Sattus kevadel 2023 silma alla EW-aegne foto arhiivis (ERAF.9613.1.98.1), kus alla kirjutet "30.V 1937" ja arhiivis pildiallkiri "Paide Poeglaste Reaalgümnaasiumi kokkutulek." Et nimekirjas oli ära mainitud ka insener Lugus, kelle tundsin ära seetõttu, et tean ta nime kunagi Pariisis õppinud eestlaste hulgast, siis tekkis huvi vaadata, kuidas ülejäänud ontlikes ülikondades vennikeste elulood pärast kokkutulekut edasi kerisid. Keerulise perioodini oli aega jäänud veel mõned aastad. Mitte kõik ei elanud sõjaaega üle ning mitte keegi neist ei näinud uut vabadust.
I reas vasakult paremale: 1. Jüri Ots; 2. Karl Kärdi; 3. Elmar Vau; 4. Hans/Ants Nurklik; 5. Villem Vetre/Wetter; 6. Voldemar Üprus; 7. Johannes Hirv/Hirsch; 8. Oskar Aksel; 9. Jüri Haldre/Grünthal; 10. Richard Indreko; 11. Jaan (Heinrich?) Kloren; 12. Martin Ots.
II reas vasakult paremale: 1. ??? ; 2. Johannes Josia; 3. Voldemar Silm; 4. Artur Vask; 5. Konrad Theodor Liivrand/Liidlein; 6. Ilmar Ant; 7. August Valvet/Valkenklau; 8. Albert Mölter; 9. Rein Tõniste/Alexander Wunder; 10. Artur Mägi; 11. Johannes Tagobert; 12. Bernhard Sihv.
III reas vasakult paremale: 1. Ervin Järvisto/Rinderberg; 2. Alfred Eslas; 3. Arnold Kikk; 4. Peeter Koll; 5. Peeter Käär; 6. Rein Liiv/Reinhold Wilhelm Liiv; 7. Arnold Leopold Riikpere/Rikberg; 8. Otto Igalaan/Indermitte; 9. Kristjan Meikop; 10. Martin Saks; 11. Hugo Vihalem; 12. Paul Rõõmussaar; 13. Oskar Pihlak; 14. Kaarel Epmann; 15. Johannes Lugus.
Foto on sattunud arhiivi väidetavalt endisaegse õigusteadlase Artur Mägi isiklikust kogust ja meeste nimede taha on seetõttu enamasti kirjutatud "Artur Mägi klassikaaslane". Ma natuke julgen kahelda, kas kõik vilistlased ikka just ühessamas klassis käisid, sest sünniaastate vahemik on 1895-1905, seega on ehk siiski tegu mitme eri lennuga, kes koos kogunesid?
Minu kunagine klassivend Rainer Eidemiller on Paide Gümnaasiumi ajaloo kohta uurinud välja, et Paide Poeglaste Reaalgümnaasiumiks sai 1918. aastal hoone praeguse aadressiga Paide, Tallinna tn 60 (enne tules hävinemist kunagine KEA keskus Paides), kus siis kuni 1918 asunud tsaariajale kohaselt venekeelne Paide 4-klassiline kõrgem algkool, mis veelgi varem, kuni 1912, olnud kaheklassiline linnakool poeglastele. Nii et see ei olnud teps mitte see uhke koolihoone Posti tänaval, nagu paljud ekslikult võivad arvata. Raineri kirjutis on leitav digist saidilt visitjarva.ee.
Selgub, et register.muinas.ee annab veelgi täpsemat infot konkreetse hoone kohta:
"Väikelinna koolihoone, kus on paiknenud mitmed piirkonna ajaloos tähtsust omavad õppeasutused. Endisest koolihoonest on säilinud ainult kivist sokliosa, hoone ülejäänud maht on tulekahjus hävinud (2018).
