Käesolevad üleskirjutised kogunesid mu märkmetesse 2019. aasta algul, kui istusin arhiivis ja panin õhtuti kokku puslet kolonel Herbert Voldemar Freibergi (alates 1936 Raidna) ja tema poja Ivo-Sveni keerulisest elukäigust. Nende meeste jälgi ajades sattusin arhiivis pabereid lappama EW-aegsete ohvitseride seltside ja ühingute kohta, mille liige kolonel Freiberg/Raidna oli olnud ja mis minu meelest vajaks laiemat tähelepanu, sest sisaldavad infot tolleaegsete kõrgemate ohvitseride tegemistest, millest ma mujalt pole sattunud lugema.
NB! Et ma käin arhiivis õhtuti ja muu elu tahab ka elamist, siis võib materjal olla hetkel veel lihvimisel, saades lisa kohe, kui olen mahti saanud taas asjaga tegeleda. Keda asi üksikasjalikumalt huvitab, peaks abi saama viidetest ja võib arhiivis asja põhjalikumalt edasi uurida.
Allpool on niisiis toodud märkmed arhiivisäilikute kohta, mis puudutavad kunagist Kõrgema Sõjakooli Lõpetanud Ohvitseride Ühingut (KSLOÜ), mille loomise mõte liikunud loetu põhjal ohvitseride seas juba aastast 1928, konkreetsete tegudeni jõuti aga aastal 1932 maikuus, mil ühing ametlikult asutati. Allpool on märkmeid ühingu põhikirja, kodukorra ja liikmete kohta, samuti väljavõtteid olulisimast ühingu kroonikaraamatust.
Kõrgema Sõjakooli Lõpetanud Ohvitseride Ühingu
liikmemaksuraamat, ERA.781.1.10
Liikmete
nimekirja raamat, alustatud 1932, lõpetatud 1936
Liikmed
kantud tähestiku järjekorras nummerdatud lk-dele, nime järel, kui on,
kõigepealt liikmeksvõtmise kuupäev ja seejärel muu info, kui on miskit lisatud.
A
1 kolonelleitnant
Ahman Eduard, 24.05.1932
2 kolonelleitnant
Asmus Peeter, 24.05.1932
B
5 kolonelleitnant
Balder August, 24.05.1932
6
kolonelleitnant Bergmann Martin, 24.05.1932
7 kolonel
Borkman Paul, 24.05.1932, suri?
8
kindralmajor Brede Herbert, 24.05.1932 (lõpetanud kõrgema sõjakooli
välisriigis)
E
20 major Ein
Aleksander, 25.05.1935 (puudub tegevliikmete nimestikus protokollilisade
kaustas?)
F
22
kolonelleitnant Freiberg Herbert (al 1936 Raidna), 24.05.1932, al 1934 Poolas
23
kolonelleitnant Freimann Karl, 24.05.1932
24 Fiskar ?
ainult nimi, peaks olema Villem? Millal liikmeks võeti? Ainus märge all:
23.01.34 tasutud liikmemaksu Kr 3.- 1934. aasta eest. Puudub tegevliikmete
nimestikus protokollilisade kaustas? Oli siis liige või polnud? Lõpetas KS II
lennu 1926.
G
26
kolonelleitnant Grabbi Herbert, 24.05.1932
27 major
Gutmann Valfried, 17.12.1933; puudub tegevliikmete nimestikus protokollilisade
kaustas?
H
30 major
Haber Mart, 24.05.1932; hiljem Haridusministeeriumis?
31 major
Häelme Aleksander, 17.12.1933; (puudub tegevliikmete nimestikus
protokollilisade kaustas?)
32 major Hanson
Paul, 24.05.1932
I
40 kapten
Ilves Aleksander, 24.05.1932
J
43 kolonel
Jaakson Aleksander, 24.05.1932; hilisem haridusminister
44 kapten
Jaakson August, 17.12.1933
45
kolonelleitnant Jaanso Otto (endine Ja(a)nson), 24.05.1932, suri?
46 kolonel
Jakobsen Ludvig, 24.05.1932; lõpetanud välisriigis kõrgema sõjakooli.
47
kindralmajor Jonson Gustav, 24.05.1932
48 kolonel
Järver Juhan, 24.05.1932
K
52
kolonelleitnant Karing Voldemar, 24.05.1932
53
kolonelleitnant Kasak Ilja, 24.05.1932
54 kapten Kaschan
Artur, 24.05.1932; hiljem major?
55 kolonel
Kasekamp August, ? tasunud liikmemaksu 1933, 34, 35
56 major
Kasemets Gustav, 24.05.1932
57
kolonelleitnant Kattai Mihkel, 24.05.1932
58 kolonel,
hiljem kindralmajor Kauler Hugo, 24.05.1932
59
kolonelleitnant Koern Viktor, 24.05.1932
60
kolonelleitnant Kohal Villem, 01.06.1932
Kool Karl vt
nr 75 allpool
61 major
Krikmann Karl, 24.05.1932
62 kapten
Kristian Aksel (Axel?), 24.05.1932
63
kindralmajor Kruus Jaan, 24.05.1932
64 kapten
Kudevita Aleksander, 24.05.1932
65 major
Kulbusch/Kuhlbusch Aleksander, 24.05.1932
66 kapten
Kurgvel Aleksei, 24.05.1932
Kursk Emil,
siin pole, tegevliikmete listis olemas
67
kolonelleitnant Kurvits Jaan ? liikmemaks makstud 32, 33, 34, 35
68 kapten
Kuusental Adolf, 24.05.1932, surnud 1935; tegevliikmete listis välisriigis
lõpetanute all ja maha tõmmatud, enesetapp alkoholismi tõttu?
69
kolonelleitnant Külaots Vassili, 24.05.1932
70 major
Kõrge Jüri, 17.12.1933; tegevliikmete listis polnud
71 kapten
Kalikorm Otto, 17.12.1933; tegevliikmete listis polnud
72 kapten
Kask August, 17.12.1933; tegevliikmete listis polnud
73 kapten
Kivimägi Ferdinand, 17.12.1933; tegevliikmete listis polnud
74 kapten
Kersten Arnold, 23.04.1933, surnud 1935; tegevliikmete listis polnud
75
kolonelleitnant Kool Karl, 28.10.1932, surnud 1934
L
84
kolonelleitnant Laats Aleksander/Artur, 24.05.1932
85 kapten
Laks Sergius, 24.05.1932
86
kolonelleitnant Lango Troadi, 24.05.1932
87 leitnant
Lang Karl, 28.10.1932 (liikmest väljalangenud kui eksikombel vastuvõetud)
88 kolonel
Laurits Karl, 24.05.1932
89 kolonel
Leets Georg, 24.05.1932
90
kolonelleitnant Liibus Eduard-Ervin, 24.05.1932
91
kolonelleitnant Lukas Jaan, 24.05.1932
92 major
Luts Alfred, 24.05.1932
93
kolonelleitnant Lõhmus Anton, 24.05.1932
94 kindral
Laidoner, Juhan, auliige; kodukorra §24 alusel auliikmed liikmemaksust vabad
95 kolonel
Lutsar Jaan, 24.05.1932; tegevliikmete listist maha tõmmatud?
M
99 kapten
Madisson Johannes/Madise Juhan, 24.05.1932; major Poolas?
100 kolonel
Maide Jaan, 24.05.1932
101 major
Margusson/Marguste Eduard, 24.05.1932
102
kolonelleitnant Masing Richard, 24.05.1932
103
kolonelleitnant Matson/Matsalo Hans, 24.05.1932
104 major
Metstak Eduard, 24.05.1932
105 major,
hiljem kolonelleitnant? Mollin Kurt, 28.10.1932
106 kolonelleitnant
Mullas Osvald, 24.05.1932
107
kolonelleitnant Mutso Karl, 24.05.1932
108 major
Mäe Johann, 24.05.1932
109 major
Männi Karl, 24.05.1932
110 kapten
Martson Ervin, 17.12.1933; tegevliikmete listis polnud
111 kapten
Miil Ernst, 17.12.1933; tegevliikmete listis polnud
112 kapten
Munner/Murumaa Vladimir, 17.12.1933; tegevliikmete listis polnud
113 major
Müllerstein Mihkel, 14.05.1936; tegevliikmete listis polnud
N
121
kolonelleitnant Normak Artur, 28.10.1932
122 kapten
Nõmm Arnold, 24.05.1932
123 tühi
leht
124 kapten
Nõmmik August, 17.12.1933; tegevliikmete listis polnud
125 kapten
Nurk Martin, 17.12.1933; tegevliikmete listis polnud
O
127 kapten
Onny Heino, 24.05.1932
P
132
kolonelleitnant Pajoson Oskar, 24.05.1932; tegevliikmete listis kolonel
Pajusson Aleks. ???
133 kolonel
Parv Artur, 22.05.1932 (kustutatud liikmete nimekirjast peakoosoleku otsusega
22.05.37); tegevliikmete listis maha tõmmatud
134 kapten
Pessor Albert, 17.12.1933; tegevliikmete listis polnud
135 kolonel
Plaks Oskar, 24.05.1932; suri 35?; tegevliikmete listis maha tõmmatud
136 kapten
Pollisinsky Oskar, 17.12.1933; tegevliikmete listis polnud
137 major
Post Voldemar, 24.05.1932
138
kolonelleitnant Putmaker Eduard, 24.05.1932
139 kapten
Püss Edmund, 24.05.1932
R
144 kolonelleitnant
Raud Johan(n), 24.05.1932
145
kindralmajor Reek Nikolai, 24.05.1932
146 major
Reinglas Johannes, 24.05.1932
147 kapten
Reinhold, Aleksander, 24.05.1932
Remmel
Johannes vt nr 149 allpool
148 kapten
Riiberk Nikolai, 24.05.1932 (tegevliikmete listis major Riiberg Nikolai)
149
kolonelleitnant Remmel Joh. 24.05.1932
150 kapten
Roots Harald, 24.05.1932
S
156 major
Saar Gustav, 17.12.1933; tegevliikmete listis polnud
157
kolonelleitnant Saarsen Villem, 24.05.1932
158 kolonel Saueselg
Artur, 24.05.1932
159 kolonel
Siir Johannes, 17.12.1933; tegevliikmete listis polnud
160 major
Simson Artur, 24.05.1932
161 major
Sinka Arnold, 24.05.1932; lõpetanud KS välisriigis
162
kolonelleitnant Soodla Johannes, 24.05.1932
163 kolonel
Steinberg August, 24.05.1932
164 major
Stern August, 24.05.1932
165 kapten
Schmidt/Saidra Evald, 17.12.1933
T
172 kolonel
Tallo Karl, 24.05.1932 (kustutatud liikmete nimekirjast 14.05.36 peakoosoleku
otsusega); tegevliikmete listis maha tõmmatud
173 kapten
Till Johannes, 24.05.1932
174 major
Tomander August, 24.05.1932
175 major
Tomback Rein, 24.05.1932
176 kolonel
Tomberg Richard, 28.10.1932
177 major
Tomson Juhan, 24.05.1932; tegevliikmete listis Tomsar?
