Käesolevasse kirjutisse kavatsen eelkõige enda jaoks kokku koguda Eesti Kõrgema Sõjakooli 1923-1940 lõpetanud mehed - lendude kaupa, et ei peaks arhiivimaterjale lugedes pidevalt mõistatama, kes mees mis nägu oli või kellega tegu. Lisaks on ra.ee-s teinekord fotodel nimed vales järjekorras või üldse vales kirjapildis, siit on siis hea spikerdada. Nimekirjad baseeruvad nendel listidel, mis nüüdseks ripuvad ka Vikipeedias, üht-teist on lisatud muidki materjale lugedes. Üldjuhul olen fotod võtnud RA Fotisest ja viide on sel juhul foto allservas. Muul juhul olen üritanud meeles pidada ja viite kuhugi sulgudesse poetada. Üksikute meeste fotod pärinevad grupifotodelt, leitud on need kõik Riigiarhiivist.
Kelle kohta on lisatud allkirjanäidis, siis need pärinevad kõik säilikust ERA.781.1.2, kui ei ole märgitud teisiti.
Kõigepealt on toodud ohvitseri nimi, eluaastad, viimane teadaolev auaste, ja olen märkinud ka selle üles, kes hukati/hukkus 1940ndatel Vene vangilaagrites või suri kodumaal/mujal. Edaspidi üritan jõudumööda ka juurde tähendada haridustee, põhilised saavutused, aumärgid ja muud olulised detailid. Esialgu proovin leida igale nimele näo juurde ja põhitöö kõrvalt see võtab veidi aega, aga küll ta lõpuks edeneb.
Lisainfot ohvitseride kohta võib leida ka minu märkmetest Kõrgema Sõjakooli Lõpetanud Ohvitseride Ühingu kohta ajaperioodil 1932-1940, sissekanne on lihtsamini leitav siit.
Kõrgema Sõjakooli I lend, 1921-23, juhtimine ja staabiteenistus
(alustati Kindralstaabi kursustel, 1923 reorganiseeriti kursused Kõrgemaks Sõjakooliks):
Jonson, Gustav 1880-1942, kindralmajor, VR I/3 ja VR II/2. hukati Saratovis:
Järver (Jerveer), Johannes/Juhan 1886-1941, kolonel, VR I/3, hukkus õhurünnakus Venemaal (mõnikord on fotodel ka ümmarguste prillidega):
Kattai, Mihkel 1893-1950, kolonel, suri Tallinnas vangistuses:
Kauler, Hugo 1893-1942, kindralmajor, VR I/2, hukati Lama järve ääres Siberis:
Kruus, Jaan 1884-1942, kindralmajor, VR II/3, hukati Moskvas:
Kursk, Emil Aleksander 1893-1944, kolonel, VR I/3, suri Berliinis (tiisikus):
Maide, Jaan 1896-1945, kindralmajor, VR II/3, hukati Moskvas Butõrka vanglas:
Mollin, Kurt Benno Aksel, 1894-1983, kolonelleitnant, suri Saksamaal (foto detail grupipildist 1925 - EFA.10.0.53238):
Parts, Karl 1886-1941, kolonel, VR I/1, VR II/2, VR II/3, hukati Kirovi oblastis:
Allikas: Tapa muuseum
Plaks, Oskar 1895-1938, kolonel, suri Tartus peaaju kasvaja tõttu:
Putmaker, Eduard 1888 - jaanuar 1943, kolonel, suri Norillagis Norilskis:
Tomberg, Richard 1897-1982, kolonel, suri Tallinnas:
Triik, Paul William 1896-1941, kolonel, VR II/3, hukati Tallinnas (fragment fotolt EFA.114.3.1080):
Trossi, Werner Ernst Harald 1890-1953, kolonel, VR I/3, VR II/3, suri Narvas vangistuses:
Legendaarne II lend, 1923-1926, juhtimine ja staabiteenistus
Fiskar, Villiam 1890-1943, major, vangistati 1940, suri Saksamaal?
Freiberg, Herbert Voldemar (al 1936 Raidna) 1897-1942, kolonel, VR II/3, hukati Norillagis Norilskis:
Grabbi, Herbert Feliks 1896-1942, kolonel, hukati Norillagis Norilskis. President Pätsi vanem käsundusohvitser:
Jaakson, Aleksander 1892-1942, kindralmajor, VR I/3, hukati Sosva vangilaagris:
Kasak, Elias (Ilja) 1896-1985, kolonel, suri Chicagos, väidetavalt töötas Nõukogude luure heaks:
Kulbusch, Aleksander (al 1937 Kulgver) 1888-1941, kolonelleitnant, VR I/3, suri SevUrallagis:
Kurvits, Jaan 1893-1942, kolonel, VR II/3, hukati Ussollagis, Sverdlovskis:
Loom/Lango, Troadi 1896-1942, kolonel, hukati Norillagis Norilskis:
Masing/Maasing, Richard 1896-1976, kolonel, VR I/3, sõjaväeluure juht, suri Stockholmis (foto grupipildilt EFA.113.0.39919):
Matsalo, Ants (enne 1935 Matson Hans) 1895-1945, kolonel, suri Norillagis Norilskis:
Normak, Artur 1895-1941, kolonel, hukati Tallinnas:
Raud, Johannes Aleksander 1892-1942, kolonel, VR I/3, hukati Norillagis Norilskis:
Tennorist/Tõnurist, Ralf Leonid 1899-1964, major, suri Stockholmis:
Tomander, August 1893-1985, kolonelleitnant, VR I/3, suri Torontos (EFA.651.0.400184):
Traksmann/Traksmaa, August 1893-1942, kindralmajor, VR I/3, VR II/3, hukati Venemaal Gorelnikis:
Vanaveski, Hans 1888-1976, kolonel, VR I/3, suri Tallinna lähedal Irus:
III lend, 1924-1927, juhtimine ja staabiteenistus
Kolmanda lennu kohta kirjutas Kaja nr 247, 09.10.1925 nii:
Kursuse lõpetasid:
Ahman, Eduard 1889-1942, kolonel, VR I/3, hukati Norillagis Norilskis:
Balder, August 1891-1973, kolonel, VR II/3, suri Tallinnas:
Bergman(n), Martin Friedrich 1894-1944, kolonelleitnant, VR II/3, suri Tallinnas raske haiguse tõttu:
Borkmann, Paul Johannes 1891-1936, kolonel, VR I/3, suri Tartus lühikese raske haiguse tõttu:
Freimann, Karl Aleksander 1896-1942, kolonel, merekindluste ülem, mereväe kapten, suri Magadani vangilaagris (foto geni.com):
Jaanso (Janson/Jaanson), Otto 1896-1937, kolonelleitnant, VR II/3, suri Märjamaal südamerikke tõttu. Lõpetas Pihkva lipnikekooli, alalisväeohvitseride kursused ja Kõrgema Sõjakooli. Võitles Vabadussõjas soomusrongide dessantpataljonis, hiljem 1. jalaväepolgu koosseisus. Tunti kui hoolsat ja kohusetruud ohvitseri ja südamlikku inimest. Enne surma oli sõjavägede staabi IV osakonna ülem (Allikas: Postimees, 4. mai 1937):
(Foto pärineb Viljandimaa Muuseumi pdf-failist, muuseum.viljandimaa.ee)
