"Kui Harjumaa ja Virumaa 13. sajandi asustuse (külade) kohta on 1241 puhtalt ümber kirjutatud Taani Hindamisraamatu näol olemas väga detailsed külade nimekirjad, siis lõunapoolsete alade kohta selliseid nimekirju pole.
Küll aga on mingi sarnane dokument veidi hilisemast ajast olemas Järvamaa kohta. Jutt käib nimelt Evald Blumfeldti poolt Rootsi arhiividest avastatud ärakirjast Järvamaa külade sõjalisest kohustusest, mille algallikas on koostatud ajavahemikul 1288-1403. Pole täpselt teada, kas seal on toodud nimekiri küladest, vakustest või mingist nende läbisegi-asjadest, st lihtsalt ordu vaates piirkondadest. Igatahes on ilmselge, et kõiki Järvamaa külasid see 32 ühikust koosnev nimekiri ei kata, aga hea on, et seegi olemas on. Kuna see nimekiri ei ole väga levinud (Blumfeldti publikatsioonid pole digis saadaval), esitaksin ma selle nimekirja siin - ajaloo- ja kodu-uurijatele oleks see suureks abiks."
See fail on siis Valdo Prausti FB lehelt; 16. sajandi ärakiri 1288-1403 koostatud dokumendist, mida säilitatakse väidetavalt Rootsi Kammerarhiivis.
Siin on täiesti äratuntavad nimetused Silmsi - Silmus, Sigapusma (Sõrandu) - Syckadenpuske, Prandi ehk Cardenaye vakus (Kardina küla nimetus paralleelselt Prandiga oli olnud kasutuses veel kuni 1760. aastateni) ja Väike-Kareda ehk Cardewaye, mis on kõik praeguse Järva-Koigi piirkonnaga seotud. See ei tähenda midagi muud kui seda, mida ma olen juba ammu rääkinud, et siinse kandi külad on kaugelt vanemad kui ca 500 aastat, mu sõbrad ;)
Equi expeditiales = sõjaratsu, equos ductorum = voorihobune; ära mainitud ka, mitu kergeratsanikku miski vakus pidi välja panema (ehk siis see keskmine väiksem number).
Silmsi selgelt äratuntava kohanimena on seega pärit vähemalt 13. sajandist. Arvestades, et muinaseestlased alistati 1227, on suure tõenäosusega suur osa neist kohanimedest pärit ikkagi vabade eestlaste ajast enne ristiusu Eesti aladele jõudmist.
