Kõrgema Sõjakooli Lõpetanud Ohvitseride Ühing 1932-1940

Käesolevad üleskirjutised kogunesid mu märkmetesse 2019. aasta algul, kui istusin arhiivis ja panin õhtuti kokku puslet kolonel Herbert Voldemar Freibergi (alates 1936 Raidna) ja tema poja Ivo-Sveni keerulisest elukäigust. Nende meeste jälgi ajades sattusin arhiivis pabereid lappama EW-aegsete ohvitseride seltside ja ühingute kohta, mille liige kolonel Freiberg/Raidna oli olnud ja mis minu meelest vajaks laiemat tähelepanu, sest sisaldavad infot tolleaegsete kõrgemate ohvitseride tegemistest, millest ma mujalt pole sattunud lugema.

NB! Et ma käin arhiivis õhtuti ja muu elu tahab ka elamist, siis võib materjal olla hetkel veel lihvimisel, saades lisa kohe, kui olen mahti saanud taas asjaga tegeleda. Keda asi üksikasjalikumalt huvitab, peaks abi saama viidetest ja võib arhiivis asja põhjalikumalt edasi uurida. 

Allpool on niisiis toodud märkmed arhiivisäilikute kohta, mis puudutavad kunagist Kõrgema Sõjakooli Lõpetanud Ohvitseride Ühingut (KSLOÜ), mille loomise mõte liikunud loetu põhjal ohvitseride seas juba aastast 1928, konkreetsete tegudeni jõuti aga aastal 1932 maikuus, mil ühing ametlikult asutati. Allpool on märkmeid ühingu põhikirja, kodukorra ja liikmete kohta, samuti väljavõtteid olulisimast ühingu kroonikaraamatust. 

Kõrgema Sõjakooli Lõpetanud Ohvitseride Ühingu liikmemaksuraamat, ERA.781.1.10

Liikmete nimekirja raamat, alustatud 1932, lõpetatud 1936

Liikmed kantud tähestiku järjekorras nummerdatud lk-dele, nime järel, kui on, kõigepealt liikmeksvõtmise kuupäev ja seejärel muu info, kui on miskit lisatud.

A

1 kolonelleitnant Ahman Eduard, 24.05.1932

2 kolonelleitnant Asmus Peeter, 24.05.1932

B

5 kolonelleitnant Balder August, 24.05.1932

6 kolonelleitnant Bergmann Martin, 24.05.1932

7 kolonel Borkman Paul, 24.05.1932, suri?

8 kindralmajor Brede Herbert, 24.05.1932 (lõpetanud kõrgema sõjakooli välisriigis)

E

20 major Ein Aleksander, 25.05.1935 (puudub tegevliikmete nimestikus protokollilisade kaustas?)

F

22 kolonelleitnant Freiberg Herbert (al 1936 Raidna), 24.05.1932, al 1934 Poolas

23 kolonelleitnant Freimann Karl, 24.05.1932

24 Fiskar ? ainult nimi, peaks olema Villem? Millal liikmeks võeti? Ainus märge all: 23.01.34 tasutud liikmemaksu Kr 3.- 1934. aasta eest. Puudub tegevliikmete nimestikus protokollilisade kaustas? Oli siis liige või polnud? Lõpetas KS II lennu 1926.

G

26 kolonelleitnant Grabbi Herbert, 24.05.1932

27 major Gutmann Valfried, 17.12.1933; puudub tegevliikmete nimestikus protokollilisade kaustas?

H

30 major Haber Mart, 24.05.1932; hiljem Haridusministeeriumis?

31 major Häelme Aleksander, 17.12.1933; (puudub tegevliikmete nimestikus protokollilisade kaustas?)

32 major Hanson Paul, 24.05.1932

I

40 kapten Ilves Aleksander, 24.05.1932

J

43 kolonel Jaakson Aleksander, 24.05.1932; hilisem haridusminister

44 kapten Jaakson August, 17.12.1933

45 kolonelleitnant Jaanso Otto (endine Ja(a)nson), 24.05.1932, suri?

46 kolonel Jakobsen Ludvig, 24.05.1932; lõpetanud välisriigis kõrgema sõjakooli.

47 kindralmajor Jonson Gustav, 24.05.1932

48 kolonel Järver Juhan, 24.05.1932

K

52 kolonelleitnant Karing Voldemar, 24.05.1932

53 kolonelleitnant Kasak Ilja, 24.05.1932

54 kapten Kaschan Artur, 24.05.1932; hiljem major?

55 kolonel Kasekamp August, ? tasunud liikmemaksu 1933, 34, 35

56 major Kasemets Gustav, 24.05.1932

57 kolonelleitnant Kattai Mihkel, 24.05.1932

58 kolonel, hiljem kindralmajor Kauler Hugo, 24.05.1932

59 kolonelleitnant Koern Viktor, 24.05.1932

60 kolonelleitnant Kohal Villem, 01.06.1932

Kool Karl vt nr 75 allpool

61 major Krikmann Karl, 24.05.1932

62 kapten Kristian Aksel (Axel?), 24.05.1932

63 kindralmajor Kruus Jaan, 24.05.1932

64 kapten Kudevita Aleksander, 24.05.1932

65 major Kulbusch/Kuhlbusch Aleksander, 24.05.1932

66 kapten Kurgvel Aleksei, 24.05.1932

Kursk Emil, siin pole, tegevliikmete listis olemas

67 kolonelleitnant Kurvits Jaan ? liikmemaks makstud 32, 33, 34, 35

68 kapten Kuusental Adolf, 24.05.1932, surnud 1935; tegevliikmete listis välisriigis lõpetanute all ja maha tõmmatud, enesetapp alkoholismi tõttu?

69 kolonelleitnant Külaots Vassili, 24.05.1932

70 major Kõrge Jüri, 17.12.1933; tegevliikmete listis polnud

71 kapten Kalikorm Otto, 17.12.1933; tegevliikmete listis polnud

72 kapten Kask August, 17.12.1933; tegevliikmete listis polnud

73 kapten Kivimägi Ferdinand, 17.12.1933; tegevliikmete listis polnud

74 kapten Kersten Arnold, 23.04.1933, surnud 1935; tegevliikmete listis polnud

75 kolonelleitnant Kool Karl, 28.10.1932, surnud 1934

L

84 kolonelleitnant Laats Aleksander/Artur, 24.05.1932

85 kapten Laks Sergius, 24.05.1932

86 kolonelleitnant Lango Troadi, 24.05.1932

87 leitnant Lang Karl, 28.10.1932 (liikmest väljalangenud kui eksikombel vastuvõetud)

88 kolonel Laurits Karl, 24.05.1932

89 kolonel Leets Georg, 24.05.1932

90 kolonelleitnant Liibus Eduard-Ervin, 24.05.1932

91 kolonelleitnant Lukas Jaan, 24.05.1932

92 major Luts Alfred, 24.05.1932

93 kolonelleitnant Lõhmus Anton, 24.05.1932

94 kindral Laidoner, Juhan, auliige; kodukorra §24 alusel auliikmed liikmemaksust vabad

95 kolonel Lutsar Jaan, 24.05.1932; tegevliikmete listist maha tõmmatud?

M

99 kapten Madisson Johannes/Madise Juhan, 24.05.1932; major Poolas?

100 kolonel Maide Jaan, 24.05.1932

101 major Margusson/Marguste Eduard, 24.05.1932

102 kolonelleitnant Masing Richard, 24.05.1932

103 kolonelleitnant Matson/Matsalo Hans, 24.05.1932

104 major Metstak Eduard, 24.05.1932

105 major, hiljem kolonelleitnant? Mollin Kurt, 28.10.1932

106 kolonelleitnant Mullas Osvald, 24.05.1932

107 kolonelleitnant Mutso Karl, 24.05.1932

108 major Mäe Johann, 24.05.1932

109 major Männi Karl, 24.05.1932

110 kapten Martson Ervin, 17.12.1933; tegevliikmete listis polnud

111 kapten Miil Ernst, 17.12.1933; tegevliikmete listis polnud

112 kapten Munner/Murumaa Vladimir, 17.12.1933; tegevliikmete listis polnud

113 major Müllerstein Mihkel, 14.05.1936; tegevliikmete listis polnud

N

121 kolonelleitnant Normak Artur, 28.10.1932

122 kapten Nõmm Arnold, 24.05.1932

123 tühi leht

124 kapten Nõmmik August, 17.12.1933; tegevliikmete listis polnud

125 kapten Nurk Martin, 17.12.1933; tegevliikmete listis polnud

O

127 kapten Onny Heino, 24.05.1932

P

132 kolonelleitnant Pajoson Oskar, 24.05.1932; tegevliikmete listis kolonel Pajusson Aleks. ???

133 kolonel Parv Artur, 22.05.1932 (kustutatud liikmete nimekirjast peakoosoleku otsusega 22.05.37); tegevliikmete listis maha tõmmatud

134 kapten Pessor Albert, 17.12.1933; tegevliikmete listis polnud

135 kolonel Plaks Oskar, 24.05.1932; suri 35?; tegevliikmete listis maha tõmmatud

136 kapten Pollisinsky Oskar, 17.12.1933; tegevliikmete listis polnud

137 major Post Voldemar, 24.05.1932

138 kolonelleitnant Putmaker Eduard, 24.05.1932

139 kapten Püss Edmund, 24.05.1932

R

144 kolonelleitnant Raud Johan(n), 24.05.1932

145 kindralmajor Reek Nikolai, 24.05.1932

146 major Reinglas Johannes, 24.05.1932

147 kapten Reinhold, Aleksander, 24.05.1932

Remmel Johannes vt nr 149 allpool

148 kapten Riiberk Nikolai, 24.05.1932 (tegevliikmete listis major Riiberg Nikolai)

149 kolonelleitnant Remmel Joh. 24.05.1932

150 kapten Roots Harald, 24.05.1932

S

156 major Saar Gustav, 17.12.1933; tegevliikmete listis polnud

157 kolonelleitnant Saarsen Villem, 24.05.1932

158 kolonel Saueselg Artur, 24.05.1932

159 kolonel Siir Johannes, 17.12.1933; tegevliikmete listis polnud

160 major Simson Artur, 24.05.1932

161 major Sinka Arnold, 24.05.1932; lõpetanud KS välisriigis

162 kolonelleitnant Soodla Johannes, 24.05.1932

163 kolonel Steinberg August, 24.05.1932

164 major Stern August, 24.05.1932

165 kapten Schmidt/Saidra Evald, 17.12.1933

T

172 kolonel Tallo Karl, 24.05.1932 (kustutatud liikmete nimekirjast 14.05.36 peakoosoleku otsusega); tegevliikmete listis maha tõmmatud

173 kapten Till Johannes, 24.05.1932

174 major Tomander August, 24.05.1932

175 major Tomback Rein, 24.05.1932

176 kolonel Tomberg Richard, 28.10.1932

177 major Tomson Juhan, 24.05.1932; tegevliikmete listis Tomsar?