Ajalugu: Hoone seinal oleva raidkivi dateeringu põhjal on hoone ehitatud 1869. aastal. Maja kuulus Paide kaupmehele Peter Wilhelm Hoffmannile. Tema lesk müüs hoone 1902. aastal Paide linnavalitsusele, misjärel hakati hoonet kasutama koolimajana. Endises Hoffmanni villas alustas 1902. aastal tegevust Paide tütarlastekool, millest 7 aastat hiljem [s.o. 1909] kasvas välja Järvamaa esimene gümnaasium. 1. septembril 1909. aastal muudeti senine tütarlastekool Paide Tütarlaste Gümnaasiumiks, mis 1910. aastal kolis vastvalminud koolihoonesse Posti tänaval. Endine Hoffmanni villa anti poeglaste linnakooli kasutusse, millest edaspidi arenes Poeglaste Reaalgümnaasium. 1. novembril 1924. a asutati Järva maakonna ja Paide linna Puu- ja Rauatöökool, mis alustas tegevust Tallinna tänaval endise poeglaste gümnaasiumi hoones. Tallinna 60 hoone soklikorrusel olid sisse seatud metalliosakonna õpperuumid ning tööstuskoolil oli ka oma jõujaam, mis andis koolile elektrienergiat. Teisel korrusel paiknesid klassiruumid ja puutöökoda. Saaliks kasutati teise korruse keskel olevat suuremat ruumi. 1927. aastal sai kooli uueks nimeks Paide Tööstuskool."
Samas veidi altpoolt võib lugeda, et 1904-1924 asus hoones lisaks koolile ka muuseum. Kohalikele on hästi teada, et 1904 asutati kohalike asjaarmastajate maamõisnike toetusel ja ärksamate linnakodanike poolt Järvamaa Muinasasjade Alalhoidmise Selts, mis hiljem kasvas välja Järvamaa Muuseumiks, mis nüüdsel ajal on ilmselt juba millekski muuks ümber organiseeritud, ei viitsi praegu kontrollida, mis nime see täpsemalt kannab nüüdisajal. Magistrer Brasche kuulus apteek oli miski, millega kõik paidelased olid tuttavad. Nimelt annetanud Brasche tollelesamale koolimuuseumile vana apteegi sisustuse, mis toimetatud kõnealuse koolihoone soklikorrusel asunud võlvitud ruumidesse. 1924 koliti muuseum uutesse ruumidesse koolimaja I korrusele Tallinna tn 18, ilmselt oli siis ruume vaja puu- ja rauatöökooli jaoks.
Hoffmanni villa tagakülg 1884, foto olla pärit kellegi Aldo Tamme erakogust. Pilt siin screenshot'ina mõistagi pärit register.muinas.ee saidilt. Seal on fotosid rohkem, ka hoone sellisest kujust, nagu mina seda veel mäletan.
(Mind ausalt öeldes endiselt vihastab see vanade fotode kogumine "erakogudesse", vesimärgistamine ja muu taoline eneseupitamine. Kõik rahaks! Ma saan aru, kui tegu oleks fotograafiga, kes on ise pildi teinud. Aga selline mõnevõrra upsakas kemplemine, mis tänapäeval nende vanade fotode ümber käib, ei ole väärikas, no andke andeks, tõesti, pfff ...)
Arhiivist võib muuseas leida Brasche apteegist Jaan Eelnurme foto aastast 1912, eelpool nimetet villas asunud muuseumitoast (foto viide EFA.208.6.844):
Seega tänaseks päevaks, kui ma siit nüüd kõigest õigesti aru sain, on endisest poeglaste reaalgümnaasiumihoonest järel vaid vundament, põleng oli vist 2016, millest mul on vaid hägus mälestus, sest olin siis juba tagasi Tallinnas.
***
Tagasi fotol jäädvustatud meeste juurde. Uurisin ajapuudusel kaunis põgusalt, mis lugupeetud vilistlastest edasi sai, keda kõnetab, saab alati edasi uurida. Mõne mehe kohta oli materjali suht kiiresti leida, osa meestest tuli kauem aega paika klapitada. Ei välista ka vigu, nendest võib mulle alati teada anda meilitsi, aadress on avalehel ülal paremas nurgas.
I rea mehed vasakult paremale:
1. Jüri Ots (1900-1993) võiks olla rea teises otsas istuva Martin Otsa noorem vend? Kui nii, siis õppis Jüri Tartu Ülikoolis tsiviilõigust ja kirjas on seegi, et ta oli 1960ndatel aeroionisatsiooni vaneminsener. Maetud on ta Suure-Jaani kalmistule, aga ülejäänud elu kohta kuigi palju leida just pole. Naist, tundub, (Geni järgi otsustades), et polnud, lapsi ka mitte. Samas võimalik, et pole lihtsalt kirjas, või said sõja ajal surma.
2. Karl Kärdi (1905-1970) elas sõja üle ja suri novembris 1970 Tartus, operatsioonil narkoosist mitte enam ärgates. Karl oli abielus Elsaga (1927-2020, Tartumaalt Mäksa vallast) ja tal oli vähemasti kaks last. Kärdi on maetud Geni järgi Tartu Ropka-Tamme kalmistule. Selle kohta, millega ta elu jooksul tegeles, ei leidnud eriti midagi. Õppis Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas, säilinud foto EAA.1767.1.925.2:
3. Elmar Vau (1903-1968), Tartu Ülikooli veterinaariaprofessor, Loomaarstide Koja liige, 1956-61 EPA veterinaariateaduskonna dekaan. Foto: 495.7.6539.1.1.
