Peter Frederik Suhmi "Taani ajalugu 1035-1095"

See kirjutis on tegelikult järjeks eelmisele. Nimelt sattusin lugema Brandise ja Wrangelli kroonikat ja seal on mõlemas kirjas, et aastal 1075 vallutas Eestimaa (ja Kuramaa) Taani kuninga Sweyn Estridseni poeg Kanut Püha, kes 1080. aastal kuningaks saades maad Taani kroonile läänistas ja et edaspidised Taani kuningad end samuti kaunistasid tiitliga "dux Estonie".

Mõtlesin, et uurin seepeale, mis taanlased oma ajalooraamatutes selle kohta kirjutavad. Meil on siin olnud arhiividega igasugu jama, küll on olnud sõda, või tulekahju, või muud mudru, taanlastel ehk on vanad ajaloolised ürikud paremini säilinud?

Igatahes alustasin Suhmist. Nimelt leidsin internetist tema raamatu "Historie af Danmark: t. 1035 til 1095." (Taani ajalugu 1035-1095,  1790, https://books.google.ee/books?id=VcsBAAAAYAAJ&pg=PA716&dq=danska+i+estland+1075&hl=en&sa=X&ved=0ahUKEwir47C9gPfoAhVOmIsKHZXmBLwQ6AEIKTAA#v=onepage&q=estland&f=false, kus lk 716, ajaperioodist kuningas Kanut Püha ja aasta 1086 kohta kirjutab järgmist:

Kõigepealt katku kohta 1086, viidates Strelovi Gurhilandske Chronica lk 139: "... tales om en stor Pest, hvorved den halve Del af Menneskene bortdøde..." - suur katk, mis tappis pooled inimestest. Kas see võiks anda selgituse Marika Mägi raamatus "Rafala" viidatud küsimusele, miks rannikualadel aastatuhande vahetusel äkki paljud kohad maha jäeti?

Edasi viitab ta Gustav Lode'le ja Taani kuningale aastal 1075:

"Efter Gadebusch i Livländische Bibliothek T.2.p.191. skriver Gustav Lode i sin Livländische Historie, som slutter med 1677, at Kong Knud undertvang Estland 1075, og indrettede 1080 de 5 Landskaber, Harrien, Wirrien, Alentake, Jerv og Wik, i Form af et Dansk Herrugdomme, og begyndte at lade Indvaanerne undervise i den Christne Troe. Da Knud virkeligen giorde efter Saxo Fremgang i Landene Osten for der Baltiske Hav, saa maae Lode, saafremt noget sande er herudi, have taget dette af gamle, og os nu ubekiendte, forlorne eller uudgivne Liflandske Croniker; Og saa kunde dette tiende til at stadsæste den ellers tvistige Sag, at Knuds Broder Erik Eiegod skrev sig siden Herrug i Estland; et Æmbede han maaskee har beklædt, og en Titel han har maaskee alerede ført under sin Broder Knuds Regimente. Under Nicolai søvnagtige Regierung og de paafølgende indbyrdes Krige maarte da Estland være gaaet forloren. Og kunde dette da siden give Knud VI og Valdemar II skiøn Anledning og Paaskud til deres mange Estlandske Tog."

Tõlge: "Gadebuschi järgi Liivimaa raamatukogus T.2. lk 191, kirjutas Gustav Lode oma Liivi ajaloos, mis lõppeb aastaga 1677, et kuningas Kanut [Püha] vallutas Eestimaa 1075, ja 1080 nimetas 5 maakonda, Harjumaa, Virumaa, Alutaguse, Järvamaa ja Läänemaa Taani lääniks/hertsogkonnaks, ning hakkas kohalikele ristiusku õpetama. Saxo [Grammaticuse] sõnul saatis Kanutit ida pool Läänemerd edu, seega Lode, kui see kõik on tõsi, pidi selle võtma vanast ja praegu tundmata, kadunud või avaldamata Liivimaa kroonikast, ja siis võiks see kinnitada muidu vaieldavat lugu, mille kohaselt Kanuti vend Erik Hea (Eiegod, Evergood) tegi endast seejärel Eestimaa hertsogi, suled, millega ta on end ehtinud ja tiitel, mida ta on kandnud juba oma venna Kanuti valitsusajal. Nielsi uimasevõitu valitsusaja ja sisekonfliktide tõttu Eesti kaotati. Ja kas see võis siis ükskord omakorda anda põhjuse ja võimaluse Kanut VI ja Valdemar II korraldada arvukaid Eesti-reide?"

Nii. Isegi kui nii Brandis kui ka Wrangell on oma kroonikasse mõlemad kirjutanud Taani kuningate justkui järjepideva valitsemisaja, siis Suhm selgelt kahtleb selles loos, kuid mainib selle siiski ära koos konkreetse aastaarvuga. Ju ei ole Eestimaa meeskohtunik, ajaloolane, Rootsi sõjaväelane ooberst Lode suutnud Suhmi jaoks piisavalt tõsiselt oma väidet tõestada. Samas on Wrangell oma kroonikas väidetavalt toetunud just Lodele. Mis oli Lode väite alus? Kus oli See Liivimaa raamatukogu ja mis sellest sai? See väide (Taani kuningas vallutas Eestimaa 1075) näikse igal pool olevat seotud kuidagi Lodega. Kas Lode mõtles selle välja? Miks ta oleks pidanud? Või oli tal tõesti mingi dokument, millele toetuda, mis lihtsalt hiljem kaduma läks? Isiklikku arhiivi kadus? Või Rootsi? Vmt?

Suhmist endast ka. Eesti keeles ei leia temast naljalt midagi. Taani, rootsi ja ingliskeelsest Vikist leidsin järgmist:

Peter Frederik (ka Friedrich) Suhm 1728-1798, sündis Kopenhagenis, Taani ajaloolane. Õppis Kopenhageni ülikoolis 1746-1751, üks tema juhendajaid oli filosoof ja ajaloolane parun Ludvig Holberg. Tegi koostööd Norra ajaloolase Gerhard Schøninguga. Koos Schöningu ja Gunnerusega asutati Trondheimi selts, millest kasvas välja Norra Kuninglik Teaduste ja Kirjade Selts või miskit sellist. Suhm oli ka Taani ja Rootsi Teaduste Akadeemia liige.
Suhm olnud tulihingeline raamatute koguja, väidetavalt olnud tema raamatukogus üle 100 000 üllitise, mille ta avanud huvilistele 1775 ja mis hiljem ostetud Taani Kuninglikku Raamatukokku üle.

