Monday, May 1, 2017

Talupojatoidud vanast retseptivihikust. Puljongid ja supid

TALUPOJATOIDUD - VANAKOOLI RETSEPTE

PULJONGID

LIHAPULJONG

1 kg kondiga liha
1,5-4 l vett

Keeta madalal kuumusel 3-4 tundi, riisuda vaht. Pehmenenud liha korjata välja, konte keeta edasi. Maitsejuured (porgand) lisada tund enne keetmisaja lõppu. Valminud puljong kurnatakse.

KALAPULJONG

Kiisa, ahvenat, koha, haugi
Vett
Veini
Võid
Porrulauku, peterselli, sibulat, porgandit

Keeta madalal kuumusel 20-30 minutit.

 KANAPULJONG

Kanakonte, kanajalgu
Vett
Porrulauku, peterselli, sibulat, porgandit

Keeta madalal kuumusel 1-1,5 tundi, kurnata.

KÖÖGIVILJAPULJONG

Sellerit, rooskapsast, lillkapsast, herneid, kaunu, tomateid, pastinaaki, porrut, sparglit või teisi köögivilju. Mida rohkem erinevaid, seda parem maitse.
Vett

Keeta madalal kuumusel kaane all 1-2 tundi, kurnata.

SEENEPULJONG

Seeni
Pärast vahu koorimist porgandit, sibulat
Vett

Keeta madalal kuumusel 20-30 minutit.



SUPID

BORŠ

2,5 l vett
500 g kondiga liha
500 g peeti
300 g värsket kapsast
1 porgand
1 petersell
1 sibul
100 g tomatipüreed
1 spl jahu
3 spl võid
2 tl suhkrut
2 spl äädikat
hakitud rohelist peterselli
hapukoort



Keeta kondilihast puljong. Peedid puhastada, riivida, lisada äädikas ja kuumutada võis. Lisada puljong, suhkur, tomatipüree ja kuumutada. Keevale puljongile lisada kapsaribad ja kuumutatud peedid ning keeta. Enne valmimist lisada eelnevalt kuumutatud jahu. Maitsestada soola, suhkru, hakitud peterselliga. Serveerida hapukoorega.

VÄRSKEKAPSASUPP

2,5 l vett
500 g kondiga loomaliha
800 g värsket kapsast
500 g kartulit
100 g kaalikat
1 porgand
1 petersellijuur
1 sibul
1 porru
hapukoort
hakitud rohelist peterselli v tilli

Keeta puljong. Värske kapsas ribadeks, kartulid ja kaalikad pesta ja tükeldada. Keevale puljongile lisada keemise järjekorras kaalikad, porgand, kapsas ja kartulid. Keeta, maitsestada soolaga. Serveerida hapukoore ja hakitud maitserohelisega.

HAPUKAPSASUPP

2,5 l vett
500 g sealiha
700 g hapukapsast
2 porgandit
2 peterselli
1 sibul
pool klaasi tomatipüreed
1 spl jahu
2 spl võid
hapukoort
soola, suhkrut

Keeta puljong. Hapukapsas kuumutada või ja vähese veega, lisada hakitud porgand ja tomatipüree. Kui kapsad pehmed, lisada need keevasse puljongisse.  Jahu kuumutada rasvas ja lisada supile. Maitsestada soola ja suhkruga. Serveerida hapukoorega.

RASSOLNIK

2,5 l vett
500 g kondiga liha
700 g kartulit
1 petersell
jupike sellerit
1 sibul
2 porrut
200 g marineeritud kurke
100 g hapuoblikaid v noori spinatilehti
100 g kruupe
seaneeru või -südant
hapukoort
hakitud maitserohelist

Keeta puljong. Neer v süda kupatada, keeta ja tükeldada. Kurgid koorida, tükeldada. Oblikad v spinat pesta, lõigata ribadeks. Keevale puljongile lisada kruubid, kartulid, spinat. Keeta. Lisada tükeldatud neer ja lõpuks kurgid. Maitsestada soolaga. Serveerida hapukoore ja maitserohelisega.