178 kolonel Traksmann/Traksmaa
August, 24.05.1932; tegevliikmete listis märge toetajaliige?
179 kolonel
Triik Paul, 24.05.1932
180 kolonel
Trossi Verner, 24.05.1932
181 kolonel
Tuisk Mart, 24.05.1932
182 kapten
Tuul Rudolf, 24.05.1932
183 kapten
Tuvikene Karl, 24.05.1932
184 major
Tõnurist Ralf, 24.05.1932; märge 22.05.37 vabastatud liikmemaksust alates 1934
(peakoosoleku otsus 22.05.37)
185
kindralmajor Tõrvand Juhan, 24.05.1932 (kustutatud liikmete nimekirjast
peakoosoleku otsusega 14.05.36); tegevliikmete listis maha tõmmatud
186 major
Tamm Johannes, 17.12.1933; tegevliikmete listis polnud
187 kapten
Tamm Karl, 17.12.1933; tegevliikmete listis polnud
188 leitnant
Tarm Feliks (end Tretjakevits), 17.12.1933; tegevliikmete listis polnud
U
196 kapten Ustal
Raimond, 17.12.1933; tegevliikmete listis polnud?
V
201 major
Vaharo Rudolf (end. Freudenstein), 24.05.1932; tegevliikmete listis F-tähe all
202
kolonelleitnant Vanaveski Hans 24.05.1932
203 major
Vassil August, 24.05.1932
204 kapten
Vacker Eduard, 17.12.1933; tegevliikmete listis polnud
205
kolonelleitnant Vernik Aleksander, 24.05.1932
206 major
Viru August. 24.05.1932; tegevliikmete listis Virro
207 major
Värnik Johannes, 24.05.1932
Kõik, 129
nime. Rohkem selles säilikus polnud, küll aga märkasin mõningast erinevust
võrreldes seda listi liikmete nimedega protokollilisade kaustas ERA. 781.1.5, vastava
märkme olen siis nime järele lisanud. Ka on väikseid ebatäpsusi tähestikulises
järjekorras, ka selle kohta olen siis märke juurde kirjutanud.
Raamatu lõppu
oli Johannes Reinola (KSLOÜ sekretär) kirjutanud, et raamatus on kokku 230 lk,
kuid paljud-paljud lehed olid tühjad, nii et number on selles mõttes petlik.
***
Et ma juba
sattusin sellest kaustast nimesid kontrollima, siis seejärel vaatasingi
lähemalt säilikut ERA.781.1.5,
mis kujutas endast Kõrgema Sõjakooli
lõpetanud ohvitseride ühingu üld- ja juhatuse koosolekute protokollide lisasid
ajaperioodil 1932-1937. Selles kaustas on ca 30 lk ja sealt võib leida
1932. aastal KSLOÜ liikmeks astuda soovijate nimekirja, ühingu põhikirja,
tegevliikmete nimestiku Traksmaa allkirjaga, ühingu kodukorra, mõned
kvoorumilehed, eelarve kava 1932, ühingu pitsati kavandid, aruande 1932 ja
ühingu sektsioonidest osavõtjad.
Kaust algab
sisukorra ja seejärel lk 1-2 ühingu
liikmeteks astuda soovijate nimekirjaga, kokku kahel lehel 70
nime/allkirja: Ahman, Freiberg, Matson, Triik, Kulbusch, Sinka, J Maide,
Balder, Viru, Kurgvel, Vernik, ?, Kuusental, Mutso, Tallo, Kasekamp, Till,
Roots, Külaots, Mäe, Laks, Steinberg, Lutsar, ?, Remmel, Borkmann, Riiberg,
Tuisk, Pajusson, ?, Jakobsen, Freimann, ?, Onny, Kasak, Krikmann, Ilves,
Madisson/Madise, Luts, Haber, Lukas, Metstak, Lango, Freudenstein, Kristian,
Annus, Stern, Reinglas, Karing, Kattai, Värnik, Männi, Plaks, Sauselg,
Tuvikene?, Vanaveski, Putmaker, Leets, Saarsen, Mullas, Tross, Jonson, Reek,
Tõrvand, Grabbi, ?, Tomson, Järver, Traksmann, Laurits, Liibus.
Kaustas lk 3-4
leitavas ühingu põhikirjas on esimeste paragrahvide
all kirjas ühingu eesmärgid: “§1: Kõrgema Sõjakooli lõpetanud ohvitseride
ühingu eesmärgiks on harrastada sõjateadusi ja aidata kaasa sõjalise hariduse
levitamisele, lähendada oma liikmeid omavahel ja toetada neid moraalselt ja materjaalselt
[sic].” ning ”§2. Oma eesmärgi saavutamiseks ühing: 1) uurib sõjateaduslikke
küsimusi, eriti, mis seotud kodumaa riigikaitsega; 2) annab välja
sõjateaduslikku kirjandust; 3) peab koosolekuid; 4) korraldab kinniseid ja
avalikke loenguid, diskussioone, meelelahutuse õhtuid ja ekskursioone.” §5
sätestab, et ühingu koosseisu kuuluvad: auliikmed, tegevliikmed ja
toetajaliikmed.
Mõlemad fotod on minu tehtud, pärit säilikust ERA.781.1.5 (ühingu koosolekuprotokollide lisad)
Põhikirja §6 annab teada, et “ühingu tegevliikmeteks võivad olla need
tegelikus kaitseväeteenistuses olevad ohvitserid, kes on lõpetanud Eesti kõrgema
sõjakooli /kindralstaabi kursused/ või väljamaa kõrgema sõjakooli”. §7 järgi
võivad ühingu toetajaliikmeteks olla “Eesti või väljamaa kõrgema sõjakooli
lõpetanud tagavaraväes ja erus olevad ohvitserid, Eesti kõrgema sõjakooli
õpilased, samuti kõik kõrgema haridusega ohvitserid ja kodanikud, kes toetavad
ühingu tegevust ja tema poolt taotletavaid eesmärke.”
Põhikirjale on alla
kirjutanud kolonel Juhan Järver, kolonel August Traksmann/Traksmaa ja
kolonelleitnant Karl Laurits.
Lk 8-12
selles kaustas on ühingu kodukord,
kust kirjutasin välja vaid minu silmis olulisima ja iseloomulikuima:
Ühingu
liikmete kohused:
2. Oma
isikliku käitumisega ühingu liige nii seltskonnas kui avalikkudes kohtades peab
esinema täielise korrektsuse ja väärilikkuse eeskujuna, täites ühtlasi täpselt
kõiki kaitseväelise ja üldise viisakuse nõudeid.
3. Ühingu
liikmed peavad tegema kõik, et arendada omavahelises läbikäimises väljaspool
teenistust häid ja sõbralikke suhteid ja head läbisaamist. Ühingu liikmete
vahel mingil tingimusel ei tohi leida aset isiklik vihavaen, karjärism ega
ebaaumehelikkude võtete kasutamine teiste mahategemiseks ning enda isiku
esiletõstmiseks.
4.
Läbikäimises teiste, ühingusse mittekuuluvate ohvitseridega ühingu liige peab
suurima hoolega püüdma arendada häid vahekordi, olles oma esinemises asjalik ja
korrektne.
6. Kõrgema
sõjalise haridusega kaitseväelasena ühingu liige on kohustatud end
järjekindlalt täiendama ja arendama. Tundes tõsist huvi sõjateaduslikkude
küsimuste vastu, ühingu liige peab kasutama oma teadmisi ja kogemusi sel alal
meie kodumaa riigikaitse ja sõjanduse rikastamiseks ja arendamiseks.
Ühingu
organisatsiooniliste sätete all on §9 all kirjas märge: “Hilinemise eest
üldkoosolekule üle akadeemilise veerandi maksab ühingu liige trahvi 50 senti.
Makstud raha läheb ühingu sissetulekuks.” Peaks sihukese punkti oma alatasa
hilinevatele õpilastele sisse seadma ;)
§ 16 ühingu
juhatuse kohta sätestab muuhulgas: “Juhatus on vastutav ühingu rahasummade ja
varanduse eest.”
Vaat nii.
3. alajaotus
kodukorras käsitles ühingu sektsioone:
Ҥ19.
Sõjateadusliku töö edendamiseks KS lõpetanud ohvitseride ühing põhikirja § 10
alusel kutsub ellu järgmised sektsioonid: taktika sektsioon, sõjaajaloo
sektsioon, sõjatehnika sektsioon. Minu uuritav Freiberg oli nii taktika kui ka
sõjatehnika sektsioonis.” Edastistes paragrahvides on sätestatud, et sektsioonidesse sissekirjutamine käis
vabatahtlikkuse alusel, sektsioon loeti asutatuks, kui sellesse oli end kirja
pannud vähemasti 5 ühingu liiget, kes siis valivad eneste hulgas sektsiooni
juhatuse (esimees, selle abi, sekretär + 2 tagavaraliiget) ühe aasta peale.
