Otsustasin sel suvel süvendada teadmisi erinevate õpiraskuste kohta. Üks hea võimalus selleks on lugeda Rootsi väljaandeid. Alljärgnevalt üks artikkel, mille leidsin ja tõlkisin hommikul kurera.se-st Koondan edaspidi siia blogisse eelkõige iseenda jaoks ka kõik, mille leian üldlevinud õpiraskuste kohta, nt düsleksia, düsgraafia, düskalkuulia, düspraksia jmt. Kellel huvi, jälgib mängu.
Uus uurimus: soolebakterite tegevuse mõju ATH ja
autismispektri häirele
(Allikas: kurera.se; Ny forskning: Tarmbakteriernas inverkan på ADHD och autism, 29. jaanuar 2016, tõlgitud 28. juunil 2016)
(Image: http://www.sinasaidimd.com/blog/psychiatrist-for-adhd-management/)
Selle kohta, et kasulikel bakteritel (nagu
piimhappebakterid ehk probiootikumid) on tervise säilitamise seisukohalt suur
tähtsus, avaldatakse pidevalt uusi uurimistulemusi. Hetkel on Rootsis käimas
suur uurimustöö, mis peaks heitma valgust meie aja suurimale müsteeriumile,
neuropsühhiaatrilistele funktsioonihälvetele nagu näiteks ATH.
Käimasolev uurimus täiendab juba
olemasolevaid ATH-käsitlusi. Uurimistulemused võivad anda uut lootust suurele
osale inimestest üle kogu maailma ning uurimistulemus võib mõjutada
probiootiliste bakterite kasutuselevõttu menüüs lisaks juba olemasolevatele
ATH-toetusmeetmetele.
Karolinska Instituudi uurijad jälgivad,
kas soolestiku mikrofloora parandamine leevendab ATH-sümptomeid. Karolinska Instituudi meditsiinigeneetika dotsent Catharina Lavebratt juhib alates 2015.
aasta sügisest ulatuslikku uurimust soolebakterite tegevuse mõjudest ATH-sümptomitele.
Catharina Lavebratt on kogemustega uurija, kelle pagasis on ligi 80 avaldatud
uurimust. Projektis osaleb ka Karolinska Instituudi üks kogenumaid uurijaid,
Rootsi Psühhiaatriafondi juht professor Martin Schalling, kes on seni avaldanud
ligi 300 erinevat uurimust.
Uurimistööl on kolm peamist eesmärki,
selgitas Lavebratt. Ühest küljest uuritakse, kas antibiootikumide kasutamine
esimesel paaril aastal pärast sündi, mil lapse soolestik alles areneb ja on n-ö
välismõjudele tundlikum, võib mõjutada psüühiliste kõrvalekallete tekkimist hilisematel
eluperioodidel. Teisalt uuritakse, kuidas põletikulise soolestiku bakterite
tegevuse mõju avaldub ATH-diagnoosiga lastel ja noortel. Ning kolmandaks
uuritakse, kas diagnoositud ATH-laste seisukord leeveneb, kui nende soolestiku seisukord
paraneb ning kas nimetatud bakterid mõjutavad kuidagi ka laste immuuntundlikkust.
Üks uurimistöö põhiteese on, et ATH-diagnoosiga
inimestel on veres soolestiku tegevuse tulemusena rohkem põletikutekitajaid. On
juba uurimusi, mis näitavadki, et ATH-diagnoosiga lastel on veres
põletikutekitajaid rohkem kui diagnoosita lastel, kinnitab Lavebratt. Ta räägib
ka sellest, et ATH- või autismispektrihäire ehk nn ASH-diagnoosiga lastel ja
noortel esinevad sageli mao- ja soolestikuprobleemid. “Mao- ja
soolestikuprobleemid halvendavad sageli psüühilise tervise olukorda. Soolestiku
mikroorganismide tegevus, nn mikrobioota, on soolestiku tasakaalustatud
toimimise aluseks ning soolestik, kus mikroorganismide tasakaal on paigast ära,
võib anda tõuke põletikutekitajate levimiseks kogu organismis,” selgitas
Lavebratt.
Üha rohkem on tõendeid seoste kohta
soolestiku ja aju funktsioneerimise vahel. Terve rida eelnenud uurimusi on juba
näidanud, et soolestiku mikroorganismid võivad mõjutada psüühilist tervist,
kuid sellised uurimused pole seni saanud vajalikku tähelepanu. Uusi
tähelepanekuid mao- ja soolestiku mikroorganismide tegevuse mõjust meie üldisele tervisele tehakse pidevalt. “Viimasel viiel aastal on teadmisi soolestiku- ja
ajutegevuse vastastikustest mõjudest ohtralt juurde saadud ning on avaldatud ka vähesel
määral uurimistöid, mis on jälginud soolestiku tegevuse mõju psüühilisele
tervisele.”
Emeriitprofessor Stig Bengmark, kes varem
töötas Lundi Ülikoolis, on sageli naasnud tõendite juurde, mis näitavad, kuidas
terve soolestik mõjutab organismi immuunsüsteemi toimimist. Mees on probiootikumide
uurimisele pühendanud ligemale 30 aastat. Viimased 15 aastat on ta püüdnud
välja töötada probiootikumi, millel oleks väga head põletikuvastased omadused.
“Tegu on tuntust kogunud sünbiootikumiga (kombinatsioon probiootikumist ja
prebiootikumist, minu märkus), mida uurimuses kasutatakse soolestiku mikroorganismide tasakaalu
parandamiseks,” selgitab Lavebratt.
On tekkinud teooriaid, et probiootiliste
bakterite viimine soolestikku võib leevendada ka teisi neuropsühhiaatrilisi
seisundeid. “Näiteks on juba avaldatud terve rida uurimusi, mis väidavad, et
“heade bakterite” kasutamine parandab autismispektrihäire sümptomeid,” räägib
Lavebratt.
Teada-tuntud on fakt, et antibiootikumid
võivad soolestiku mikrofloora tasakaalust välja lüüa. Siiski pole veel päris
kindel, kas antibiootikumide kasutamine varases eas võib suurendada riski
psüühiliste hälvete esinemiseks hilisemas eas. ATH esinemispõhjuseid on väga erinevaid
ja need varieeruvad olenevalt inimesest. Uus uurimus Soomest väidab näiteks, et
beebidel, kelle menüüs esimesel kuuel elukuul kasutati probiootikume, esines
vähem riske ATH-sümptomite tekkeks kuni 13 eluaastani. “Võib isegi olla, et soolestiku
mikroorganismide toime võib leevendust pakkuda ka kaasasündinud ATH puhul.
ATH-diagnoosiga inimeste puhul võivad soolestikuprobleemid psüühilist tervist
halvendada. Oleks väga tore, kui probiootikume saaks kasutada ka teiste
terviseprobleemide leevendamiseks.”
