Üks väheseid pühapäevahommikuid viimase aasta jooksul, kus on olnud aega vanades elulugudes kaevata.
Igatahes hakkas mulle varahommikul FBs eestiaegsete ohvitseride tuvastamise grupis silma foto, millel jäädvustatud silmavaade tundus kuidagi tuttavlik, mõned päevad tagasi olin sama fotot vilksamisi kuskil näinud, siis otsija vastust ei saanud, kuid tuvastatava nägu jäi mulle meelde. Hommikukohvi kõrvale märkasin niisiis täna sama fotot uuesti ja et ohvitseride grupist pakuti minutitega nimi välja, mis mulle mitte kordagi varem pole silma jäänud, hakkasin selle tegelase kohta rohkem infot otsima, mis saab jällegi siia üles talletatud neile, keda teema võiks huvitada ja kuidagi edasi aidata.
Kiire klahviklõbin klaviatuuril ja Geni andis alustuseks teada, et Leonid Ernst Eduard Rübenberg sündis 31. augustil 1892 Keila (Kegel) kihelkonnas Keila-Joal, isa Alexander Eduard Rübenberg (1859-1937, Leonidi isaisa oli Andres Rübenberg, sündinud 1825 Ülgasel ja isaema Marie Elise Vaademann, sündinud 1827 Loobul), ema Vilhelmine (snd Jürgenson, tema isa-ema pole teada) surmaajaks oli Genis antud 24.12.1897, mis tähendab, et ema suri, kui poiss oli ca viiene ja õed veelgi nooremad. Vanemate laulatus oli Olevistes 20. jaanuaril 1891. Isa abiellus pärast ema surma uuesti, sellest teisest naisest tuleb Saksamaale mineku ajal lõpus uuesti juttu.
Leonidil oli niisiis kaks nooremat õde, 27.11.1893 sündinud Margarethe Leontine Marie ja 04.06.1895 sündinud Elisabeth Steinberg, kelle surmadaatumiks on antud 1916, viimane oli abielus Karl Konstantin Viktor Steinbergiga (1887-1945 Posen, Volksturmi koosseisus; lõpetas Toomkooli, õppis matemaatikat ja füüsikat Jena ülikoolis, doktorikraad füüsikas) ja neil oli 1915 Tallinnas sündinud tütar Ursula. (Elisabethi abikaasa abiellus hiljem Aleksandra von Frischiga ja tal oli uuest abielust 1920ndatel veel kaks tütart.) Õe Margarethe või õetütar Ursula saatusest ei leidnud rohkem miskit, ajad olid muidugi ka segased.
Ants Laur jagas ülalnimetet grupis lisaks ka fotot, kus on suure tõenäosusega peal Leonid ja tema kaks nooremat õde (kust foto pärineb, teab ilmselt kodanik Laur; mina laenasin kujutise temalt, foto autor on Bernard Lais):
Proovisin ekraanil pilte kõrvutada, tundub ilmsesti küll sama isik olevat:
Rübenbergid olid hingekirjas Oleviste kirikus. Sünnimeetrika järgi (EAA.1214.1.173, 1892-1901) sündis Leonid hommikul kell 10 Keila-Joal, ristiti 15. septembril 1892 ja tema ristivanemad/vaderid olid Anna Helene Daul Serg (?), snd Jürgenson, ilmselt ema õde või lähisugulane; StudMed Ernst Christoff Rübenberg (isa vend, snd 1866 tõenäoliselt Ülgasel) ja Eduard Rosenthal. Isa kohta on sünnimeetrikasse kirjutatud, et ta oli raamatupidaja (vn k-s buhgalter), Genis oli ka märge, et õe Margarethe sünni ajal 1893 olnud isa Keila-Joa lossi inspektor, mis iganes töökohustusi see ka tähendab (sünnimeetrika allikaviide EAA.1214.1.173, 1892-1901).
Muisis on isast säilinud foto aastast 1914, mil ta oli Keila-Joa lossi mõisavalitseja (ehk siis töödejuhataja vmt, mitte mõisnik; allikaviide Harjumaa Muuseumi fotokogu HMK_F 6198; https://www.muis.ee/museaalview/418319). Samas allikas on lisainfona antud, et ta olevat olnud pärast 1906. aastat mõisniku lastele saksa keele ja ratsutamise õpetaja.