Juhatuse ülesandeks on koostada tegevuskava, kutsuda kokku koosolekuid ja
saavutada häid tagajärgi. §23 on välja toodud ka sektsioonide ülesanded, mille kohaselt taktika sektsioon pidi uurima kaitseväe kasvatusse, väljaõppesse ja
juhtimisse puutuvaid küsimusi strateegia, taktika, staabiteenistuse ja tagala
korraldamise eesmärkidel; sõjaajaloo
sektsioon pidi uurima sõjaajaloolisi ja eriti kodumaa sõjaajalugu
puudutavaid küsimusi, korraldades üksiti ka sõjaajaloolisis ekskursioone ja sõjatehnika sektsioon pidi uurima
sõjatehnilisi küsimusi “eriti relvade, lennuväe, õhu- ja gaasikaitse,
soomusvägede, pioneri- ja sideasjanduse ja sõjamajanduse alal”. §24 lubas
mitmesuguste erialaküsimuste uurimiseks kaasata vastavaid erialateadlasi
olenemata sellest, kas nad ühingu liikmete hulka kuulusid või mitte.
Ühingu välistegevuse sätestasid
kodukorras §30 ja 31, mille kohaselt ühing võis “oma esindajate kaudu” võtta
osa “tähtsamatest riiklik-rahvuslikest ja kaitseväelistest sündmustest” ning
soetada “sõprussidemeid muude akadeemiliste organisatsioonidega juhatuse
äranägemisel”.
Ühingu rahasummasid (põhikirja järgi
liikmemaksud, kingitused, pärandused, kasud oma väljaannetest, muud seaduslikud
sissetulekud) hoiti §33 kohaselt Tallinna linna pangas, arvel nr 10473; mingi
osa rahast võis kokkuleppel olla laekahoidja käes; §34 kohaselt kõik kulude
arved pidi kinnitama juhatuse esimees või tema abi; §35 kohaselt oli ühingu
pitsat ühingu sekretäri valduses.
Kodukorra
VII ptk räägib ühingu kroonikast ja
albumist. (Kroonikat olen oma silmaga näinud ja lugenud (ERA.781.1.2),
album nagu Scouts Rügemendi seltsi puhulgi on taas haihtunud, vähemasti ei
hakanud seda kuskil silma kogus ERA.781.) §36 kohaselt oli kroonika ja albumi
eesmärk “jäädvustada ühingu arenemist ja anda ülevaadet ta tegevusest”.
Kodukorra §37 järgi pidi kroonikat kirjutama “ühingu sekretär kavakindlalt
teatud perioodide järele, kasutades selleks nii kirjalikke materjale kui oma
isiklikke tähelepanekuid. §38 kohaselt hoiti kroonikat “alal ühingu juhatuse
käes”. §39 järgi kirjutati kroonikasse liikme surma puhul “nekroloog tarviliste
teadetega” ja tõesti, selliseid kandeid kroonikas on, nt Arnold Kersteni, Adolf
Kuusentali, Paul Borkmanni, Otto Janson/Jaansoo, Oskar Plaks’i, Raimund Ustali
kohta (ERA.781.1.2).
Kodukorra
viimane §40 sätestab, et ühingu “album sisaldab kõigi liikmete ülesvõtteid ja
muid pilte ühingu elust ja tegevusest”. Nagu Scouts-rügemendi seltsi puhul,
pole mina oma silmaga kuskil mingit albumit näinud. Kuhu jäid albumitäied
fotosid? Kas need on sattunud antiigikogujate kätte? Kas on neil olnud mõistust
säilitada neid ühes tükis? Vaevalt. Millest on ju ülikahju, kui see nii on.
Kaustas
edasi on lk 13 erakorralise üldkoosoleku
(28. oktoober 1937) kvoorumileht,
kokku 62 nime/allkirja. Seejärel lk 14 on kuupäevata 21 nime/allkirja tehnika sektsioonist osavõtjatega
(Lutsar, Mollin, Ilves, Post, Vernik, Laks?, Madisson/Madise, Kool, Freiberg,
Riiberg, Kurgvel, ?, Leets, Tomberg, Putmaker, Kulbusch, Laats?, ?, ?, Nõmm, Metstak)
ja lk 15 osavõtjad sõjaajaloo sektsioonist, kokku 12 nime/allkirja (Lutsar?,
Kattai, ?, Onny, Tuvikene, Kuusental, Värnik, Leets, ?, Tomberg, ?, Lukas).
Ikka päris mitmed nimed on loetamatud, pean pärast vaatama, kas suudan
dešifreerida, kui rohkem aega käes. Lk 29 on veel üks kvoorumileht kuupäevaga 23.04.1933, kokku 47 nime/allkirjaga
(Traksmann, ?, Viru, Mäe, Sinka, Külaots, Tomson, Männi, Lutsar, ?, Järver, A
Vernik, Ilves, ?, Metstak, ?, Reinglas, Leets, ?, ?, Kattai, Nõmm, Roots, J
Värnik, Stern?, Mollin, Grabbi, Lukas, Kurgvel, Kristian, Püss, Post, Tuvikene,
Reinhold, Plaks, Tõnurist, Freiberg, Riiberg, Tõrvand, Jakobsen, Ahman, Haber,
Laats, Putmaker, Tomberg, ?, Tuisk)
Kõige
viimane leht protokollilisade kaustas on lk 31, osavõtjate nimekiri taktika
sektsioonist, kokku 28 nime/allkirja (Männi, Kasak, Grabbi, Traksmann/Traksmaa,
Külaots, Kristian, Viru, Onny, Till, Värnik, Margusson/Marguste, Riiberg, ?,
Mutso, Roots, Nõmm, Laks, Freiberg, Putmaker, Laats, Reinhold, Mäe, Haber,
Sinka, Bergmann, ?, Tuisk, Kurgvel, P Hanson). OSa nimesid on loetamatud, kuid ühest teisest kaustast leidsin trükitud variandid, sealt peaks puuduvad nimed ka kätte saama.
Päris
huvitav on vaadata ohvitseride allkirju. Selle põhjal, mida olen viimasel ajal
nende meeste kohta lugenud, on üsna huvitav vaadelda konkreetset meest ja tema
omakäelist allkirja. Tänapäeva digiallkirjadega paljude aastate pärast sellist
emotsiooni nähtavasti enam ei saavuta, pingutagu kuidas tahes. Ja tegelikult on
sellest väga kahju. See oli veel põlvkond, kes oskas ilusasti ja sisukalt
kirjutada. Kuidas standardid on tänu vahepealsele 50 nõukogude mentaliteedi
kümnenditele langenud, ei maksa üldse rääkidagi.
***
Edasi
hakkasin veebruaris 2019 lugema Kõrgema
Sõjakooli Lõpetanud Ohvitseride Ühingu (KSLOÜ) kroonikat ja nekroloogiat,
viide ERA.781.1.2, alustatud 1932, lõpetatud 1940. Tegu on nahka köidetud
suureformaadilise albumiga, kus on küll üle 400 nummerdatud lehekülje, kuid
täidetud on neist 1932 kuni 1940 ca 110 lehekülge, sedagi mõningaste lünkadega.
Taas tegin märkmeid ja väljakirjutusi enda jaoks olulisimast.
Esimene
sissekanne algab lk 5 ja kujutab endast lühikest
kokkuvõtet Kõrgema Sõjakooli lõpetanud ohvitseride ühingust ja arengust aastast
1932 kuni 15. november 1933. Siit saame teada, et ühingu asutamise mõte
tekkinud juba 1928, mil hakati isegi põhikirja kokku seadma, kuid eri põhjustel
jäänud ühing siiski registreerimata, kuni küsimus tõstatatud uuesti Kõrgema
Sõjakooli 10-aastase sünnipäeva puhul. Pärast aastapäeva tähistamist võetud
küsimus koos kooli lõpetanud eri lendude esindajate ühisel koosolekul
kaalumisele, kus lõpuks otsustati ühing siiski asutada. Ühingu asutamist
pooldas ka Kaitsevägede Staabi ülem kindralmajor J. Tõrwand. Põhikirja esialgse
kavandi töötas välja kolonel Traksmann/Traksmaa, “võttes arvesse 1931. aasta
Wabariigi Walitsuselt antud kaitseväelaste vabatahtlikkude ühingute ja nende
liitude seadust.” Lõpuks otsustati ühing kutsuda ellu mitte tavalise
registreerimise korras, vaid “kaitseväelise ühinguna, mille põhikirja kinnitab
kaitseminister”. Asutajaliikmetena kirjutasid põhikirjale alla kolonel Juhan
Järver, kolonel August Traksmann/Traksmaa ja kolonelleitnant Karl Laurits.
Kaitseministri poolt kinnitatud põhikirjaga pöörduti kõigi Kõrgema Sõjakooli
liikmete poole ettepanekuga astuda KSLOÜ liikmeks. Esimene üldkoosolek peeti
24. mail 1932 Ohvitseride Keskkogu kasiino ruumes (oli see Raekoja platsis?).
Koosolekust võtnud osa üle 70 ohvitseri ja kirjalikke sooviavaldusi oli tulnud
kokku 23, seega oli ühingul 93 tegevliiget.
Esimesse
juhatusse valiti liikmeteks kindral Juhan Tõrvand, kolonel Herbert Brede,
kolonel August Traksmann/Traksmaa, kolonel Aleksander Jaakson ja
kolonelleitnant Karl Laurits. Juhatuse esimeheks valiti Tõrvand,
tagavaraliikmeteks said kindral Nikolai Reek ja kindral Gustav Jonson.
Revisjonikomisjoni valiti kolonel Järver, kolonelleitnant Plaks ja
kolonelleitnant Steinberg. Esimesel koosolekul otsustati ka, et kooli
juubelipidustustest üle jäänud summa Kr 960.87 koos protsentidega kantakse
ühingu arvele. Ühingu aastamaksuks määrati Kr 3.-.
Ühingu teine
aastakoosolek peeti 28.10.1932 Ohvitseride Keskkogu kasiino ruumes, võeti vastu
4 ohvitseri tegevliikmeteks (liikmemaksu raamatu nimekirja põhjal olid need
Karl Kool, Kurt Mollin, Artur Normak ja Richard Tomberg, minu märkus). Toetajaliikmest
ohvitseriks võeti vastualles Kõrgemas Sõjakoolis õppiv Kersten, kuskil on mul tema avaldusest foto ka, otsin pärast juurde.