Jalajas, Oskar 1894-1930, major, suri Tallinnas tiisikuse/tuberkuloosi tõttu. Lõpetas 1922 Tallinnas õhtugümnaasiumi ja õppis Tartu Ülikoolis 1922-24 õigusteaduskonnas. Osales Vabadussõjas:
Kasekamp, August 1889-1942, kindralmajor, VR II/3, suri Saratovi oblastis. Lõpetas Kiievi lipnikekooli, Kõrgema Sõjakooli, Vabadussõjas oli Järvamaa Kaitseliidu ülem, 1930-34 Tallinnas Kõrgema Sõjakooli ülem, 1938-39 Sõjaväe Ühendatud Õppeasutiste ülem:
Kasemets, Gustav Arnold 1892-1941, kolonelleitnant, hukati Tallinnas. kaitseliidu peastaabi õppe- ja spordiosakonna ülem, sidepataljoni ülem:
Fragment fotolt EFA.114.3.1537
Kool, Karl Aleksander 1891-1934 Tallinn (sai kodus relva puhastades õnnetusjuhtumi tagajärjel surma), kolonel. VR I/3. Omandas Vene keisririigi armees suurtükiväelase eriala, osales Eesti Vabadussõjas suurtükiväelasena, lõpetas Kõrgema Sõjakooli, hiljem Sõjakooli õppejõud:
Kudevita, Aleksander (al 1938 või 1940 eesnimi Aldo) 1900-1947, major, lendurvaatleja väljaõppega, hukati Norillagis Norilskis:
Külaots, Vassili 1889-1977, kolonel. Kõrgema Sõjakooli lektor, Viru-Järva Sõjaväeringkonna staabi ülem; mobiliseeriti Punaarmeesse; suri Tallinnas:
Laats, Artur Johannes 1892-1942, hukati Solikamskis, kolonel. VR I/3. Teenis Piirivalve Valitsuses ja Kindralstaabis:
Laurits, Karl Johann 1892-1941, hukati Tallinnas, kolonel. VR II/2, VR II/3. Õppis Peterburis õpetajaks, 1928-34 sõjaväeluure ülem, lõpetas Kõrgema Sõjakooli järel ka Prantsuse Kõrgema Sõjakooli Pariisis, Kõrgema Sõjakooli lektor, ülema kt ja ülem:
Liibus, Eduard Ervin 1893-1941, kolonel. VR II/3. Õppis Peterburi ülikoolis ja Tartu ülikoolis 1920-1925 õigusteadust. Hukati Usollagis. Kaitseministri käsundusohvitser, Kuperjanovi partisanide pataljoni ülem, Valga sõjaväeringkonna ülem:
Krikmann, Karla Evald (alates 1935 Liivola) 1889-1982 Perstorpis Rootsis, kolonelleitnant. Sõjavägede Staabi käsundusohvitser:
Lõhmus, Anton (al 1936 Ants) 1885-1968, suri Sangastes. Kolonel. VR I/3, VR II/3. Sõjavägede Ühendatud Õppeasutiste allohvitseride õppepataljoni ülem, allohvitseride kooli ülem, kaitseministri käsundusohvitser, Pärnu-Viljandi Sõjaväeringkonna ülem:
Metstak, Eduard 1896-1942, hukati Sverdlovskis, kolonelleitnant Kaitseliidu peastaabis, Viru-Järva Sõjaväeringkonna staabi ülem:
Reinhold Aleksander 1895-1942, tõenäoliselt suri või hukati Irkutskis; selle venna kohta ei leidnud eriti midagi, teada on, et Kõrgemasse Sõjakooli möllimise hetkel oli nooremleitnant ja teenis Sõjavägede Ühendatud Õppeasutistes, lõpetas ta selle ka päris kindlasti. Abiellus Lucie Bergmanniga 1922, lapsi ei leidnud. 1938 veebruaris ülendati majoriks, 1940 on justkui teenistusest lahkunud. Sõjamuuseumi andmebaasis on lisamärkus: Saksa okupatsiooni ajal Eesti Julgeolekupolitsei referent. Kuidas suri, pole ka teada, genis pole selle kohta midagi. Fotod pärit geni.ee (alumine) ja ERA.957.16.2a (ülemine).
Riiberk, Nikolai Aleksander 1900-1942, major, hukati Norillagis Norilskis. Kaitseministeeriumi ohvitser, Kõrgema Sõjakooli alaline lektor:
Soodla, Johannes 1897-1965, kolonel. VR II/2, VR II/3. Teenis Sõjavägede staabis, oli Kõrgema Sõjakooli ülem 1940 ja selle likvidaator, suri Saksamaal:
Tomback, Rein 1896-1942, hukati Norillagis Norilskis, kolonelleitnant. VR I/3. Lõpetas Kõrgema Sõjakooli 1927, Poola Kõrgema Sõjakooli 1936, teenis Kaitsevägede staabis, oli sõjaväeatašee Poolas ja Rumeenias 1938-39, Sõjavägede staabi käsundusohvitser, Sõjavägede staabi II ja III osakonna ülem:
Fragment dokumendilt EFA.651.0.400879
Tuisk, Mart 1889-1942, arreteeriti Moskvas ja hukati, kolonel. VR I/3. Auto-tankirügemendi ülem, Tallinna Tehnikaülikooli Riigikaitselise Õpetuse Instituudi juhataja:
Tuvikene, Karl 1897-1942, suri Venemaal Gorki oblastis, major. Teenis Sõjavägede Ühendatud Õppeasutistes ja Kindralstaabis, hiljem oli Narva kaitseringkonna staabi ülem ja enne sõja puhkemist teenis Valga Sõjaväeringkonna staabis.
Fotot ei leidnud?
Vernik, Aleksander 1896-1942, kolonel, hukati Norillagis Norilskis. Õhukaitse ülem, Tallinna Tehnikaülikooli Riigikaitselise Õpetuse Instituudi juhataja, Tartu Ülikooli Riigikaitselise Õpetuse Instituudis kolonel, 1940. aastast haridusministeeriumis:
Fragment fotolt EAA:2111.1.13334.2
Kursuse lõpetamisest kirjutas ka Päewaleht 17.07.1927:
Kursustel osalenuks loeti veel Viktor Koern, kes lõpetas koos järgmise lennuga, alustajate hulgas on ta nimi ära toodud, lõpetajate hulgas mitte.
Lisaks loeti kursused "läbikuulanuks" Evald Ein.
Koern Viktor 1892-1941, tollal 6. jalaväerügemendis, hiljem koloneli auastmes; VR II/3, lõpetas Kõrgema Sõjakooli IV lennu; pärast Eesti okupeerimist ja annekteerimist lahkus teenistusest ja asus elama Pärnusse, Suvesõjas Pärnu omakaitse ülem, hukkus Audru lahingus 1941:
Kursuste "vabakuulaja" Evald Ein (1894-1986), suri Rootsis, auastmelt kolonelleitnant) oli varem lõpetanud Tallinna Aleksandri Gümnaasiumi ja Vilno Sõjakooli:
IV lend, 1927/28-1930, juhtimine ja staabiteenistus
Lõpetajad :
Tallo, Karl 1891-1942, hukati Sosva laagris Sverdlovskis. Kolonel. VR I/3. Õppis Pärnus gümnaasiumis, lõpetas Peterburis Vladimiri Sõjakooli 1914, õppis Nikolai Kindralstaabi Akadeemias 1917/18, osales I maailmasõjas ja Vabadussõjas, lõpetas Kõrgema Sõjakooli, Soomusrongirügemendi ülem. Lahkus tegevteenistusest 1934 ja paigutati vaimse tervise probleemidega haiglasse samal aastal. Autasustati aprillis 1921 Läti Karutapjate ordu III järguga ja mais 1921 VR I/3.