Järgmine infokild, mille Leonidi kohta leidsin, pärineb Tallinna Teatajast 05. juunist 1910, mil Leonid Rübenberg lõpetas Reaalkooli kaubandusharu 6. klassi. (7. klassi andis tänapäeva mõistes keskhariduse ja andis õiguse minna edasi õppima ülikooli.)
Edasisest haridusteest annab aimu tema ohvitseri teenistuslehele kirjapandu (ERA.495.7.5012, 1916-1939). Lipnik Rübenbergi kohta on seal kirjas nii: "7. Kus üleüldise hariduse saanud: Tallinna Petri Realkoolis täielikult lõpetanud 1911 a. Tunnistus No 279, 28 V 1911 a." Siit võib siis järeldada, et pärast 6. klassi lõpetamist jätkas Leonid Reaalkoolis õppimist ja sai seal järgmisel kevadel meie mõistes keskhariduse kätte.
Edasised andmed pärit samast allikast. Sõjaväeteenistusse suundus Leonid 6. märtsist 1916, sõjaväelise hariduse sai tsaariaja lõpus Petrogradis lipnikekoolist, esimese ohvitseri aukraadi sai 1. jaanuaril 1917, aukraad siis lipnik ehk nooremohvitser tol ajal.
Ohvitseri teenistustoimikust saame teada ka seda, et Leonid oli luteri usku. Teenistuse kohta tsaariarmees on ta kirjutanud nii: "6. märtsil 1916 w.s. astusin 6 tagawara sappeur-patalioni Petrogradis. 1. Julil 1916 astusin Petrogradi inseneri Lipnikukooli, kust 1. jan 1917 w.s. sain lipnikuks kõrgendatud ja 11. jan selle ast. astusin 42. sappereur pataljioni. 3. weebruaril ma sain 114 iseäralise insiner roodu määratud ja 12 Aprillil selle rooduga 134 diwiisisse saadetud. 42 pataljonis ja 114 roodus ma olin noorem ohwitser. Perast kui 114 rood sai 134sse ümber nimetatud, ma sain wanemaks ohwitseriks määratud ja 1 Julil 1917 w.st. alamleutnantina ettepandud. Kõrgendus ei ole sija maale tulnud. 19. weebruaril 1918 w.s. sain sõija wangi Saksamaale wiidud."
Sõjavangis Saksamaal oli Leonid oma sõnul 19. veebruarist kuni 23. maini 1918. Sõjategevusest osavõtu kohta on ta kirjutanud: "11-12 Juulil 1917 a.w.st. olin 1 ja 2 rühmaga 134 iseäralise inseneri roodust pealetungimesega koos ja sain selle 11 Juuli sõsse Stanislawi aumärgiks ette pandud. Haawamiseid ja põrutuseid ei ole saanud. Pealetungimese juures olin Krewo ja Smorgani all küla Sulkowo juures." Wene sõjaväeosadest, kus ta varem teenis, nimetas Leonid teenistuslehel "42 sappeur pataljoni" ja "134 inseneri roodu".
Eesti rahwaväkke astumise kohta on teenistuslehel kirjas nii: "Pääwakäsu No 48 2 weebruari 1919 põhjal Wene Põhja armeest eesti rahwa wäkke sisseastunud 15 weebruaril 1919. a."
Teenistuse jätkamise kohta Eesti sõjaväes on teenistuslehele kribatud sissekanne: "Lipnik Rübenberg. 11 Weebruaril 1919 a. määratud Wahi batal. 13 roodu nooremaks ohwitseriks Pwk 48.8. Bataljoni komandeeritud ohwitseride nimekirja sisse kantud Pwk 53, § 2 ja 3."
Nii saigi Rübenbergist Eesti ohvitser.
Järgmiselt teenistuslehelt samast toimikust saab juba lugeda, et Rübenbergile on antud Wabadussõja mälestusmärk (Korval. pvk. No 15 - 1923. a). 1920. aastal on teenistuse jätkamise kohta mainitud ära 1919 vahipataljoni nooremohvitseri koht, aprilli lõpus 1919 II jalaväediviisi pataljoni teenistusse arvatud, seejärel mai lõpus 1919 Inseneri pataljoni teenistusse üle viidud ja juuni keskel 1919 Inseneripataljoni I sapööriroodu määratud. 1. okt 1919 teedeehituse roodu vanemohvitseriks üle viidud, sealt 1. märtsil 1920 3. sapööriroodu üle viidud, pärast seda pataljoni nimekirjadest kustutatud ja komandeeritud Korralduswalitsuse Inspektoriosakonna käsutusse.