178 kolonel Traksmann/Traksmaa August, 24.05.1932; tegevliikmete listis märge toetajaliige?

179 kolonel Triik Paul, 24.05.1932

180 kolonel Trossi Verner, 24.05.1932

181 kolonel Tuisk Mart, 24.05.1932

182 kapten Tuul Rudolf, 24.05.1932

183 kapten Tuvikene Karl, 24.05.1932

184 major Tõnurist Ralf, 24.05.1932; märge 22.05.37 vabastatud liikmemaksust alates 1934 (peakoosoleku otsus 22.05.37)

185 kindralmajor Tõrvand Juhan, 24.05.1932 (kustutatud liikmete nimekirjast peakoosoleku otsusega 14.05.36); tegevliikmete listis maha tõmmatud

186 major Tamm Johannes, 17.12.1933; tegevliikmete listis polnud

187 kapten Tamm Karl, 17.12.1933; tegevliikmete listis polnud

188 leitnant Tarm Feliks (end Tretjakevits), 17.12.1933; tegevliikmete listis polnud

U

196 kapten Ustal Raimond, 17.12.1933; tegevliikmete listis polnud?

V

201 major Vaharo Rudolf (end. Freudenstein), 24.05.1932; tegevliikmete listis F-tähe all

202 kolonelleitnant Vanaveski Hans 24.05.1932

203 major Vassil August, 24.05.1932

204 kapten Vacker Eduard, 17.12.1933; tegevliikmete listis polnud

205 kolonelleitnant Vernik Aleksander, 24.05.1932

206 major Viru August. 24.05.1932; tegevliikmete listis Virro

207 major Värnik Johannes, 24.05.1932

Kõik, 129 nime. Rohkem selles säilikus polnud, küll aga märkasin mõningast erinevust võrreldes seda listi liikmete nimedega protokollilisade kaustas ERA. 781.1.5, vastava märkme olen siis nime järele lisanud. Ka on väikseid ebatäpsusi tähestikulises järjekorras, ka selle kohta olen siis märke juurde kirjutanud.

Raamatu lõppu oli Johannes Reinola (KSLOÜ sekretär) kirjutanud, et raamatus on kokku 230 lk, kuid paljud-paljud lehed olid tühjad, nii et number on selles mõttes petlik.

***

Et ma juba sattusin sellest kaustast nimesid kontrollima, siis seejärel vaatasingi lähemalt säilikut ERA.781.1.5, mis kujutas endast Kõrgema Sõjakooli lõpetanud ohvitseride ühingu üld- ja juhatuse koosolekute protokollide lisasid ajaperioodil 1932-1937. Selles kaustas on ca 30 lk ja sealt võib leida 1932. aastal KSLOÜ liikmeks astuda soovijate nimekirja, ühingu põhikirja, tegevliikmete nimestiku Traksmaa allkirjaga, ühingu kodukorra, mõned kvoorumilehed, eelarve kava 1932, ühingu pitsati kavandid, aruande 1932 ja ühingu sektsioonidest osavõtjad.

Kaust algab sisukorra ja seejärel lk 1-2 ühingu liikmeteks astuda soovijate nimekirjaga, kokku kahel lehel 70 nime/allkirja: Ahman, Freiberg, Matson, Triik, Kulbusch, Sinka, J Maide, Balder, Viru, Kurgvel, Vernik, ?, Kuusental, Mutso, Tallo, Kasekamp, Till, Roots, Külaots, Mäe, Laks, Steinberg, Lutsar, ?, Remmel, Borkmann, Riiberg, Tuisk, Pajusson, ?, Jakobsen, Freimann, ?, Onny, Kasak, Krikmann, Ilves, Madisson/Madise, Luts, Haber, Lukas, Metstak, Lango, Freudenstein, Kristian, Annus, Stern, Reinglas, Karing, Kattai, Värnik, Männi, Plaks, Sauselg, Tuvikene?, Vanaveski, Putmaker, Leets, Saarsen, Mullas, Tross, Jonson, Reek, Tõrvand, Grabbi, ?, Tomson, Järver, Traksmann, Laurits, Liibus.  

Kaustas lk 3-4 leitavas ühingu põhikirjas on esimeste paragrahvide all kirjas ühingu eesmärgid: “§1: Kõrgema Sõjakooli lõpetanud ohvitseride ühingu eesmärgiks on harrastada sõjateadusi ja aidata kaasa sõjalise hariduse levitamisele, lähendada oma liikmeid omavahel ja toetada neid moraalselt ja materjaalselt [sic].” ning ”§2. Oma eesmärgi saavutamiseks ühing: 1) uurib sõjateaduslikke küsimusi, eriti, mis seotud kodumaa riigikaitsega; 2) annab välja sõjateaduslikku kirjandust; 3) peab koosolekuid; 4) korraldab kinniseid ja avalikke loenguid, diskussioone, meelelahutuse õhtuid ja ekskursioone.” §5 sätestab, et ühingu koosseisu kuuluvad: auliikmed, tegevliikmed ja toetajaliikmed.

Mõlemad fotod on minu tehtud, pärit säilikust ERA.781.1.5 (ühingu koosolekuprotokollide lisad)

Põhikirja §6 annab teada, et “ühingu tegevliikmeteks võivad olla need tegelikus kaitseväeteenistuses olevad ohvitserid, kes on lõpetanud Eesti kõrgema sõjakooli /kindralstaabi kursused/ või väljamaa kõrgema sõjakooli”. §7 järgi võivad ühingu toetajaliikmeteks olla “Eesti või väljamaa kõrgema sõjakooli lõpetanud tagavaraväes ja erus olevad ohvitserid, Eesti kõrgema sõjakooli õpilased, samuti kõik kõrgema haridusega ohvitserid ja kodanikud, kes toetavad ühingu tegevust ja tema poolt taotletavaid eesmärke.” 

Põhikirjale on alla kirjutanud kolonel Juhan Järver, kolonel August Traksmann/Traksmaa ja kolonelleitnant Karl Laurits.

Lk 8-12 selles kaustas on ühingu kodukord, kust kirjutasin välja vaid minu silmis olulisima ja iseloomulikuima:  

Ühingu liikmete kohused:

2. Oma isikliku käitumisega ühingu liige nii seltskonnas kui avalikkudes kohtades peab esinema täielise korrektsuse ja väärilikkuse eeskujuna, täites ühtlasi täpselt kõiki kaitseväelise ja üldise viisakuse nõudeid.

3. Ühingu liikmed peavad tegema kõik, et arendada omavahelises läbikäimises väljaspool teenistust häid ja sõbralikke suhteid ja head läbisaamist. Ühingu liikmete vahel mingil tingimusel ei tohi leida aset isiklik vihavaen, karjärism ega ebaaumehelikkude võtete kasutamine teiste mahategemiseks ning enda isiku esiletõstmiseks.

4. Läbikäimises teiste, ühingusse mittekuuluvate ohvitseridega ühingu liige peab suurima hoolega püüdma arendada häid vahekordi, olles oma esinemises asjalik ja korrektne.

6. Kõrgema sõjalise haridusega kaitseväelasena ühingu liige on kohustatud end järjekindlalt täiendama ja arendama. Tundes tõsist huvi sõjateaduslikkude küsimuste vastu, ühingu liige peab kasutama oma teadmisi ja kogemusi sel alal meie kodumaa riigikaitse ja sõjanduse rikastamiseks ja arendamiseks.

Ühingu organisatsiooniliste sätete all on §9 all kirjas märge: “Hilinemise eest üldkoosolekule üle akadeemilise veerandi maksab ühingu liige trahvi 50 senti. Makstud raha läheb ühingu sissetulekuks.” Peaks sihukese punkti oma alatasa hilinevatele õpilastele sisse seadma ;)

§ 16 ühingu juhatuse kohta sätestab muuhulgas: “Juhatus on vastutav ühingu rahasummade ja varanduse eest.” 
Vaat nii.

3. alajaotus kodukorras käsitles ühingu sektsioone:

“§19. Sõjateadusliku töö edendamiseks KS lõpetanud ohvitseride ühing põhikirja § 10 alusel kutsub ellu järgmised sektsioonid: taktika sektsioon, sõjaajaloo sektsioon, sõjatehnika sektsioon. Minu uuritav Freiberg oli nii taktika kui ka sõjatehnika sektsioonis.” Edastistes paragrahvides on sätestatud, et sektsioonidesse sissekirjutamine käis vabatahtlikkuse alusel, sektsioon loeti asutatuks, kui sellesse oli end kirja pannud vähemasti 5 ühingu liiget, kes siis valivad eneste hulgas sektsiooni juhatuse (esimees, selle abi, sekretär + 2 tagavaraliiget) ühe aasta peale. Juhatuse ülesandeks on koostada tegevuskava, kutsuda kokku koosolekuid ja saavutada häid tagajärgi. §23 on välja toodud ka sektsioonide ülesanded, mille kohaselt taktika sektsioon pidi uurima kaitseväe kasvatusse, väljaõppesse ja juhtimisse puutuvaid küsimusi strateegia, taktika, staabiteenistuse ja tagala korraldamise eesmärkidel; sõjaajaloo sektsioon pidi uurima sõjaajaloolisi ja eriti kodumaa sõjaajalugu puudutavaid küsimusi, korraldades üksiti ka sõjaajaloolisis ekskursioone ja sõjatehnika sektsioon pidi uurima sõjatehnilisi küsimusi “eriti relvade, lennuväe, õhu- ja gaasikaitse, soomusvägede, pioneri- ja sideasjanduse ja sõjamajanduse alal”. §24 lubas mitmesuguste erialaküsimuste uurimiseks kaasata vastavaid erialateadlasi olenemata sellest, kas nad ühingu liikmete hulka kuulusid või mitte.