Suhmi raamatus on veel mitmes kohas Eestist juttu, nt lk 509-510 (kirjutab Sweyn Estridseni ajast):

Siin siis kirjas nii: "Mulle on ka räägitud, et sama [Lääne]mere ääres on rohkemgi maid, millest üht, mis on suur, kutsutakse Eestimaaks, see pole väiksem sellest, millest just kõnelesin. Kristlaste jumalast ei tea nad seal eriti midagi, ja kummardavad draakoneid (roomajaid), röövlinde, kellele nad ohverdavad elusaid inimesi, kelle nad hoolika vaatluse järel valivad kaupmeestelt, et nende kehal ainsatki viga poleks, sest muidu draakonid hävitavad nad." Edasi läheb nii: "Og denne De siger at ligge nær Qvindernes Land, hvilket igien ligger ei langt fra de Svenskes Birca." - "Ja see [maa], räägitakse, asub Naiste Maa? [Saaremaa? Hiiumaa? Naissaar?] lähedal, mis jällegi ei ole kaugel Rootsi Birkast."

No nii. Draakonid ja maod. Draakonitest pole ma midagi kuulnud. Inimesi kuuldavasti ohverdati, see on selge ja tõestustki leidnud (rabaleiud jne). Kas on ehk mõeldud meie ussikuninga lugusid?

Ja üldse, ärge vinguge meie draakonite kallal. Ei ole just kaua aega tagasi, kui kristlased nõidu põletasid, mis? :)

Taanlased vallutasid Eesti juba 1075?

Mis Sa siin koroonaviiruse isolatsioonis muud ikka teed kui loed. Seekord sattus internetis Körberi collectanea'd otsides silma alla Google'i digiraamat, saksa- ja ladinakeelne

"MONUMENTA LIVONIAE ANTIQUAE. Sammlung von Chroniken, Berichten, Urkunden und anderen schriftlichen Denkmalen und Aufsätzen ...", milles ka kommenteeritud

"Chronik, oder älteste Livländische Geschihte und Collectanea, oder die Ritter-Rechte des Fürstenthumbs Ehsten zum Ersten Male in Druck ..."

Välja antud Riias ja Leipzigis 1842, ja kui ma õigesti aru sain, põhineb Eestimaa Rüütelkonna kunagise sekretäri Moritz Brandise 1600. aastal kirja pandud kroonikal. (durch Mauritium Brandis, des Fürstenthumbs Ehsten Ritterschafft Secretarium Anno Domini 1600.)

Põnev. Kes oli Brandis, oli loomulikult esimene küsimus. Moritz Brandis sündis Saksamaal (Naumburgis) ca 1550 ja suri ca 1604. Arhiivis nt on säilinud Moritz Brandise kirjad aastatest enne 1600. Brandis oli niisiis Eestimaa ülemmaakohtu ja Rüütelkonna sekretär ja kroonik.

Minu silma köitis raamatu alguses vihje Johann Engelhardt Grünewaldtile, Järvamaal Koigi mõisas sündinud Huuksi mõisa kunagisele omanikule:

See konkreetne Grünewaldt oli Koigi, Ahula ja Esna mõisa omaniku Johann Georg von Grünewaldti ja Anna Christina von Kurselli poeg, sündis 1796 Koigis, suri 1862 Peterburis, oli Huuksi mõisa omanik. Eestimaa rüütelkonna peamees 1830-36, Eestimaa tsiviilkuberner 1842-59 ja sealt edasi tsaari-Venemaa senaator ja salanõunik.


Eessõnast saab natuke lugeda Brandise kohta ja ülejäänud raamat sisaldab üsna palju infot rüütelkonna kohta (nimed, õigused, privileegid, kirjad jmt). Kommenteerinud on ka nt Pauckner, kelle nime ma olen varem ka siin-seal näinud.

Uurisin üllitist esialgu selle mõttega, et ehk leian midagi Järvamaa kohta. No miskit leidsin Järvamaa kohta ka, seal on nimekiri Liivi ordu meistritest, kes Järvamaad valitsesid, alates 1240, nimekiri allpool. Aga leidsin ka põnevamat, mille kohta polnud varem midagi kuulnud ega ammugi mitte lugenud.

Enne Liivi ordu meistreid olnud Brandise sõnul lisaks Harju- ja Virumaale ka Järvamaa Taani kuninga hertsogkond (Dux Ehstonie?) juba aastast 1080. Muu hulgas mainib Brandis, et Eestimaa sattunud Taani võimu alla pärast seda, kui Kanut IV Püha (Knud den Hellige, Canute the Holy, kuningas Sweyn Estridseni poeg (ca 1043-1086 Odense, tapeti tõenäoliselt liiga kõrgete maksude kehtestamise pärast; oli Taani kuningas 1080-1086) Inglismaalt tulles 1075 (Anglosaksi kroonikas olla see kirjas) kõigepealt Flandrias jalga puhkas ja seejärel isa käsul otse itta põrutas idakalda paganaid tümitama.

Sweyn Estridsen olnud võimekas kuningas, kes taibanud, et vaja on Taani kuningriigi alasid laiendada. Raamatus "Danish Medieval History. New Currents" (edited by Niels Skyum-Nielsed ja Niels Lund) kirjutatakse lk 98: "When the mighty Knytlinger had died out, it was SWEND ESTRIDSEN (1042/47-1076) who then held the weakened position of the old national monarchy (Volkskönigtum). From then on he followed a SKILFUL POLICY and worked to strenghten the royal position and adjust Danish state affairs to those in the rest of Europe. // It became common practice that the oldest legitimate son followed his father to the throne." Lk 100 jätkab selgitamist, kuidas Kanut lõpuks troonile sai: "the nobles appeared to agree with the king Svend Estridsen, when he settled an order of succession with the Things' consent. This said that his sons should succeed him one after another in sequence of their age. Here, the principle, which shared the common interest of king, nobility, and Church, and which said that the Danish kingdom should not be divided, appears in historical sources for the first time." Nii et juba see annab alust arvata, et Sweyn sihtis itta ja Kanut viis isa soovi lõpuks täide. Makes sense.