Fragment dokumendist EFA.651.0.400731
Kohal, Vilhelm Richard 1887-1942 Vjatlagis, mõisteti surma, kuid tõenäoliselt suri enne hukkamistähtaega. Kolonel. Sakala Üksiku Jalaväepataljoni ülem. 1927 lõpetas Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, 1930 Kõrgema Sõjakooli. Sõjaväeatašee Lätis ja Leedus 1930-34.
Fragment fotolt EAA.2111.1.13318.11
Pajusson/Pajoson, Oskar 1895-1942, hukati Norillagis Norilskis (al märtsist 1936 Pajusoo), kolonel. VR II/3. Lääne-Saare sõjaväeringkonna ülem, 7. jalaväerügemendi ülem, Scouts-pataljoni ülem.
Koern, Viktor 1892-1941, tollal 6. jalaväerügemendis, hiljem koloneli auastmes; VR II/3, pärast Eesti okupeerimist ja annekteerimist lahkus teenistusest ja asus elama Pärnusse, Suvesõjas Pärnu omakaitse ülem, hukkus Audru lahingus.
Saueselg, Artur Aleksander 1894-1965 suri Tallinnas, kolonel. VR II/3. Hiljem mobiliseeriti Punaarmeesse polkovnikuks, Eesti ajal Sõjakooli ülem, Kaitseväe õppetsentrumi ülem, Narva sõjaväeringkonna ülem, Sõjaministeeriumi käsundusohvitser (ülemine fragment fotolt EFA.113.0.39895, alumine fragment dokumendilt EFA.651.0.400171):
Rokk, Rudolf 1892-1930 suri Tallinnas lühikese raske haiguse tagajärjel, majori auastmes, VR II/3, Scouts Üksiku Jalaväepataljoni ülema kt (fragment fotost EFA.114.3.1029):
Post, Voldemar 1897-1970 Tallinnas, sõjaväelendur, lennukikonstruktor.
Kuusela, Eino Jaakko Ilmari (soomlane) 1899-1973, maetud Helsingisse, kolonelleitnant, II maailmasõja ajal Soomes moodustatud 200. jalaväerügemendi ülem aastal 1944.
Foto?
Simon, Aleksander 1877-1960, suri Saksamaal, Vabariigi Sõjakooli ülem, alates 1930 erukolonel, teenis peaasjalikult Sõjaministeeriumis, oli sõjaministri käsundusohvitser kuni 1927, Kaitseliidu Tallinna Maleva Ida malevkonna propagandapealik.
Lu(u)kas, Jaan 1892-1953, arreteeriti 1950, suri Taišeti laagris Irkutskis, kolonel, VR I/3. 1. jalaväerügemendi ülem (fragment fotolt EAA.2111.1.13320.1):
Karing, Voldemar Nikolai 1895-1942 hukati Norillagis Norilskis, kolonel, VR II/3. Abiellus 1923 Emilie Rutopõld'iga. Teenis Kaitseliidu Tartu malevas, Valga kaitseringkonna staabis, Kaitseväe õppetsentrumis, Kaitsevägede staabi III osakonnas, majandusministri abina, Kaitsevägede staabi III osakonna ülem.
Hanson, Paul 1893-1942 hukati Stupinos, kolonelleitnant. VR II/3. Lõpetas 1916 Oranienbaumi I Lipnike kooli, lõpetas 1925 alalisväe ohvitseride kursused ja seejärel Kõrgema Sõjakooli, õppis vähemasti 1931 Tartu Ülikoolis, (säilinud matrikli pilt EAA.2100.1.2613.5)teenis Kuperjanovi partisanide pataljonis, 3. suurtükiväepolgus, Võru-Petseri kaitseringkonna staabis ja Võru-Petseri Sõjaväeringkonna staabis. Võttis osa Vabadussõjast, VR II/3, Kotkarist.
Tomson Johann (al 1936 Toomsar, Juhan) 1893-1941, arreteeriti Nõukogude julgeolekuorganite poolt septembris 1940, hukati Tallinnas, kolonelleitnant. VR II/3. Lõpetas 1910 Taali ministeeriumikooli, 1915 Õpetajate Seminari, 1916 Peterhofi lipnikekooli, 1926 alalisväe ohvitseride kursused ja seejärel Kõrgema Sõjakooli. Osales Vabadussõjas, VR II/3. Läti Karutapjate III järk, Sõjavägede staabi II osakonna luureohvitser, töötas Harju sõjaväeringkonna staabis 1939-40. Abiellus 1921 Katarina Adissoniga, poeg Endel. Lõpetas Kõrgema Sõjakooli, tegi läbi inseneriväe ohvitseride täienduskursuse 1936-37. (Fragment dokumendist EFA.651.0.400265)
(Sõjamuuseum)
Reinglas/ al 1936 Reinola Johannes 1896-1942 hukati Norillagis Norilskis, kolonelleitnant. Õppis Prantsuse Kõrgemas Sõjakoolis Pariisis 1936-38, kaitseväe esindaja Prantsusmaal al 1936. Teenis auto-tankirügemendis ja Sõjavägede staabis.
Vassil, August Voldemar 1896-1975 suri Tallinnas, maetud Pärnamäe kalmistule. Teenis Piirivalve valitsuses 1920, mais 1921 autasustati VR I/3, septembris samal aastal abiellus Erna Kauer'iga, poeg ja tütar. Oli Pärnu-Viljandi sõjaväeringkonna staabi ülem, viimane auaste kolonelleitnant.
Margus(s)on / al 1935 Marguste, Eduard 1897-1942 Sverdlovskis, kolonelleitnant. VR II/3. Lõpetas 1917 lipnikekooli, seejärel Kõrgema Sõjakooli. Oli Sõjakooli ohvitseriklasside ülem, Kõrgema Sõjakooli alaline lektor, Kuperjani partisanide pataljoni ülem. VR II/3, Kotkaristi teenetemärk. Oli kaks korda abielus, Aliide Linsoni (snd 1898) ja seejärel Hedvig Puskariga, poeg Endel.
Värnik Johannes / al 1937 Vermet Juhan 1890-1966, suri Eestis (Võrumaal või Haapsalus?), kolonelleitnant. Kaitseväe Ühendatud Õppeasutiste alaline lektor, Sõjakooli ohvitserideklassi ülem 1939. 1942 Tartus asunud politseipataljoni ülem. 1944 pääses Saksamaale, kõrgema ohvitserina oli tal võimalus oma pere laagrist päästa, siis nägi ta neid ka viimast korda, sest prantslaste tsoon andis ta venelastele välja. 1946 mõisteti 10 aastaks Venemaale sunnitööle. Abikaasa ja poeg elasid Lübeckis ja surid seal 1990ndate alguses. Venemaalt tagasi pöördudes töötas Vermet lihttöölisena kuni surmani.