Ühingu välistegevuse sätestasid kodukorras §30 ja 31, mille kohaselt ühing võis “oma esindajate kaudu” võtta osa “tähtsamatest riiklik-rahvuslikest ja kaitseväelistest sündmustest” ning soetada “sõprussidemeid muude akadeemiliste organisatsioonidega juhatuse äranägemisel”.

Ühingu rahasummasid (põhikirja järgi liikmemaksud, kingitused, pärandused, kasud oma väljaannetest, muud seaduslikud sissetulekud) hoiti §33 kohaselt Tallinna linna pangas, arvel nr 10473; mingi osa rahast võis kokkuleppel olla laekahoidja käes; §34 kohaselt kõik kulude arved pidi kinnitama juhatuse esimees või tema abi; §35 kohaselt oli ühingu pitsat ühingu sekretäri valduses.

Kodukorra VII ptk räägib ühingu kroonikast ja albumist. (Kroonikat olen oma silmaga näinud ja lugenud (ERA.781.1.2), album nagu Scouts Rügemendi seltsi puhulgi on taas haihtunud, vähemasti ei hakanud seda kuskil silma kogus ERA.781.) §36 kohaselt oli kroonika ja albumi eesmärk “jäädvustada ühingu arenemist ja anda ülevaadet ta tegevusest”. Kodukorra §37 järgi pidi kroonikat kirjutama “ühingu sekretär kavakindlalt teatud perioodide järele, kasutades selleks nii kirjalikke materjale kui oma isiklikke tähelepanekuid. §38 kohaselt hoiti kroonikat “alal ühingu juhatuse käes”. §39 järgi kirjutati kroonikasse liikme surma puhul “nekroloog tarviliste teadetega” ja tõesti, selliseid kandeid kroonikas on, nt Arnold Kersteni, Adolf Kuusentali, Paul Borkmanni, Otto Janson/Jaansoo, Oskar Plaks’i, Raimund Ustali kohta (ERA.781.1.2).

Kodukorra viimane §40 sätestab, et ühingu “album sisaldab kõigi liikmete ülesvõtteid ja muid pilte ühingu elust ja tegevusest”. Nagu Scouts-rügemendi seltsi puhul, pole mina oma silmaga kuskil mingit albumit näinud. Kuhu jäid albumitäied fotosid? Kas need on sattunud antiigikogujate kätte? Kas on neil olnud mõistust säilitada neid ühes tükis? Vaevalt. Millest on ju ülikahju, kui see nii on.

Kaustas edasi on lk 13 erakorralise üldkoosoleku (28. oktoober 1937) kvoorumileht, kokku 62 nime/allkirja. Seejärel lk 14 on kuupäevata 21 nime/allkirja tehnika sektsioonist osavõtjatega (Lutsar, Mollin, Ilves, Post, Vernik, Laks?, Madisson/Madise, Kool, Freiberg, Riiberg, Kurgvel, ?, Leets, Tomberg, Putmaker, Kulbusch, Laats?, ?, ?, Nõmm, Metstak) ja lk 15 osavõtjad sõjaajaloo sektsioonist, kokku 12 nime/allkirja (Lutsar?, Kattai, ?, Onny, Tuvikene, Kuusental, Värnik, Leets, ?, Tomberg, ?, Lukas). Ikka päris mitmed nimed on loetamatud, pean pärast vaatama, kas suudan dešifreerida, kui rohkem aega käes. Lk 29 on veel üks kvoorumileht kuupäevaga 23.04.1933, kokku 47 nime/allkirjaga (Traksmann, ?, Viru, Mäe, Sinka, Külaots, Tomson, Männi, Lutsar, ?, Järver, A Vernik, Ilves, ?, Metstak, ?, Reinglas, Leets, ?, ?, Kattai, Nõmm, Roots, J Värnik, Stern?, Mollin, Grabbi, Lukas, Kurgvel, Kristian, Püss, Post, Tuvikene, Reinhold, Plaks, Tõnurist, Freiberg, Riiberg, Tõrvand, Jakobsen, Ahman, Haber, Laats, Putmaker, Tomberg, ?, Tuisk)

Kõige viimane leht protokollilisade kaustas on lk 31, osavõtjate nimekiri taktika sektsioonist, kokku 28 nime/allkirja (Männi, Kasak, Grabbi, Traksmann/Traksmaa, Külaots, Kristian, Viru, Onny, Till, Värnik, Margusson/Marguste, Riiberg, ?, Mutso, Roots, Nõmm, Laks, Freiberg, Putmaker, Laats, Reinhold, Mäe, Haber, Sinka, Bergmann, ?, Tuisk, Kurgvel, P Hanson). OSa nimesid on loetamatud, kuid ühest teisest kaustast leidsin trükitud variandid, sealt peaks puuduvad nimed ka kätte saama.

Päris huvitav on vaadata ohvitseride allkirju. Selle põhjal, mida olen viimasel ajal nende meeste kohta lugenud, on üsna huvitav vaadelda konkreetset meest ja tema omakäelist allkirja. Tänapäeva digiallkirjadega paljude aastate pärast sellist emotsiooni nähtavasti enam ei saavuta, pingutagu kuidas tahes. Ja tegelikult on sellest väga kahju. See oli veel põlvkond, kes oskas ilusasti ja sisukalt kirjutada. Kuidas standardid on tänu vahepealsele 50 nõukogude mentaliteedi kümnenditele langenud, ei maksa üldse rääkidagi.

***

Edasi hakkasin veebruaris 2019 lugema Kõrgema Sõjakooli Lõpetanud Ohvitseride Ühingu (KSLOÜ) kroonikat ja nekroloogiat, viide ERA.781.1.2, alustatud 1932, lõpetatud 1940. Tegu on nahka köidetud suureformaadilise albumiga, kus on küll üle 400 nummerdatud lehekülje, kuid täidetud on neist 1932 kuni 1940 ca 110 lehekülge, sedagi mõningaste lünkadega. Taas tegin märkmeid ja väljakirjutusi enda jaoks olulisimast.

Esimene sissekanne algab lk 5 ja kujutab endast lühikest kokkuvõtet Kõrgema Sõjakooli lõpetanud ohvitseride ühingust ja arengust aastast 1932 kuni 15. november 1933. Siit saame teada, et ühingu asutamise mõte tekkinud juba 1928, mil hakati isegi põhikirja kokku seadma, kuid eri põhjustel jäänud ühing siiski registreerimata, kuni küsimus tõstatatud uuesti Kõrgema Sõjakooli 10-aastase sünnipäeva puhul. Pärast aastapäeva tähistamist võetud küsimus koos kooli lõpetanud eri lendude esindajate ühisel koosolekul kaalumisele, kus lõpuks otsustati ühing siiski asutada. Ühingu asutamist pooldas ka Kaitsevägede Staabi ülem kindralmajor J. Tõrwand. Põhikirja esialgse kavandi töötas välja kolonel Traksmann/Traksmaa, “võttes arvesse 1931. aasta Wabariigi Walitsuselt antud kaitseväelaste vabatahtlikkude ühingute ja nende liitude seadust.” Lõpuks otsustati ühing kutsuda ellu mitte tavalise registreerimise korras, vaid “kaitseväelise ühinguna, mille põhikirja kinnitab kaitseminister”. Asutajaliikmetena kirjutasid põhikirjale alla kolonel Juhan Järver, kolonel August Traksmann/Traksmaa ja kolonelleitnant Karl Laurits. Kaitseministri poolt kinnitatud põhikirjaga pöörduti kõigi Kõrgema Sõjakooli liikmete poole ettepanekuga astuda KSLOÜ liikmeks. Esimene üldkoosolek peeti 24. mail 1932 Ohvitseride Keskkogu kasiino ruumes (oli see Raekoja platsis?). Koosolekust võtnud osa üle 70 ohvitseri ja kirjalikke sooviavaldusi oli tulnud kokku 23, seega oli ühingul 93 tegevliiget.

Esimesse juhatusse valiti liikmeteks kindral Juhan Tõrvand, kolonel Herbert Brede, kolonel August Traksmann/Traksmaa, kolonel Aleksander Jaakson ja kolonelleitnant Karl Laurits. Juhatuse esimeheks valiti Tõrvand, tagavaraliikmeteks said kindral Nikolai Reek ja kindral Gustav Jonson. Revisjonikomisjoni valiti kolonel Järver, kolonelleitnant Plaks ja kolonelleitnant Steinberg. Esimesel koosolekul otsustati ka, et kooli juubelipidustustest üle jäänud summa Kr 960.87 koos protsentidega kantakse ühingu arvele. Ühingu aastamaksuks määrati Kr 3.-.

Ühingu teine aastakoosolek peeti 28.10.1932 Ohvitseride Keskkogu kasiino ruumes, võeti vastu 4 ohvitseri tegevliikmeteks (liikmemaksu raamatu nimekirja põhjal olid need Karl Kool, Kurt Mollin, Artur Normak ja Richard Tomberg, minu märkus). Toetajaliikmest ohvitseriks võeti vastualles Kõrgemas Sõjakoolis õppiv Kersten, kuskil on mul tema avaldusest foto ka, otsin pärast juurde.