SELJANKA

2,5 l vett
500 g kondiga sealiha
200 g vasikaliha
200 g loomaliha
100 g sinki
100 g viinereid
200 g neeru
200 g sibulaid
200 g marineeritud kurke
50 g oliive
100 g tomatipüreed
2 spl võid
1 sidrun
hapukoort

Keeta puljong. Neer kupatada ja keeta, liha kuumutada, keeta ja tükeldada. Kuumutada või, pruunistada hakitud sibul ja tomatipüree. Kurgid koorida ja tükeldada. Kurgid keeva puljongisse, lisada sibul tomatipüreega, oliivid, keeta. Seejärel lisada vasikaliha, loomaliha, neerud, sink, viinerid, sidrunimahl. Maitsestada soola ja maitserohelisega.

HERNESUPP

2,5 l vett
600 g suitsuribi
200 g herneid
1 sibul
1 petersell
1 porgand
2 spl võid



Herned leotada üleöö. Suitsuribi koos leotatud hernestega keema, supijuured puhastada, kuumutada võis, lisada supile 20-30 minutit enne lõppu. Maitsestada, serveerida röstitud saiakuubikutega.

KALASUPP

2,5 l vett
800 g kala (tursk, ahven, kiisk vmt)
500 g kartulit
1 sibul
1 petersell
1 porru
0,5 l piima
1 spl jahu
1 spl võid
hakitud maitserohelist

Kala puhastada, panna keema külma veega, lisada supijuured. Kala tõsta 20-30 min pärast välja, puljong kurnata, lasta uuesti keema, lisada kartul, pehmele kartulile pruunistamata jahu, keeta, lõpuks lisada uuesti kala. Serveerimisel lisada hakitud maitserohelist.

PIIMASUPP MANNAGA

1,6 l piima
1 klaas mannat
soola
võid
(magusale supile suhkrut ja kaneeli)

Piim keema, lisada pidevalt segades peene joana manna, keeta 5-10 minutit. Maitsestada.

FRIKADELLISUPP

Frikadellide valmistamiseks:
300 g seguhakkliha
2 spl riivsaia
1 muna
1 spl koort
2 spl vett
soola
valget pipart
paprikapulbrit

Supiks:
2,5 l vett
500 g kondiga liha
600 g kartulit
2 porgandit
1 petersell
1 sibul
1 porru
hakitud maitserohelist

Valmistada frikadellisegu, lasta seista. Keeta puljong. Pesta ja tükeldada porgandid ja kartulid ning tõsta need keemisjärjekorras (porgand enne) keeva puljongisse. Seni vormida frikadellid. Kui kartul peaaegu pehme, lisada frikadellid ja keeta, kuni supp valmis. Maitsestada soola, pipra ja maitserohelisega.

KARTULISUPP MAKARONIDEGA

2,5 l vett
500 g kondiga liha
800 g kartulit
100 g makarone
1 porgand
1 petersell
1 sibul
1 porru
hakitud maitserohelist



Keeta puljong. Keevasse puljongisse porgand, kartul ja makaronid. Lõpuks lisada kuumutatud sibul ja jahu. Maitsestada ja lisada maitserohelist.

OASUPP

2,5 l vett
200 g ube
300 g suitsuliha
200 g kartulit
1 sibul
soola
3 spl hapukoort

Oad pesta ja leotada, panna keema leotusveega. Lisada suitsulihakamar, sibul ja veidi soola. Keeta peaaegu pehmeks ja lisada siis suitsuliha ja tükeldatud kartulid. Serveerida soovi korral hapukoorega.

NÕGESESUPP

2,5 l vett
500 g kondiga liha
800 g noori nõgeseid
300 g hapuoblikaid (või sidrunimahla)
1 porgand
1 petersell
2 porrut
1 spl jahu
2 spl võid
2 muna
4 spl hapukoort
hakitud rohelist peterselli

Keeta puljong. Nõgesed pesta ja keeta vees pehmeks, hakkida, lisada keevasse puljongisse. Oblikad pesta ja hakkida, lisada puljongisse. Kui oblikaid pole, võib lisada sidrunimahla v sutsakas sidrunhapet. Lisada võis pruunistatud jahu. Võib lisada nelki. Maitsestada. Serveerida keedetud muna, hapukoore ja hakitud maitserohelisega.