(Foto eestielu.com; "70 aastat suurest põgenemisest" by Raul Pettai)
Freudenstein / al 1935 Vaharo, Rudolf 1897-1942 hukati Sevurallagis Sverdlovskis, kolonelleitnant. VR I/3. Teenis Tartu kaitseringkonna staabis ja hiljem Siseministeeriumis ministri käsutuses, 1939. aastast Sõjavägede staabis.
Luts, Alfred 1899-1991 suri Mississippis USAs, kolonelleitnant. Kaitsevägede staabis käsundusohvitser, Sõjavägede staabi IV ja I osakonna ülem.
(Fragment fotolt EFA.656.0.407589)
Ilves, Aleksander 1896-1943 Taišeti vangilaager, Irkutsk, major, suurtükiväelane. Abiellus Ottilie Böckleriga 1922 novembris, poeg ja tütar.
Foto?
Madisson, Joann /al 1936 Madise, Juhan 1903-1977 suri Lakewoodis, USAs, major, Laidoneri adjutant, Sõjavägede staabi käsundusohvitser.
Tuul, Ra(o)ul / al 1928 Rudolf Emil 1899-1971, arreteeriti 1942, suri Tallinnas, major. Vähe infot ja fotosid selle mehe kohta. Teenis Merekindlustes, 2. diviisi staabis, oli Kaitsevägede staabi I osakonna ülem ja V osakonna A jaoskonna ülem, edasi oli Sõjavägede staabis ja teedeministeeriumis ohvitser. Säilinud fotode järgi riigiarhiivis võiks arvata, et oli lendurvaatleja? 1. mai 1990 "Võitleja" järgi arreteeriti Tuul 1941 koos teiste suurtükiväelastega Gorohhovitsi suurtükiväeakadeemia õppelaagris, relvad võeti ära ja mehed sõidutati Krasnojarskisse. Ilmselt pääses sealt millalgi tagasi.
Foto?
V lend; 1929-1931/32, juhtimine ja staabiteenistus
Säilinud grupipilt Riigiarhiivis, Kõrgema Sõjakooli V lend (EFA.113.0.39925):
Kursuse lõpetajad:
Leets, Georg 1896-1975 Tallinnas, arreteeriti 1941, vangistuses kuni 1956, kolonel, VR I/#, VR II/3. Hiljem ajaloolane.
(fragment fotolt EAA.2111.1.13530.6):
Mutso, Karl 1887-1941 Tartu vangla massimõrv. Kolonel, lõpetas Vilno Sõjakooli 1911, 2. diviisi suurtükiväeülem (fragment fotolt EAA.2111.1.13320.1):
Steinberg, August 1896 - 20. august 1941, sõjaväelendur, kolonel, VR I/3, hukkus mootorlaeval Sibir Tallinnast evakueerumisel. Prantsuse auleegioni ohvitseri rist, Soome "Valge Roosi" II kl komandöri rist, Läti Kolme tähe ordu komandöri rist. Lennuväerügemendi ülem, kaitseministri käsundusohvitser, Kaitsevägede staabi IV osakonna ülem (esimene foto pärit Sõjamuuseumi ohvitseride andmebaasist):
Asmus, Peeter 1893-1942 Unzlag, Gorki oblast (suri vangistuses), kolonel, VR II/2, VR II/3, Läti Karutapjate ordu orden; Kaitseliidu Tartumaa Maleva pealik, Tartu sõjaväeringkonna ülem:
Remmel, Johannes 1897-1942 Norilsk, kolonel, VR II/2, VR II/3. Auto-tankirügemendi ülem, Võru-Petseri sõjaväeringkonna ülem:
Saarsen, Villem Leopold 1891-1982 (enne 1926 Sarsen Villem) Stockholm, kolonel, viimane Eesti sõjaväeluure ülem pärast Maasingut, Sõjavägede staabi II osakonna ülem:
(Fragment fotolt EFA.113.0.39912)
Virro/Viru, August Osvald 1893-1942 hukati Norilskis, kolonelleitnant, VR II/3:
Foto fragment dokumendist EFA.651.0.400221
Lutsar, Jaan 1886-1943 VostUralLagis, Sverdlovsk, kolonel. Lõpetas Irkutski Sõjakooli 1908, Auto-tanki rügemendi ülem:
Ropponen, Matti (Soome kaitseväest) ?
Fragment fotolt EFA.113.0.39925
Mäe, Johann Heinrich 1894-1944, kolonelleitnant, saadeti Nõukogude võimu poolt sunniviisiliselt Venemaale, hukkus Narva lähistel lahingus; Eesti suurtükiväelane:
Männi, Karl Toomas Leopold ( al 1935 Männi Kaarel) 1896-1943, major, Sõjakooli kuulipildurkompanii ülem; teenis Kaitseliidu Tallinna Malevas Sadama malevkonna õppepealiku abina ja Lääne-Saare sõjaväeringkonna staabis, hiljem Scouts Üksiku Jalaväepataljoni ülemana. Arreteeriti juulis 1941.
Mullas, Osvald Vilhelm (al 1940 Olav Mullas) 1894-1975 Tallinnas, kolonelleitnant, teenis Kaitsevägede staabis, Harju Kaitseringkonna staabis, Kalevi Üksikus Jalaväepataljonis.
Haber, Mart (al 1940 Kaerma Mart) 1897-1948 Raikküla (enesetapp). Kolonelleitnant. (Järgnev ülemine foto Sõjamuuseumi ohvitseride andmebaasist, alumine grupifotolt EFA.113.0.39925)
Kaschan, Artur Heinrich (enne 1930 Kašan) 1898-1945 SevortLag, Magadan. Lõpetas Vabariigi Sõjakooli I kursuse 1919, teenis Kaitsevägede staabis ja Sõjavägede staabis, Politsei ja Omakaitse valitsuse staabis osakonnaülemana. Arreteeriti 1944, suri sunnitöölaagris.