Kroonika kohaselt võeti vastu juhatuse koostatud tegevuskava ja eelarve. Kava nägi ette rea ettekannete korraldamist ohvitseride kasiinodes, samuti ettekandeid riigi- ja seltskonnategelastele. Alustati arutelu ühingu kodukorra üle, asi edenes aeglaselt, jõuti läbi võtta vaid 1. jagu. Kroonika sedastab, et 1932/33 talve jooksul jaanuarist kuni aprillini peeti kokku 9 ettekannet. Selleks ajaks tegutsesid nähtavasti ka juba sektsioonid, sest kroonika kirjutab, et “ettekannete teemad olid ülesseatud ja läbi töötatud sektsioonides”, mis olla ellu kutsutud sügisel 1932. Sektsioonidesse kuuluvaid ohvitsere pole kroonikasse paraku kirja pandud, kuigi on seda ilmselgelt tahetud teha. (Küll olid nimekirjad ühes teises kaustas, kust sai need maha pildistatud, millalgi riputan vastava kausta juurde üles, materjali on nii palju kogunenud, et selles raspiraitamine võtab juba aega ...)

Tundub, et esimesed ettekanded peeti kõik ohvitseride kasiinodes ja need äratasid elavat huvi nii liikmete kui ka garnisoni ohvitseride hulgas. Kroonika sissekande kohaselt 1932 kohta (lk 9) käis ettekandeid kuulamas ka “Wabadussõjaaegne Wägede Ülemjuhataja, kindral J. Laidoner. Osa ettekandeid käsitles aktuaalseid küsimusi riigikaitse alal, mille üle tekkis elavaid mõtteavaldusi asjaosaliste hulgas.” Lisaks kasiinos korraldatud ettekannetele oli sel aastal Tartu Ülikooli juures pidanud ettekande kindral Tõrvand, teemaks ? (pole märgitud teemat, tühik jäetud hoopis, va laiskvorstid). Juhatus käinud sel aastal koos oma viis korda, peatähelepanu olnud organiseerimistöödele ja tegevuskava lihvimisele.

Krooniku ülevaade 1933. aastast algab lk 9. Ühingu korraline üldkoosolek peetakse 23. aprillil, võetakse vastu 1932 tegevusaruanne ja rahaline aruanne. Võetakse vastu üks toetajaliige ohvitser (Kersten, õppis alles KS-s, juhatuse protokolliraamat ERA.781.1.4), uude juhatusse valitakse: esimeheks Tõrwand, abiesimeheks Reek, liikmeiks Traksmaa, Brede ja A Jaakson, tagavaraliikmeiks Järver, Tomberg ja Plaks. Arutletakse edasise tegevuskava üle, tehakse juhatusele sooviavaldusi propaganda elustamiseks riigikaitse küsimustes. Tegevuskava kohaselt kavatsetakse suvel ette võtta 2-päevane sõjaajalooline ekskursioon Narva ümbrusse. Edasi on püütud kokkuvõtet teha kokkulepitud ettekannetest, fakte pole täpsustatud (ilmselt leian need hiljem protokollidest), kuid talletatud on pahane märkus: “Ainult üks ettekanne Põhjasõjast äratas võõrastust, sest ettekandja tegi selle mitte täiesti kaines olekus. Soovitakse edaspidigi ekskursioone ette võtta: “Kuna kaitseminister oli wõimaldanud ohvitseridele priisõidu raudteel ja ühing tasus osaliselt autosõidu kulud, siis ei läinud ka kulud ekskursioonil ohvitseridele kalliks.”

Edasi käsitletakse alates sügisperiood 1933 Tartus ja Tallinnas peetud ohvitseride ettekandeid. Need algasid Traksmann/Traksmaa ettekandega “15 aastat tagasi.” Loengu esimene suur osa “Eesti välispoliitiline olukord novembris 1918” kanti ette ohvitseride keskkogu kasiinos Tallinnas 15. novembril, kohal olid Tõrwand, Laidoner ja veel üle 100 ohvitseri. II osa “Tähtsamaid ülesandeid riigikaitse alal Vabadussõja eel” 22. novembril. Vahepeal olid loengud “Eesti Vabadussõda ja meie riigikaitse” 21. novembril Tartu Ülikoolis. 25. novembril esines Traksmaa ettekandega “Eesti üldine sõjaline olukord novembris 1918” Rakvere garnisonis ja järgmisel päeval Jõhvi garnisonis. 1. detsembril kandis kodanik Grabbi ette loengu “Meie brigaadi juhtimise põhiküsimusi” Tallinnas, 6. detsembril esines Tallinnas leitnant Roots ettekandega “Sakslaste dessantoperatsioon Saaremaale oktoobris 1917.a”. Mõne loengu puhul on sisu ka rohkem lahti seletatud, keda huvitab, läheb uurib ise. 9. detsembril oli Traksmaa Pärnus ettekandega “Eesti üldine sõjaline olukord novembris 1918”, järgmisel päeval sama loeng Viljandis. 13. detsembril kandis Tombak Tallinnas ette “Rumeeneia ja ta sõjavägi”. Lõppu on rohelisega lisatud, et 28. novembril pidas kolonel Leets Tartus ettekande “”Vabadussõja algus. Narva lahing 28. novembril 1918.”

Lk 23 on näha 17. detsembri erakorralisele üldkoosolekule kogunenud ohvitseride allkirjanäidiseid. Kroonik on põhjustena välja toonud 1) uute liikmete vastuvõtmise ja 2) ajutise kodukorra kinnitamise. Nimekirjas on 47 nime, viimane on Freibergi allkiri. Arutatakse ka seda, millal kasutada “KS dipl.” Ning lepitakse kokku, et seda kasutatakse siis, kui tegu kaastööga mõnele suuremale kirjutisele; akselbanti? on soovitav kasutada kõikidel pidulikel puhkudel.

Lk 27 kirjeldatakse H. Freibergi ettekannet 20. detsembril 1933 kell 19.00 ohvitseride keskkogus Tallinnas teemal “Sõjategevuse iseloom tulevikusõja esimestel päevadel. Motomehh. üksuste osa selles tegevuses.” Ettekanne sisaldas järgmisi tähtsamaid küsimusi: tuleviku sõjavägede iseloom, tulevikusõja puhkemise juriidiline ja tehniline külg, sõjategevuse iseloom, tegevus maarindel ja motomehhaniseeritud üksuste osa selles tegevuses.

Peenes kirjas on enne 1934. aasta algust veel juurde lisatud, et ühingu 1933. aasta tegevuses on märkimisväärt taktika sektsiooni poolt avaldatud taktikalised ülesanded lahendamiseks ajakirjas “Sõdur.” Peab kaema ;)

Lk 27 algab ühingu kroonikas ka ülevaade 1934. aastast. Ettekannetest nimetatakse Kattai 17. jaanuaril peetud “Sõda Landesvääriga - “Saksa tung itta” jatkuna”. Arutluse all olid Balti-Saksa poliitilised püüded enne Vabadussõda ja seejärel Vabadussõja I poolel. 30. jaanuaril kuulati Maasingu ettekannet “Nõukogude Vene punavägi tänapäeval”. Loengul olnud kokku 500 inimest! 13. veebruaril esinenud Grabbi ettekandega “Sõda ja lahing tänapäeval ning tulevikus” 27. veebruari loengu kandis ette Traksmaa, teema oli “Kodaniku kaitseväelise kasvatuse põhijooni”. 13 märtsil tegi Putmaker ettekande teemal “Eesti rahvamajandus meie riigikaitse seisukohalt”. 8 mail oli Traksmaa oma ettekandega “Kodaniku kaitseväelise kasvatuse põhijooni” Tartus Õpetajate Seltsi ees.

Lk 33-37 (kirjutati enamasti paaritutele lk-dele) on kroonikas näha allkirjad meestelt, kes kogunesid 11. mail 1934 korralisele koosolekule. Täiendati kodukorda, võeti vastu eelmise aasta aruanded, määrati kindlaks liikmemaks, arutleti sõjaajaloolise ekskursiooni (Aidu, Põltsamaa, Viljandi, Kärstna kanti) korraldamise üle. Laidoner valiti suurte teenete eest ühingu auliikmeks, “ettepanek võetakse vastu kiiduavaldustega”. Lõpetatakse töid peagi ilmuma pidanud “Juhi käsiraamatu” koostamiseks. Tegevuskava juures peatudes tähendab Reek, et “motomehh ja lennuväe võimas arenemine nõuab, et meie põhjalikult süveneksime nendesse küsimustesse.” Järgnevd valimised, juhatusse selleks aastaks valitakse Reek, Traksmaa, Brede, Jaakson, Kasekamp, tagavaraliikmeiks Tomberg ja Grabbi, revisjonikomisjoni Järver, Plaks, Maiste, tagavaraliikmeiks Freiberg ja Kool.

Lk 39 lõpeb 1934. aasta sellega justkui ära ja keegi on allpool üliilusa käekirjaga ja endiselt w-d kasutades kirjutanud hoopis nii: “Täna, sel 1.sel weebruaril 1938. a. wõtsin Wabariigi Ohwitseride Keskkogu Kasiino uksehoidja hoiult wastu selle wäärtusliku raamatu. Hoolsale otsingule waatamata leidsin wiimase sissekande sellesse raamatusse 11. maist 1934, sest edaspidised 5-6 lehekülge on täiesti puhtad. Kasutan need leheküljed ära. Raamat on puhanud palju aastaid, kuid KSLOÜ ja ta liikmed on endiselt ewinud rõõme ja muresid. Kuna see raamat on säetud KSLOÜ elu ja tegewust peegeldama, siis püüan tagantjärele möödunud aastate sündmusi lühidalt kirjeldada. KSLOÜ tegewus ka pärast 11. maid 1934 kuni tänaseni on peamiselt awaldunud sõjaajaloolistes ekskursioonides ja loengutes, seepärast neist pikemalt.

