Väidetavalt ainus ametlik lahing rootslaste ja inglaste vahel leidnud aset La Manche'i väinas (English Channel, you know) 27. juulil Juliuse kalendri, 28. juulil Rootsi kalendri ja 7. augustil 1704 Gregoriuse kalendri järgi. Ordford Nessi (Suffolk) lähedal kohtunud rootslaste 50 kahuriga laev "Öland" Gustaf Psilanderi juhtimisel ja inglaste eskaader 8 laeva ja ühe fregatiga William Whetstone'i juhtimise all, kokku oli rootslaste 240 meremehe ja 50 kahuri vastu niisiis inglaste 430 kahurit (Nordisk familjeboki andmetel 442 kahurit).
See siin olla Jacob Häggi taies "Konvojskeppet Ölandi" lahingu kohta, allikas: http://sv.wikipedia.org/wiki/Slaget_vid_Orford_Ness
Inglased tulistanud rootslaste jonnimise peale esialgu kahuritest kaks hoiatuspauku. Seepeale saatnud Psilander inglaste kapteni Thomas Butleri jutule läbirääkimisi pidama oma 30-aastase leitnandi Herman Schmidti. Läbirääkimised kulgenud umbkaudu järgmiselt:
"Kas Teie ei näe Inglismaa kuninganna lippu?"
"Jah, me näeme seda väga hästi, aga kas Teie ei näe Rootsi kuninga lippu?"
"Jah, aga miks Teie Inglismaa kuningannale austust ei avalda?"
"Kuidas peaks Rootsi kuningas Inglismaa kuningannale austust avaldama?"
"Teie peate oma marsspurje alla laskma!"
"Selle kohta pole meie komandör ühtki käsku andnud, ja marsspurje tema juba alla ei lase!"
"Well, siis pean mina Teile kohe praegu õpetama, mis austus on!"
Seejärel avanud inglased kahuritest tule ja rootslased vastanud samaga. Pärast neljatunnist lahingut oli rootslaste laev omadega läbi, kuid Psilander keeldus alla andmast. Ta heiskas hoopis lipu, mis tolleaegsete kokkulepete järgi tähendas, et laev oli sattunud merel hätta, ja tulevahetus lõpetati. Rootslaste laev pukseeriti sadamasse ja pandi aresti alla, kuid Rootsi kuninga au oli lahinguga tolleaegsete tõekspidamiste kohaselt päästetud ja Psilander kangelane. Rootsi poolel oli lahingus 16 meest surma ja 37 haavata saanud, lisaks oli laev tõsiselt viga saanud. Inglaste poolel oli kolm laeva viga saanud, 20 meest surnud ja 80 vigastatud. Psilander pisteti pokri, kuid mees naasis juba veebruaris 1705 Rootsisse.
Psilander oli pärit Rootsi vabahärrade suguvõsast. Esimesena võttis selle nime endale Smalandist Voxtorpist pärit talupoja poeg Petrus Nicolai (1534-1631), kelle pojast (arvestuste kohaselt võib ka pojapoeg olla) Per Persson Psilanderist (1624-1680) sai õukonnaarhiivi inspektor. Tolle mehe noorem poeg Gustaf (1669 Stockholm -1738 Karlskrona) löödi aadliks 1712 ja sai üksiti tiitli von Psilander, 1719 lisandus vabahärra staatus. Gustafi poeg Peter von Psilanderiga (1702-1776) aadlisuguvõsa lõppeski, sest Per Persson Psilanderi ülejäänud poegadel Johan Psilanderil (1664-1722, Stockholmi admiraliteedi ülemkomissar) ega Per Psilanderil (1667-1722, Karlskronas ülemkomissar) meessoost järeltulijaid polnud.
Gustaf von Psilander alustas (pärast keeleõpinguid Stralsundis) 18-aastaselt teenistust mereväes, esialgu laevakirjutajana, 1689 sai temast konstaabel, hiljem teenis madrusena Hollandi mereväes ning võttis osa mitmetest lahingutest. 1697 sai Gustafist ülemleitnant ja 1700 kapten. 1702-1704 konvoeeris Hollandi ja Inglise kaubalaevu. 1714 sai Psilanderist viitseadmiral ja 1715 admiral.
William Whetstone oli kuningliku mereväe ohvitser, kes sai 1704 kontradmiraliks. Tema sünniaeg pole teada, mees suri 1711. Tema isa John Whetstone arvati olevat mereväeohvitser. Wikipedias pole sõnagagi puudutatud lahingut rootslastega, kuid on mainitud, et "Whetstone was given command of a squadron in the English Channel in March 1704". Whetstone oli kaks korda abielus, esimene naine Sarah suri 1698 ja maeti Bristolisse, Williamil oli temaga kaks poega ja kaks tütart, kellest vanim, samuti Sarah, abiellus mereväeohvitseri Woodes Rogersiga. Whetstone'i teine abikaasa oli Mary, kellega tal oli tütar. Whetstone löödi rüütliks arvatavalt kas 1704 v 1705.
Michael Dahl, Whetstone, allikas
http://en.wikipedia.org/wiki/William_Whetstone#mediaviewer/File:William_Whetstone.jpg
Sihukesed lood siis. Kolmesaja aasta tagused kanged mehed, nüüd on põrmuks pudenenud mõlemad.
Kasutatud allikad:
http://sv.wikipedia.org/wiki/Slaget_vid_Orford_Ness
http://runeberg.org/nfcb/0269.html
http://en.wikipedia.org/wiki/William_Whetstone