Kroonika kohaselt võeti vastu juhatuse koostatud tegevuskava ja eelarve. Kava
nägi ette rea ettekannete korraldamist ohvitseride kasiinodes, samuti
ettekandeid riigi- ja seltskonnategelastele. Alustati arutelu ühingu kodukorra
üle, asi edenes aeglaselt, jõuti läbi võtta vaid 1. jagu. Kroonika sedastab, et
1932/33 talve jooksul jaanuarist kuni aprillini peeti kokku 9 ettekannet.
Selleks ajaks tegutsesid nähtavasti ka juba sektsioonid, sest kroonika
kirjutab, et “ettekannete teemad olid ülesseatud ja läbi töötatud
sektsioonides”, mis olla ellu kutsutud sügisel 1932. Sektsioonidesse kuuluvaid
ohvitsere pole kroonikasse paraku kirja pandud, kuigi on seda ilmselgelt tahetud teha. (Küll olid nimekirjad ühes teises kaustas, kust sai need maha pildistatud, millalgi riputan vastava kausta juurde üles, materjali on nii palju kogunenud, et selles raspiraitamine võtab juba aega ...)
Tundub, et
esimesed ettekanded peeti kõik ohvitseride kasiinodes ja need äratasid elavat
huvi nii liikmete kui ka garnisoni ohvitseride hulgas. Kroonika sissekande
kohaselt 1932 kohta (lk 9) käis ettekandeid kuulamas ka “Wabadussõjaaegne Wägede Ülemjuhataja,
kindral J. Laidoner. Osa ettekandeid käsitles aktuaalseid küsimusi riigikaitse
alal, mille üle tekkis elavaid mõtteavaldusi asjaosaliste hulgas.” Lisaks
kasiinos korraldatud ettekannetele oli sel aastal Tartu Ülikooli juures pidanud
ettekande kindral Tõrvand, teemaks ? (pole märgitud teemat, tühik jäetud
hoopis, va laiskvorstid). Juhatus käinud sel aastal koos oma viis korda,
peatähelepanu olnud organiseerimistöödele ja tegevuskava lihvimisele.
Krooniku
ülevaade 1933. aastast algab lk 9. Ühingu
korraline üldkoosolek peetakse 23. aprillil, võetakse vastu 1932 tegevusaruanne
ja rahaline aruanne. Võetakse vastu üks toetajaliige ohvitser (Kersten, õppis
alles KS-s, juhatuse protokolliraamat ERA.781.1.4), uude juhatusse valitakse:
esimeheks Tõrwand, abiesimeheks Reek, liikmeiks Traksmaa, Brede ja A Jaakson,
tagavaraliikmeiks Järver, Tomberg ja Plaks. Arutletakse edasise tegevuskava
üle, tehakse juhatusele sooviavaldusi propaganda elustamiseks riigikaitse
küsimustes. Tegevuskava kohaselt kavatsetakse suvel ette võtta 2-päevane
sõjaajalooline ekskursioon Narva ümbrusse. Edasi on püütud kokkuvõtet teha
kokkulepitud ettekannetest, fakte pole täpsustatud (ilmselt leian need hiljem
protokollidest), kuid talletatud on pahane märkus: “Ainult üks ettekanne
Põhjasõjast äratas võõrastust, sest ettekandja tegi selle mitte täiesti kaines
olekus. Soovitakse edaspidigi ekskursioone ette võtta: “Kuna kaitseminister oli
wõimaldanud ohvitseridele priisõidu raudteel ja ühing tasus osaliselt autosõidu
kulud, siis ei läinud ka kulud ekskursioonil ohvitseridele kalliks.”
Edasi
käsitletakse alates sügisperiood 1933 Tartus ja Tallinnas peetud ohvitseride
ettekandeid. Need algasid Traksmann/Traksmaa ettekandega “15 aastat tagasi.”
Loengu esimene suur osa “Eesti välispoliitiline olukord novembris 1918” kanti
ette ohvitseride keskkogu kasiinos Tallinnas 15. novembril, kohal olid Tõrwand,
Laidoner ja veel üle 100 ohvitseri. II osa “Tähtsamaid ülesandeid riigikaitse
alal Vabadussõja eel” 22. novembril. Vahepeal olid loengud “Eesti Vabadussõda
ja meie riigikaitse” 21. novembril Tartu Ülikoolis. 25. novembril esines
Traksmaa ettekandega “Eesti üldine sõjaline olukord novembris 1918” Rakvere
garnisonis ja järgmisel päeval Jõhvi garnisonis. 1. detsembril kandis kodanik
Grabbi ette loengu “Meie brigaadi juhtimise põhiküsimusi” Tallinnas, 6. detsembril esines Tallinnas leitnant Roots ettekandega “Sakslaste
dessantoperatsioon Saaremaale oktoobris 1917.a”. Mõne loengu puhul on sisu ka
rohkem lahti seletatud, keda huvitab, läheb uurib ise. 9. detsembril oli
Traksmaa Pärnus ettekandega “Eesti üldine sõjaline olukord novembris 1918”,
järgmisel päeval sama loeng Viljandis. 13. detsembril kandis Tombak Tallinnas
ette “Rumeeneia ja ta sõjavägi”. Lõppu on rohelisega lisatud, et 28. novembril
pidas kolonel Leets Tartus ettekande “”Vabadussõja algus. Narva lahing 28.
novembril 1918.”
Lk 23 on
näha 17. detsembri erakorralisele üldkoosolekule kogunenud ohvitseride
allkirjanäidiseid. Kroonik on põhjustena välja toonud 1) uute liikmete
vastuvõtmise ja 2) ajutise kodukorra kinnitamise. Nimekirjas on 47 nime,
viimane on Freibergi allkiri. Arutatakse ka seda, millal kasutada “KS dipl.”
Ning lepitakse kokku, et seda kasutatakse siis, kui tegu kaastööga mõnele
suuremale kirjutisele; akselbanti? on soovitav kasutada kõikidel pidulikel
puhkudel.
Lk 27 kirjeldatakse H. Freibergi ettekannet 20. detsembril
1933 kell 19.00 ohvitseride keskkogus Tallinnas teemal “Sõjategevuse iseloom
tulevikusõja esimestel päevadel. Motomehh. üksuste osa selles tegevuses.”
Ettekanne sisaldas järgmisi tähtsamaid küsimusi: tuleviku sõjavägede iseloom, tulevikusõja
puhkemise juriidiline ja tehniline külg, sõjategevuse iseloom, tegevus
maarindel ja motomehhaniseeritud üksuste osa selles tegevuses.
Peenes
kirjas on enne 1934. aasta algust veel juurde lisatud, et ühingu 1933. aasta
tegevuses on märkimisväärt taktika sektsiooni poolt avaldatud taktikalised
ülesanded lahendamiseks ajakirjas “Sõdur.” Peab kaema ;)
Lk 27 algab
ühingu kroonikas ka ülevaade 1934. aastast. Ettekannetest nimetatakse Kattai
17. jaanuaril peetud “Sõda Landesvääriga - “Saksa tung itta” jatkuna”. Arutluse
all olid Balti-Saksa poliitilised püüded enne Vabadussõda ja seejärel
Vabadussõja I poolel. 30. jaanuaril kuulati Maasingu ettekannet “Nõukogude Vene
punavägi tänapäeval”. Loengul olnud kokku 500 inimest! 13. veebruaril esinenud
Grabbi ettekandega “Sõda ja lahing tänapäeval ning tulevikus” 27. veebruari
loengu kandis ette Traksmaa, teema oli “Kodaniku kaitseväelise kasvatuse
põhijooni”. 13 märtsil tegi Putmaker ettekande teemal “Eesti rahvamajandus meie
riigikaitse seisukohalt”. 8 mail oli Traksmaa oma ettekandega “Kodaniku
kaitseväelise kasvatuse põhijooni” Tartus Õpetajate Seltsi ees.
Lk 33-37
(kirjutati enamasti paaritutele lk-dele) on kroonikas näha allkirjad meestelt,
kes kogunesid 11. mail 1934 korralisele koosolekule. Täiendati kodukorda, võeti
vastu eelmise aasta aruanded, määrati kindlaks liikmemaks, arutleti
sõjaajaloolise ekskursiooni (Aidu, Põltsamaa, Viljandi, Kärstna kanti)
korraldamise üle. Laidoner valiti suurte teenete eest ühingu auliikmeks,
“ettepanek võetakse vastu kiiduavaldustega”. Lõpetatakse töid peagi ilmuma
pidanud “Juhi käsiraamatu” koostamiseks. Tegevuskava juures peatudes tähendab
Reek, et “motomehh ja lennuväe võimas arenemine nõuab, et meie põhjalikult
süveneksime nendesse küsimustesse.” Järgnevd valimised, juhatusse selleks
aastaks valitakse Reek, Traksmaa, Brede, Jaakson, Kasekamp, tagavaraliikmeiks
Tomberg ja Grabbi, revisjonikomisjoni Järver, Plaks, Maiste, tagavaraliikmeiks
Freiberg ja Kool.
Lk 39 lõpeb
1934. aasta sellega justkui ära ja keegi on allpool üliilusa käekirjaga ja
endiselt w-d kasutades kirjutanud hoopis nii: “Täna, sel 1.sel weebruaril 1938.
a. wõtsin Wabariigi Ohwitseride Keskkogu Kasiino uksehoidja hoiult wastu selle
wäärtusliku raamatu. Hoolsale otsingule waatamata leidsin wiimase sissekande
sellesse raamatusse 11. maist 1934, sest edaspidised 5-6 lehekülge on täiesti
puhtad. Kasutan need leheküljed ära. Raamat on puhanud palju aastaid, kuid
KSLOÜ ja ta liikmed on endiselt ewinud rõõme ja muresid. Kuna see raamat on
säetud KSLOÜ elu ja tegewust peegeldama, siis püüan tagantjärele möödunud
aastate sündmusi lühidalt kirjeldada. KSLOÜ tegewus ka pärast 11. maid 1934
kuni tänaseni on peamiselt awaldunud sõjaajaloolistes ekskursioonides ja
loengutes, seepärast neist pikemalt.