1934. a 1.-3. sept. Korraldati sõjaajalooline ekskursioon Põltsamaa, Aidu, Wiljandi, Kärstna ja Paju. Osawõtt oli elaw. Sõjaminister kindral P. Lill ja Sõjavägede staabi ülem kindral N. Reek tegid eksursiooni kaasa. Põltsamaa wanema ajaloo kohta andis ülewaate kol-ltn M. Kattai. Aidu lahingute kohta jaanuaris 1919 andsid ülewaate kolonelleitnandid Eduard Liibus ja Hans Matson (nüüd Matsalo). Wiljandi ajaloo kohta tegi elawa ja huwitawa kokkuwõtte pastor Werstren-Doll.

(Edasi ma olin "natuke" laisk ja silmad olid juba lugemisest krõllis peas, seega pildistasin kogu kraami üles, et seda kodus edasi lugeda, seda hakkan siia tasahaaval üles tähendama, kui aega saan ... :P)

Siin juttu Laidoneri suurest silmaringist ja rikkalikust raamatukogust. Tegu siis leheküljega ühingu kroonikast, minu foto (ERA.781.1.2). 

***

Lugesin paaril päeval veel paari kausta Kõrgema Sõjakooli Lõpetanud Ohvitseride Ühingust, et meeste tegevusest paremini sotti saada. Kaustikkusse kogunesid sellised märkmed: 

ERA.781.1.4, Kõrgema Sõjakooli lõpetanud Ohvitseride Ühingu juhatuse koosolekute protokollide raamat.

Alustatud 02.07.1932, lõpetatud 02.09.1940. Ei teinud märkmeid kõigi koosolekute kohta, vaid üksnes nende kohta, mida pidasin oluliseks ja iseloomulikuks.

02.06.32 otsustati muu hulgas asutamise kohta avaldada artikkel ka Sõduris. Peaks üles otsima. (1940 otsustati, et iga sektsioon annab igakuiselt ühe artikli Sõdurile avaldamiseks ja igal aastal ühe ka Sõjateadlasele. Seda nõuet nad vist ellu ei jõudnud viia.)

9.01.1933 juhatuse koosoleku protokollist saame muu hulgas teada, et ühingul on moodustatud 3 sektsiooni järgmiselt:

taktika sektsioon, 29 liiget, juhatus Traksmaa, Freiberg, Grabby;

tehnika sektsioon, 21 liiget, juhatus Lutsar, Tomberg, Wernik;

sõjaajaloo sektsioon, 12 liiget, juhatus Brede, Kattai, Luukas.

Taktika sektsioon on lisaks ettekannetele Sõduri juhatuse ettepanekul võtnud enda peale Sõduris avaldatavate taktikaülesannete koostamise.

Ülikooliga on ettekannete pidamise üle peetud läbirääkimisi, ülikool pidavat huviga suhtuma ettekannetesse.

Viimase punktina kriipsutatakse alla, et “terav majanduskriis riigis lõikab sügavasti ka meie riigikaitse alasse, raskendades selle korraldamist. Neis oludes kõik ühingu liikmed peavad pingutama oma jõudu, et leida kõige otstarbekohasemaid lahendusi meie riigikaitse korraldamisel.”

17. aprill 1934 käib juhatuse koosoleku protokollist läbi, et Tõrvand on kirjalikult andnud teada, et soovib juhatusest lahkuda. Miks? Kas võib põhjus peituda vihjes, mida lugesin Acta Historica Tallinnensia 2003 lk 106 ("/.../ as in the reports of Soviet embassy in Tallinn he was depicted as an anti-Soviet individual. [Jutt käis sellest, et Moskva lükkas 1930ndate alguses edasi Eesti kõrgemate sõjaväelaste kutset läbirääkimistele ja Tõrvand oma vaadete tõttu ei meeldinud Moskvale üldse.] It was also true that Tõrvand had been accused of corruption. But in March 1934 Tõrvand was released by the Estonian Head of State Konstantin Päts from his position, possibly a step taken to please Moscow.")

02.04.36 juhatuse koosolekul arutatakse ühingu panust sõjakirjanduse edendamise kapitali suhtes ja otsustatakse üldkoosolekul teha ettepanek määrata ühingu summadest 1000 krooni kapitali toetamiseks.

26.08.36 otsustatakse KS 15 aasta sünnipäevaks korraldada Ohvitseride Keskkogu kasiinos aktus ja hilisem bankett. Aktusele plaaniti kutsuda ka Päts kui Riigivanem ja Laidoner kui KV Ülemjuhataja. Külalisteks otsustati paluda hr Riigivanem, hr KV ülemjuhataja, kõik Vabariigi Valitsuse liikmed, TÜ rektor, Tallinna Tehnikainstituudi rektor, diviiside ülemad, KS lõpetanud välismaalased, välisriikide sõjavägede esindajad Tallinnas. Aktuse alguseks määrati k 15.00, banketi alguseks 12 sept k 20.00.

18.03.39 valmistutakse Poola koloneli V Lipinski vastuvõtuks 24.03.39. Kuludeks määratakse kuni 520 krooni, otsustatakse tasuda võõrastemaja kulud, korraldada eine härradele kuni 10 inimeste ja daamidele kuni 4 inimest; korraldada õhtusöök kuni 8 inimest, kutsuda Estonia teatri etendusele ja pakkuda “teatrisupee”.

06.11.39 võetakse teadmiseks Reeki lahkumine juhatusest. Laekur informeerib, et ostetud on kindral Laidoneri rinnakuju 400 krooni eest, arve tasutud ja Kõrgemale Sõjakoolile kuju üle antud.

08.12.39 otsustatakse eraldada raha 70 krooni Reeki 50 a juubeli tähistamiseks mälestuseseme muretsemiseks.

11.01.40 tehakse Riiberkile ülesandeks selgitada välja, kui palju on juba kogutud materjali ühingu albumi koostamiseks. Peetakse vajalikuks organiseerida talveperioodil Tallinna garnisoni ohvitseridele ja reservohvitseridele rida loenguid, tehes ettepaneku selleks alljärgnevatele ohvitseridele: kindralmajor Traksmaa “Üldine ülevaade sõjapoliitilistest sündmustest 1939 a ja nende mõju Eestile”, kolonel Tuisk “Motomehhaniseeritud vägede tegevus ja selle vastu võitlemine praeguste sõdade kogemusel”, kolonel Raidna “Saksa-Poola sõda, selle põhjused ja tagajärjed Eesti seisukohast”, major Kristian “Soome võitlus N. Venega, selle võitluse põhjused ja senine areng”, kindralmajor Traksmaa “Eesti-N.Vene vastastikune abistamispakt, selle sõlmimine ja teostamine seniajani”, kaptenmajor Mei “Paldiski merebaasi minevik”, kindralmajor Brede “Saksa-Prantsuse-Inglise sõda, selle põhjused ja sõjategevuse areng seniajani”. Otsustatakse ka “tunnustada soovitavaks loengute korraldamine ohvitserkonna üldise silmaringi avardamiseks ja tutvustamiseks mitmesuguste ideoloogiliste ja poliitiliste vooludega ja majandussüsteemidega kaasajal”. Lektoreid selliste loengute pidamiseks peetakse tarvilikuks otsida “Tartu Ülikooli õppejõudude ja meie avalikkude tegelaste seast”.

30.01.40 otsustatakse korraldada klubiõhtu ja seal omakorda korraldada ühinguliikmete jaotamine taktika-, tehnika-, sõjaajaloo-, jala- ja ratsaväe-, suurtükiväe-, mereväe- ja majandusalasektsioonidesse. Klubiõhtul plaanitakse kavva võtta ka Saarseni ettekanne teemal “Muljeid ja tähelepanekuid reisilt N. Venest”.

15.02.40 on korraldamisel juba järgmine klubiõhtu ja seal plaanitakse kuulata Riiberki referaati “Muljeid ja tähelepanekuid Saksast praeguse sõja eel- ja algpäevilt”.

20.02.40 on uus koosolek teemal, kuidas korraldada osavõttu ühingu liikme erukapten R Ustali matustest ja KSLOÜ asutajaliikme erukindralmajor J. Sootsi 60-juubelist. Matustele saadetakse major Riiberk ja Sootsile saadetakse telegramm.

30.07.40 lk 114 on protokolli järgi kohal Traksmaa, Tuisk ja Reinola ning päevakorras KSLOÜ tegevuse lõpetamine. Otsustati: 
“Arvestades, et kujunenud olukorra tõttu on tekkinud vajadus likvideerida KSLO Ühing, otsustas juhatus kokku kutsuda VOK ruumes 8. aug 1940 a ühingu üldkoosolek järgmise päevakorraga:

1. KSLOÜ tegevuse lõpetamise otsustamine

2. Ühingu varanduse likvideerimise viisi ja varanduse saatuse otsustamine

3. Koosolekul ülestõstetud küsimused

02.09.40 on protokolliraamatu lk 115 järgi toimunud viimane protokolliraamatusse sissekantud juhatuse koosolek Sõjavägede Staabis Traksmaa kabinetis, kohal olid Traksmaa, Matsalo ja Reinola, päevakorras oli KSLOÜ likvideerimise lõpetamine, otsustati 1. Üldkoosolekul 08.08.40 a vastuvõetud otsuse kohaselt ühingu juhatuse peale pandud likvideerimistöö lõpetamise puhul üle anda KSLOÜ kirjavahetuse kaustad, raamatud ja kantselei inventar Sõjavägede Staabi arhiivile. 2. Teha ettekanne Sõjavägede juhatajale ühingu tegevuse likvideerimisest. 

Kõigi aastate jooksul osalesid juhatuse koosolekutel järgmised ohvitserid: Tõrvand, Brede, Traksmaa, Jaakson, Laurits, Reek, Kasekamp, Tomberg, Kattai, Ahman, Tuisk, Matsalo, Reinola, Riiberk.