Kristian, Aksel 1900-1985 Stockholm, major, luureohvitser, kaitsevägede esindaja Soomes, Sõjavägede staabi käsundusohvitser:
Stern, August 1894-1942, hukati Norillagis Norilskis, kolonelleitnant, Kaitseväe Varustusvalitsuse ohvitser:
Kurgvel, Aleksei 1904-1982 New York, Kaitsevägede staabis kapten, sideülemate kursuse õppejõud 1935:
Laks, Sergius 1901-1942 suri Ussollagis Permi oblastis, major; Sõjavägede staabi VI osakonna A jaoskonna ülem:
Nõmm, Arnold 1903-1942, suri Ussollagis Permi oblastis, alates 1936 Nõmm Arnu, kapten, Sõjavägede Staabi II osakonna C jaoskonna ülem:
Onny, Heino 1900-1942, (ka Onni) hukati Ussollagis Permi oblastis, major, Harju Kaitseringkonna Staabi ülem, ohvitseride ratsaväekursuse õppejõud 1935, teenis Sõjavägede Staabi VI osakonnas:
Püss, Edmund 1899-1979, suri Valgas, kapten, oli Vabadussõja ajaloo komitee töökomisjonis, Kõrgema Sõjakooli alaline lektor (fragment grupifotolt EFA.113.0.39915):
Roots, Harald 1905-1986, suri Tallinnas. Kapten, Leitnant Merekindlustes 1929, Kaitsevägede staabi käsundusohvitser 1934, inseneriväe ohvitseride kursuse õppejõud 1935-36; Sõjavägede Staabi I osakonna ülema abi 1940. 1941 küüditati Venemaale, jäi ellu:
Till, Johannes Voldemar 1897-1942, hukati Ussollagis Permi oblastis, major, teenis Ratsaväe inspektuuris 1935 ja Viru-Järva Sõjaväeringkonna staabis 1940. Arreteeriti juuli alguses 1941:
VI lend (1931-1933), juhtimine ja staabiteenistus
Rüütel, Eduard (1884 Tartu - 1969 Tallinn). Kolonelleitnant. Õppis Tartu linnakoolis ja Odessa junkrukoolis, Nikolai Kindralstaabi akadeemias. 1923. a. opteerus Eestisse, määrati algul Sõjaväe Ühendatud Õppeasutiste ülema abiks, Sõjakooli ülemaks 1925. Kahekümnendate lõpus oli Sõjaministeeriumis ministri käsundusohvitser. Arvati reservi 1934. Georgi ordeni 4. järk, Soome "Valge Roosi" II klassi komandöri rist. 1940 mobiliseeriti Punaarmeesse. Maetud Rahumäe kalmistule.
Siir, Johannes (1889 Harjumaa - jaanuar 1941, Tallinn). Kolonel. 1925 Sakala jalaväerügement, sealt Kindralstaapi, 1927 allohvitseride kooli ülem, hiljem Jalaväe Inspektuuris:
Tamm, Johannes(-Eduard?, 1890-1943) VR II/3; major. Siin on nüüd raskusi, sest ohvitseride andmebaasis on vähemasti viis Tamm Johannest, pean asja uurima. Pildil on Tamm Johannes-Eduard, kolonelleitnant, kes sündis Kaiaveres Tartumaal 1890 ja suri Lamas 1943. Kas tema on ka see, kes Kõrgema Sõjakooli lõpetas, tahab uurimist. Ilmselt siiski on, teised samanimelised Tammed olid sõjaväeametnikud. Esialgu jätan tema üles.
Häelme, Aleksander VR I/3, 1891 Ropka, Tartumaa - 20.07.1942 Norilsk; kolonelleitnant. Vilno sõjakool 1914, 3. Üksiku Jalaväepataljoni ülem 1936, 9. Üksiku Jalaväepataljoni ülem 1940.
Gutmann, Valfried (1900 Tallinn - 1992 Los Angeles, USA), kolonelleitnant. Vabariigi Sõjakooli I kursuse lõpetaja, Eesti kutseline sõjaväelendur alates 1922, abiellus 1926 Lydia Ivanoviga ja Hildegard Grenzmanniga 1935; oli Lennukooli ülem 1937 ja Õhukaitse Staabi ülem 1938-1940.
Ein Evald (1894 Tartumaa - 1986 Boras Rootsi), kolonelleitnant. Õppis Vilno Sõjakoolis (1914), oli teenistuses Sõjaväe Varustusvalitsuses, suurtükiväes, Kindralstaabis, Kaitsevägede staabis, Kaitseväe Varustusvalitsuses. Põgenes Rootsi.
Kõrge, Jüri (detsember 1894 Vastseliina - juuli 1941 Ostrovi lähedal Venemaal). Kolonelleitnant. Vabadussõjas Tallinna kuulipildurite roodus. Pärast Kõrgema Sõjakooli lõpetamist teenis Kaitsevägede staabi VI osakonnas, oli ajakirja "Sõdur" tegevtoimetaja kt. Hiljem oli Tartu kaitseringkonna staabi ülem. Saadeti sunniviisiliselt Venemaale, langes lahingus. Fragment grupifotolt EFA.114.A.252.517, juuni 1919.
Savonen, Väino Veikko (kapten, Soome kaitseväest)
?
Martson, Ervin (al. 1936 Ain Mere, 1903 Uue-Vändra vald - 1969 Leicester, UK), major. Sõjaväelendur. 1927 abiellus Anu Rallmanniga, samas Genis on abikaasa nimi hoopis Nina, väidetavalt oli Merel temaga ka tütar Aino. Mere teenis Kaitsevägede staabis V osakonnas. Läks üle Saksa poolele. Suri Inglismaal. Sageli on nimekujuks antud Ain-Ervin, mis pole korrektne, enne 1936. aastat kandis mees nime Ervin Martson ja pärast nime Ain Mere.
Miil, Ernst (1900 Raplamaa - oktoober 1942 Norillag), major. Teenis suurtükiväes ja Kaitsevägede staabi VI osakonnas. Miil oli abielus Miralda Marie Nesseliga, neil oli tütar Madli, kes 1934 paarikuusena suri. Ernsti vend Karl Miil oli samuti Eesti ohvitser, auastmelt kapten, VR II/3, suri 1933, maetud Kaitseväe kalmistule.
Pollisinsky, Oskar VR II/3 (1896 Narva - aprill 1942 Norillag), major. Elas Tartus. Teenis Sõjavägede staabis.
Kallikorm, Otto (1900 Püssi, Virumaa - 1989 Kohtla-Järve), major. Teenis Kaitseliidu Viru malevas ja KV peastaabis ning Sõjaväe Varustusvalitsuses.
Ustal, Raimund Nikolai (Gustav Augusti p., enne aprilli 1935 Raimond Ustal; okt 1903 Tallinn - veebr 1940 Tallinn). Suurtükiväelane, kapten. Ei leidnud pilti?
Lapsals, Janis (Läti kaitseväest), leitnant.
?
Kärsten, Arnold (ka Kersten, 1906 Valgamaa - aprill 1935, südamehaigus), kapten. Teenis Ratsarügemendis, Kaitseministeeriumis, oli Kaitsevägede juhataja adjutant. Abiellus 1932 Angela Marie Põllendikuga, neil oli poeg Rein (sündis juulis 1934, suri 2010. Arhitekt, projekteerija?)
Tamm, Karl (Jaani p., 1901 Kirbla, Läänemaa - 23.06.1941 Orenburgi oblast), kapten. Teenis Ratsarügemendis, Kuperjanovis, Sõjavägede staabi II osakonnas (luure). Arreteeriti veebruaris 1941, lasti maha juunis.
Saidra, Evald Voldemar (kuni 1935 Schmitt v Schmidt, 1905 Tallinn - 1982 Bromma, Rootsi), kapten, teenis Ühendatud Õppeasutustes ja Kaitsevägede Staabis.
Pessor/al 1937 Pesur Albert 1903-1966, suri Tallinnas; kapten, VR III/3; teenis 10. Üksikus jalaväepataljonis ja Sõjavägede staabi III osakonnas ülema abina. Võttis osa kommunistide mässukatse mahasurumisest 01.12.1924 ja sai raskelt haavata. Arreteeriti 1940. Suri 1966 Tallinnas, maetud Rahumäe kalmistule. Ülemine foto pärit FBst (grupp Eesti Vabaduse Rist) ja alumine Genist.
Nurk, Martin (1902 Tallinn - 1990 Kuibõšev), kapten. Teenis Kaitsevägede staabi I osakonnas ja Sõjavägede staabi VI osakonnas. Ajakirja "Sõdur" toimetaja. Arreteeriti juuni lõpus 1941.