Brandis kirjutas oma kroonikas Harju- ja Virumaa valitsejate ja regentide nimekirjas esimesena üles Taani kuninga Kanut Püha:

"A. Herren in Harrien und Wierland.
1. Canutus der Heilige zerstörte der Ehsten Königreich, welches heidnisch war, undt machts zu einem Fürstenthumb Anno Christi 1075." Ehk et Kanut Püha hävitas eestlaste kuningriigi, mis oli paganlik, ja rajas taanlaste vürsti/hertsogiriigi 1075.
See juhtus niisiis enne, kui ta isa ja poolvend surid ja ta ise kuningaks sai.

Vaat nii. Üksainumas allikas pole mingi allikas, seega hakkasin otsima, kas leian veel miskit, mis seda aastat 1075 kinnitaks.

Taanikeelne Wiki annab teada, et Kanut olnud küll mitteametlikult kuningapoeg (sündis väljaspool ametlikku abielu, nagu päris paljud ta isa lapsed, kaasa arvatud mitu poega, kes üksteise järel kuningateks said), aga isa seisnud hea selle eest, et poiss sai hea hariduse (usuteadus ja loodusteadused). Just Kanut olnud see, kes isa nimel võtnud ette ristikäigu Läänemere idakaldale. Väidetavalt olnud Kanut naksakas poiss, anglosaksi kroonika andmeil Inglismaale 1075 läinud Kanuti juhatuse alla usaldatud lausa 200 laevukest korraga, et William Vallutajaga riidu kiskuda. Inglismaalt naasnud, peatunud Kanut Flandrias ja suundunud hiljem sõdima Läänemere idakaldal asuvate eestlaste ja semgallidega. Islandi lauliku Kalv Måneseni sõnul löönud Kanut seal (s.t. Läänemere idakaldal) kümmet kohalikku kuningat. (https://da.wikipedia.org/wiki/Knud_den_Hellige)

Aastaarv klapib, lisaks on seda niisiis mainitud veel mujalgi allikas (islandi). Sama aastaarvu on mainitud veel ülalmainitud üllitises (nn Brandise kroonikas) lk 39,

ja lk 98.

Vaatasin veel internetis ringi. Google Books annab lugeda ka sellist allikat nagu Historie af Danmark: t. 1035 til 1095 (by Peter Frederik Suhm), lk 716:

Siin on mainitud Gustav von Lode Liivimaa ajalugu ja on öeldud, et Kanut vallutas Eesti aastal 1075, ja kuningaks saades (1080) seadis sisse oma hertsogi- või vürstiriigi, kuhu kuulusid 5 piirkonda: Harjumaa, Virumaa, Alutaguse, Järvamaa ja Läänemaa "i form af et Dansk herrugdomme". Palun väga. Üllitis ise pärit aastast 1790, tiitellehed sellised:

Lisaks on öeldud, et hiljem ka Kanuti vend, samuti Taani kuningas Erik Ejegod (Erik I of Denmark) kasutanud Eestimaal oma hertsogiõigust. Muu hulgas andnud just Erik 1093 Revali tsistertslaste ordule õiguse rajada nunnaklooster (Püha Miikaeli klooster, kui ma õigesti aru sain, siis seal, kus praegu umbes-täpselt on Gustav Adolfi Gümnaasium), see kiri (või tõlge, või koopia) aastast 1093 on Brandise kroonikas ka ära trükitud (fotod allpool), mainitud on seda mitmetel lehekülgedel (2, 41-42, 98, 190):

Seega on Brandis Eestimaa valitsejad pannud alljärgnevasse järjekorda (tundub mulle, et valitseja polnud alati kuningas, vaid ka kuninglikku verd mõni prints, kes justkui enne troonile jõudmist (või juhul, kui tal sinna üldse asja polnud) täitis arvatavalt mingi kuningriigile kuuluva territooriumi halduri funktsiooni):

Brandis alustab oma nimekirja Kanut Pühast, aga õigupoolest peaks vähemasti täitsa alguses selleks olema Kanuti isa, kuningas Sweyn II Estridsen, kes oli kuningas 1047-1076 ja kelle nimel Kanut Püha üldse idaaladele ristikäigule läks ja eestlaste paganliku kuningriigi vallutas 1075. Sweyni ema (ja Kanuti vanaema seega) oli Inglismaa ajaloostki kuulsa Svend Harkhabeme tütar. Kanuti kuraas siis nähtavasti sealt ;)

Igatahes, Brandise list kroonikas on alljärgnev, aastaarv on "alates ...":

1) Canutus der Heilige Anno Christi 1075 (Minu märkus sulgudes: kuningas 1080-1086)
2) Nicolaus 1079 (See on ilmselt Kanuti poolvend Niels, kes oli Taani kuningas alles hiljem, alates 1104, ilmselt Taani regent või haldur Eestis; pärast Kanuti surma sai kuningaks hoopiski Oluf Hunger 1086-1095)
3) Ericus IV 1093 (Erik Ejegod - the Evergood; andis 1093 Revalis tsistertslastele õiguse rajada Püha Miikaeli nunnakloostri, kuningas 1095-1103, asutamiskiri allpool)
4) Haraldus 1103 (regent, see oli arvatavasti üks Eriku poegadest, Harald Kesja v Harald the Spear, elas 1080-1135)
5) Nicolaus 1104 (see oli väidetavalt Sweyn II noorim poeg Niels, eelmiste vend, kuningas 1104-1134)
6) Ericus V 1129 (Eric the Memorable, kuningas 1134-1137)
7) Ericus VI 1140 (Eric the Lamb, kuningas 1137-1146, loobus troonist ja suri mõne kuu pärast kloostris, haige?)
8) Sueno III 1150 (Svend Grathe v Sweyn III Grathe, kuningas 1146-1157)
9) Waldemarus I 1163 (kuningas 1146-1184, siin vist mitu venda korraga olid kuningad samal ajal, kuulus kodusõja periood, vt Roskilde veresaun 1157, nooruke Waldemar toetas alguses Swendi ja sai tänutäheks lääni valitseda, kas sellega mõeldud Eesti alasid?)
10) Canutus V 1185 (Knud Waldemarson, kuningas 1182-1202, päris kindlasti kasutas tiitlit Dux Estonie: nn Ringstedi matusemärge - "Kanutus filius Waldemari primi rex Danorum ac Sclavorum Pomeraneorum ac totius Holzatie, sed et dux Estonie")
11) Waldemarus II 1202, rajas Revali linna 1202, maade haldus läks üle Mustpeade vennaskonnale? (kuningas 1202-1241, kasutas tiitlit Waldemarus Kanutus, dux Estonie). The Islandic Annals record that "Waldemarus rex Dannorum" waged war in Estonia in 1219 (Annales Islandici, 1219, p 95). Tema sõlmis teutooni orduga Stensby rahu 1238 (Saxo Grammaticus, "Denmark and the Knights of the Teutonic Order agreed the division of ESTONIA between them in the treaty of Stensby in 1238.")