OBLIKASUPP

2,5 l vett
500 g kondiga liha
800 g hapuoblikaid
1 porgand
1 petersell
2 porrut
1,5 klaasi piima
5 muna
hakitud maitserohelist

Keeta puljong. Oblikad pesta ja hakkida, lisada keevasse puljongisse. Keeta. 2 muna kloppida lahti, lisada piim ja valada ettevaatlikult suppi. Maitsestada. Serveerida ülejäänud keedetud munadega ja hakitud maitserohelisega.

KARTULIPÜREESUPP

2,5 l vett
500 g kondiga liha
1,2 kg kartulit
1 porgand
1 petersell
1 väiksem sibul
2 porrut
2 spl jahu
2 spl võid
2 muna
1,5 klaasi piima

Keeta puljong. Kartulid keeta väheses vedelikus pehmeks, püreestada. Keevale puljongile lisada pruunistamata jahu ja püreestatud kartul. Keeta. Munad kloppida lahti, segada piimaga, valada puljongisse. Maitsestada soola ja võiga. Serveerida röstitud saiakuubikutega või pirukate kõrvale.

KÕRVITSAPÜREESUPP

2,5 l vett
500 g kondiga liha
800 g kõrvitsat
1 porgand
1 petersell
1 väiksem sibul
2 spl jahu
2 spl võid
1,5 klaasi piima
2 muna



Keeta puljong. Kõrvits puhastada, keeta väheses vedelikus ja püreestada. Keevale puljongile lisada kõrvits, pruunistamata kuumutatud jahu ja piima-munasegu. Serveerida röstitud saiakuubikutega.

LILLKAPSAPÜREESUPP

2,5 l vett
500 g kondiga liha
800 g lillkapsast
1 porgand
1 petersell
1 porru
3 spl jahu
4 spl võid
1,5 klaasi piima
2 muna

Keeta puljong. Lillkapsas keeta väheses vedelikus ja püreestada. Puljongile lisada lillkapsapüree, pruunistamata kuumutatud jahu, piima-munasegu. Serveerida pirukate või võileibadega.

KANAPÜREESUPP

2,5 l vett
1 kg kanakonte lihaga
porgand
petersell
väiksem sibul
3 spl jahu
2 spl võid
1,5 klaasi piima
2 muna

Keeta puljong. Kanaliha keeta, kurnata, püreestada ja kuumutada võis, lisada keevale puljongile, lisada lahtiklopitud muna-piimasegu, pruunistamata kuumutatud jahu. Maitsestada.

TOMATIPÜREESUPP

2,5 l vett
500 g kondiga liha
700 g värskeid tomateid
porgand
petersell
sibul
porru
2 spl riisi
2 spl jahu
2 spl võid
hapukoort

Keeta puljong. Tomatid püreestada. Riis keeta. Keevale puljongile lisada tomatipüree, keedetud riis, pruunistamata kuumutatud jahu. Maitsestada soola ja hapukoorega. Serveerida soojade võileibadega.

Allikas: mu 20 aastat vana retseptivihik, mis oleks vaja üleni netti kolida, lõpuks on 21. sajand :) 
Fotod: internetist 








Saturday, April 29, 2017

Plaadikook Digestive-Nutella-Philadelphia


Hirmus magusaisu tuli kallale, kolasin internetis ja leidsin rootslaste Nutella-koogi. 

Põhi/Base
250 g Digestive küpsiseid/biscuits (u 17 tk), 
115 g toasooja võid/soft butter, 
30 g Nutellat (u 2 sl/2 tablespoons), 
u 1 dl hakitud pähkleid/chopped hazelnuts. 