Sama toimiku (ERA.495.7.5012) 1927. aasta teenistuslehe järgi on Rübenberg reservis, rahvuseks on kirja pandud sakslane, perekondlikuks seisuks on varasemast poissmehe staatusest erinevalt nüüd märgitud abielus alates 21. augustist 1920, abikaasa Helmi-Marie Jauram, snd 21. detsember 1899. (Etteruttavalt võib mainida, et AISis on säilinud abielulahutuse toimik 1928. aasta II poolest, allikaviide 1947.2.3140. Genis on abikaasaks märgitud hoopis Olga Amalie Hallikson, 1931 Keilasse Karjakülla maetud Andrus Halliksoni tütar, snd 8. juulil 1903, Olga ema Juuli on samuti Karjakülla maetud 1942, kuid näikse olevat Hiiumaalt Käina juurtega Martinite perekonnast).
1925. aastal on elupaiga aadressiks teatanud "Tartu, Kroonuaia 31, krt 2". Kohe varsti pärast seda on palunud oma elukohaks registreerida "Tallinn, Pikk tn 34, krt 7". 1926. aastal on aadressiks antud Tallinn, Köie uulits 1, krt 4. Oktoobris 26 on aadressiks Wana-Kalamaja 33A, krt 4. Detsembri lõpuks jälle Tartu, Kroonuaia 31-2. 1927. aasta oktoobris aadress Wiimsi wald, Rohuneeme küla. Siis taas Tallinn. 1927 detsembris sootuks Läänemaa, Uugla asundus. 30. detsembril 1927. a teatab üldse, et suundub aastaks Saksamaale. Mobiilne vennike. 1929 jaanuaris on Saksamaalt tagasi ja pesitseb taas Wana-Kalamajas.
Teenistustoimiku 1931. a dokumentide seas on säilinud 1927. aasta ärakiri laulatuse tunnistusest:
Samuti selgub teenistuslehelt, et 1927. aasta juulis on Rübenberg siirdunud reservohvitseride õppusele ja juuli lõpus vande andnud. Kursuse järel lähetati Pioneerpataljoni 2. kompaniisse ja septembrist 1927 õppustelt vabastatud.
1931. aasta teenistuslehelt: lahutatud Helmi Rübenbergist Tartu-Võru Rahukohtu otsusega 28.12.1928 akt nr 1376-I. Kohtuotsuse ärakirjas on mainitud, et lapsi paaril sellest abielust polnud.
Taas on herr Rübenberg osalenud reservohvitseride õppustel juunis 1931. Teenistuslehe lõppu on käsitsi kirjutatud, et Rübenberg on kustutatud ohvitseride nimekirjast Eesti Vabariigi kodakondsusest lahkumise tõttu Saksa riiki ümberasumise puhul, arvates 1939. aasta oktoobrist. RT lisa 1940, 14. Sellest kirjutan veel allpool.
Selle teenistuslehe lisaks on mitmeid dokumente, üks nendest näiteks jaanuarist 1930, kus Rübenberg kirjutab, et on eraelus keemik ja elab Tallinnas, Hollandi tn 48-23:
Veel teinegi ärakiri samast toimikust näitab, et Rübenberg kirjutas oma ametinimetuseks keemik (chemiker):
Võimalik, et Rübenberg oli sellal õpetaja, sest AISist on leitav Harjumaal õpetajana töötavate õpetajate toimikud, kust nähtub, et ka Rübenberg on olnud õpetaja kindlasti aastal 1929 (TLA.884.10.1508) Dokument ei ole digis avatav, seega hetkel jääb selgusetuks, kus ja mida ta siis õpetas. Keemiku elukutse ei anna ka 100% kindlust, et ta ilmtingimata just keemiat õpetas.
1929. aasta 5. juuli Pärnu Päewaleht annab teada, et korraldatakse kursused õpetajatele ja L. Rübenberg on lektorite hulgas:
Rübenberg jõudis keemiku elukutseni ilmselt pärast Reaalkooli Tartu Ülikoolis. Ühe vihje pakub näiteks Tartu Ülikooli matrikkel nr 746, mis on säilinud Tartus üliõpilase isikutoimikus, allikaviide EAA.2100.1.13825. Kahjuks pole dokument digis avatav, ja Tallinnasse tellida ning toimikuga lähemalt tutvuda pole hetkel aega kuni suveni.