Vaat nii. Seega - Brandise järgi juba pärast 1075. aasta eestlaste "paganliku kuningriigi" lüüasaamist ja aastast 1080 ametlikult Taani kuninga läänina kuulusid Harjumaa, Virumaa, Alutaguse, Järvamaa ja Läänemaa Taani kuningale. Ja Revalile pandi alus aastal 1202. Mis on ju mõnevõrra varasem aeg kui meil ametlikus ajaloos kirjas on?

Edasi on Brandis Eestimaa valtsejatena nimetanud (ja Eestimaa on endiselt Harju-, Viru-, Alutaguse, Järva- ja Läänemaa):

1) Mustpeade ordu teine meister Volquin 1229
2) Hermann Balcke, Saksa ordu meister Liivimaal 1239

Siis läksid Põhja-Eesti alad taas tagasi Taani kuningate kätte:
1) Waldemarus II 1240 (suri 1241, kasutas tiitlit dux Estonie)
2) Ericus VII 1244 (Aga kes 1241-1244?, Eric the Ploughpenny, v Adraraha, kuningas 1241-1250)
3) Abell 1251 (Abel, kuningas 1250-1252)
4) Christopherus I 1252 (Christopher I, kuningas 1252-1259)
5) Ericus VIII 1260 (Eric V Klipping, kuningas 1259-1286. Teada on, et Eriku ema Margaret Sambiria oli Eesti feodaalalade haldaja 1266-1282, Eestimaa emand (domina Estonie), laskis rajada Tallinna esimese linnamüüri, nn Margareti müür 1265)
6) Ericus IX 1287 (kuningas 1286-1319)
7) Christopherus II 1321 (kuningas 1320-1326, kasutas tiitlit dux Estonie)
8) Waldemarus III 1334-1347 (kuningas 1326-1329, tõugati troonilt, nihverdas Eesti alad preislaste kätte 19000 hõbemarga eest? (vt screenshot allpool 1347 kohta) Ikka räägitakse seda, kuidas taanlased ehmatanud eestlaste jüriöö ülestõusust surmani ära ja müünud maad sakslastele, siis justkui muster klapiks?)

Ma sain kokku 16 regenti/kuningat. Kui arvestada, et Wrangelli kroonikas on 18 Taani kuningat mainitud ajavahemikus 1075-1347 (vt allpool), siis on Brandisel kuskilt keegi puudu? Nt on ajaline vahe Christopher II ja Waldemar III vahel (1326-1334?)

Edasi ongi Brandis kirja pannud nimekirja Preisi kõrgmeistritest, kes Põhja-Eesti alasid edasi valitsesid:

1) Heinrich Tusemer 1347
2) Winrich von Knipprode 1351
3) Conrad Zöllner von Rottenstein 1382
4) Conrad von Wallenrodt 1391
5) Conrad von Jungingen 1393, andis Harju ja Virumaa aadlikele täiendavad õigused 1397
6) Ulrich von Jungingen 1407
7) Heinrich Reuss von Plauen 1410
8) Michael Küchenmeister von Sternberg 1413
9) Paul Belitzer von Rufsdorf (Russdorf?) 1422
10) Conrad von Erlingshausen 1441
11) Ludwig von Erlinshausen 1452

Edasi lähevad Põhja-Eesti alad Liivi ordule alates 1459:

1) Johann von Mengden (genannt Osthoff) 1459
2) Johan von Wolthausen 1475
3) Berendt von der Burg 1477
4) Johan Freitag von Loringhave 1486
5) Wolter von Plettenberg 1495 (esimene püha Rooma keisririigi tegelane siinmail ja ka esimene nimi, mis on enam-vähem äratuntav minu jaoks, sätestas rea terviklikke seaduskogusid)
6) Herrmann von Brüggeney (genannt Hasenkamp) 1535
7) Johan von der Recke 1549
8) Heinrich von Galen 1551
9) Wilhelm von Fürstenberg 1557 (esimene, kes üritas kasutada siniverelist tiitlit ja kirjutas: Meie, jumala armust, ...)
10) Gotthard Kettler 1559-1561, mil hakkas pidev madin moskoviitidega ja ordu andis end Rootsi kuninga võimu alla.

Nii. Järvamaal jooksis Brandise valitsejate nimekiri ajavahemikus 1240-1450 veidi erinevalt Põhja-Eesti aladest, alguses valitses Järvamaad nagu Põhja-Eestitki Taani kuningas, aga alates 1238 (treaty of Stensby 1238?) läks Järvamaa Liivi ordu kätte ja viimane valitseja on Mengden:

C. Herren in Jerwen. 

Über Jerwen haben fast mit regieret Könige in Dennmarck, wie die oben über Harrien und Wierland verzehnet seyn, biss auff Woldemarum II, der gabs dem deutschen Orden in Lieffland Anno 1239 regierten darüber.