Täidis/Filling
500 g Philadelphiat, 
70 g tuhksuhkrut/icing sugar (natuke rohkem kui/a bit more than 1 dl), 
320 g Nutellat. 

Kaunistuseks hakitud pähkleid/chopped hazelnuts for topping. 




Allikas/source: Hembakat 

1. Küpsetus
paber ca 20 x 20 cm või 25 cm läbimõõduga plaadi põhja. // Put baking paper into the form.
2. Digestive kaussi puruks, segada omavahel sulatatud või, Nutella ja hakitud pähklid. Korralikult läbisegatud mass laotada ühtlase kihina küpsetuspaberile, siluda ja panna ca tunniks külmikusse. // Break biscuits into the bowl, add butter and Nutella and hazelnuts, mix until it starts to clamp. Continue until you have a damp mixture. Press it onto the baking paper and place in the fridge to chill for an hour or so.
3. Segada Philadelphia, tuhksuhkur ja Nutella ühtlaseks massiks, kallata külmikus seisnud põhjale ja lasta veel külmas seista nii umbes 4 tundi, aga parem kohe terve öö. // Mix Philadelphia, icing sugar and finally Nutella into the smooth mixture and carefully smooth the mixture onto the base of the cake. Place it back to the fridge for at least 4 hours or even better, overnight.
4. Hommikul puistata koogile hakitud pähklid ja lõigata plaaditäis just nii suurteks või väikesteks tükkideks, kui vaim peale tuleb. // In the morning, take it out of the fridge, scatter hazelnuts on top of the cake and serve right away. Enjoy! ;) 


Nauditagu, puhas suhkur, rannahooaeg läheneb! :D ;) 

Rootsi kuninganna Kristiina ja Descartes




ETV näitas eile õhtul Kaurismäki filmi The Girl King, peaosas rootslanna Malin Buska. Alguse magasin kahjuks külaliste tõttu maha, aga ülejäänud osas oli täiesti nauditav film

Tõdesin ehmatusega, et mu silmaringis on kopsakas auk ja kuigi Rootsi kuninganna Kristiina eluga (ja tema armastusega raamatute ja hariduse vastu) olin üldjoontes kursis, siis väike vahejuhtum Descartes'iga oli mulle teadmata. Lappisin siis hommikul silmaringi. 



Kuninganna Kristiina. Allikas: https://en.wikipedia.org/wiki/Christina,_Queen_of_Sweden#/media/File:Christina_of_Sweden_by_Jacob_Ferdinand_Voet.jpg



Kristina Alexandra sündis detsembris 1626 Stockholmi kuninglikus residentsis (Tre Kronor) ja oli Rootsi kuninganna aastatel 1632-1654. Tema ema oli 1599 Königsbergis sündinud, Brandenburgi kuurvürsti ja Preisimaa Anna tütar Maria Eleonora ning isa Gustav Vasa järeltulija, 1594 sündinud kuningas Gustav II Adolf. Kristiina isapoolne vanaisa kuningas Karl IX oli kuningas Gustav Vasa ja kuninganna Margareta Leijonhufvudi lapselaps. Kristiina vanemad abiellusid 1620 ja tal olid mõned õed-vennad, kes kas sündisid surnuna või surid väga väiksena. Kristiina oli ainus ellujäänud laps ja kuningas andis korralduse kasvatada teda vaimus, nagu oleks poisslast kasvatatud kuningaks. 

Gustav II Adolfil oli juba enne seda abieluväline poeg Gustav Gustavsson af Wasaborg, kes sündis Kristiinast 10 aastat varem 1616 ja suri aastal 1653, ca aasta enne seda, kui Kristiina troonist loobus ja Rooma läks. Poolvend Gustavi ema Margaretha Slots, neiupõlvenimega Cabiljau, oli hollandi kaupmehe tütar ja kohtus kuningaga Pihkvas 1615. 