Küll on teenistustoimikus säilinud dokument, mis näitab, et alates 1. septembrist 1920 oli Rübenberg Tartu Ülikooli matemaatika- ja loodusteaduskonna üliõpilane. Kuidagi tuleb siin pildile ka Tallinna Tehnikum, kellele teade 1926. aastal on palutud edastada:
Rübenbergi iseloomu on kirjeldatud ühel atesteerimislehtedest nii:
"Vaikne, kindla iseloomuga, heasüdamline ohvitser. Alluvatega käis õiglaselt ja viisakalt ümber, oli erapooletu ja vahekord alluvatega oli hea. Teenistust täitis kohusetruult ja nõudis seda ka alluvatelt ning lohakust töö juures ei sallinud. Kui tegelikult Eesti Wab. sõjast ja Ilmasõjast osavõtja, oli tema oma erialal praktikat näinud, mis eriti positsioonikindlustamise tööde organiseerimisel silma paistis. Ülesanded otsustas kiirelt, mõistes töid organiseerida, ning viis neid nõuetavas järjekorras lõpule. Joovastavaid jooke tarvitas, kuid mõõdukalt, Uimastavaid ainesi ei tarvita ja asart mängudest osa ei võtta. Riigivarandust tema hoole all ei olnud. Seltskonnas oli tagasihoidlik, on saanud hea kasvatuse, taktitunne on väga hea. Väga hästi distsiplineeritud, korrektne ja eeskujulik oma ülespidamise ja kombete poolest: läbisaamine oma ametisõpradega väga hea. Tervisline seisukord hea. Üldine kokkuvõte hea. N. Ellar, kapten, 2 Pion. komp. ülem".
1931. aastal on iseloomustuseks kirjutatud nii: "1. Ühesuguselt õiglane kõigi alluvate vastu. Ei tee vahet, ega pea ühte paremaks kui teist. Asjalik ja nõudlik. 2. Tema peale pantud kohused täitis täpselt ja õigeks ajaks. Kohusetunne hästi arenenud. 3. Erilist algatust üles näidanud ei ole, kuid omades kõrgema erihariduse, suudab kõigist ülesannetest aru saada ja ka täita. Iseloomu poolest rõõmus ja suudab enesega kaasa viia ka alluvaid. 4. Omab hää otsustamisvõime, mis on alati olnud otstarbekohane. Tehtud otsust ei muuda ja jääb oma otsuse juurde. 5. Töövõime väga hää, suudab kõigist raskustest üle saada, isegi ületöötamisel ei lange tuju. 6. Alkohoolseid jooke tarvitab mõõdukalt. 7. Oma erialal hästi vilunud, kuid vajab rohkem praktikat alluvate juhtimisel. 8. Eksimusi riigivaraga ümberkäimisel ette tulnud ei ole. Temale välja antud riigivaraga käib hoolikalt ümber ja nõuab seda ka alluvatelt. 9. Seltskondliselt hästi kasvatatud, distsiplineeritud ja taktitundeline. Mõnikord isegi rohkem viisakas kui see tarvilik. 10. Tervislise seisukorra üle kaebanud ei ole ja näib täiesti terve olevat. Kokkuvõttes väga hää ohvitser. /Allakirjutanu nime ei loe hästi välja, leitnant Merberg/Merborg vmt/."
Selline lugu. Selline mees. Ma saan aru, et Rübenbergil sai sellest punasest jamast siin kõrini ja ta otsustas kommunistide tuleku eest Saksamaale elama asuda. Teades, mis edasi hakkas juhtuma, oli see suhteliselt mõistlik otsus.
Väga vähe on hetkel teada tema teisest abielust. Sõnumed 08.08.1933 on avaldanud väikse nupukese, teatades, et Olga ja Leonid soovivad abielluda:
Uudisleht 09. augustist 1933 andis samuti teada, et abielluda soovivad 40. a keemik Rübenberg ja 30. a vana Olga Hallikson, aga rohkem mitte üks infokild. Kas nad siis lõpuks ikkagi abiellusid või mitte? Genis on Olga perenimi endiselt Hallikson? Oleks vaja lapata veidi hilisemaid ajalehti, kas abielluti või mitte? Kas Rübenberg läks pärast Saksamaale üksi või naisega? Oli neil lapsi? Palju vastamata küsimusi.