Meister zu Lieffland (jälle algusaasta nime järel):

1. Hermann Balcke Anno Christi 1240
2. Andreas I von Velven 1241
3. Dietrich von Gröningen 1242
4. Heinrich I von Heimburg 1245
5. Andreas II von Stirland (oder Stuckland) 1247
6. Eberhard I von der Seine 1253
7. Anno von Sangerhausen 1254
8. Ludwig von Queden 1256
9. Burchard I von Hornhusen 1257
10. Andreas III 1260
11. Jürgen von Eichstädt 1261
12. Werner von Breithausen 1262
13. Conrad I von Mandern 1263
14. Otto von Lutterberg (sonst genannt Rodenstein) 1268
15. Andreas IV von Westphalen 1271
16. Walter I von Nordeck 1272
17. Ernst von Ratzeburg 1273
18. Gerhard I von Katzenellenbogen 1279
19. Conrad II von Feuchtwangen 1280
20. Mongold von Sternberg 1282
21. Wilhelm I von Schauerburg 1283
22. Conrad III von Herzogenstein 1288
23. Halt/Holte/Bolto/Balthaser/Baltzer/Bodo von Hohenbach 1290
24. Heinrich II von Dumpeshagen 1294
25. Bruno 1296
26. Gottfried von Rogga 1298
27. Wennemar I, 1305
28. Reymar 1306
29. Gerhard II / Gerdt von Jocke 1307
30. Eberhard II von Monheim 1326
31. Burchard II von Dreylewen 1341 (eestlaste nelja vanema tapmise taga Paides?)
32. Goswin von Herike 1345
33. Arnold von Vietinghoff 1360
34. Wilhelm II von Freimersheim 1365
35. Robin von Elz (auch Uelsen genannt) 1379
36. Wennemar II von Brüggeney 1391
37. Conrad IV von Vietinghoff 1401
38. Dietrich II von Torck 1413
39. Siefert Lander von Spanheim 1415
40. Cyfse von Rutenberg 1424
41. Franke von Kersdorff 1433
42. Heinrich III Buckenworde (genannt Schungel) 1435
43. Heinrich IV, oder Heidenreich Vinke von Overbergen 1438
44. Johann von Mengden (genannt Osthoff) 1450

Mis vist tähendab, et alates Mengdenist on meister sama mis Harju- ja Virumaalgi, kuni rootslaste tulekuni.

Edasi on Brandise listis Eestit valitsenud Rootsi kuningad:

1. Erich XIV 1561
2. Johann III 1568
3. Sigismundus I 1594
4. Carolus (Erbfürst der Reiche Schweden) 1600
5. Gustavus Adolphus 1617 (neid on kirja pannud keegi pärast Brandist, kuid mitte hiljem kui Karl XI ajal, mil valitsusaastad olid veel ebaselged? Brandis lõpetas 1600, remember?)
6. Christina 1650
7. Carolus Gustavus 1654
8. Carolus XI ...

Nii. Edasi on kirjas Läänemaa ja Saaremaa valitsejad alates 1216:

1. Meister Vinno ja Mõõgavendade ordu  1216
2. Hermann Buxhöwden, Läänemaa ja Lihula esimene piiskop 1218
3. Rootsi kuningas Johann I, 1222
4. Hermann Buxhöwden, piiskop, 1223
5. Henricus I, piiskop
6. Conradus I, piiskop
7. Hartwigus, piiskop
8. Jacobus, piiskop
9. Hermann von Ofsenbrugge (Ossenbrugge?), piiskop, Saaremaa ja Kuressaare + Vana-Pärnu
10. Conradus II, piiskop
11. Henricus II, piiskop
12. Winrich von Kniprode, piiskop
13. Caspar Schonpflugk, piiskop
14. Christian Robandt, piiskop, Anno Christi 1431
15. Johann Schütte
16. Ludolff, piiskop, Anno Christi 1452; Johannes Krawell, tema koadjuutor
17.  Jodocus, piiskop; Johan Vatelkan, koadjuutor
18. Peter Wedbergh, piiskop, 1491
19. Johannes Orges, piiskop, 1515
20. Johannes Kivell, piiskop, 1527
21. Georg von Tiesenhausen, piiskop, 1530
22. Reinhold von Buxhöwden, piiskop, 1541
23. Johann von Münchhausen, piiskop, 1557
24. Hertsog Magnus von Holstein, piiskop, 1560

Sealt edasi läks ka Saaremaa Rootsi kuninga alla:
2. Johann III 1568
3. Sigismundus I 1594
4. Carolus (Erbfürst der Reiche Schweden) 1600
5. Gustavus Adolphus 1617
6. Christina 1650, jne.


***

Kõige huvitavam minu jaoks oli ikkagi aasta 1075 mainimine. Taanlased vallutasid eestlaste-paganate kuningriigi. Miks seda kuskilt mujalt eesti keeles ei leia? Millele Brandis toetus? Ka 1093. aastat naljalt ei leia, mil Revalisse lubati nunnaklooster ehitada.

Kriiska ja Tvauri kirjutavad oma raamatus "Eesti muinasaeg" (2002:185-186), et hilisrauaaja algus oli Eesti asustuspildis oluline murranguaeg, kus senine linnusasula süsteem lagunes, üle kogu maa jäeti enamik vanadest linnustest maha ja ehitati uued ning võimsamad, muutus aineline kultuur, kasutusele tulid uued maaharimisriistad, uued ehted asendasid vanu. Samas ei oska nad öelda, mis võis olla 11. sajandi muutuste põhjuseks. Ei teata, milles muutus täpselt seisnes, arheoloogid nägevat üksnes muutuse tagajärgi. Kirjutatakse: "Olulisim muutus toimus ilmselt maakasutuses ja maa omandisuhetes ning sedakaudu ühiskonnastruktuuris."

Mis siis, kui muutuste põhjus oligi selles, et saabusid ootamatult taanlased ja vallutasid maa "natuke" varem, kui meie ajalooraamatutes kirjas? Mitte 1200ndatel, vaid näiteks 1075, nagu viitab Brandis aastal 1600 ja Wrangell aastal 1726?

lk 98 on Brandise kroonikas kirjas nii:
"DAS ERSTE BUCH
ART. 1
Vom Fürstenthumb Ehsten.
Lex 1.
Wie Ehstland von den Heyden eingenommen und wie diese von den Dänischen Königen bezwungen und zum christlichen Glauben gebracht worden. 
Das Fürstenthumb Ehsten mit seinen zugehörigen Landen Harrien, Wierlandt, Wieck und Jerwen, ist in vralten Zeiten sowol vor als nach Christi unsers Herrn und Heilandes Geburt, von eitel Heidnischen, wilden und abgöttischen Leuten besessen worden, mit welchen zwar die Könige von Schweden und Dennemarck, wie die Historien-Schreiber Saxo, Albertus Crantzius und Johannes Magnus neben andern melden, auch in unsern Lieffländischen Cronica ausführlich zubefinden, fast schwere Kriege geführet, also dass dieselben baldt der Cron zu Schweden, baldt der Cron zu Dennmarck haben gehorchen und unterthänig seyn müssen.
Dieweilen sie aber zur selben Zeit fast mächtig gewesen und ihre eigene Regulos oder Könige gehabt, deren dan einer und das 3950. Jahr nach erschaffung der Welt, Dagon genannt, nahmkundig gemacht wird - haben sie sich össters wieder abgewendet und des Jochs entsehüttet, bis endlich im 1075. Jahr König Canutus angegriffen, Ihr Königreich in Staub geleget und sie zu tributarien der Cron Dennemarck gemacht hat.  Seindt also die Heydnischen Ehsten von der Zeit an unter dem Titell eines Hertzogthumbs gemelter Cron viel Jahr uber unterhänig gewesen; wie dan aus den alten Fundation-Brieff und andern Urkunden des Closters zu Sanct Michael in Reval, (welches im Jahr Christi 1093 vom König Ericc dem IV zu Dennemarck erbawet, undt 121 Jahr älter dan die Stadt Reval ist) zu bescheinen und zu beweisen, dass sich die Regierende Könige in Dennemarck Herren zu Ehstland genennet und geschrieben haben."