Gustav Gustavsson, kuninganna Kristiina isapoolne poolvend. 
Allikas: https://sv.wikipedia.org/wiki/Gustaf_Gustafsson_af_Wasaborg#/media/File:Gustav_of_Wasaborg_(1616)_c_1652_by_Sébastien_Bourdon.jpg


Gustav II Adolf tunnistas poja omaks ja poisi emale määrati elatisraha. Laps anti kasvatada onule Carl Carlsson Gyllenhjelmile, kes omakorda oli kuningas Karl IX abieluväline poeg. Nõndaviisi need asjad ju käisid tollal. Aga Kristiina poolvend astus Uppsala ülikooli, temast sai vabahärra, krahv ja riiginõunik, kes  üritas 1649 pärast oma onu lahkumist riigiadmiraliks saada, kuid jäi pika ninaga ja kolis pärast seda ära Saksamaale. Gustav Vasa sugupõlv lõppeski Gustav Gustavssoni pojatütre Henrietta Polyxena'ga, sest Kristiinal lapsi polnud. Gustav Gustavssoni poeg Gustav Adolf sündis Strasbourgis ja oli rittmeister ja ülemleitnant, tema 15st lapsest oli aastal 1777 viimasena elus Henrietta, kes suri vaese, pimeda ja haigena. Perekonna viperused algasid tegelikult juba Henrietta isa eluajal, kui mees kaotas perekonnamõisa ja poliitiliselt segastel aegadel ka krahvitiitli. Gustav Gustavssoni tütar krahvinna Kristina af Vasaborg abiellus Carl Gustaf Wrangeliga ja on maetud koos viie lapsega Riddarholmi kirikusse Stockholmis. 


Kristiina elukäigust võib igaüks ise lugeda, internetis on tema kohta igasugu asju kirjutatud. Kõige imponeerivam mulle kui raamatukoile on loomulikult tema fanaatiline armastus raamatute, hariduse, keelte, kultuuri ja kunsti vastu ning nii mõneski mõttes oli ta oma ajast selgelt ees. Esiteks oli teda haritud kui tulevast valitsejat, seega polnud ta mingi tavaline naine, kel oli võimalus õppida lugema ja kirjutama. Piiskop Gothus õpetas talle teoloogiat ja filosoofiat. Ta õppinud kuni 10 tundi ööpäevas jutti ja lugenud palju. Tema raamatutes olnud loetud lehekülgedel palju kirjalikke ülestähendusi, uitmõtteid ja repliike, mis lugemise ajal pähe turgatanud. Väidetavalt alustanud ta ka eluloo kirjutamist, kuid see jäi lõpetamata, piirdudes lapsepõlvega. Ta armastanud ladina keelt ja jumaldanud Rooma ajaloolasi ja retoorikuid. 

Kristiina koondas õukonda haritud ja tarku mõtlejaid-teadlasi kogu Euroopast: Heinsius, Bochart, Naude, Freinsheimius. Teiste hulgas oli seal näiteks hollandlasest keeleteadlane ja Kristiina kreeka ja araabia keele õpetaja ning raamatukoguhoidja Isaac Vossius, kes pärast Kristiina troonist loobumist läks tagasi Hollandisse, kaasas palgaks saadud hindamatu Codex argenteus/hõbepiibel, mille Revalis sündinud riigimees ja varahoidja Magnus Gabriel de la Gardie  tagasi ostis ja Uppsala ülikoolile viis. Magnuse isa Jacob de la Gardie muuseas oli tol ajal Revalis resideeruv Eesti kuberner ja prantslasest vanaisa Pontus de la Gardie oli omal ajal taanlaste teenistusest Rootsi sattunud ja seal kuningas Johan III tütre Sofia Gyllenhjelmiga abiellunud. 

Hõbepiibel aga kujutas endast käsitsi kirjutet evangeeliumi, mis arvatavalt pandi paberile Itaalias Ravennas ca 1500 aastat tagasi. Kristiina sai selle sõjasaagina Prahast keiser Rudolfi varakambrist, praegu hoitakse seda Uppsalas. Tekstid on kirjutatud hõbedaga, sestap ka käsikirjal selline nimi. 