Mis sai Rübenbergist pärast 1939. aastat edasi? Kuidas kulgesid tema jaoks varasemad 1930ndad? Miskisest lõputööst lugesin juhuslikult, et 1931. aastal oli ta Eesti Üleriiklise Kalameeste Seltsi üks asutajaliikmetest, koos Johannes Jõgi ja Helmi Lõbuga (Allikas: Marie Kõiveri magistritöö 2018, "Rannikukalandus Eestis 1918-1940"). Huvitav infokild. Hobi? Missioon?
Lisaks on David Feest (2010, Münster) oma töös Von den Restgütern zu den Sowchosen in Estland 1939-1953 maininud, et Rübenbergil oli Haapsalu lähistel Oru vallas ca 45 hektarit maad, kinnistu nimeks Kaasiku nr A-10. 16. märtsil 1940 teinud Põllumajandusministeerium Saksa riigiga(?) lepingu ümberasujate nimel, ostes ära ümberasujate krundid, listis on ka Rübenbergi nimi ja krunt. Kas see krunt (või krundid) oli põhjuseks, miks Rübenberg Maapangast 1930ndatel laenu võttis (Läänemaa laenutoimik ERA.3653.4.6277, 1936-1943)? Miks laenutoimik lõppeb 1943, kui ta ise läks ära Saksamaale 1939 v 1940, nagu teenistustoimikusse on käsitsi kirjutatud? Kas Rübenberg sai surma? 1943 oli Saksa aeg, kas ta ehk tuli hoopis tagasi?
Laur kirjutas ohvitseride grupis fotot tuvastades kommentaariks, et fotol olev mees (ehk siis Leonid Rübenberg) olnud miskitmoodi seotud Uugla mõisaga. Viimane omanik Uuglas oli Ludwig von Knorring. Milline on seos nende kahe mehe vahel? Ludwig on ise samas listis, kokku 58 hektariga, seega kuidas oli Rübenberg seotud Uuglaga? (Lisaks avastasin Järvamaalt samast listist Thure Traubenbergi, Huuksi mõisniku, kes on listis 98 hektariga Piiumetsas, kusjuures vana Thure oli surnud juba päris kindlasti 1920ndate keskpaiku? Minu teada polnud tal ka lapsi-pärijaid, vbla siis keegi tema lähisugulastest kandis sama eesnime? Lapsepõlvekodu oli Traubenbergil Lokutal Türi külje all, kant on jämedalt sama.) Igatahes, palju vastamata küsimusi ...
Selgelt on siia nüüd kogutud kokku mõningane info selle ülal fotol oleva mehe kohta, kes sündis Eestis, tsaariarmeest otsustas tulla Eesti rahvaväkke ja sai Vabadussõjast aumärgi. Aga see on ilmselt vaid põgus pinnavirvendus. Õieti mitte midagi pole leida teise abielu, 1930ndate lõpuperioodi ega Rübenbergi surma kohta. Kuhu ta kadus? Mis sai Olgast? Kas nad abiellusid? Oli neil lapsi? Kas Rübenberg siirdus Saksamaale üksi või perega?
Lõpuks otsustasin ikkagi veel igaks juhuks kontrollida Saksamaale ümberasujate nimekirju (Riigi Teataja 15.02.1940, lisa 14). Sealt leidsin vastuse vähemalt mõnele küsimusele: nimelt selgus, et nad olid siiski abiellunud, sest Leonidi viimane aadress Eestis oli antud Nõmme, Õie 18-2, ja samalt aadressilt oli Saksamaale suundujaid veel kolm: Olga-Amalie Rübenberg, snd 21.07.1903; Patrik-Andreas Rübenberg, snd 18.04.1935 ja Bruno Rübenberg, snd 08.10.1936. Voila! Abielus ja kaks poega. See on ju tore leid.
Patrik-Andrease sünni kohta leidsin ka vanast Postimehest (06.05.1935) teate:
Kas me saamegi alati kõike teada ühe segastel aegadel elanud inimhinge saatuse kohta? Kas on vajagi? Või vajaks seegi lugu selgepiirilisemat lõppu? Kuidas selle perekonna käsi Saksamaal käis? Kas nad jäid sõjale jalgu? Või jääb alatiseks õhku rippuma küsimus - mis nendest edasi sai?
***
