Kõik, mida selle tegelase kohta nüüd päeva-paari jooksul leidsin ja edaspidi leian, kui aega on kaevata, talletan siia koos olemasolevate viidetega, eelkõige enda jaoks, et oleks kõik info ühes kohas. Seekord ei ole see niivõrd kronoloogilises järjekorras, kuivõrd materjal on järjest ühest allikast ja siis järgmisest. Kui aega üle jääb, püüan lõppu tekitada kronoloogilise ülevaate Koba elust.
Niisiis, esimene märk, et sellenimeline kodanik ilmselt Tallinnas sündis ja Niguliste kirikus ristitud sai, leidus Digaris 1878. aasta ajalehes Revalsche Zeitung, 19.12.1878:
Nigulistes käis Albert Koba ka leeris, sellekohane märge leidub EELK Tallinna Niguliste koguduse I pihtkonna personaalraamatus 1912-1928 (TLA.31.2.24), ka täpne sünnikuupäev 02. oktoober 1878 on siin antud, ilmselt vana kalendri järgi, uue järgi siis 15. oktoober:
Siin on niisiis näha nimi ja sünniaeg, lisaks aasta 1926, kas see võib olla abiellumisaasta?
Ja siin näha leeri kuupäev 17. märts 1896.
Leeri kuupäev tekitas küsimusi, et kas 07. märts või 17. märts (mitte et see nüüd nii oluline oleks, lihtsalt harjumus kahtlased asjad üle kontrollida). Kaevasin niisiis veel natuke ja leidsin säilikust (EAA.4918.1.986, digikaader 1) siiski leerikuupäeva 17. märts ja lisaks ka kirjaliku kinnituse sellele, et ta tõesti sündis Tallinnas (tollal Revalis):
Samas säilikus (EAA.4918.1.986) on Koba elukohaks märgitud Wittenhofs Strasse, mis oli siis kuskilgi praeguse Mustamäe tee alguses (Wittenhofi suvemõisa üks hoonetest, see puumaja Telia betoonklotsi ees on uskumatul kombel säilinud):
Säilikust ei selgu, millal see sissekanne Koba kohta on tehtud? Etteruttavalt võib öelda, et erinevates säilikutes on Koba puhul erinevaid elukohti nimetet, nagu Harju tänav ja hiljem Roosikrantsi.
Millegipärast pole ei ristimiskuulutuses ega ka kirikuraamatus vanemaid mainitud? Strange. Säilik ERA.36.2.6398 (optantide isiklikud toimikud) annab isanimeks Johan ja samas säilikus ka Johann, kes sündis Tartu linnas ja seega millalgi enne Alberti sündi olnud Tartu kodanik (ning ema kohta leidsin vaid, et ta oli Tartu maakonnas sündinud ja samuti Tartu kodanik olnud, ilmselt siis koliti millalgi enne Alberti sündi Tallinna):
Sama ankeedi (täidetud Moskvas 1921) teine lehekülg annab lisainfot nt hariduse kohta:
Samast säilikust (ERA.36.2.6398) leidsin ka ühe esimese pildi Kobast, mida ma näinud olen, tehtud Simferopolis 1921, Koba peaks siin olema 42-aastane:
Koba paberites (sama säilik) on kirjas, et ta oli "õpetatud aednik":
Kust ta selle "õpetuse" sai? Krimmist? Varem?
Järgmine leheke samast kaustast annab aimu, et Koba oli keskmist kasvu, tal oli ümar nägu, sinised silmad, šatäänid/pruunid juuksed ja mingeid erilisi tundemärke pole üles loetletud, ning aastal 1921 oli ta poissmees:
Veel üks räbaldunud paberkoopia samas säilikus kinnitab, et Koba valiti linnavolikogusse 1904 ja oli tegev seal 1904-1908? Käsikirjaline vene keel on ikka killer küll, loodetavasti sain õigesti aru? Ja paprile on alla kirjutanud V. Lender?