1934. a
1.-3. sept. Korraldati sõjaajalooline ekskursioon Põltsamaa, Aidu, Wiljandi,
Kärstna ja Paju. Osawõtt oli elaw. Sõjaminister kindral P. Lill ja Sõjavägede
staabi ülem kindral N. Reek tegid eksursiooni kaasa. Põltsamaa wanema ajaloo
kohta andis ülewaate kol-ltn M. Kattai. Aidu lahingute kohta jaanuaris 1919
andsid ülewaate kolonelleitnandid Eduard Liibus ja Hans Matson (nüüd Matsalo).
Wiljandi ajaloo kohta tegi elawa ja huwitawa kokkuwõtte pastor Werstren-Doll.
(Edasi ma olin "natuke" laisk ja silmad olid juba lugemisest krõllis peas, seega pildistasin kogu kraami üles, et seda kodus edasi lugeda, seda hakkan siia tasahaaval üles tähendama, kui aega saan ... :P)
Siin juttu Laidoneri suurest silmaringist ja rikkalikust raamatukogust. Tegu siis leheküljega ühingu kroonikast, minu foto (ERA.781.1.2).
***
Lugesin paaril päeval veel paari kausta Kõrgema Sõjakooli Lõpetanud Ohvitseride Ühingust, et meeste tegevusest paremini sotti saada. Kaustikkusse kogunesid sellised märkmed:
ERA.781.1.4, Kõrgema Sõjakooli
lõpetanud Ohvitseride Ühingu juhatuse koosolekute protokollide raamat.
Alustatud
02.07.1932, lõpetatud 02.09.1940. Ei teinud märkmeid kõigi koosolekute kohta,
vaid üksnes nende kohta, mida pidasin oluliseks ja iseloomulikuks.
02.06.32
otsustati muu hulgas asutamise kohta avaldada artikkel ka Sõduris. Peaks üles otsima. (1940
otsustati, et iga sektsioon annab igakuiselt ühe artikli Sõdurile avaldamiseks
ja igal aastal ühe ka Sõjateadlasele. Seda nõuet nad vist ellu ei jõudnud
viia.)
9.01.1933 juhatuse koosoleku
protokollist saame muu hulgas teada, et ühingul on moodustatud 3 sektsiooni
järgmiselt:
taktika
sektsioon, 29 liiget, juhatus Traksmaa, Freiberg, Grabby;
tehnika
sektsioon, 21 liiget, juhatus Lutsar, Tomberg, Wernik;
sõjaajaloo
sektsioon, 12 liiget, juhatus Brede, Kattai, Luukas.
Taktika
sektsioon on lisaks ettekannetele Sõduri juhatuse ettepanekul võtnud enda peale
Sõduris avaldatavate taktikaülesannete koostamise.
Ülikooliga
on ettekannete pidamise üle peetud läbirääkimisi, ülikool pidavat huviga
suhtuma ettekannetesse.
Viimase
punktina kriipsutatakse alla, et “terav majanduskriis riigis lõikab sügavasti
ka meie riigikaitse alasse, raskendades selle korraldamist. Neis oludes kõik
ühingu liikmed peavad pingutama oma jõudu, et leida kõige otstarbekohasemaid
lahendusi meie riigikaitse korraldamisel.”
17. aprill 1934 käib juhatuse koosoleku protokollist
läbi, et Tõrvand on kirjalikult andnud teada, et soovib juhatusest lahkuda. Miks? Kas võib põhjus peituda vihjes, mida lugesin Acta Historica Tallinnensia 2003 lk 106 ("/.../ as in the reports of Soviet embassy in Tallinn he was depicted as an anti-Soviet individual. [Jutt käis sellest, et Moskva lükkas 1930ndate alguses edasi Eesti kõrgemate sõjaväelaste kutset läbirääkimistele ja Tõrvand oma vaadete tõttu ei meeldinud Moskvale üldse.] It was also true that Tõrvand had been accused of corruption. But in March 1934 Tõrvand was released by the Estonian Head of State Konstantin Päts from his position, possibly a step taken to please Moscow.")
02.04.36 juhatuse koosolekul arutatakse ühingu panust
sõjakirjanduse edendamise kapitali suhtes ja otsustatakse üldkoosolekul teha
ettepanek määrata ühingu summadest 1000 krooni kapitali toetamiseks.
26.08.36 otsustatakse KS 15 aasta sünnipäevaks korraldada
Ohvitseride Keskkogu kasiinos aktus ja hilisem bankett. Aktusele plaaniti
kutsuda ka Päts kui Riigivanem ja Laidoner kui KV Ülemjuhataja. Külalisteks
otsustati paluda hr Riigivanem, hr KV ülemjuhataja, kõik Vabariigi Valitsuse
liikmed, TÜ rektor, Tallinna Tehnikainstituudi rektor, diviiside ülemad, KS
lõpetanud välismaalased, välisriikide sõjavägede esindajad Tallinnas. Aktuse
alguseks määrati k 15.00, banketi alguseks 12 sept k 20.00.
18.03.39 valmistutakse Poola koloneli V Lipinski vastuvõtuks
24.03.39. Kuludeks määratakse kuni 520 krooni, otsustatakse tasuda võõrastemaja
kulud, korraldada eine härradele kuni 10 inimeste ja daamidele kuni 4 inimest;
korraldada õhtusöök kuni 8 inimest, kutsuda Estonia teatri etendusele ja
pakkuda “teatrisupee”.
06.11.39 võetakse teadmiseks Reeki lahkumine juhatusest. Laekur
informeerib, et ostetud on kindral Laidoneri rinnakuju 400 krooni eest, arve
tasutud ja Kõrgemale Sõjakoolile kuju üle antud.
08.12.39 otsustatakse eraldada raha 70 krooni Reeki 50 a juubeli
tähistamiseks mälestuseseme muretsemiseks.
11.01.40 tehakse Riiberkile ülesandeks selgitada välja, kui palju
on juba kogutud materjali ühingu albumi koostamiseks. Peetakse vajalikuks
organiseerida talveperioodil Tallinna garnisoni ohvitseridele ja
reservohvitseridele rida loenguid, tehes ettepaneku selleks alljärgnevatele
ohvitseridele: kindralmajor Traksmaa “Üldine ülevaade sõjapoliitilistest
sündmustest 1939 a ja nende mõju Eestile”, kolonel Tuisk “Motomehhaniseeritud
vägede tegevus ja selle vastu võitlemine praeguste sõdade kogemusel”, kolonel
Raidna “Saksa-Poola sõda, selle põhjused ja tagajärjed Eesti seisukohast”,
major Kristian “Soome võitlus N. Venega, selle võitluse põhjused ja senine
areng”, kindralmajor Traksmaa “Eesti-N.Vene vastastikune abistamispakt, selle
sõlmimine ja teostamine seniajani”, kaptenmajor Mei “Paldiski merebaasi
minevik”, kindralmajor Brede “Saksa-Prantsuse-Inglise sõda, selle põhjused ja
sõjategevuse areng seniajani”. Otsustatakse ka “tunnustada soovitavaks loengute
korraldamine ohvitserkonna üldise silmaringi avardamiseks ja tutvustamiseks
mitmesuguste ideoloogiliste ja poliitiliste vooludega ja majandussüsteemidega
kaasajal”. Lektoreid selliste loengute pidamiseks peetakse tarvilikuks otsida
“Tartu Ülikooli õppejõudude ja meie avalikkude tegelaste seast”.
30.01.40 otsustatakse korraldada klubiõhtu ja seal omakorda
korraldada ühinguliikmete jaotamine taktika-, tehnika-, sõjaajaloo-, jala- ja
ratsaväe-, suurtükiväe-, mereväe- ja majandusalasektsioonidesse. Klubiõhtul
plaanitakse kavva võtta ka Saarseni ettekanne teemal “Muljeid ja tähelepanekuid
reisilt N. Venest”.
15.02.40 on korraldamisel juba järgmine klubiõhtu ja seal
plaanitakse kuulata Riiberki referaati “Muljeid ja tähelepanekuid Saksast
praeguse sõja eel- ja algpäevilt”.
20.02.40 on uus koosolek teemal, kuidas korraldada osavõttu
ühingu liikme erukapten R Ustali matustest ja KSLOÜ asutajaliikme
erukindralmajor J. Sootsi 60-juubelist. Matustele saadetakse major Riiberk ja
Sootsile saadetakse telegramm.
30.07.40 lk 114 on protokolli järgi kohal Traksmaa, Tuisk ja
Reinola ning päevakorras KSLOÜ tegevuse lõpetamine. Otsustati:
“Arvestades, et
kujunenud olukorra tõttu on tekkinud vajadus likvideerida KSLO Ühing, otsustas
juhatus kokku kutsuda VOK ruumes 8. aug 1940 a ühingu üldkoosolek järgmise
päevakorraga:
1. KSLOÜ
tegevuse lõpetamise otsustamine
2. Ühingu
varanduse likvideerimise viisi ja varanduse saatuse otsustamine
3. Koosolekul
ülestõstetud küsimused
02.09.40 on protokolliraamatu lk 115 järgi toimunud viimane
protokolliraamatusse sissekantud juhatuse koosolek Sõjavägede Staabis Traksmaa
kabinetis, kohal olid Traksmaa, Matsalo ja Reinola, päevakorras oli KSLOÜ
likvideerimise lõpetamine, otsustati 1. Üldkoosolekul 08.08.40 a vastuvõetud
otsuse kohaselt ühingu juhatuse peale pandud likvideerimistöö lõpetamise puhul
üle anda KSLOÜ kirjavahetuse kaustad, raamatud ja kantselei inventar Sõjavägede Staabi arhiivile. 2. Teha
ettekanne Sõjavägede juhatajale ühingu tegevuse likvideerimisest.
Kõigi
aastate jooksul osalesid juhatuse koosolekutel järgmised ohvitserid: Tõrvand,
Brede, Traksmaa, Jaakson, Laurits, Reek, Kasekamp, Tomberg, Kattai, Ahman,
Tuisk, Matsalo, Reinola, Riiberk.