4. Hans/Hants/Ants Nurklik (1904-1990 Toronto), pärit Võhmutalt, abikaasa Olga, diplomeeritud geofüüsik, meteoroloog-sünoptik. Matriklikaustast EAA.2100.1.10280: lõpetas gümnaasiumi 1924, lõputunnistusel saksa keel, joonestamine, laulmine, võimlemine rahuldavad, ülejäänud tulemused "head"; astus Tartu Ülikooli matemaatika-loodusteaduskonda, matrikli nr 5675. Lõpetas ülikooli diplomiga geofüüsika alal 14.02.1930. 1931 esitas Nurklik ülikoolile magistritöö "Udu Läänemerel", kaustas säilinud arvustus 20.05.31. Nurklik uuris veeauru küllastumisprotsesse õhkkonnas Läänemere piirkonnas (kasutades Läti, Saksa, Soome, Rootsi ja Vene vaatlusjaamade andmeid.) Arvustaja K. Frisch on üldjoontes rahul ja peab esitatud magistritöö alusel Nurklikku mag. geophys. kraadi vääriliseks. 21. mail 1931 on Ants Nurklikule väljastatud tõend mag. geophys. kraadi kohta.
Foto EAA.2100.1.10280:
5. Villem Vetre/Wetter (1900-1942,) lasti maha Sosva vangilaagris; nimemuutus 1939 (ERA.5201.2.122459). Väätsa valla abisekretär, Kaitseliidu kohaliku kompanii pealik ja kohaliku tuletõrjeüksuse pealik. Naine Maria küüditati, kaks last kolmest surid asumisel. (Geni) Muid fotosid praegu ei leidnud kui see hägus kujutis, mis kokkutuleku fotol.
6. Voldemar Üprus (1902-1956), Jaagu poeg, sündinud Vana-Suislepa vallas, arst ja neuroloog; uuris lastehalvatustõbe. Lõpetas Tartu Ülikooli arstiteaduskonna cum laude 1933, cand med 1947.
Oli abielus, abikaasa oli Londonis sündinud Eileen Üprus, paaril oli vähemalt kolm last. Ülikooli ajal detsembris 1927 võitis esimese auhinna üliõpilastööde hulgas, uurides eksperimentaalselt "südamewahendite toimet südameglükogeenisse", esimese auhinna 1928 tööga, mis uuris "eksperimentaalselt ja koolnumaterjalil intravitaalselt sisseviidud alkoholi lammutumist kehas post mortem".
Säilinud arstivanne 1933 veebruarist:
Foto pärit gümnaasiumi lõputunnistuselt (kõik tulemused "head") matriklikaustast EAA.2100.1.18790:
7. Johannes Hirv/Hirsch (1900-1953), skulptor ja kunstiõpetaja. Vanematekodu Järvamaal Koigi vallas Sõrandus, lõpetas Paide Poeglaste Reaalgümnaasiumi 1924, õppis 1924-27 Kõrgemas Kunstikoolis Vabbe juures maalimist ja Starkopfi juures skulptuuri. Lõpetas skulptuuriala 1931. Oli kunstiinstituudis õppejõud ja Kunstnikue Liidu liige. Suri haiguse tõttu. Fotol oleva skulptuuri peaks igaüks ise ära tundma, see on ka tema töö. Foto ERA.204.0.4349, fotograaf Samussenko. Teine skulptor fotol on muide Hirve/Hirschi koolivend Paide päevilt Martin Saks, kellest juttu allpool.
8. Oskar Aksel (1904-1941), lõpetas Lennukooli sõjaväelendurina 1930 ja oli hiljem metsavend, viimane auaste kapten (Ohvitseride andmebaas); langes luureülesande ajal, proovides Erna grupi meestega ühendust saada. Maetud Sõjaväekalmistule (Geni). Foto Tartu Ülikooli matriklilt EAA.2100.1.159.6. Abielus, vähemalt kaks last.
9. Jüri Haldre/Grünthal (1896-1949), arst, dr med 1931, professor ja röntgenoloog. Vanematekodu Koigi vallas Järvamaal. Sõjaväearst-reservist al 1925. Tervishoiuministeeriumi pearöntgenoloog. Suri Tartus 1949. Foto: EAA:2100.1.2506.12.