Codex argenteus (hõbepiibel). Allikas: https://historiskt.wordpress.com/tag/silverbibeln/



Kristiina valduses oli üldse hulgaliselt väärtuslikke käsikirju ja raamatuid ladina ja kreeka keelest. Tavaliselt mainitakse ära benediktiini munga Rabanus Mauruse käsikiri Sanctae Crucis laudibus, mis kujutanud endast 9. sajandi algusest pärit carmina figurata stiilis (luuletuste piirjooned lehel kujutavad teksti sisu ehk antud juhul risti) 28 Püha Risti ülistavat luulepala. Rabanus või ka Hrabanus olnud lõpuks Mainzis peapiiskop. Ehk siis, see asjandus on kirjutatud nii, et ridadest moodustub risti kujutis ja kõigis värssides on ühepalju tähti. Kogu mõte olevat selles, et lisaks dogma-põhisele tähendusele sümboliseerivat rist suurepäraselt ka üleüldist harmooniat universumis. Idee, et tähed ja numbrid ning nende omavahelised seosed väljendavad universumi harmooniat, arendatud välja juba antiik-Kreekas. Kes taipab numbrite maagilisi seoseid, saab aru ka maatriksist, mis korraldab kogu universumit jne. Lisaks oli Kristiina raamatukogus juba ülalmainitud Codex argenteus ja ka filmis mainitud Codex Gigas (või maakeeli Kuradipiibel, Devil's Bible), 



Codex Gigas, Kuradipiibel, Devil's Bible. Allikas: https://sv.wikipedia.org/wiki/Djävulsbibeln#/media/File:Devil_codex_Gigas.jpg



mis Kolmekümneaastase Sõja käigus 1648 Praha sõjasaagi hulgas Stockholmi Kristiina kätte sattus ja mida praegugi Stockholmi Kuninglikus raamatukogus hoitakse. Kuradipiibel saanud oma maakeelse nime ülal fotol nähtava saatana illustratsiooni järgi. 'Codex Gigas' tähendab 'suur raamat'. Ja suur see on, 600 lehekülge ja kaalub 75 kg, seega pirakaim säilinud keskaegne käsikiri. Pärit on see väidetavalt 13. sajandi alguskümnenditest Böömimaalt, praeguse Poola aladel asuvast miskist kloostrist. Legend räägib, et raamatu kirjutanud pokri pistetud benediktiini munk, kellel kurat aidanud raamatu ühe ööga valmis kirjutada. Legend räägib ka, et Saksa-Rooma keiser Rudolf laenanud miski kloostri raamatukogust käsikirja ja "unustanud" selle tagastada, kuni Praha alistati ja väärtasjad "Rudolfi kunsti ja imede kambrist" sattusid sõjasaagina Rootsi.

Lisaks kutsus Kristiina õukonda ka Prantsuse keeleteadlase de Saumaise'i (ld Salmasius) ning filosoof-matemaatik-arst-jurist Descartes'i (ld Cartesius). Vaat seda viimast tõsiasja ma ei teadnud. Tõepoolest saabunud Descartes (kes vähegi ülikoolis käinud, pobiseb siinkohal inertsist "Cogito ergo sum"- I think, therefore I am) Rootsi oktoobri algul 1649 ja surnud seal veebruaris 1650. Et ta oli katoliiklane, siis maeti ta üsna vääritult hoopis orbudele mõeldud kalmistule tolleaegse Püha Olofi puidust kabeli juurde, mille asemel tänapäeval on kivist Adolf Fredriku kirik, kuhu Gustav III Descartes'ile palju aastaid hiljem memoriaali laskis ehitada ja kuhu veelgi hiljem maeti ka näiteks Olof Palme. 