Kivimägi, Ferdinand Rudolf (al 1937 Rein) 1900-1942, hukati Norillagis Norilskis, kapten. Sõjaväe Tehnikakool, Sidepataljon, priikooli õigus kõrghariduse omandamiseni, Vabadussõja ajaloo komitee töökomisjon, Sõjaajaloo Komitee töökomisjon. Foto pärit FBst, oli tuvastamisel (grupis Tähelepanu-Ohvitser-Pildistan).
Jaakson August (1904 Valgamaa - 1977 Kanada); kapten. Suurtükiväelane, Kaitsevägede juhataja adjutant. Foto Genist.
Nõmmik, August (1903 Viljandimaa - 1996 Toronto, Kanada), kapten. Sõjakooli ohvitserideklassi jalaväeklassi ülem. Kaitsevägede staabi käsundusohvitser. 1941 läks Saksa poolele üle.
Kask, August (1902 Virumaa - 27. juuli 1941), kapten.
Tarm, Feliks (kuni märtsini 1935 Felix Arthur Tretjakevits/Tržetsekevitš, 1902 Tallinn - 1943 Norillag), kapten. Kaitsevägede staabis käsundusohvitser, Kõrgemas Sõjakoolis käsundusohvitseri kt, alates veebruarist 1938 teenistuses kapteni auastmes Sõjavägede staabis. Küüditati 14.06.1941. Suri vangistuses Norilskis 30.07.1943.
Vakkur, Enn (kuni veebr 1936 Eduard Vacker/Vakker, 1903 Tallinn - 29.06.1942 Norilsk), kapten. Lõpetas Tallinna Linna Poeglaste Gümnaasiumi. 1927 määrati Sõjakoolist 10. Jalaväerügementi, 1932 Kalevi Üksikusse Jalaväepataljoni, 1934 juunis lõpetas Kõrgema Sõjakooli, lähetati augustist 1934 Läti Kõrgemasse Sõjakooli, mille lõpetas jaanuaris 1937, edasi teenis Kaitsevägede staabis käsundusohvitserina ja Sõjavägede staabi II osakonnas (luure); läbis noorsoo riigikaitselise kasvatuse ja õpetuse õpetaja kursuse ja määrati õppejõuks. Küüditati 14.06.1941, hukati Norillagis.
Muruma(a), Vello (kuni 1935 Vladimir/Voldemar Munner, 1903 Kuigatsi, Valgamaa - 06.10.1942 Norillag, hukati). 1926 nooremleitnant, enne Kõrgemat Sõjakooli teenis Merekindlustes 1926-1932, lõpetas Kõrgema Sõjakooli juunis 1934, pärast seda teenis Kaitsevägede staabis V osakonnas (mobilisatsioon), oli A jaoskonna ülem. Arreteeriti juuni lõpus 1941, hukati Norillagis oktoobri alguses 1942.
VII lend (1934 - 1936/37), juhtimine ja staabiteenistus
Hellat, Jüri VR I/2 (kuni aprillini 1935 Georg Kirschbaum, 1892 Tartumaa - 29.06.1942 Norillag, hukati), kolonel. Teenis Sõjaministeeriumi Suurtükiväe Valitsuses, Inseneride Valitsuses, 3. suurtükiväerügemendis, 5. suurtükiväegrupis. Kolonelleitnanti auastmes lähetati Kõrgemasse Sõjakooli, mille lõpetas veebruaris 1937. Oli sõjaminister Paul Lille käsundusohvitser. Koloneli auaste aastast 1938. Arreteeriti ja küüditati, hukati Norillagis Norilskis.
Koht, Voldemar Karl (kuni 1936 Koch, 1893 Virumaa - 29.06.1942 Norillag, hukati), VR II/3, kolonel. 1914 lõpetas Pihkva ohvitseride kooli, teenis 1. Jalaväerügemendis ja 4. Üksikus Jalaväepataljonis, kolonelleitnant alates 1924, teenis 2. soomusrongirügemendis, sealt suundus 1934 Kõrgemasse Sõjakooli, lõpetas augustis 1936, oli Soomusrongirügemendi ülem, koloneli auaste alates 1936, viimane teenistuskoht 1. diviisi staabiülem. Arreteeriti ja küüditati 14. juunil 1941, hukati Norillagis 29.06.1942.
Mere, Valev VR I/3, kuni 1936 Vassili Martson, 1893 Pärnumaa - 1949 Göttingen, Saksamaa. Mereväe kapten. Teenis 1919 suurtükilaeval "Lembit", alates 1923 miiniristlejal "Vambola", alates 1929 komandör miiniristlejal "Lennuk", augustis 1936 lõpetas Kõrgema Sõjakooli, alates 1937 Merejõudude Staabi ülem, Merejõudude juhataja kuni 1939, mil poolakate allveelaev Orzel põgenes Tallinnast. Suri detsembris 1949 Saksamaal.
Vellerind, Johannes August VR I/3, 1891 Koeru Järvamaa - 01.07.1941 Viljandi (raske haigus). Enne 1919 nimeks August Viitman, pärast seda Johannes Viitmann. Uus nimemuutus juulis 1923, mil võttis nimeks Johannes Vellerind. 1936 muutis veelkord nime, Johannes August Vellerind. 1919 oli Koeru Kaitseliidu ülem, alates 1923 Lennuväes. 1924 abiellus Ksenia Pihlakuga. Alates 1925 lendur-vaatleja, alates 1930 Lennubaasi ülem. Kolonel alates 1937, teenistuses Haridusministeeriumi. 1940 Auto-Tanki Rügemendi ülem. Suri Viljandis väidetavalt raske haiguse tõttu.
Lepp, Jaan VR II/2, VR II/3; 1895 Tallinn - detsember 1941 Kirovi oblastis, hukati. Kolonelleitnant. Teenis Tallinna Kaitseliidus, soomusrongil nr 2, Kaitseliidu Tallinna Malevast suundus Narva malevasse, seejärel õppis Kõrgemas Sõjakoolis, mille lõpetas augustis 1936. Alates 1936 Kaitseliidu Narva maleva pealik. Arreteeriti juulis 1940, küüditati Venemaale, hukati detsembris 1941 Kirovi oblastis.
Villemi, Paul Aleksander VR II/3, enne 1936 Paul Villemi, 1897 Võrumaa - aprill 1942 Vjatlag. Kolonelleitnant. Vabadussõjas teenis soomusrongil "Kapten Irw", teenis soomusrongirügemendis, Kaitsevägede staabi II osakonnas (luure), 1939 viidi üle Tartu sõjaväeringkonna staabi ülemaks. Arreteeriti märtsis 1941, suri aprilli lõpus 1942 vangistuses Venemaal, eeluurimisel.
Krupp, Rudolf 1890 Narva - 12.09.1941 Norillag. Lõpetas tsaariajal Vladimiri Sõjakooli 1917, seejärel teenis suurtükiväes. Suurtükiväe juhatusest lähetati Kõrgemasse Sõjakooli, mille lõpetas augustis 1936. Pärast seda teenis suurtükiväe inspektuuris, määrati 1. suurtükiväegrupi ülemaks. Kolonelleitnant alates veebruarist 1940. Arreteeriti augustis 1941, suri ca kuu aja pärast Norillagis. Krupp näis olevat kaks korda abielus, abikaasa Paulinega (Ellmann, suri Tallinnas jaanuaris 1939) oli tal vähemalt üks tütar (1914), kes suri 2005 USAs.