10. Richard Indreko (1900-1961 Stockholm). Ajaloolane ja arheoloog, mag phil 1932. Lõpetas ülikooli cum laude. Alates 1933 Tartu Ülikooli õppejõud. 1943 põgenes Soome, aasta hiljem liikus edasi Rootsi, kuhu jäigi elama. Foto matriklilt EAA.2100.1.3241.5.
11. Jaan (Heinrich?) Kloren (1902-?). Teada on, et õppis Tartu Ülikoolis, säilinud matriklifoto EAA.2100.1.5417.8 allpool, aga mida ta seal õppis või mis temast edasi sai, ei leidnudki. Genist võib lugeda, et esimene abielu oli Tallinnas 1927, naine suri juunis 1935; poeg sündis 1928. Genis on kirjas veel kaks kooselu, abielust Benitaga oli Jaanil lisaks ka tütar. Foto EAA.2100.1.5417.8
12. ja viimane esireas Martin Ots (1895-1975 Göteborg), Eesti vaimulik. TÜ usuteaduskond 1934, Lüganusel õpetaja. Põgenes 1944 Rootsi. Maetud Lundi (Geni). Foto EAA.1767.1.1334.4.
II rida vasakult:
1. See mees on seni veel arhiivis tuvastamata?
2. Johannes Josia (1902-1986). Pärit Türi-Allikult. Õppis Tartu Ülikoolis kaubandust, oli EW reservohvitser, lipnik; hiljem Omakaitses (Ohvitseride andmebaas). Abielus, kaks poega. Arreteeriti, saadeti Siberisse vangilaagrisse, vabanes 1957. Maetud Rahumäele.
Foto EAA.2100.1.3681.13.
3. Voldemar Silm (1904 Türi - 1942?). Mitte midagi ei leidnud selle kodaniku kohta. Ajaliselt nagu klapiks eluaastad, aga kindel pole; maetud Nissi kalmistule. Kui see on õige kodanik, siis oli abielus, poeg sündinud märtsis 1936. Naine on surnud 1981 ja maetud samuti Nissi kalmistule, mis pojast sai, ei leia. Kas Silm lasti samuti maha? Midagi tublit pidi ta siis ju olema saavutanud? Peab veel ringi vaatama. Arhiivis on Tartus ERAF.130SM.1.3200, kust saaks natuke ehk aimu, mis temaga täpselt juhtus ja miks, aga sellele ma ligi ei pääse paraku.
4. Artur Vask/Wask (1903-1977), Türi-Allikult, loomakasvatusteadlane, põllumajanduskandidaat, veterinaariainstituudi teadusdirektor 1956-65. Abielus, vähemalt kaks last. Õppis Tartu Ülikoolis agronoomiat ja metsandust, lõpetas agronoomia 1931; cand agr 1949 (Geni). Foto EFA.263.0.38818 aastast 1964, foto Kaljo Raud.
5. Konrad Theodor Liidlein/Kondrat Liivrand (1902-1942), Esnast, viimane(?) foto näikse olema aprillist 1941, Arnold Ehapalu fotoateljeest Tartus; foto all on surmadaatumiks antud 19.08.1942. Foto on pärit Sõjavägede Staabi arhiivist, seega vaatasin ohvitseride andmebaasi ka. Sealt selgus, et härra oli EW suurtükiväe ohvitser lipniku auastmes alates 1926, nimemuutus Konrad Theodor Liidlein > Kondrat Liivrand jaanuaris 1935, arreteeriti 14.06.1941, surm Sevurallagis 19.08.1942.
Et laps Milvi (snd 1932) on Geni järgi surnud 9-aastaselt 1942 (aprillis), võiks aimata pere küüditamist ja Siberit? Üks tütar oli peres veel. Naine Erna (Friedrichsen?) on vintsutused üle elanud, aastal 1965 on ta olnud 60 aastat vana Esnas, Peetris. Küüditati pere ilmselt Rutikvere vallast. Foto ERA.495.7.2767.1.1.