Kaust sai otsa.
***
Edasi
hakkasin lugema KSLOÜ üldkoosolekute protokolliraamatut
ERA.781.1.3; suureformaadiline jooneline kõvakaaneline kaustik, kus viimane
sissekanne lk 70 ühingu lõpetamise arutelust, kokku 12 protokolli; alustatud
24.05.32, lõpetatud 08.08.40. Jällegi, välja on toodud olulisim info.
Protokoll nr 1, 24.05.1932;
koosoleku avab Järver asutajaliikmete nimel ja selgitab, et ühingu asutamise
mõte oli olemas juba neli aastat tagasi [1928], kui hakati koostama põhikirja
kava. Asutajate poolt saadeti kõigile KS lõpetanud ohvitseridele laiali kutsed
ilmuda esimesele üldkoosolekule, kui isiklikult ilmuda ei saanud, lubati ka
kirjalikult soovi avaldada. Kvoorumilehe järgi on kohal 70 meest pluss
kirjaliku sooviavalduse alusel veel 23 meest, kokku 93 tegevliiget, nimestik
lisati protokollile. KS 10 a juubelipidustusest on üle jäänud 960.87 kr, see
koos kogunenud %dega antakse ühingu kasutada. Aastamaksuks hääletatakse 5 kr,
juhatusse hääletatakse kindral Tõrvand, kolonel Brede, kolonel Traksmann, kolonel
Jaakson ja kol-ltn Laurits. Põhikirja põhjal häälte enamuse tõttu on juhatuse
esimeheks Tõrvand, tagavaraliikmeteks kindral Reek ja kindral Jonson.
Revisjonikomisjoni hääletatakse Järver, Plaks, Steinberg, tagavaraliikmeteks
Kasak ja Leets. Saarsen teatab, et tartu Ülikooli 300 aastapäeva puhul on
vilistalsed otsustanud kokku panna kapitali, mille protsentidest hakatakse
andma toetust õppeteenistuses olevatele isikutele teaduslikeks töödeks. Saarsen
annab edasi Kapitali Kogumise Komitee esimehe K Partsi palve toetada kapitali
aineliselt. Rõhutatakse vajadust luua ülikooliga tihedamad suhted ja seega
volitatakse juhatust eraldama toetust suurusjärgus kuni 100 kr. Muud mudru on
siin vahepeal veel, siis võtab sõna kindral Jonson, kes “esineb palvega /.../
toetada oma tööga Wabadussõja populaarteadusliku ajaloo koostamist, millise töö
on oma peale võtnud Wabadusristi Wendade
Keskjuhatus. Otsustatakse põhimõtteliselt aineliselt toetada siis, kui
ajaloo annab välja Wabadusristi Wendade Keskjuhatus, suurusjärgus mitte üle 100
krooni.
Tõrvand
manitseb lõpetuseks parematele suhetele riviohvitseride ja KS lõpetanud
ohvitseride vahel, need polla igakord kõige paremad J
Protokoll nr 2, 28.10.1932; kogunenud on 56 liiget, võetakse
vastu mõned uued liikmed (Tomberg, Normak, Mollin, Kool) ja aasitakse kodukorra
punktide ja alkoholi(kuri)tarvitamise kallal ning võetakse vastu tegevuskava.
Freiberg võtab mitu korda sõna: “/.../ KS lõpetanud ohvitser on kõigepealt
ohvitser, kes peab täpselt täitma kõiki üldisi kaitseväe eeskirju, olles siin
koguni eeskujuks. Võttes oma kodukorda erilisi määrusi alkohoolsete jookide ja
uimastavate ainete tarvitamise kohta, meie ise ütleme, et meil selles suhtes
kõik ei ole mitte korras. /.../ §4 juures kapten Ilwes teeb ettepaneku välja
jätta sõna tagasihoidlik, mis wõib tekitada mulje, nagu peaks KS lõpetanud
ohvitser sellega hoidma nurka. Ettepanekuga ühineb kol[-ltn] Freiberg,
tähendades, et “tagasihoidlik” võib olla tõlgitsetud vastandina aktiivsusele,
mis oleks halb eriti KS lõpetanud ohvitseride suhtes, kes peavad olema
aktiivsed. Teeb ettepaneku asendada sõna “tagasihoidlik” sõnaga “asjalik”.
(Lõpuks kõlab §4 Tõrvandi esituses nii: “Läbikäimises teiste, ühingusse
mittekuuluvate ohvitseridega, ühingu liige peab suurima hoolega püüdma arendada
häid vahekordi, olles oma esinemises asjalik ja korrektne.” Nii Herbertlik ... J) /.../
Kol[-ltn] Freiberg konstateerib, et juhatus on täiesti õigesti tabanud ühingu
tegevuse üldsumma? ning teeb ettepaneku tegevuskava esitatud kujul vastu võtta,
kriipsutades alla eriti tarvidust ettekannete korraldamiseks riigikaitse alal
meie riigi- ja seltskonnategelastele.”
Protokoll
lõpeab nii: “Aeg areneb wäga kiires
tempos. Elame üle praegu väga rasket majanduskriisi. Sellises olukorras meie
riigikaitse alal tuleb, wõib olla, tulla wälja wäga radikaalsete kavatsustega,
et edasi jõuda. Kui see on nii, siis iga idee, iga algatus, mis on tõsiselt
läbimõeldud, on kulda väärt. Ühing asub selles mõttes tööle täie teadmisega ja
tahtmisega kasulik olla meie riigikaitse töös.”
Protokoll nr 3, 23.04.1933; kogunenud on 44 liiget,
mis ei anna vajalikku arvu otsustamiseks kokku, põhikirja järgi lükatakse
koosolek pool tundi edasi. Päevakorras uued liikmed, tegevuskava, aruanded,
valimised, ekskursiooni korraldamine.
Uus
toetajaliige on KS-s õppiv leitnant Kersten. Otsustatakse ettekannete arvu
vähendada, sest 1934. aasta algul tulevad ettekandmisele KS VI lennu
väitekirjad nagunii. Hakatakse korraldama riigikaitseteemalisi loenguid Tartu
ülikoolis, esimesed ettekandjad Tõrvand ja Traksmann. Tahetakse kutsuda loengut
pidama professor Uluots teemal “meie põhiseaduse muutmine”. Ekskursioon tahetakse
korraldada Narva ümbrusesse. Kol-ltn Grabbi “teeb ettepaneku riigikaitse
küsimuste propageerimiseks kasutada raadiot, milleks leppida kokku ringhäälingu
juhatusega. Ettepanekut toetatakse soojalt.” Heh, vähemalt püüti tehnika arenguga sammu pidada. Kolonel Putmaker “soovitab leppida
kokku ajalehtede toimetustega, et need avaldaksid perioodiliselt artikleid
riigikaitse küsimuste üle.” Misjärel mainitakse, et ohvitseride ettekannetele
olid kutsutud ka ajalehtede esindajad, aga keegi polnud suvatsenud kohale
ilmuda. Arutatakse, kuidas kaasata riigikaitsetööle reservohvitsere.
Soovitatakse koostada ühingu album ja kroonika. Kolonel Jakobsen teeb
ettepaneku anda välja mingi käsiraamat, “kus oleksid kõik kaitseväelastele
vajalikud andmed”.
Juhatusse hääletatakse Tõrvand, Traksmann, Brede, Reek,
Jaakson, tagavaraliikmeteks Laurits, Triik. Revisjonikomisjoni hääletatakse
Järvel, Tomberg, Plaks, tagavaraliikmeteks Steinberg ja Jakobsen. Major Post
tõstatab küsimuse, kas ei peaks ühingu nime muutma hoopis “Eesti
Sõjateaduslikuks Ühinguks”, aga seda arutlema ei hakata, sest ei vasta
kodukorras kehtestatud nõuetele.
Protokoll nr 4, 17.12.1933; kohal 47 liiget, algus
lükatakse pool tundi edasi, päevakorras uute liikmete vastuvõtmine, ajutise
kodukorra vastuvõtmine. Uuteks liikmeteks on peaasjalikult KS VI lennu
lõpetajad, aga ka nt Gustav Saar, kes lõpetas Soome Kõrgema Sõjakooli. Jooksvate
küsimuste all teatab sekretär, et plaanis on ka sellel aastal korraldada
sõjaajalooline ekskursioon, kokku 3 päeva, marsruudil
Jõgeva-Aidu-Wiljandi-Kärstna lahinguväljad. Edasi arutatakse seda, millistel
alustel võib KS lõpetanud ohvitser kasutada allkirja juures märget “KS. dipl.”
(soovitatakse kasutada isiklikel nimekaartidel ja mõne kirjutise autorina,
ülemana ja hariduslikus kirjavahetuses mitte) ning miks ei kanna KS lõpetanud
ohvitserid akselbante (need on nähtavasti need nöörid paremal küljel? Neid
soovitatakse igatahes kanda kõigil pidulikel juhtudel, et “kriipsutada alla
meie korporatsiooni ühtsust ka riietusega”.
Protokoll nr 5, 11.05.1934; päevakorras kodukorra
täiendamine, ühingu auliikme valimine, aruanded, tegevuskava, valimised, ekskursioon,
muu mudru. Auliikmeks teeb kindralmajor Reek ettepaneku valida kindralleitnant
Laidoneri: “Kindralleitnant Laidoner on wõidurikkalt viinud lõpule Wabadussõja.