Toimikus on mainitud/üle kuulatud? ka üht Jaan Koba nimelist isapoolset sugulast, kelle sõnul Kobade perekond "Tallinnas kusagil ühte wõerastemaja" pidanud:
Veel ühelt lehekeselt selgub, et enne Krimmi minekut müünud Koba oma Keemia tänava majad maha (need peaks siis olema krundid, mille ta mõõtis välja 1904 ostetud Wittenhofi suvemõisa maadest ja müüs maha), üksnes 50 vakamaa suurune "kapsaaia plats" on tema enda nimel ja kellegi käes rendil "Keemia tänava nurgal"(millist nurka on mõeldud, huvitav? Endla tn nurk? Tedre tn nurk? Mingi vahepealne nurk?):
Üldiselt jääb vägisi mulje, et 1920. alguses ei mäletata ega teata Kobat eriti, kas asi oli kinnises iseloomus ja eraklikkuses või I maailmasõjas ja sellest tekkinud segaduses? Optandi toimiku jaoks teadete kogumine läks igatahes vaevaliselt, nagu näha :)
Elukohtadest on samas toimikus mainitud Harju tn 40 ja Harju tn 17, ning et ta mingil põhjusel suundus Eestist Petrogradi (Peterburi) jaanuari lõpus 1914 (I maailmasõda algas alles suvel 1914):
Vaat nii. Sellest toimikust midagi muud huvitavat silma ei hakanud.
Edasi vaatasin AISis ringi, et mis Koba nimega seoses veel välja tuleb digis. Kokku sain kolm lehekõlge materjale:
Kõike seda ma vaevalt jõuan läbi lugeda, osa asju on digis olemas, osa materjale tuleks arhiivi lugemiseks tellida. Vaatab seda asja.
Siit tuleb välja näiteks tõik, et Koba polnud sugugi poissmees, nagu ma kuskilt lugesin, vaid ta oli ametlikult abielus, proua nimi oli Olga ja säilinud on dokumendid abielulahutuse kohta aastast 1927 (ERA.1357.2.1705). Praegune Pebre tänav olnud vanasti Olga tänav, just Koba proua auks. Tema enda järgi kandnud Alberti nime praegune Roo tänav ja Koba koera Tarabella järgi pandud nimi praegusele Timuti tänavale. Lapsi Kobal ei paista olevat, vähemasti ei leidnud ma kuskilt ühtegi kirjalikku tõendit selle kohta, kuigi Koba-nimelisi Genis mõned on.
Säilik, millest ma leidsin teise foto, kus Koba peaks olema umbes 61-aastane, oli seotud välispassiga (ERA.1.3.1720):
Välispass oli sõiduks Saksamaale ja teistesse riikidesse, juunis 1939 nt oli Koba passi templite kohaselt mõned päevad hoopis Helsingis. Passi pikendati kuni septembri keskpaigani 1940.
1936-1939 omas Koba autot, MB 170V, nelja uksega limusiin, mille müüs 1939 Julius Antonile (allikas eag.vanatehnika.ee):
Mis sai Kobast edasi? Kas ta põgenes piiri taha? Kas ta vangistati ja lasti maha? Või vangistati ja saadeti Siberisse? Kas ta elas sõja üle? Või suri juba enne selle puhkemist? Kas ta võib olla kurikuulsas Paradiisiaias Scheeli krundil Pirital?
Väga heas kirjas ta võimulesaanud bolševike silmis ilmselt polnud, säilinud on vähemasti kaks natsionaliseerimistoimikut, üks Roosikrantsi ja üks Suurtüki tänaval asuvate kinnistute kohta.
Vaja oleks lapata läbi vanad ajalehed, ehk leiab sealt mõne lisainfokillu, mis heidaks Koba elule/elulõpule uut valgust?
Hetkel on viimane elumärk Kobast kirjas Linna Teatajas 26.10.1941, kus Albert Koba on annetanud 100 rubla Eesti Rahva Ühisabile (artiklile viitas FB-s Wana Tallinna grupis E.-N. Kross):
Kas see võiks tähendada, et Koba elas Vene okupatsiooni üle ja oli Saksa okupatsiooni ajal Eestis? Või sai annetada ka väljastpoolt Eestit?
Veel üks artikkel, Eesti Sõna 09. märts 1943 nimetab sama nime. Ellujäämisstrateegia? Vanadus?
Kuhu kadus Koba, väidetavalt tollase Tallinna rikkaim kinnisvaraärimees? Kes teaks?
