-->
Sattus taas
mu silma alla artikkel, mida olin kunagi varem juba lugenud, otsustasin nüüd teha
kokkuvõtte eesti keelde ka, peaks hakkama sellist materjali kuidagi koondama, seda on nüüd juba kogunenud ühel ja teisel kujul. Et ma olen põhikooliosas keeleõpetajana kullipilgul juba aastaid jälginud seda, kui oluline on algklassides kirjutamine (lugemisest
rääkimata, algklassides tegemata jäänud töö jõuab moel või teisel minuni siis, kui ma neile põhikooliosas 5. klassis inglise keelt hakkan õpetama) ja käekiri ning millisel kujul esinevad ning kuidas last mõjutavad
erinevad kirjutamisraskused, siis ju seegi kokkuvõte on osa suuremast teemast.
Pam A.
Mueller (Princeton University) ja Daniel M. Oppenheimer (University of
California, Los Angeles) uurisid, kuidas mõjub õpitulemusele see, kas märkmeid tehakse käsitsi või
trükkides. Trükkimiskiirus on tänapäeva noortel suurem, kuid käsitsikirjutamisel ilmnesid siiski
olulised eelised. Läbi viidi kolm erinevat katset, kus üliõpilased jagati kahte
rühma, ühed konspekteerisid laptopis, teised käsitsi. Töö avaldati ajakirjas Psychological Science aprillis 2014, link leitav allpool.
Esiteks
tõestas uurimus taas kord, et digivahenditel on
tendents viia mõtted uitama, hajutada tähelepanu; väga lihtne on hetkel,
mil pole midagi olulist üles kirjutada, klõpsata hoopis mõnda sotsiaalmeedia
ikooni. Uurimus näitas ka seda, et isegi
kui märkmete käsitsi kirjutamine ON aeglasem, toob see pikemas perspektiivis siiski
õppijale sisu suhtes parema ja põhjalikuma õpitulemuse.
Kui
inimesed trükivad märkmeid nt laptopis, on neil kombeks automaatselt üritada kirja saada maksimaalselt kõik,
mida loengus räägitakse. Inimesed aga, kes tegid käsitsi kirjutades märkmeid, olid sunnitud
pidevalt mõttes tegema valikuid, sest käsitsi kirjutamise kiirus on palju väiksem kui trükkimiskiirus.
Katsete käigus ilmnes, et selline lisaanalüüs (mida võtta, mida jätta) oli pikemas perspektiivis
neile kasulikum.
Mueller ja
Oppenheimer jagavad märkmete tegemise protsessi kaheks. Generatiivne ehk loov kirjutamisprotsess
hõlmab samaaegset analüüsi (ehk otsust, mis on loengus kirjapanekuks oluline, mis
mitte), kokkuvõtete tegemist, ümbersõnastamist, loengu sisu mõtte
kaardistamist. Konspekti automaatne transkribeerimisprotsess tähendab peaaaegu alati vaid sõna-sõnalist kuuldu kopeerimist ja mitte kuuldu sisu analüüsimist.
Uurijatel
oli kaks hüpoteesi, miks märkmete käsitsi kirjutamine on üldjoontes ajule ja
õppimisele kasulikum. Esimene neist on nn lahtimõtestamishüpotees, mis ütleb,
et märkmete käsitsi tegemisega samaaegselt leiab ajus aset pidev sisuline analüüs, mis
parandab õpiprotsessi kulgu üldiselt ja ka konkreetse materjali tõhusamat
kinnistumist. Teine (nn mälu tõhustamise) hüpotees sedastab, et õpiprotsess
leiab aset ja materjal kinnistub lisaks ka siis, kui juba kirjapandud märkmeid
(kas enda või ka teiste poolt) uuesti üle lugeda.
Lähtudes
faktist, et noored üldiselt trükivad tänapäeval kiiremini kui nad käsitsi
kirjutavad, üritades kirja saada maksimaalselt kõike, mida nad kuulevad,
püstitus Muelleri ja Oppenheimeri ees lisaks ka küsimus, kas on hiljem kasulikum
lugeda uuesti üle trükitud konspekti, mis on sõnarohkem ja selles mõttes terviklikum,
kuid sisusse süvenemata ja seda analüüsimata digivahendisse lihtsalt
transkribeeritud-kopeeritud, või siis käsitsi kirjutatud konspekti, mis on küll
tagantjärele vaadates lühem ja lünklikum, kuid ajus juba kirjutamise ajal sisuliselt
läbi analüüsitud.