Rasketel momentidel riigi elus nagu seda olid 1. detsember ja praegune aeg, on
kindralleitnant Laidoner võimsalt seisnud valvel riigi, rahva ja kaisteväe
huvide eest. Wabal ajal pole kindralleitnant Laidoner kunagi keeldunud osa
wõtmast kaitseväe wäljaõppest nii Kõrgemas Sõjakoolis mitmesugustel kursustel
kui ka manöövritel ja sõjamängudel. Teen ettepaneku walida kindralleitnant
Laidoneri KSL ohvitseride ühingu auliikmeks.” Ettepanek “wõetakse vastu
kiiduawaldustega”. Traksmann räägib edasi, et möödunud aastal on korraldatud
rida ettekandeid nii Tallinnas (5, kokku paar-kolmsada kuulajat) kui ka Tartu
Ülikoolis (6, kokku 1500 kuulajat) pluss loengud garnisonides. Alustati “Juhi
käsiraamatu” koostamist. Kavatsetakse jätkata tööd senises suunas. Edasi võtab
sõna Reek, kriipsutades alla “tekkinud olukorda, mis seoses
moto-mehhaniseeritud osade ja lennunduse arenemisega sunnib ka meid tõsiselt
revideerima oma tõekspidamisi. Tuleb pöörata tõsist tähelepanu nende uute
võitlusvahendite omaduste ja võimete uurimisele, sest kes tunneb varitsevat
ohtu, see oskab leida ka abinõusid selle kõrvaldamiseks. Ühe loengu puhul on
mõnes garnisonis kuulda olnud pessimistlikke oletusi. Sarnased oletused,
tähendab kindralmajor Reek, pole mitte millegagi põhjendatud. Muretseme
võitlusvahendite alal seda, mida meile võimaldab meie materiaalne seisukord,
kuid ka moraalne ettevalmistus on tarvilik.” Edasi valitakse juhatus: Reek,
Traksmann, Brede, Jaakson, Kasekamp, tagavaraliikmeteks Grabby ja Tomberg.
Revisjonikomisjoni valitakse Järver, Plaks ja Maide, tagavaraliikmeteks
Freiberg ja Kool. Edasi arutatakse ekskursiooni üle.
Protokoll nr 6, 25.05.1935; tavapärase päevakorraga
(aruanded/tegevuskava), huvitavam punkt on ehk Laidonerile auliikme diplomi
üleandmine. Uueks liikmeks võetakse ühel häälel vastu major Ein. Loenguid on
möödunud aastal korraldatud 13st 10. Riigikaitseliste küsimuste
propageerimiseks väljaspool kaitseväge on Kaitseväe ülemjuhataja korraldusel
korraldatud 22 raadioettekannet. Jätkusid “Juhi käsiraamatu” väljaandmiseks
vajalikud tööd. Tehakse kaastööd Sõdurile. Reek teeb seoses Kersteni surmaga
ettepaneku, et ühing pärgade ja muu nodi ostmise asemel toetaks parem
perekonda, sest rahalised olud on kõigil keerulised. Siis võtab sõna Plaks, kes
viriseb natuke aruande kallal. Segadus olla tekkinud Laidoneri auliikmetele
kaante ostmisel ja üldse, eelarve ei kalpi ka ajalises mõttes. Lõpuks lepitakse
ikkagi kokku, et aruanne koostatud kalendriaasta järgi põhikirja alusel.
Kasekamp kannab ette tegevuskava, jätkatakse nii uute sektsioonide, loengute
kui ka raadioettekannetega. Uus ekskursioon tahetakse korraldada Põhja-eestis
murdelahingute uurimiseks. Arutletakse Sõduri sisu uuendamise üle, ei olda
nõus, et bibliograafilist osa peaks justkui vähendama, jne. Plaks piriseb veel
natuke rahaasjade korraldamise üle. Juhatusse valitakse Reek, Traksmaa, Brede,
Jaakson, Kasekamp, tagavaraliikmeteks Grabbi ja Tomberg. Revisjonikomisjoni
hääletati Järver, Plaks, Kauler, tagavaraliikmeteks Maide ja Leets.
Lõpuks ilmub
koosolekule Kaitsevägede ülemjuhataja kindralleitnant Laidoner, kellele ühingu
esimees kindralmajor Reek annab üle auliikme diplomi, protokolli on talletatud
ka selle tekst: “Auliikme diplom kindralleitnant Johan Laidonerile. Sügavas
lugupidamises Teie suure isiku ja Juhi töö vastu Eesti riigi ja tema
kaitsejõudude loomises, juhtimises ja arendamises on Kõrgema Sõjakooli
lõpetanud ohvitseride ühing oma üldkoosolekul 11. mail 1934 aastal valinud Teid
ühingu auliikmeks. /ühingu esimehe ja juhatuse liikmete allkirjad/”. Vaat
niimoodi.
Protokoll nr 7, 14.05.1936; tavapärane päevakord
(aruanded/tegevuskava), kohal 79 liiget. Sel korral lisaks uute liikmete
vastuvõtmisele tehakse ettepanek ka kustutada nimekirjast liikmemaksu
mittemaksnud tegelased. Olla asutatud sõjateadusliku kirjanduse edendamise
kapital ning otsustatakse ühel häälel seda toetada 1000 krooniga. Liikmest
kustutati maksu mittetasumise tõttu Tõrvand, Lutsar ja Tallo, uueks liikmeks
võeti vastu Läti Kõrgema Sõjakooli lõpetanud major M Müllerstein. Tehakse
ettepanek jätta ära kooli 15. aastapäeva tähistamine, sest olud nigelad. Osa
mehi pole nõus, lõpuks otsustatakse aastapäeva tähistada sama annetusega
sõjakirjanduse edendamise kapitali, millest eelpool juttu oli. Uude juhatusse
valitakse Reek, Brede, Kasekamp, Laurits, Traksmaa, tagavaraliikmeteks Jaakson,
Kruus. Revisjonikomisjoni valitakse Järver, Plaks, Kauler, tagavaraliikmeiks
Jonson ja Maide. Post ei ole aastapäeva mittekorraldamisega nõus ja tõstatab
küsimuse uuesti, väites, et vähemasti väärikas aktus tuleks korraldada, kui
mitte midagi muud. Reek toetab ja märgib, et “tingimata tuleks alla kriipsutada
Kõrgema Sõjakooli tähtsust, tööd ja tähtpäevi.” Kõrgm Sõjakool olla ühtlasi
kõige vanemaks selletaoliseks õppeasutiseks Balti riikides, “kõigi KS
ohvitseride ema”. Lõpuks otsustati ühel häälel varasem otsus ära muuta ja
aastapäeva ikkagi tähistada.
Protokoll nr 8, 22.05.1937; päevakorras tavapärane
värk - aruanded ja tegevuskava. Võeti vastu 30 uut ohvitseri, tundub, et suurem
osa neist on KS VII lend, miskipärast ei poolda juhatus Adolf Hermi vastuvõtmist
ja üldkoosolek pooldab seisukohta; vanadest liikmetest kustutatakse liikmemaksu
mittetasumise tõttu erukolonel Parv, reservmajor Tõnurist otsustatakse liikmeks
jätta ka ilma liikmemaksu tasumiseta. Eriteened? Juhatusse valiti Reek, Brede,
Kasekamp, Laurits, Ahman, tagavaraliikmeiks Kruus ja Jaakson.
Revisjonikomisjoni valiti Kauler, Järver, Plaks, tagavaraliikmeiks Jonson ja
Maide. Siis arutletakse veidi ühingu eluaegse liikmemaksu suuruse üle, lõpuks
hääletatakse 10 aasta poolt, juhatus pidi välja töötama detailid. Edas arutati
kaastööd Sõdurile. Koosoleku lõpus palus Reek mälestada kolonel Paul Borkmanni
(srn 14.09.1936) ja kol-ltn Otto Jaanso'd (srn 04.05.1937).
Protokoll nr 9, 23.11.1938; kohal 85 liiget,
päevakorras tavapärane. Reek andis teada, et sõjaajalooline välisõit jäi ära
esiti “Sõjavägede Ülemjuhataja haigestumiste tõttu ja seejärel Euroopas
arenenud ärevatest sündmustest olenevalt.” Mälestatakse varalahkunud kolonel
Plaksi. Uusi liikmeid võeti vastu 11 meest, teiste hulgas kolonel Friedrich
Pinka. Juhatusse valiti Reek, Brede, Kasekamp, Laurits, Ahman,
tagavaraliikmeiks Kruus ja Jaakson, revisjonikomisjoni hääletati Kauler, Maide,
Järver, tagavaraliikmeteks Siir ja Saueselg. Samal koosolekul otsustati kinkida
Kõrgemale Sõjakoolile kindralleitnant Laidoneri büst, mis tuleks “valmistada
samas suuruses, nagu seda on marssal Pilsudski büst Kõrgemas Sõjakoolis”.
Selleks palutakse eraldada 400 krooni. Eluaegseks liikmemaksuks määrati 30
krooni, mille aluseks on 10 aasta liikmemaks. Kõik ettepanekud võeti vastu ühel
häälel.
Protokoll nr 10, 24.11.1939; kohal 122 liiget,
päevakorras tavapärane lugu. Uuteks liikmeteks võeti vastu 28 meest: kol-ltn-d
R Teiman, V Martna, H Tenno, K Tammekand, V Aaviste, majorid H Kitvell, H Lokk,
F Jänes, V Andresen, san-kpt R Tuisk, kpt-d E Loorits, H Viiret, leitnandid J
Karise, V Püss, P Kraus, U Parrest?, T Kiljako, H Reinlo, E Õunapuu, J Järv, H
Kiidla, V Matela, I Paul, H Taidla, M Hennoste, R Vaitmaa, V Aasoja, H Kärsna. Juhatusse
valiti Traksmaa, Tuisk, Matsalo, Reinola, Riiberk, tagavaraliikmetena Roots ja
Maide; revisjonikomisjoni valiti Kauler, Järver, Freimann, tagavaraliikmetena J
Vermet ja V Tiit.
Jooksvate
küsimuste all avaldas kolonel Herbert
Voldemar Raidna ühingule Kõrgema Sõjakooli nimel tänu koolile annetatud
Sõjavägede Ülemjuhataja kindral J Laidoneri büsti eest (Raidna oli siis juba KS
ülem).
Laurits tegi ettepaneku kustutada nimekirjast G Jonsoni (liikmemaks
tasumata) ja kolonel Kurski (opteerus Saksamaale). Kursk kustutati, Jonsonile
otsustati 73 poolthäälega veel tema kohustusi kirjalikult meelde tuletada.