Medens, Eduards (Läti kaitseväest), kapten?
?
Breede, Feliks (1900 Jamburg, Peterburi kubermang - 12.05.1942 Usollag, hukati). Veebruarist 1940 majori auastmes. Teenis 5. jalaväerügemendis, 5. Üksikus Jalaväepataljonis. Lõpetas Kõrgema Sõjakooli veebruaris 1937, pärast seda lähetati Kaitsevägede staapi ja Sõjakooli. Oli sõjaväeatašee Leedus märtsist 1940. Arreteeriti juulis 1941, saadeti Venemaale ja hukati Usollagis mais 1942.
Kirsipuu, Harald (1906 Peterburi - 1942 Usollag), kapten. Nooremleitnant 1928, määrati lennuväerügementi. Käis Lennukoolis, kutseline sõjaväelendur aastast 1930. Lõpetas Kõrgema Sõjakooli 1937. Pärast seda teenis Õhukaitse Staabis. Arreteeriti märtsis 1941, saadeti Venemaale, suri Usollagis juulis 1942.
Kaseoru, Peeter (kuni 1936 Ernst Birkenthal; 1907 Viljandimaa - 1981 Toronto, Kanada). Vanemleitnant. Teenis Merekindlustes, Aegna saare komandatuuris, 1937 lõpetas Kõrgema Sõjakooli. 1940 oli Sõjavägede Staabis käsundusohvitser. Suri Torontos pikaajalise haiguse järel.
Unt, Johannes Alfred (1907 Bogorodsk, Venemaa - 1977 Los Angeles, USA). Auastmelt kapten. 1928 nooremleitnant, teenis Kuperjanovis. Kõrgema Sõjakooli lõpetas veebruaris 1937, pärast seda lähetati teenistusse Sõjakooli, oli ohvitserideklassi ülem.
Õun, Olev (1903 Tallinn - 1951 Bromma, Rootsi), kapten. Oli teenistuses Sõjakoolis, seejärel suurtükiväes. 1933. aastal abiellus (Flory/Flora Perk/Pärg). Kõrgema Sõjakooli lõpetas 1937, pärast seda lähetati Kaitsevägede staabi ülema käsutusse, teenis ka Sõjavägede staabi II osakonnas (luure). Põgenes Rootsi. Leiti 1951 pooduna.
Tiit, Vladimir (1906 Tartu - august 1969 Uppsala, Rootsi). Kapten. 1928 nooremleitnant, teenis Kuperjanovis. Veebruaris 1937 lõpetas Kõrgema Sõjakooli, 1937-39 oli 3. diviisi staabis. Põgenes Rootsi. Väidetavalt sooritas enesetapu.
Bauming, Ernst Eduard (ka Pauming, 1905 Tallinn - 1975 Tallinn), kapten. Teenis 2. Üksikus Jalaväepataljonis. Lõpetas Kõrgema Sõjakooli veebruaris 1937. Pärast seda teenis 2. diviisi staabis. Arreteeriti, kuid vabanes eeluurimise alt. Suri Tallinnas juulis 1975.
Tammemägi, Richard (1906 Valgamaa - november 1942, langes lahingus), kapten. Teenis Auto-Tankirügemendis, lõpetas Kõrgema Sõjakooli 1937, oli Vabadussõja ajaloo komitee töökomisjonis ja Sõjavägede Staabis käsundusohvitser. Inkorporeeriti 22. laskurkorpusesse, lahkus väeosast. Langes lahingus Divenskajas Venemaal.
Hint, August (1902 Tartumaa - märts 1944, Tallinn), kapten. Nooremleitnant alates 1929, oli teenistuses 1. ja 2. suurtükiväegrupis, 1937 lõpetas Kõrgema Sõjakooli, oli Sõjavägede Staabis käsundusohvitser. Suri 24. märtsil 1944 pommirünnakus saadud vigastustesse.
Herm, Adolf (1909 Tartu - veebruar 1945 Tallinn, arreteeriti NKVD poolt ja hukati. Leitnant. Nooremleitnant alates 1929, oli teenistuses Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes. Lõpetas Kõrgema Sõjakooli augustis 1936. Pärast seda lähetati 7. jalaväerügementi. 1941 saadeti sunniviisiliselt Venemaale. Arreteeriti novembri lõpus 1944, hukati veebruari alguses 1945 Tallinnas.
I lend (1934 - 1936/37), sõjamajandus
kolonelleitnant Eduard Mets VR I/3 ??? Fotol on sõjaväeametnik Eduard Mets küll, aga milline neist kolmest Sõjamuuseumi andmebaasi Eduard Metsast lõpetas Kõrgema Sõjakooli?
kolonelleitnant Eduard Mets VR I/3 ??? Fotol on sõjaväeametnik Eduard Mets küll, aga milline neist kolmest Sõjamuuseumi andmebaasi Eduard Metsast lõpetas Kõrgema Sõjakooli?
Kalberg Theodor/Teodor VR I/3, (1892 Tartumaa - 1969 Norrköping Rootsi), kolonelleitnant.
Org, Jaan VR I/3 (1895 Viljandi - 1943 Norillag), kolonelleitnant.
Hinno, Paul VR I/3 (1893 Võrumaa - 1981 Uppsala Rootsi), kolonelleitnant
Saarla, Martin (1900 ? - 1972 Tallinn), major.
Viires, Aleksander (Simson, 1899 Narva - 1941? küüditati Venemaale?), kapten. Sidepataljon.
Saarni, Voldemar (enne 1935 Schwalbe, 1903 - 1984 Toronto, Kanada). Kapten. Sidepataljon.
Vind, Johannes / al 1936 Vint, Juhan (12.03.1900 Konguta vald, Tartumaa - 22.11.1968 Heidelberg, Saksamaa). Viimane auaste kapten (1938). Oli Sõjaväe Varustusvalitsuse intendatuuriosakonna voorijaoskonna ülem.
Ots, August (1907-1957 Tallinn); 1926 Ratsarügemendis, 1932 leitnant, 1938 kapten.
Rosimannus, Rudolf (1906 Valtu, Raplamaa - 1982 Göteborg, Rootsi). 1928 Merelaevastiku divisjonis, 1932 mereväeleitnant Merejõudude Staabis; 1938 vanemleitnant Merejõudude Staabis.
Susi, Martin (1903-1971 Nõmme, Eesti). Viimane auaste kapten (veebruar 1939).
Pääbus, Alfred (1906 Oudova, Peterburi kubermang - sügis 1944, hukkus Läänemerel). Viimane auaste Merelaevastiku divisjonis vanemleitnant (veebruar 1940).
Treial, Rudolf (1904 Pala, Tartumaa - 1978 Toronto, Kanada). Viimane auaste kapten (veebruar 1940). Augustis 1940 oli Sõjaväe Varustusvalitsuse intendatuuriosakonnas kraami jaoskonna ülema abi. 1941 läks Saksa poolele üle.