Pärastpoole, 1666, nõutasid prantslased oma moodsa filosoofia isa maised jäänused koju Prantsusmaale ja matsid ta Sainte-Genevieve-du-Monti kirikusse, kus aga revolutsiooni ajal läks elu kibedaks ning Descartes'i säilmed tuli veel kord ära peita. Lõpuks maeti ta ümber benediktiinide kloostrisse Saint-Germain-des-Prés'sse Pariisis. Muuseas maeti Descartes ilma ühe sõrme ja pealuuta. Pole aimugi, kes või miks sõrme pihta pani, aga suure mõtleja pealuu on vaatamiseks väljas Pariisi Musee de l'Homme'is. Rahu see vend ei ole igatahes saanud ja et igaüks, kel aega ja tahtmist ta tühjadesse silmakoobastesse vahtida, teda tülitamas käib, siis hulgub Descartes ilmselt senimaani kuskil Seine'i kallastel ringi. Muuseas pole ta sugugi ainus, kelle kolp kas tervenisti või osaliselt on kehast eraldi, sama saatuse osaliseks said näiteks Mata Hari, de Sade, Beethoven, Mozart, Haydn (brrr...) ... 





Allikas: Pinterest

Enne Descartes'i surma hellitanud Kristiina plaani kutsuda kokku õukonna akadeemia, mis oleks hakanud koos käima kord nädalas. See plaan jäi katki. Tema hiigelsuurtes kogudes oli käsikirju, raamatuid, skulptuure ja maale, mille peale ülejäänud Euroopa suutis ainult maigutada. Kristiina sai hüüdnimeks Põhjamaade Minerva, kes oma ääremaastunud provintsiõukonnast tegi kümne lühikese aastaga Euroopa humanismi keskme. Ta armastas teatrit, muusikat, kunsti ja kõike, mis sellega kaasnes. Ta oleks nagu Pandora laeka avanud! 

Pärast troonist loobumist 1654 suundus Kristiina Rooma ja elas seal üsna sel moel nagu tahtis, tema äärmuslikkus ajas mõnikord paavstil hinge korralikult täis, kuid et temast oli tehtud katoliku usu ikoon ja raha tal oli, siis olid tal enamasti vabad käed kõigeks, olgugi et sellega käis kaasas skandaalne kuulsus. Liikvel on legend, kuidas ta põrutanud kogemata kahurikuuli Villa Medici uksest sisse :D Kuul seisvat tänapäevalgi veel maja ees purskkaevul. 

Kristiina palju kõneainet pakkunud seksuaalse orientatsiooni ümber võib internetist ohtralt spekulatsioone lugeda. Küll on teda peetud lesbiks ja pseudohermafrodiidiks, küll milleks iganes muuks. 1960ndate keskel üles kaevatud skeletti uurinud teadlased kirjutasid aga, et tegu olnud füüsiliselt täiesti normaalse naise jäänustega, ehk et mingeid füüsilisi hälbeid ei tuvastatud. Rooma-perioodist ja avaldatud kirjavahetusest on teada, et ta oli hoopiski vägagi lähedastes suhetes kardinal Azzolinoga, kellest ta tegi enne surma oma ainupärija. Mine võta nüüd aastasadu hiljem kinni, kuidas sellega täpselt oli, kas see oli sõprus ja mõttekaaslus või midagi enamat? 

Kaheksat keelt (rootsi, itaalia, kreeka, ladina, prantsuse, saksa, hollandi, araabia) osanud Kristiina järgi sai aga Revalis nime Kristiine heinamaa, kuhu hiljem ehitati Kristiine linnaosa. Ta on üks vähestest naistest, kes on maetud Vatikani kuhugi paavstide vahele. Igati märkimisväärne kuju Rootsi ajaloos. Vaat selline lugu. 



Allikas: https://sv.wikipedia.org/wiki/Drottning_Kristina#/media/File:Drottning_Kristina_av_Sverige.jpg

   

Proovisin leida midagi Kristiina kohta ka Mobergi Min Svenska Historiast, mis mul kodus on, aga ei midagi. Mobergi Rootsi rahva ajalugu lõpeb kodanik Nils Dackega, kes organiseeris ülestõusu Gustav Vasa vastu ja suri 1543, seega kuninganna Kristiinani Moberg järjega ei jõudnud. Huvitav, mida oleks Moberg Kristiina kohta kirjutanud?