Kaust sai otsa.

***

Edasi hakkasin lugema KSLOÜ üldkoosolekute protokolliraamatut ERA.781.1.3; suureformaadiline jooneline kõvakaaneline kaustik, kus viimane sissekanne lk 70 ühingu lõpetamise arutelust, kokku 12 protokolli; alustatud 24.05.32, lõpetatud 08.08.40. Jällegi, välja on toodud olulisim info.

Protokoll nr 1, 24.05.1932; koosoleku avab Järver asutajaliikmete nimel ja selgitab, et ühingu asutamise mõte oli olemas juba neli aastat tagasi [1928], kui hakati koostama põhikirja kava. Asutajate poolt saadeti kõigile KS lõpetanud ohvitseridele laiali kutsed ilmuda esimesele üldkoosolekule, kui isiklikult ilmuda ei saanud, lubati ka kirjalikult soovi avaldada. Kvoorumilehe järgi on kohal 70 meest pluss kirjaliku sooviavalduse alusel veel 23 meest, kokku 93 tegevliiget, nimestik lisati protokollile. KS 10 a juubelipidustusest on üle jäänud 960.87 kr, see koos kogunenud %dega antakse ühingu kasutada. Aastamaksuks hääletatakse 5 kr, juhatusse hääletatakse kindral Tõrvand, kolonel Brede, kolonel Traksmann, kolonel Jaakson ja kol-ltn Laurits. Põhikirja põhjal häälte enamuse tõttu on juhatuse esimeheks Tõrvand, tagavaraliikmeteks kindral Reek ja kindral Jonson. Revisjonikomisjoni hääletatakse Järver, Plaks, Steinberg, tagavaraliikmeteks Kasak ja Leets. Saarsen teatab, et tartu Ülikooli 300 aastapäeva puhul on vilistalsed otsustanud kokku panna kapitali, mille protsentidest hakatakse andma toetust õppeteenistuses olevatele isikutele teaduslikeks töödeks. Saarsen annab edasi Kapitali Kogumise Komitee esimehe K Partsi palve toetada kapitali aineliselt. Rõhutatakse vajadust luua ülikooliga tihedamad suhted ja seega volitatakse juhatust eraldama toetust suurusjärgus kuni 100 kr. Muud mudru on siin vahepeal veel, siis võtab sõna kindral Jonson, kes “esineb palvega /.../ toetada oma tööga Wabadussõja populaarteadusliku ajaloo koostamist, millise töö on oma peale võtnud Wabadusristi Wendade Keskjuhatus. Otsustatakse põhimõtteliselt aineliselt toetada siis, kui ajaloo annab välja Wabadusristi Wendade Keskjuhatus, suurusjärgus mitte üle 100 krooni.

Tõrvand manitseb lõpetuseks parematele suhetele riviohvitseride ja KS lõpetanud ohvitseride vahel, need polla igakord kõige paremad J

Protokoll nr 2, 28.10.1932; kogunenud on 56 liiget, võetakse vastu mõned uued liikmed (Tomberg, Normak, Mollin, Kool) ja aasitakse kodukorra punktide ja alkoholi(kuri)tarvitamise kallal ning võetakse vastu tegevuskava. Freiberg võtab mitu korda sõna: “/.../ KS lõpetanud ohvitser on kõigepealt ohvitser, kes peab täpselt täitma kõiki üldisi kaitseväe eeskirju, olles siin koguni eeskujuks. Võttes oma kodukorda erilisi määrusi alkohoolsete jookide ja uimastavate ainete tarvitamise kohta, meie ise ütleme, et meil selles suhtes kõik ei ole mitte korras. /.../ §4 juures kapten Ilwes teeb ettepaneku välja jätta sõna tagasihoidlik, mis wõib tekitada mulje, nagu peaks KS lõpetanud ohvitser sellega hoidma nurka. Ettepanekuga ühineb kol[-ltn] Freiberg, tähendades, et “tagasihoidlik” võib olla tõlgitsetud vastandina aktiivsusele, mis oleks halb eriti KS lõpetanud ohvitseride suhtes, kes peavad olema aktiivsed. Teeb ettepaneku asendada sõna “tagasihoidlik” sõnaga “asjalik”. (Lõpuks kõlab §4 Tõrvandi esituses nii: “Läbikäimises teiste, ühingusse mittekuuluvate ohvitseridega, ühingu liige peab suurima hoolega püüdma arendada häid vahekordi, olles oma esinemises asjalik ja korrektne.” Nii Herbertlik ... J) /.../ Kol[-ltn] Freiberg konstateerib, et juhatus on täiesti õigesti tabanud ühingu tegevuse üldsumma? ning teeb ettepaneku tegevuskava esitatud kujul vastu võtta, kriipsutades alla eriti tarvidust ettekannete korraldamiseks riigikaitse alal meie riigi- ja seltskonnategelastele.”

Protokoll lõpeab nii: “Aeg areneb wäga kiires tempos. Elame üle praegu väga rasket majanduskriisi. Sellises olukorras meie riigikaitse alal tuleb, wõib olla, tulla wälja wäga radikaalsete kavatsustega, et edasi jõuda. Kui see on nii, siis iga idee, iga algatus, mis on tõsiselt läbimõeldud, on kulda väärt. Ühing asub selles mõttes tööle täie teadmisega ja tahtmisega kasulik olla meie riigikaitse töös.”

Protokoll nr 3, 23.04.1933; kogunenud on 44 liiget, mis ei anna vajalikku arvu otsustamiseks kokku, põhikirja järgi lükatakse koosolek pool tundi edasi. Päevakorras uued liikmed, tegevuskava, aruanded, valimised, ekskursiooni korraldamine.

Uus toetajaliige on KS-s õppiv leitnant Kersten. Otsustatakse ettekannete arvu vähendada, sest 1934. aasta algul tulevad ettekandmisele KS VI lennu väitekirjad nagunii. Hakatakse korraldama riigikaitseteemalisi loenguid Tartu ülikoolis, esimesed ettekandjad Tõrvand ja Traksmann. Tahetakse kutsuda loengut pidama professor Uluots teemal “meie põhiseaduse muutmine”. Ekskursioon tahetakse korraldada Narva ümbrusesse. Kol-ltn Grabbi “teeb ettepaneku riigikaitse küsimuste propageerimiseks kasutada raadiot, milleks leppida kokku ringhäälingu juhatusega. Ettepanekut toetatakse soojalt.” Heh, vähemalt püüti tehnika arenguga sammu pidada. Kolonel Putmaker “soovitab leppida kokku ajalehtede toimetustega, et need avaldaksid perioodiliselt artikleid riigikaitse küsimuste üle.” Misjärel mainitakse, et ohvitseride ettekannetele olid kutsutud ka ajalehtede esindajad, aga keegi polnud suvatsenud kohale ilmuda. Arutatakse, kuidas kaasata riigikaitsetööle reservohvitsere. Soovitatakse koostada ühingu album ja kroonika. Kolonel Jakobsen teeb ettepaneku anda välja mingi käsiraamat, “kus oleksid kõik kaitseväelastele vajalikud andmed”. 

Juhatusse hääletatakse Tõrvand, Traksmann, Brede, Reek, Jaakson, tagavaraliikmeteks Laurits, Triik. Revisjonikomisjoni hääletatakse Järvel, Tomberg, Plaks, tagavaraliikmeteks Steinberg ja Jakobsen. Major Post tõstatab küsimuse, kas ei peaks ühingu nime muutma hoopis “Eesti Sõjateaduslikuks Ühinguks”, aga seda arutlema ei hakata, sest ei vasta kodukorras kehtestatud nõuetele.

Protokoll nr 4, 17.12.1933; kohal 47 liiget, algus lükatakse pool tundi edasi, päevakorras uute liikmete vastuvõtmine, ajutise kodukorra vastuvõtmine. Uuteks liikmeteks on peaasjalikult KS VI lennu lõpetajad, aga ka nt Gustav Saar, kes lõpetas Soome Kõrgema Sõjakooli. Jooksvate küsimuste all teatab sekretär, et plaanis on ka sellel aastal korraldada sõjaajalooline ekskursioon, kokku 3 päeva, marsruudil Jõgeva-Aidu-Wiljandi-Kärstna lahinguväljad. Edasi arutatakse seda, millistel alustel võib KS lõpetanud ohvitser kasutada allkirja juures märget “KS. dipl.” (soovitatakse kasutada isiklikel nimekaartidel ja mõne kirjutise autorina, ülemana ja hariduslikus kirjavahetuses mitte) ning miks ei kanna KS lõpetanud ohvitserid akselbante (need on nähtavasti need nöörid paremal küljel? Neid soovitatakse igatahes kanda kõigil pidulikel juhtudel, et “kriipsutada alla meie korporatsiooni ühtsust ka riietusega”.