 Ma saan sellest nii aru, et juba enne 1075 käis Läänemere idakaldal rootslaste ja taanlaste vahel lööming sellepärast, kes need maad endale saab? Ja kuni 1075 pidasid paganatest eestlased enam-vähem siiski vastu või suutsid oma "kuningriigi" säilitada, kuni ilmus välja Kanut Püha? Moskoviidid/venelased löödi ju ka tagasi, mis aastad need olidki - 1030 ja 1061? Mis siis 1075 juhtus?

1093. aasta kohta on ka täiesti konkreetne ärakiri kuningas Eriku asutamiskirjast ladina keeles. Üllitises on allmärkuses saksa keeles selgitet, et Brandis näinud seda oma silmaga, polevat aga keegi teda uskunud, leitud siiski hiljem rüütelkonna arhiivist see kiri uuesti üles ja lisatõendeidki (Herr Brevern), nii et kirja avaldamisega 1842 siis justkui toetatud Brandist ja kustutatud igasugu kahtlused - selline kiri on tõesti olemas olnud.

Kiri ise selline (ladinakeelne lk 190 ja 192, vahepeal saksakeelne tõlge, mida ma siia ei pane, igaüks vast suudab selle ise üles leida. Viimane lause täiesti vääramatult aastaarv sõnadega):

Allmärkused ka:

lk 190-192 niisiis on ladinakeelne kiri selline, toksin digisse ka:
Nachtrag.
Fundationbrief des St. Michaelis-Klosters zu Reval.

Ericus, Dei gratia Danorum Sclavorumque Rex, Dux Estonie. Omnibus, presens scriptum cernentibus, salutem in Domino sempiternam! Notum facimus omnibus hominibus, quod notificamus ad sciendum omnibus presentibus et futuris, quod nobis per divinam revelationem tempore nocturno creator omnium verum et salvator nostre humanitatis, dum nos civitatem pragam obsedimus, quod ipse seipsum nobis mirabiliter apparuit, quasi esse cruci affixus. Qui interrogavimus, cur iterum se crucifigi fecisset, et ipse nobis responsum dedit, ut percontati fuimus, quomodo nostra peccata cum crucifixissent, et nisi si nos non fabricari faceremus unam ecclesiam in honorem sui Sancti  mychaelis, tunc non perciperemus veniam et peccatis nostris. Es propter nos graviter expergefacti et totaliter conterriti sumus et insuper nos non scivimus verum fundum, ubi verus locus esse deberet, postea dum in tali dubio fuimus. Tunc nobis divinitus manifestatum est sic: in quo loco in medio estatis nix usque calcem pedis esset, ut sagitta longe ac late sagittari posset, et nos ibi eandem prefatam ecclesiam fabricaremus ac ibidem monasterium ordinis sancti benedicti Cistercienum fundare deberemus. Quapropter nos considerantes mortalitatem humanam, omnipotentis monicione, de transitoriis benefaciendo, mediante cooperatione divine gracie, eterna promereri cupientes. Sic noc ad laudem et honorem omnipotenti deo hauc ecclesiam fabricari fecimus, ac etiam claustrum sanctimonialium ibidem; que sanctimoniales videlicet ordinis Cisterciensium ibidem deo servire debent. Insuper sic damus eisdem sanctimonialibus quatuor mille florenos ad emendas curias et villas, et si postmodum ditiores eificiantur, possunt sibi curias et alias villas magis pro suo posse emere et easdem curias cum villis tam libere ac pacifice possidere, ut illa, que iam in presenti habent et possident. Nos igitur mandamus advocatis nostris et eorum advocatis, quod sint propugnatores et defensores earundem sanctimonialium contra vim ac violentiam omnium malorum hominum, duntaxat ut ipsi regiam ulcionem duxerint evitandam. Ea propter ut omnia premissa habeant roborem perpetue corroborationis. Nos in omnium verum testimonium sigillum nostrum presentibus duximus apponendum. Datum Anno domini millesimo nonagesimo tertio, secunda feria post assumptionis marie in nostra presentia."

Erik nimetab aastal 1093 end rahumeeli taanlaste ja vendide kuningaks ning Eestimaa hertsogiks. Kui eestpoolt lugeda, siis eestlaste paganliku kuningriigi vallutanud 1075 Kanut Püha oma isa, Taani kuningas Sweyn II nimel ja saanud ise kuningaks 1080, seadnud siin ametlikult sisse hertsogiriigi, kuhu kuulunud Harjumaa, Virumaa, Alutaguse, Järvamaa ja Läänemaa. 1093 andnud järjekordne Taani kuningas Erik, "Eestimaa hertsog", loa siin nunnaklooster rajada. Mu meelest loogiline, kas pole? Ma olen alati mõtelnud, et kuidas taanlased 1200ndatel ühtäkki siia sattusid koos oma taevast kukkuva Dannebrogiga? Miks? Sest nad olid juba varem siin. :)

***

Toksisin Moritz Brandise nime huvi pärast AISi otsingusse ka. Sealt võib leida Brandise kohta materjali küll:

mitu Brandise käsikirja ja ärakirja:
EAA.854.7.619 (aastast 1606)
EAA.854.1.754 (ärakiri 1626)
EAA.854.7.621 (1600ndad)
EAA.2062.2.10 (Gerhard von Lode + Moritz Brandis, 1600ndad)
EAA.854.7.620 (1839) jt

protokolliraamatud:
EAA.858.1.8054 (1593-1595)
EAA.858.1.8055 (1596) jt
AM.101.1.3 (Ajaloolane Harald von Tolli väljavõtted Brandise protokolliraamatust 1598, 1599)

Kes saksa keelt paremini jagab, sel on arvatavasti rohkem avastamisrõõmu, minu jaoks kulgeb see veidi vaevaliselt.
Ehk kunagi õnnestub seda kõike ka eesti keeles lugeda? Ehk kunagi õnnestub isegi Codex Tideböhli eesti keeles lugeda? Vaevalt. Aga mine tea.

