjutada psüühilist tervist, kuid sellised uurimused pole seni saanud vajalikku tähelepanu. Uusi tähelepanekuid mao- ja soolestiku mikroorganismide tegevuse mõjust meie üldisele tervisele tehakse pidevalt. “Viimasel viiel aastal on teadmisi soolestiku- ja ajutegevuse vastastikustest mõjudest ohtralt juurde saadud ning on avaldatud ka vähesel määral uurimistöid, mis on jälginud soolestiku tegevuse mõju psüühilisele tervisele.”

Emeriitprofessor Stig Bengmark, kes varem töötas Lundi Ülikoolis, on sageli naasnud tõendite juurde, mis näitavad, kuidas terve soolestik mõjutab organismi immuunsüsteemi toimimist. Mees on probiootikumide uurimisele pühendanud ligemale 30 aastat. Viimased 15 aastat on ta püüdnud välja töötada probiootikumi, millel oleks väga head põletikuvastased omadused. “Tegu on tuntust kogunud sünbiootikumiga (kombinatsioon probiootikumist ja prebiootikumist, minu märkus), mida uurimuses kasutatakse soolestiku mikroorganismide tasakaalu parandamiseks,” selgitab Lavebratt.

On tekkinud teooriaid, et probiootiliste bakterite viimine soolestikku võib leevendada ka teisi neuropsühhiaatrilisi seisundeid. “Näiteks on juba avaldatud terve rida uurimusi, mis väidavad, et “heade bakterite” kasutamine parandab autismispektrihäire sümptomeid,” räägib Lavebratt.

Teada-tuntud on fakt, et antibiootikumid võivad soolestiku mikrofloora tasakaalust välja lüüa. Siiski pole veel päris kindel, kas antibiootikumide kasutamine varases eas võib suurendada riski psüühiliste hälvete esinemiseks hilisemas eas. ADH esinemispõhjuseid on väga erinevaid ja need varieeruvad olenevalt inimesest. Uus uurimus Soomest väidab näiteks, et beebidel, kelle menüüs esimesel kuuel elukuul kasutati probiootikume, esines vähem riske ADH-sümptomite tekkeks kuni 13 eluaastani. “Võib isegi olla, et soolestiku mikroorganismide toime võib leevendust pakkuda ka kaasasündinud ADH puhul. ADH-diagnoosiga inimeste puhul võivad soolestikuprobleemid psüühilist tervist halvendada. Oleks väga tore, kui probiootikume saaks kasutada ka teiste terviseprobleemide leevendamiseks.”