Mägi, Rudolf (1905 Tartumaa - 1972 Toronto, Kanada). Viimane auaste kapten (veebruar 1940), Sõjaväe Varustusvalitsuse ehitus- ja korteriosakonnas.
Lossmann / al 1935 Uudla, Mihkel (1907 Kaarepere vald -1956 Tallinn). Viimane auaste kapten (veebruar 1940). Teenis Skouts Üksikus Jalaväepataljonis ja pärast Kõrgema Sõjakooli lõpetamist Sõjaväe varustusvalitsuses raha-arveosakonnas. Maetud Raasiku vanale surnuaiale.
VIII lend (1936-1938), juhtimine ja staabiteenistus
Rattiste/Ratiste, August (1893 Audru, Pärnumaa - 1961 Buenos Aires, Argentina) VR II/3, viimane auaste kolonel (veebruar 1938).
Soo, Karl Mihkel (1895 Urvaste, Võrumaa - veebruaris 1941 Leningradis, hukati) VR I/3, viimane auaste kolonelleitnant. Kaitseliidu Lääne maleva pealik kuni 1939, seejärel Kaitseliidu Tartu maleva pealik. Arreteeriti juunis 1940.
Lints, Rudolf Johannes (1891 Tallinn - aprill 1942 Sverdlovsk, hukati), VR I/3, Kaitseliidu hoolsusmärk "Valgerist" III järkviimane auaste kolonelleitnant (1939). Teenis Kaitseliidu Saaremaa malevas (pealik) ja Tallinna malevas (pealik).
Tilger/al 1936 Tilgre, Aleksander Robert (1897 Võru - august 1944 Viljandi, õnnetusjuhtum), VR I/3, VR II/3; viimane auaste kolonelleitnant.
Lokk, Harald Leonhard (1894 Tartu - november 1941 UssolLag). Viimane auaste major. Õhukaitse suurtükiväegrupi ülem. Arreteeriti detsembris 1940.
Pinka, Friedrich Karl (1895 Karksi-Nuia, Viljandimaa - jaanuar 1942 Kirovi vangla, hukati), VR I/3, VR II/3. Viimane auaste kolonel, Lääne-Saare Sõjaväeringkonna ja Viru-Järva Sõjaväeringkonna ülem.
Martinson, Valter Martin Andreas /al 1936 Martma, Valter Martin Andreas (1891 Valguta Tartumaa - jaanuar 1943, NorilLag, Krasnojarski krai, Venemaa). Viimane auaste kolonelleitnant, 2. Suurtükiväegrupi ülem.
Paul, Juhan/Johan (1891 Põdrala/Valgamaa - 1961 Montreal, Kanada). Viimane auaste kolonel, piirivalveülem. Abielus, poeg Ülo suri 2008 Montrealis.
Lippus, Johannes, VR II/3, (1891 Adavere - 1948 Irkutski oblast, TaišetLag), viimane auaste kolonelleitnant. Skouts Üksiku Jalaväepataljoni ülem; Lahingukooli ülem. Abielus, kaks poega. Proua Aliide suri 1983 ja on maetud Rahumäe kalmistule.
Kurg, Henn-Ants (kuni 1935 Hans Kurg; 1898 Tallinn - 1943 Tallinn, operatsiooni järel tekkinud komplikatsioonide tõttu). Viimane auaste alates 1940 kolonel, sõjaväeatašee Prantsusmaal ja Belgias. Maetud Tallinna Metsakalmistule. Abielus, kaks poega. Proua emigreerus lastega USAsse, üks poegadest oli hiljem Austraalias.
Teiman, Ralf Rene VR II/3, (1892 Tallinn - 1955 Tartu). Viimane auaste kolonelleitnant; Kuressaare garnisoni ülem, Kalevi Üksiku Jalaväepataljoni ülem.
Tammekand, Kaarel Rudolf VR II/3 (kuni 1935 Karl Tammekand; 1894 Salla, Virumaa - 1942 Norilsk). Viimane auaste al 1938 kolonelleitnant; Auto-Tankirügement; Sõjavägede Staap. Abielus, tütar.
Tenno, Artur VR I/3 (1894 Tartumaa - 1963 Tori). Viimane auaste alates 1938 kolonelleitnant, 5. Suurtükiväegrupi ülem. Maetud Suure-Jaani kalmistule õe kõrvale. Abielus, poeg ja tütar.
Raudmäe, Johannes VR II/3 (1891 Harjumaa - 1973 Stockholm). Viimane auaste al 1938 kolonelleitnant; Kaitseliidu Sakalamaa maleva pealik; Sõjaministeeriumis sõjaministri käsutuses. Abielus, lahutatud, 1 laps.
Jätkub, seniks nimekiri allpool ...
major Voldemar Aaviste VR II/3
major Richard Aks VR I/3
major Eduard Reissaar
major Paul Lilleleht VR II/3
major Feliks Jänes VR II/3
major Hans Kitvel
major Voldemar Andresen
kaptenmajor Peeter Mei
kapten (med.) Robert Tuisk
kapten Eerik Loorits
kapten Aleksander Viiret
leitnant Juhan Karise
leitnant Verner Püss
leitnant Peeter Kraus
leitnant Udo Parrest
leitnant Tavid Kiljako
leitnant Ants Reinlo
leitnant Ernst Õunapuu
leitnant Arnold Kärsna
leitnant Jaak Järv
leitnant August Kiidla
leitnant Valdo Matela
leitnant Ilmar Paul
leitnant August Taidla
leitnant Mihkel Hennoste
leitnant Rudolf Vaitmaa
leitnant Voldemar Aasoja
IX lend (1938-1940), juhtimine ja staabiteenistus
major Erich Kõiv
vanemleitnant Leo Poska
kapten August Luur
kapten Anton Saluste
kapten Valentin Kanits
vanemleitnant Alfreds Abokalns (Läti kaitseväest)
kapten Elmar-Aleksander Ellerain
kapten Jaak Külmoja
kapten Richard Laas
kapten Julius-Albert Tamm
kapten Avo Laido
leitnant Rudolf Mikumägi
leitnant Jüri Ojatalu
leitnant Jaak Valgma
leitnant Valdeko Aalperk
leitnant Elmar Lang
leitnant Erich Reinumägi
leitnant Enn Soodre
leitnant Harry Lessel
leitnant Aleksander Ristkok
II lend (1938-1940), sõjamajandus
major Paul Vent VR II/3
kapten Oskar-Eduard Randmaa
kapten Oskar Reemet
kapten (vet.) Evald Nõmm
kapten Otto Särgava
kapten Otto-Andreas Kommusaar
vanemleitnant Bruno Ploom
leitnant Jaan Kadever
leitnant Richard-Friedrich Niineste
leitnant Alo Karemaa
leitnant Arnold Talvet
leitnant Ferdinand Võsu
***
Kogu moos. Kokku lõpetas Kõrgema Sõjakooli 11 lendu, 9 lendu juhtimise ja staabiteenistuse alal ja 2 lendu sõjamajanduse alal. 1940 tulid punased ja likvideerisid sama aasta sügiseks kooli.
Kõrgema sõjakooli lõpetanud ohvitseridel oli 1932-1940 oma ühing, Kõrgema Sõjakooli Lõpetanud Ohvitseride Ühing ehk KSLOÜ, millest võib lähemalt lugeda siit.
***