***

Mu hing ei andnud rahu ja vaatasin veel, kas leian kuskilt midagi aasta 1075 kohta. On ingliskeelseid saite, kus Kanut Püha eluloos on mitmel puhul mainitud, et ta võttis ette retki Baltikumi ja võitles pühendunult paganatega.

Lisaks leidsin veel ühe kroonika, sedapuhku Otto Fabian Wrangelli "Chronik von Ehstland: Nebst angehängten Ehstländischen ...", Dorpat 1845, kus on samuti Taani valitsemisaja alguseks kirjas 1075, vt eriti lk 64:

Wrangelli kroonikas on taas on viidatud Brandisele ja Lodele, aga ka Huitfeldtile ja tolle Taanimaa kroonikale.

Uskumatu lugu. Vaja on seda teemat edasi uurida. Baltisakslased näisid seda hästi teadvat, et taanlased olid Eestis juba 1075. Miks eestlaste ajaloos Taani periood alles 13. sajandil algab? :)

Merepõhjast leitud Peeter Suure ausammas (1934)

Sellele loole sattusin juhuslikult vanast 1934. aasta Järwa Teatajast (18.07.1934) hoopiski muid asju otsides. Nimelt hakkas mulle silma uudisnupuke, mis teatas, et merepõhjast leitud Peeter Suure ausammas müüakse 15 000 Eesti krooni eest maha Riiale.

Kergitasin kulmu. Olin loomulikult lugenud praegusel Vabaduse väljakul Tallinnas (vanal Heinaturul) asunud Peeter Esimese kujust, mis avati septembris 1910 ja võeti maha 1922 pärast noorukese Eesti Vabariigi sündi ning minu teada vist vermiti müntideks, kui mälu ei peta. Otsisin arhiivist mõne pildi ka välja, viited fotol klikates pildi allservas.

Ausammas avati vana kalendri järgi 29. septembril 1910 Tallinna vallutamise ja Eestimaa Vene keisririigiga liitmise 200. aastapäeva pidustuste raames.

Et ma päris täpselt ei mäletanud Tallinna Peetri kuju saamis- ja kadumislugu, siis käisin selle ka uuesti läbi, et oleks kõik andmed ühes kohas.

Kuju püstitati Tallinnasse 1910 Tallinna vallutamise 200. aastapäeva puhul (Tallinna piiramine 1710. aastal Põhjasõjas). Asja algatajaks olid baltisakslased ehk Eestimaa rüütelkond. Ausamba püstitamiseks moodustati Nikolai II korraldusel komitee juba 1908, selle eesotsas oli Eestimaa kuberner ja liikmeteks terve rida tegelasi, nagu mõisnike esindajad, jmt. Ehitusmaksumuseks oli üle 95 000 tsaarirubla, sellest 25 000 tuli Tallinna linnalt, 10 000 Rüütelkonnalt ja ülejäänu olid annetused. Annetusi asuti koguma juba 1908.

Kavand telliti kuuelt kujurilt, teiste seas nt Robert Bachilt, August Weizenbergilt, Amandus Adamsonilt. Parimaks tunnistati Robert Bachi kavand, keisri käsul palgati aga tööd tegema hoopiski kujur Adolf Bernstamm. Kuju valati Pariisis.

Kuju püstitati Heinaturule (umbes-täpselt praegune Vabaduse väljaku nurk, kus ristuvad Harju tänava ja Kaarli puiestee siht), kuju seisis näoga vanalinna poole. Väidetavalt oli tal seljas Preobraženski polgu kaardiväelase vorm, pikksilm paremas ja kaart vasakus käes. Plats sillutati munakividega ja nimetati ümber Peetri platsiks.

Ausammas avati vana kalendri järgi 29. septembril 1910 Tallinna vallutamise ja Eestimaa Vene keisririigiga liitmise 200. aastapäeva pidustuste raames. Keiser (erinevalt Riias Peetri kuju avamisest) kohale ei tulnud, tseremoonial esindas keisrikoda hoopiski suurvürst Konstantin (1858-1915):

Foto pärit: https://et.wikipedia.org/wiki/Konstantin_Konstantinovit%C5%A1 

Heinaturu Peeter püsis püsti kuni 1922. Teisaldada oli ausammast tahetud juba 1920, kuid siis otsustas linnavalitsus, et kuni pole teada, millega seda asendada, las seisab seal edasi.

1922 aga algatas Tööerakonna ajaleht Waba Maa kampaania ausamba teisaldamiseks, aluseks väidetavalt lugejakirjad, kus nõuti "linnapilti riivavate väikeste õigeusu kabelite [üks oli Viru ringil], Aleksander Nevski katedraali ja Peeter I ausamba mahavõtmist" (Waba Maa 30.01.1922). Ühesõnaga läks edasi lahti trall, milline sellisel puhul võib juhtuda ainult Eestis ja lõpuks oli sunnitud sekkuma siseminister, kes andis korralduse kuju teisaldada, ilmselt kodurahu huvides.

Teisaldamistöid tehti öösiti ja lõplikult võeti kuju maha 30. aprillil 1922 ning toimetati Kadriorgu Peeter I majamuuseumi taha.

Pilt Wikis väidetavalt pärit Muisist, ei ole allikat kontrollinud. 

Mis tsaar Peetri kujust edasi sai? Väidetavalt 1925 lõigati suur kuju tükkideks, alumine osa läks sulatamisele (rahvas räägib ka, et vermiti müntideks). Ülemist osa eksponeeriti majamuuseumi lähedal Kadriorus.