Protokoll nr 5, 11.05.1934; päevakorras kodukorra täiendamine, ühingu auliikme valimine, aruanded, tegevuskava, valimised, ekskursioon, muu mudru. Auliikmeks teeb kindralmajor Reek ettepaneku valida kindralleitnant Laidoneri: “Kindralleitnant Laidoner on wõidurikkalt viinud lõpule Wabadussõja. Rasketel momentidel riigi elus nagu seda olid 1. detsember ja praegune aeg, on kindralleitnant Laidoner võimsalt seisnud valvel riigi, rahva ja kaisteväe huvide eest. Wabal ajal pole kindralleitnant Laidoner kunagi keeldunud osa wõtmast kaitseväe wäljaõppest nii Kõrgemas Sõjakoolis mitmesugustel kursustel kui ka manöövritel ja sõjamängudel. Teen ettepaneku walida kindralleitnant Laidoneri KSL ohvitseride ühingu auliikmeks.” Ettepanek “wõetakse vastu kiiduawaldustega”. Traksmann räägib edasi, et möödunud aastal on korraldatud rida ettekandeid nii Tallinnas (5, kokku paar-kolmsada kuulajat) kui ka Tartu Ülikoolis (6, kokku 1500 kuulajat) pluss loengud garnisonides. Alustati “Juhi käsiraamatu” koostamist. Kavatsetakse jätkata tööd senises suunas. Edasi võtab sõna Reek, kriipsutades alla “tekkinud olukorda, mis seoses moto-mehhaniseeritud osade ja lennunduse arenemisega sunnib ka meid tõsiselt revideerima oma tõekspidamisi. Tuleb pöörata tõsist tähelepanu nende uute võitlusvahendite omaduste ja võimete uurimisele, sest kes tunneb varitsevat ohtu, see oskab leida ka abinõusid selle kõrvaldamiseks. Ühe loengu puhul on mõnes garnisonis kuulda olnud pessimistlikke oletusi. Sarnased oletused, tähendab kindralmajor Reek, pole mitte millegagi põhjendatud. Muretseme võitlusvahendite alal seda, mida meile võimaldab meie materiaalne seisukord, kuid ka moraalne ettevalmistus on tarvilik.” Edasi valitakse juhatus: Reek, Traksmann, Brede, Jaakson, Kasekamp, tagavaraliikmeteks Grabby ja Tomberg. Revisjonikomisjoni valitakse Järver, Plaks ja Maide, tagavaraliikmeteks Freiberg ja Kool. Edasi arutatakse ekskursiooni üle.

Protokoll nr 6, 25.05.1935; tavapärase päevakorraga (aruanded/tegevuskava), huvitavam punkt on ehk Laidonerile auliikme diplomi üleandmine. Uueks liikmeks võetakse ühel häälel vastu major Ein. Loenguid on möödunud aastal korraldatud 13st 10. Riigikaitseliste küsimuste propageerimiseks väljaspool kaitseväge on Kaitseväe ülemjuhataja korraldusel korraldatud 22 raadioettekannet. Jätkusid “Juhi käsiraamatu” väljaandmiseks vajalikud tööd. Tehakse kaastööd Sõdurile. Reek teeb seoses Kersteni surmaga ettepaneku, et ühing pärgade ja muu nodi ostmise asemel toetaks parem perekonda, sest rahalised olud on kõigil keerulised. Siis võtab sõna Plaks, kes viriseb natuke aruande kallal. Segadus olla tekkinud Laidoneri auliikmetele kaante ostmisel ja üldse, eelarve ei kalpi ka ajalises mõttes. Lõpuks lepitakse ikkagi kokku, et aruanne koostatud kalendriaasta järgi põhikirja alusel. Kasekamp kannab ette tegevuskava, jätkatakse nii uute sektsioonide, loengute kui ka raadioettekannetega. Uus ekskursioon tahetakse korraldada Põhja-eestis murdelahingute uurimiseks. Arutletakse Sõduri sisu uuendamise üle, ei olda nõus, et bibliograafilist osa peaks justkui vähendama, jne. Plaks piriseb veel natuke rahaasjade korraldamise üle. Juhatusse valitakse Reek, Traksmaa, Brede, Jaakson, Kasekamp, tagavaraliikmeteks Grabbi ja Tomberg. Revisjonikomisjoni hääletati Järver, Plaks, Kauler, tagavaraliikmeteks Maide ja Leets.

Lõpuks ilmub koosolekule Kaitsevägede ülemjuhataja kindralleitnant Laidoner, kellele ühingu esimees kindralmajor Reek annab üle auliikme diplomi, protokolli on talletatud ka selle tekst: “Auliikme diplom kindralleitnant Johan Laidonerile. Sügavas lugupidamises Teie suure isiku ja Juhi töö vastu Eesti riigi ja tema kaitsejõudude loomises, juhtimises ja arendamises on Kõrgema Sõjakooli lõpetanud ohvitseride ühing oma üldkoosolekul 11. mail 1934 aastal valinud Teid ühingu auliikmeks. /ühingu esimehe ja juhatuse liikmete allkirjad/”. Vaat niimoodi.

Protokoll nr 7, 14.05.1936; tavapärane päevakord (aruanded/tegevuskava), kohal 79 liiget. Sel korral lisaks uute liikmete vastuvõtmisele tehakse ettepanek ka kustutada nimekirjast liikmemaksu mittemaksnud tegelased. Olla asutatud sõjateadusliku kirjanduse edendamise kapital ning otsustatakse ühel häälel seda toetada 1000 krooniga. Liikmest kustutati maksu mittetasumise tõttu Tõrvand, Lutsar ja Tallo, uueks liikmeks võeti vastu Läti Kõrgema Sõjakooli lõpetanud major M Müllerstein. Tehakse ettepanek jätta ära kooli 15. aastapäeva tähistamine, sest olud nigelad. Osa mehi pole nõus, lõpuks otsustatakse aastapäeva tähistada sama annetusega sõjakirjanduse edendamise kapitali, millest eelpool juttu oli. Uude juhatusse valitakse Reek, Brede, Kasekamp, Laurits, Traksmaa, tagavaraliikmeteks Jaakson, Kruus. Revisjonikomisjoni valitakse Järver, Plaks, Kauler, tagavaraliikmeiks Jonson ja Maide. Post ei ole aastapäeva mittekorraldamisega nõus ja tõstatab küsimuse uuesti, väites, et vähemasti väärikas aktus tuleks korraldada, kui mitte midagi muud. Reek toetab ja märgib, et “tingimata tuleks alla kriipsutada Kõrgema Sõjakooli tähtsust, tööd ja tähtpäevi.” Kõrgm Sõjakool olla ühtlasi kõige vanemaks selletaoliseks õppeasutiseks Balti riikides, “kõigi KS ohvitseride ema”. Lõpuks otsustati ühel häälel varasem otsus ära muuta ja aastapäeva ikkagi tähistada.

Protokoll nr 8, 22.05.1937; päevakorras tavapärane värk - aruanded ja tegevuskava. Võeti vastu 30 uut ohvitseri, tundub, et suurem osa neist on KS VII lend, miskipärast ei poolda juhatus Adolf Hermi vastuvõtmist ja üldkoosolek pooldab seisukohta; vanadest liikmetest kustutatakse liikmemaksu mittetasumise tõttu erukolonel Parv, reservmajor Tõnurist otsustatakse liikmeks jätta ka ilma liikmemaksu tasumiseta. Eriteened? Juhatusse valiti Reek, Brede, Kasekamp, Laurits, Ahman, tagavaraliikmeiks Kruus ja Jaakson. Revisjonikomisjoni valiti Kauler, Järver, Plaks, tagavaraliikmeiks Jonson ja Maide. Siis arutletakse veidi ühingu eluaegse liikmemaksu suuruse üle, lõpuks hääletatakse 10 aasta poolt, juhatus pidi välja töötama detailid. Edas arutati kaastööd Sõdurile. Koosoleku lõpus palus Reek mälestada kolonel Paul Borkmanni (srn 14.09.1936) ja kol-ltn Otto Jaanso'd (srn 04.05.1937).

Protokoll nr 9, 23.11.1938; kohal 85 liiget, päevakorras tavapärane. Reek andis teada, et sõjaajalooline välisõit jäi ära esiti “Sõjavägede Ülemjuhataja haigestumiste tõttu ja seejärel Euroopas arenenud ärevatest sündmustest olenevalt.” Mälestatakse varalahkunud kolonel Plaksi. Uusi liikmeid võeti vastu 11 meest, teiste hulgas kolonel Friedrich Pinka. Juhatusse valiti Reek, Brede, Kasekamp, Laurits, Ahman, tagavaraliikmeiks Kruus ja Jaakson, revisjonikomisjoni hääletati Kauler, Maide, Järver, tagavaraliikmeteks Siir ja Saueselg. Samal koosolekul otsustati kinkida Kõrgemale Sõjakoolile kindralleitnant Laidoneri büst, mis tuleks “valmistada samas suuruses, nagu seda on marssal Pilsudski büst Kõrgemas Sõjakoolis”. Selleks palutakse eraldada 400 krooni. Eluaegseks liikmemaksuks määrati 30 krooni, mille aluseks on 10 aasta liikmemaks. Kõik ettepanekud võeti vastu ühel häälel.

Protokoll nr 10, 24.11.1939; kohal 122 liiget, päevakorras tavapärane lugu. Uuteks liikmeteks võeti vastu 28 meest: kol-ltn-d R Teiman, V Martna, H Tenno, K Tammekand, V Aaviste, majorid H Kitvell, H Lokk, F Jänes, V Andresen, san-kpt R Tuisk, kpt-d E Loorits, H Viiret, leitnandid J Karise, V Püss, P Kraus, U Parrest?, T Kiljako, H Reinlo, E Õunapuu, J Järv, H Kiidla, V Matela, I Paul, H Taidla, M Hennoste, R Vaitmaa, V Aasoja, H Kärsna. Juhatusse valiti Traksmaa, Tuisk, Matsalo, Reinola, Riiberk, tagavaraliikmetena Roots ja Maide; revisjonikomisjoni valiti Kauler, Järver, Freimann, tagavaraliikmetena J Vermet ja V Tiit.

Jooksvate küsimuste all avaldas kolonel Herbert Voldemar Raidna ühingule Kõrgema Sõjakooli nimel tänu koolile annetatud Sõjavägede Ülemjuhataja kindral J Laidoneri büsti eest (Raidna oli siis juba KS ülem). 

Laurits tegi ettepaneku kustutada nimekirjast G Jonsoni (liikmemaks tasumata) ja kolonel Kurski (opteerus Saksamaale). Kursk kustutati, Jonsonile otsustati 73 poolthäälega veel tema kohustusi kirjalikult meelde tuletada.