Esimese
katse käigus näidati üliõpilastele TED-talk-tüüpi
kõnesid erinevatel teemadel. Hiljem märkmeid võrreldes selgus kõigepealt, et
trükitud konspektides oli sõnu rohkem kui käsitsi kirjutatud märkmetes. Edasi
kontrolliti seda, kui palju konspekteeritud materjalist oli üliõpilastele
meelde jäänud. Kui kontrolliti näiteks, mil määral olid meelde jäänud kõnedes
esinenud konkreetsed faktid, olid tulemused mõlemas grupis pea võrdsed. Kuid sisulistele küsimustele (nt
“Kuidas erineb Jaapani ja Rootsi ühiskonnas suhtumine inimeste võrdsesse
kohtlemisse?”) vastasid konspekti automaatselt digivahenditesse trükkinud üliõpilased tunduvalt kehvemate sisuliste tulemustega.
Samasugune
erinevus ilmnes siis, kui digivahendeid kasutavatel üliõpilastel paluti
konspekt transkribeerida mitte sõna-sõnalt, vaid kuuldust lühikokkuvõtet tehes.
Tulemusi uurides ilmnes, et sõna-sõnalt konspekteerimise kiusatusest oli raske
üle olla ning hiljem oli taas märgata, et mida täpsemalt oli sõnade hulk
digivahendis transkribeeritud-kopeeritud, seda halvemad tulemused olid sisulisi
teadmisi kontrollides.
Kolmanda katsena
lubati üliõpilastel enne kontrolltesti oma märkmed loengu ja testi vahel üle
lugeda. Asja mõte oli saada ülevaade, kas ohtrasõnalisemalt transkribeeritud-kopeeritud
digimärkmetel on eelis käsitsi kirjutatud kokkuvõtlikumate konspektide ees, kui
on vaja loengu käigus omandatud teadmisi taasesitada. Ilmnes, et käsitsi märkmeid teinud üliõpilaste tulemused olid paremad.
Katsete tulemused
süvendasid Muelleri ja Oppenheimeri veendumust, et käsitsi märkmete tegemisel paralleelselt ajus toimuv sisu analüüs ja hilisem
märkmete ülelugemine aitavad oluliselt parandada õpitulemust.
Samas
mõistsid mõlemad uurijad, et 21. sajandil on keeruline, kui mitte võimatu
suunata õpilasi tagasi ainult pliiatsi ja paberi kasutamise juurde. Uurijad
avaldasid siiski lootust, et uuringu tulemused jõuavad tehnoloogiavaldkonna
inimesteni ning aitavad vastavate programmide loomisel ja arendamisel, mis
arvestaksid edaspidi ülalkirjeldatud uuringus ilmnenud tulemusi ja käsitsi
kirjutatud konspektide kasutegurit ja aitaksid kaasa õpiprotsessi arengule ja
õpitulemuste parandamisele ka siis, kui märkmeid tehakse digivahendis.
***
Allikas: James Doubeki artikkel saidilt National Public
Radio, npr.org, avaldatud 17. aprill, 2016: link https://www.npr.org/2016/04/17/474525392/attention-students-put-your-laptops-away?fbclid=IwAR3LKVRq1i8zj4fS5tylS3HkOatYa2fEBvau48c5HBe5k-HCjd9-Dh9zlh4&t=1557325985931
viimati
loetud 12. mai 2019)
***
Algne
uurimus:
The Pen is Mightier Than the Keyboard: Advantages of
Longhand Over Laptop Note Taking
Pam A.
Mueller, Daniel M. Oppenheimer
Psychological Science, vol. 25, 6: pp.
1159-1168. First published April 23, 2014.
Link 12. Mail 2019: https://journals.sagepub.com/doi/abs/10.1177/0956797614524581
Abstract
Taking notes
on laptops rather than in longhand is increasingly common. Many researches have
suggested that laptop note taking is less effective than longhand note taking for
learning. Prior studies have primarily focused on students’ capacity for
multitasking and distraction when using laptops. The present research suggests
that even when laptops are used solely to take notes, they must still be
impairing learning because their use results in shallower processing. In three
studies, we found that students who took notes on laptops performed worse on
conceptual questions than students who took notes longhand. We show that
whereas taking more notes can be beneficial, laptop note takers’ tendency to
transcribe lectures verbatim rather than processing information and reframing
it in their own words is detrimental to learning.