1929. aastast on arhiivis säilinud selline pilt, büst näikse siin olema veel siseruumides, pilt on pärit Maydellide fotokogust Rahvusarhiivis, viide allservas:

Väidetavalt 1935 sätiti büst välja kivialusele, Wikis selline pilt 1930ndatest, väidetavalt kellegi Al. Landeiti kogust:

See võib olla tehtud ka pärast 1938. aastat, mil büst lõigatud veelgi lühemaks ja eksponeeritud Kadrioru lossi lähistel mäenõlvakul.

Kuju või see, mis sellest järel oli, hävinud lõplikult 1942, mil värvilise metalli kogumise aktsiooni ajal annetanud Tallinna ehitusvalitsuse aiandusosakond ligi 900 kg värvilist metalli Saksamaa toetuseks, sealhulgas Peeter I ja Jenoveva kujud Kadriorust. Napakad, tõesti. Aga eks ajad olid keerulised, käis sõda jmt.

Sellest Jenovevast pole ma vist näinud ühtki vana fotot. Jenoveva kuju (ka Jenoveeva, Genoveva) olnud tsingist ja asunud Kadrioru Kirdetiigi saarel, ehk siis umbkaudu seal, kus praegu asub Jaapani aed, ma olen seal sageli jalutamas käinud.

Metallikogumisest aga kirjutas Eesti Sõna 26. aprill 1942 nii:

Ikka on Eesti võõrale võimule meeldida püüdes esirinnas... Või on see eriti tugev enesealalhoiu instinkt, iga hinnaga jääda hinge?

Igatahes nii lõppes Tallinna Peeter Suure kuju maine teekond, arvatavalt sulatusahjus. Kõik see jutt on täiesti avalikult internetis ja Vikis saadaval, sestap ei hakka siia miskeid allikaid väga lükkima.

***

Aga tagasi alguse juurde. Ausammas merepõhjas? Tõsteti üles? Müüdi Riiale? Sellest polnud ma silpigi kuulnud. See ei saanud ju olla Tallinna Peeter? Või sai? Kuidas pärgel see siis merepõhja sattus? Eesti vetes, aga kus täpsemalt?

Mõni päev hiljem oli aega asja põhjalikumalt uurida. 1934. aasta 04. juuli Päewalehest koorus välja selline lugu:

Sarnase artikli on avaldanud Postimees 04.07.1934:

Ehk siis lühidalt, aasta pärast Tallinnas kuju avamist avatud ka Riias (1911) Peetrile ratsamonument. Avamistseremoonial olnud Vene keiser Nikolai II koos perega kohal. Arhiivis on samast aastast Riia monumendist isegi mõned piltpostkaardid aastatest 1911-1912, viited taas allservas:

1914 aga hakkas Esimene ilmasõda ja asjad läksid keeruliseks. 1915 tunginud sakslased nii söakalt peale, et keiser kamandanud varad Riiast Peterburi evakueerida. Inglise kaubalaev "Serbino", pardal 3-tonnine Peeter Esimese ratsamonument koos muu väärtusliku nodiga (Riia kirikute kellad, tehaste sisseseaded jmt) Riiast Peterburi poole liikuma hakkas, jäi aga Muhu sadamast välja sõites Saksa allveelaeva torpeedole ette ja lasti puruks. Aurik koos laadungiga läinud põhja Vormsi saare tuletorni lähedal. Varsti pärast seda ilmunud Vormsi alla venelaste allveelaevastik, kes hakanud usinasti kuju otsima (vaevalt, et nad ainult Peetri kuju otsisid, küllap nad himustasid ehk kirikukellade materjali ja tehaste masinaid vmt).  Laevavrakk leitud küll kätte ja 20 tuukrit käinud vrakilgi, kuju aga polevat leitud. Hiljem otsinud varandust seal nii sakslased kui ka eestlased. Möödus 18 aastat, siis tehtud korraldus vrakk lammutada. Asja võtnud ette keegi ettevõtja, laevavrakkide lammutaja Kuhlmann, mainitud on ka tuuker Niggol'it. Ratsamonument leiti paarkümmend meetrit laevavrakist eemal tänu sellele, et süütekaabli ots oli selle taha takerdunud ja tuuker Niggol läks vee alla asja uurima. Kolmetonnist kuju tollal ühes tükis üles tõsta ei suudetud, nii lasti kuju lõhkeainega mitmeks jupiks (no appi ...). Jupid siis tõstetud üles ja seatud mootorpurjeka "Leiduse" pardale, millega tahetud kuju Tallinna tuua. Kas toodi, tahab selgitamist.

Artiklis kirjutatakse veel, et Riia ausammast avamas käinud keiser kogu perega, tsaarinna ja troonipärija ning tütred, ja kupatatud monumenti avama ka kõik koolid Riia õpperingkonnast, millele allunud ka Tallinn. Katte avamistseremoonial eemaldanud kujult Nikolai II isiklikult. No tubli.

Mis ausambast edasi sai? 04. juuli Päewaleht arvas, et kuju tabab sama saatus nagu Tallinna Peetritki (too oli selleks hetkeks alles osaliselt lõhutud ja sulatatud, ülemine pool oli Kadriorus alles) ja ju sellest tehakse hunnik münte. Kui aga tagasi sissekande alguse, Järwa Teataja uudisnupu juurde pöörduda 18.07.1934, siis paari nädalaga oli saavutatud Riiaga mingi kokkulepe ausamba (või sellest säilinud osade) müümiseks 15 000 tollase krooniga. Kas kaubast sai asja? Kas kuju taastati? Kas see on kuskil alles?

Võib-olla ongi veel alles. Tripadvisoris on kellegi sissekanne ja paar fotot, kus antakse teada, et 10-15 minutilise taksosõidu kaugusel Riia vanalinnast on kuju, mis pärit aastast 1910, aga asuvat imelikus paigas, kesk magalarajooni. Pildistatud kuju allpool, fotod ja Tripadvisori sissekanne aastast 2019 (https://www.tripadvisor.com/Attraction_Review-g274967-d15639989-Reviews-Monument_to_Peter_I-Riga_Riga_Region.html):

Tundub küll olema sama kuju. Aga tundub ka päris võssa kasvanud, pehmelt öeldes. Hea näide, kuidas mälu meil on lühike ... 

Õigupoolest oleks vaja veel natuke tuhnida varasemates ja hilisemates ajalehtedes, et näha, kas Riia kuju avamisest ka Eesti ajalehed miskit kirjutasid, kui Tallinna koolide esindajad kuju avamisele kutsuti. Hetkel aega napib, aga algus on tehtud.