Protokoll nr 11, 05.04.40; kohal 105 liiget, päevakord tavaline. Mälestati kapten Ustali, kinnitati aruanded, liikmemaksuks määratakse 2 krooni, võeti vastu eelarve. Juhatusse valiti Traksmaa, Tuisk, Matsalo, Reinola, Riiberk, tagavaraliikmeiks Roots ja Maide. Revisjonikomisjoni valiti Kauler, Järver, Freimann, tagavaraliikmeiks kol-ltn J Vermet ja kpt V Tiit. Valitakse ühingu albumi korraldamiseks toimkond koosseisus Vanaveski, Riiberk ja Nurk, tagavaraliikmeteks kpt Vint ja kpt Loorits.

Protokoll nr 12, 08.08.1940 VOK ruumes; algust lükatakse edasi 30 minutit, selleks ajaks kohal 67 liiget. Päevakorras: tegevuse lõpetamine, varanduse likvideerimise viisi ja varanduse saatuse otsustamine, koosoleku jooksul tekkivad küsimused. Traksmaa selgitas lühidalt tekkinud olukorda ja tegi ettepaneku likvideerida ühing. Kohal olnud 67 liiget hääletasid poolt, pluss kirjalikult saabunud hääli 65, kokku 132 poolthäält, vastu polnud keegi, erapooletuid ei olnud. Võeti vastu otsus ühing likvideerida. 

Kasekamp tegi ettepaneku ühingu likvideerimine jätta juhatusele. Kõik olid poolt. Traksmaa tegi ettepaneku pärast kõigi kulude, ka koosolekule järgneva õhtusöögikulude mahaarvamist ülejäänud summa Eesti Rahva Muuseumile. Laurits tegi ettepaneku, et varanduse selle osaga, mis ei ole sobiv anda eesti Rahva Muuseumile, toimiks juhatus omal äranägemisel. Otsus võeti vastu ühel häälel. Alla kirjutanud Järver ja Parrest.

Sellega kaustaga kõik.

***

Edasi lappasin läbi veel ühe kausta sama ühingu asjade hulgas viitega ERA.781.1.1, mis kandis nimetust Sõjakooli I, II, III, IV ja V lennu koosolekute protokollid. Kaust oli alustatud 26.06.1931 ja lõpetatud 21.09.1933. Nummerdatud lehti 181, väljakirjutusi tegin kõige olulisemast. Kaustast on pärast lk 5 puudu suur osa nummerdatud lehti, järgmine on alles lk 68. Ei saa nagu olla loomulik kadu?

Lk 1-3 on täpselt üks ja seesama protokoll nr 2 kolmel eraldi lehel koosolekust kuupäevaga 26.06.1931, koosolekul osalesid I lennust Jonson, Järver ja Kattai, II lennust Traksmann ja Lango, II lennust Tuisk ja Krikmann, IV lennust Lukas ja Tomson ning V lennust Leets. Päevakorras on olnud Kõrgema Sõjakooli 10. aastapäeva pühitsemine. Siit loeb välja, et aastapäeva otsustati tähistada 12. Septembril, mis olnud päev, mil Kõrgema Sõjakooli I lend algas oma õppetööd. Leiti, et õige oleks sellena tähistada 18. juulit, sest 18.07.1921 kinnitati õppeasutiste põhikiri.

Lk 4 on teose "Kõrgem Sõjakool 1921-1931" aruanne kahel lehel. Kokku on rehkendatud summa suurusjärgus 2940.50, kokku 350 eksemplari, alla kirjutanud korraldava komisjoni liikmed Järver, Traksmann ja Ahman. Trükikulud Päevalehe trükikojale olid 2075 krooni, preili Michelsonile on tehnilise korrektuuri eest läinud 9.80 krooni, kunstnik P Lutteinile kaane eest 10 krooni, fotoäridele Riigivanema, Laidoneri, Sootsi piltide eest albumi jaoks ja välismaa ajakirjandusele 4.50 krooni, tasuta antud eksemplaride iluköite eest 42 krooni, postikulud albumi laialisaatmiseks sise- ja välismaale 35 krooni ja puhaskasu teose kirjastamisest on kirja pandud 764.20 krooni.

Edasi tuleb mitmesuguseid kirju, ärakirju, telegramme ja kviitungeid, järjekorra nr lehekülgedel on pärast 5 äkitselt 68 ja edasi, nagu oleks osa kausta paberitest kõndima läinud. 

Lk 74-75 on kiri ühingu liikmetele, kus antakse teada ettekannete kava 1933 talveperioodil, Freibergi loeng “Meie kaitseväe rahuaegne organisatsioon” on määratud toimuma 21.02.1933.

Paljud paberid korduvad, koopiad, ärakirjad.

Lk 87 tutvustab diplomeeritud insener kpt V. Posti loengut 31.01.1933, “Uusi lennukeid ja mootoreid lennuasjanduse näituselt suures palees Pariisis 1932 a novembris”. Mootoritest käsitleti kompressoritega õhu- ja veejahutusega mootoreid. Sõrm oli pulsil J

Lk 89 tutvustatakse M. Haberi ettekannet 13.02.1933 Ohvitseride Keskkogu ruumes teemal “Nõukogude Vene ühtlusrühm, selle organisatsioon, relvastus ja tegevus lahingus”. See justkui näitaks, et N. Venel hoiti kogu aeg silma peal, kuidas nad siis 1940 nendega hätta jäid?

Lk 88 tutvustatakse Freibergi ettekannet 21.02.33, “Mõtteid meie Kaitseväe organisatsioonist”. Loengul on kaks osa. 

Lk 90 Tuvikese ettekande kava teemal “Eesti rahva suhtumine vabadusvõitlusele 1918-1920. Õpiseid ja järeldusi.” 

Lk 91-92 on Tõrvandi ettekande kava teemal “Riigikaitsest üldse ja eriti Eesti oludes” 28.04.33

Lk 93 on trükitud nimekiri taktika sektsioonis osalenud meestest, kuupäeva pole, nimekirjas Männi, Kasak, Grabbi, Traksmann, Külaots, Kristian, Viru, Onny, Till, Värnik, Margusson, Riiberg, Vassil, Mutso, Roots, Nõmm, Laks, Freiberg, Putmaker, Laats, Reinhold, Mäe, Haber, Sinka, Bergman, Reinglas, Tuisk, Kurgvel, Hanson.

Lk 94 on trükitud nimekirjas 12 meest sõjaajaloo sektsioonist, kuupäeva pole, kirjas Lutsar, Kattai, Krikmann, Onny, Tuvikene, Kuusental, Värnik, Leets, Brede, Tomberg, Jaakson, Lukas.

Lk 95 nimekiri tehnika sektsioonist, 21 nime, kuupäeva pole, kirjas Lutsar, Mollin, Ilves, Post, Vernik, Laks, Madisson/Madise, Kool, Freiberg, Riiberg, Kurgvel, Vassil, Leets, Tomberg, Putmaker, Kulbusch, Laats, Kauler, Bergman, Nõmm, Metstak.

Lk 100 on Narva sõjaajaloolise ekskursiooni kava 1933 suvel.

Lk 101-102 on ühingu põhikirja koopia.

Lk 103-105 on kirjas ühingu tegevuskava 32/33 aastaks.

Lk 107 on Kersteni sooviavaldus ühingu liikmeks saada. Kuramus, küll oli tolle aja meestel ilus käekiri! 

Lk 110-116 on tegu mõnede vanade telegrammidega Traksmanni ja Sauselg’i vahel. Vist. Võib-olla ka mitte, sest jutt on trükitud justkui peente paberribade peale ja näeb vägagi välja nagu kahekõne J Võib-olla oli see mingi salajane tolleaegne Messenger J

Veel on mõned dokumendid taas Narva ekskursiooni kohta, paberid kipuvad korduma.

Lk 138 on tegu meeldetuletusega ekskursioonist osavõtjaile, kus palutakse kaasa võtta H. Sepp teosega “Narva lahing” kaasa antud Narva lahingu skeemid. Vaja uurida, mis raamat see on.

Lk 144 on taas miski ekskursioonist osavõtjate nimekiri, tagapool on mõni nimekiri veel, aga kõik näikse olevat just Narva ekskursiooni kohta.

Viimased lehed näikse kaustas üldse olevat Vabadussõjaaegsete lahingute kirjeldused 5. polgu tegevuse valgustamiseks Narvas 21. jaanuarist kuni 23. veebr 1919. Võimalik, et need käisid kellegi ettekande juurde Narva ekskursiooni ajal? Dokumentides esinevad järgmised nimed ja märksõnad: polkovnik Reek, major Ekström, polkovnik Veiss, rittmeister Jonson, staabikapten Paulus, Soome pataljon, Balti pataljon, kindral Tõnisson, polkovnik Rink, ooberst Bibikov, kapten Saal, kapten Sauselg, Lilienbachi mõis, leitnant Krappe, leitnant Kurvits, Oudova maantee, leitnant Lukk (sai surma), Kreenholm, Hans Edving, Jaan Vaiklik, Jaakson, Aalson, staabikapten Nikolai (sai surmavalt haavata, suri haavadesse), Hansmit, Petern, kapten Tuvikene, leitnant Koern, Karlova karjamõis, Lillenbachi mõis, Raudsep, Jamburg.

Lk 173-176 leheküljed on puha venekeelsed, aga kraam näikse olevat taas veebruarist 1919.

Lk 177 on kol-ltn Kattai ettekanne ilmselt ekskursioni ajal “Narva kaitsmine 1919 a jaanuaris ja veebruaris.” Võimalik, et eelnenud leheküljed käisid ettekande kavaga kaasas.

Viimased leheküljed on veel mõned paberid Vabadussõja kohta.

Viimane lk 181 on ülevaade Traksmaa ettekandest üldise olukorra kohta Vabadussõja algul. 

Kindral Vetzer?

***

Kõik, see kaust sai ka läbi. Loodetavasti on need, kes siiamaani vastu pidanud, saanud mingigi ülevaate ühingust ja selle tegevusest; mul endal tekkis lõpuks küll arusaam, mis asju need mehed seal ajasid. 

***