Protokoll nr 11, 05.04.40; kohal 105 liiget, päevakord
tavaline. Mälestati kapten Ustali, kinnitati aruanded, liikmemaksuks määratakse
2 krooni, võeti vastu eelarve. Juhatusse valiti Traksmaa, Tuisk, Matsalo,
Reinola, Riiberk, tagavaraliikmeiks Roots ja Maide. Revisjonikomisjoni valiti
Kauler, Järver, Freimann, tagavaraliikmeiks kol-ltn J Vermet ja kpt V Tiit.
Valitakse ühingu albumi korraldamiseks toimkond koosseisus Vanaveski, Riiberk
ja Nurk, tagavaraliikmeteks kpt Vint ja kpt Loorits.
Protokoll nr 12, 08.08.1940 VOK ruumes; algust
lükatakse edasi 30 minutit, selleks ajaks kohal 67 liiget. Päevakorras:
tegevuse lõpetamine, varanduse likvideerimise viisi ja varanduse saatuse
otsustamine, koosoleku jooksul tekkivad küsimused. Traksmaa selgitas lühidalt
tekkinud olukorda ja tegi ettepaneku likvideerida ühing. Kohal olnud 67 liiget
hääletasid poolt, pluss kirjalikult saabunud hääli 65, kokku 132 poolthäält,
vastu polnud keegi, erapooletuid ei olnud. Võeti vastu otsus ühing
likvideerida.
Kasekamp tegi ettepaneku ühingu likvideerimine jätta juhatusele.
Kõik olid poolt. Traksmaa tegi ettepaneku pärast kõigi kulude, ka koosolekule
järgneva õhtusöögikulude mahaarvamist ülejäänud summa Eesti Rahva Muuseumile.
Laurits tegi ettepaneku, et varanduse selle osaga, mis ei ole sobiv anda eesti
Rahva Muuseumile, toimiks juhatus omal äranägemisel. Otsus võeti vastu ühel
häälel. Alla kirjutanud Järver ja Parrest.
Sellega kaustaga kõik.
***
Edasi
lappasin läbi veel ühe kausta sama ühingu asjade hulgas viitega ERA.781.1.1, mis kandis nimetust Sõjakooli I, II, III, IV ja V lennu
koosolekute protokollid. Kaust oli alustatud 26.06.1931 ja lõpetatud
21.09.1933. Nummerdatud lehti 181, väljakirjutusi tegin kõige olulisemast. Kaustast on pärast lk 5 puudu suur osa nummerdatud lehti, järgmine on alles lk 68. Ei saa nagu olla loomulik kadu?
Lk 1-3 on
täpselt üks ja seesama protokoll nr 2
kolmel eraldi lehel koosolekust kuupäevaga 26.06.1931, koosolekul osalesid I
lennust Jonson, Järver ja Kattai, II lennust Traksmann ja Lango, II lennust
Tuisk ja Krikmann, IV lennust Lukas ja Tomson ning V lennust Leets. Päevakorras
on olnud Kõrgema Sõjakooli 10. aastapäeva pühitsemine. Siit loeb välja, et
aastapäeva otsustati tähistada 12. Septembril, mis olnud päev, mil Kõrgema
Sõjakooli I lend algas oma õppetööd. Leiti, et õige oleks sellena tähistada 18.
juulit, sest 18.07.1921 kinnitati õppeasutiste põhikiri.
Lk 4 on
teose "Kõrgem Sõjakool 1921-1931" aruanne kahel lehel. Kokku on rehkendatud summa
suurusjärgus 2940.50, kokku 350 eksemplari, alla kirjutanud korraldava
komisjoni liikmed Järver, Traksmann ja Ahman. Trükikulud Päevalehe trükikojale
olid 2075 krooni, preili Michelsonile on tehnilise korrektuuri eest läinud 9.80
krooni, kunstnik P Lutteinile kaane eest 10 krooni, fotoäridele Riigivanema,
Laidoneri, Sootsi piltide eest albumi jaoks ja välismaa ajakirjandusele 4.50
krooni, tasuta antud eksemplaride iluköite eest 42 krooni, postikulud albumi
laialisaatmiseks sise- ja välismaale 35 krooni ja puhaskasu teose
kirjastamisest on kirja pandud 764.20 krooni.
Edasi tuleb
mitmesuguseid kirju, ärakirju, telegramme ja kviitungeid, järjekorra nr
lehekülgedel on pärast 5 äkitselt 68 ja edasi, nagu oleks osa kausta paberitest
kõndima läinud.
Lk 74-75 on
kiri ühingu liikmetele, kus antakse teada ettekannete kava 1933 talveperioodil,
Freibergi loeng “Meie kaitseväe rahuaegne organisatsioon” on määratud toimuma 21.02.1933.
Paljud
paberid korduvad, koopiad, ärakirjad.
Lk 87
tutvustab diplomeeritud insener kpt V. Posti loengut 31.01.1933, “Uusi lennukeid
ja mootoreid lennuasjanduse näituselt suures palees Pariisis 1932 a novembris”.
Mootoritest käsitleti kompressoritega õhu- ja veejahutusega mootoreid. Sõrm oli
pulsil J
Lk 89
tutvustatakse M. Haberi ettekannet 13.02.1933 Ohvitseride Keskkogu ruumes teemal
“Nõukogude Vene ühtlusrühm, selle organisatsioon, relvastus ja tegevus
lahingus”. See justkui näitaks, et N. Venel hoiti kogu aeg silma peal, kuidas
nad siis 1940 nendega hätta jäid?
Lk 88
tutvustatakse Freibergi ettekannet 21.02.33, “Mõtteid meie Kaitseväe
organisatsioonist”. Loengul on kaks osa.
Lk 90
Tuvikese ettekande kava teemal “Eesti rahva suhtumine vabadusvõitlusele
1918-1920. Õpiseid ja järeldusi.”
Lk 91-92 on
Tõrvandi ettekande kava teemal “Riigikaitsest üldse ja eriti Eesti oludes”
28.04.33
Lk 93 on trükitud nimekiri taktika sektsioonis osalenud meestest, kuupäeva pole, nimekirjas
Männi, Kasak, Grabbi, Traksmann, Külaots, Kristian, Viru, Onny, Till, Värnik,
Margusson, Riiberg, Vassil, Mutso, Roots, Nõmm, Laks, Freiberg, Putmaker,
Laats, Reinhold, Mäe, Haber, Sinka, Bergman, Reinglas, Tuisk, Kurgvel, Hanson.
Lk 94 on trükitud nimekirjas 12 meest sõjaajaloo sektsioonist, kuupäeva pole, kirjas Lutsar,
Kattai, Krikmann, Onny, Tuvikene, Kuusental, Värnik, Leets, Brede, Tomberg,
Jaakson, Lukas.
Lk 95
nimekiri tehnika sektsioonist, 21 nime, kuupäeva pole, kirjas Lutsar, Mollin,
Ilves, Post, Vernik, Laks, Madisson/Madise, Kool, Freiberg, Riiberg, Kurgvel, Vassil,
Leets, Tomberg, Putmaker, Kulbusch, Laats, Kauler, Bergman, Nõmm, Metstak.
Lk 100 on
Narva sõjaajaloolise ekskursiooni kava 1933 suvel.
Lk 101-102
on ühingu põhikirja koopia.
Lk 103-105
on kirjas ühingu tegevuskava 32/33 aastaks.
Lk 107 on
Kersteni sooviavaldus ühingu liikmeks saada. Kuramus, küll oli tolle aja
meestel ilus käekiri!
Lk 110-116
on tegu mõnede vanade telegrammidega Traksmanni ja Sauselg’i vahel. Vist.
Võib-olla ka mitte, sest jutt on trükitud justkui peente paberribade peale ja
näeb vägagi välja nagu kahekõne J Võib-olla oli see mingi salajane tolleaegne Messenger J
Veel on
mõned dokumendid taas Narva ekskursiooni kohta, paberid kipuvad korduma.
Lk 138 on
tegu meeldetuletusega ekskursioonist osavõtjaile, kus palutakse kaasa võtta H. Sepp teosega “Narva lahing” kaasa antud Narva lahingu skeemid. Vaja uurida, mis
raamat see on.
Lk 144 on
taas miski ekskursioonist osavõtjate nimekiri, tagapool on mõni nimekiri veel,
aga kõik näikse olevat just Narva ekskursiooni kohta.
Viimased
lehed näikse kaustas üldse olevat Vabadussõjaaegsete lahingute kirjeldused 5. polgu
tegevuse valgustamiseks Narvas 21. jaanuarist kuni 23. veebr 1919. Võimalik, et need käisid kellegi ettekande juurde Narva ekskursiooni ajal? Dokumentides
esinevad järgmised nimed ja märksõnad: polkovnik Reek, major Ekström, polkovnik Veiss,
rittmeister Jonson, staabikapten Paulus, Soome pataljon, Balti pataljon,
kindral Tõnisson, polkovnik Rink, ooberst Bibikov, kapten Saal, kapten Sauselg,
Lilienbachi mõis, leitnant Krappe, leitnant Kurvits, Oudova maantee, leitnant
Lukk (sai surma), Kreenholm, Hans Edving, Jaan Vaiklik, Jaakson, Aalson,
staabikapten Nikolai (sai surmavalt haavata, suri haavadesse), Hansmit, Petern,
kapten Tuvikene, leitnant Koern, Karlova karjamõis, Lillenbachi mõis, Raudsep,
Jamburg.
Lk 173-176
leheküljed on puha venekeelsed, aga kraam näikse olevat taas veebruarist 1919.
Lk 177 on
kol-ltn Kattai ettekanne ilmselt ekskursioni ajal “Narva kaitsmine 1919 a
jaanuaris ja veebruaris.” Võimalik, et eelnenud leheküljed käisid ettekande
kavaga kaasas.
Viimased
leheküljed on veel mõned paberid Vabadussõja kohta.
Viimane lk
181 on ülevaade Traksmaa ettekandest üldise olukorra kohta Vabadussõja algul.
Kindral
Vetzer?
***
Kõik, see
kaust sai ka läbi. Loodetavasti on need, kes siiamaani vastu pidanud, saanud mingigi ülevaate ühingust ja selle tegevusest; mul endal tekkis lõpuks küll arusaam, mis asju need mehed seal ajasid.
***