6. Ilmar Ant (1901-1964 Järvamaal), sündinud Paides, 1927. aastast EW suurtükiväe ohvitser lipniku auastmes, arreteeriti 28.10.1944, suri Paides mais 1964 (Ohvitseride andmebaas). Maetud Reopalu kalmistule. Vend Evald Ant oli ratsaväelane, vabadusrist II/3; tema suri 1975, maetud samuti Reopalu kalmistule. Ilmaril perekonda ei leidnud, või siis pole kirjas. Lõpetas gümnaasiumi 1923, õppis Tartu Ülikoolis õigusteadust 1923-25, matrikli nr 4010. Matriklidokumendis märge: Ametnik. II MS ajal Omakaitses. 1944 arreteeriti Paides, mõisteti 15 aastaks vangi + 5 aastaks asumisele (Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944). Foto: EAA.2100.1.480.7:
7. August Walkenklau/Valvet (al 1935, 1900-1947?, suri vangistuses). Pärit Säreverest, majanduskõrgharidus, tehnikaülikooli esimene majandusdirektor alates 1936, arreteeriti märtsis 1945 Tallinnas Pääskülas, üritas paadiga Soome pääseda, kuid tabati, 10 aastat vangistust pluss 5 aastat asumist, suri vangistuses. Genis surma-aastat pole antud, Estopeedias on surmadaatumiks antud 1947? Foto: Genist
8. Albert Mölter (1899-1981 New Jersey, USA). Põhiosa infost Genist: USAs nimekuju Moelter. Võttis osa Vabadussõjast, gümnaasiumi lõpetas 1922. Eestis oli Kärdlas algkooli õpetaja 1922-24, notariaadi ametnik ja hiljem selle juht 1924-29, sealt edasi oli Võru-Petseri kinnistusjaoskonna sekretär. Jalgpalliklubi "Ilmarine" üks asutajaid. Tartu Ülikoolis õppis meditsiini 22-23, seejärel juurat 23-29, ei lõpetanud ning lõpuks juurat 34-37, viimasel korral lõpetas diplomiga. Perekond USA-s alates 1950, peres oli kaks poega Ain ja Ivo, need on nüüdseks samuti surnud, maetud USA-s. Foto matriklilt: EAA.2100.1.9808.3
9. Aleksander Vunder/Rein Tõniste al 1935, (1899-1959). Müüslerist, isa Jüri Wunder (snd Müüsleris 1855). Kah üks neist, kelle elukäigu kohta suurt midagi ei leidnud praegu. Gümnaasiumi lõpetas 1922, füüsika-keemia-maateadus-võimlemine: hinded head, ülejäänud rahuldavad, suundus õppima Tartu Ülikooli õigusteaduskonda (matriklidokumendid EAA.2100.1.18625). Tundub, et õpingud said otsa 1924 rahapuudusel, ja siis uuesti 1927 kevadel ning ülikool jäi lõpetamata, 1928 on Vunder elanud Tallinnas Jõe 32-1. Mis temast edasi sai? 1937 on ta igatahes kokkutulekul Paides. Õde Katharina Weber suri 1997 Hamburgis. Haudi järgi maetud Metsakalmistule aprillis 1959, samasse on 1990 maetud ka tema elukaaslane Erna Alton, lapsi ei paista. Foto matriklilt EAA.2100.1.18625, teise foto kaustast tõstsin koos viitega Genisse.
10. Artur Mägi (1904-1981 Uppsala, Rootsi), õigusteadlane. Pärit Rammast Väinjärve vallast, isa koolmeister. Lõpetas gümnaasiumi 1923, õppis TÜ-s 1923-29, lõpetas cum laude, juuramagister, TÜ õppejõud, ajakirja "Õigus" tegevtoimetaja, Rahvuskogu peasekretär. Mobiliseeriti Punaarmeesse, pääses "Eestirannalt" Pranglile ja sealt tagasi koju, 1944 põgenes abikaasaga Rootsi. (Geni) Fotol koos Pätsiga; väidetavalt riiginõukogu liikme ametivannet andmas, EAA.2111.1.13222.12
11. Johannes Tagobert (1902-1999), maetud Viljandi Metsakalmistule. Lõpetas gümnaasiumi 1924, EW suurtükiväeohvitser lipniku auastmes al 1927, 1928 oli Sõjaväe Ühendatud Õppeasutuste Sõjakooli jalaväekursuse aspirant. 1930 viibis 5. suurtükiväegrupis õppustel (Ohvitseride andmebaas). Pärit oli Säreverest, väidetavalt pidas talu, riigirentnik. Genis kirjas ka, et oli Paides politseinik? Foto: EFA.73.A.336.290
12. Bernhard Sihv (Sihw) (1900-1957), pärit Pilistvere khk Kõo vallast. Maetud Viljandi vanale kalmistule. Abikaasa Olga Marie oli käsitööline, lapsi ei näe. Lõpetas gümnaasiumi juunis 1924, tunnistus säilinud EAA.2100.1.14533, hinded kõik rahuldavad, v. a. laulmine hea :) Astus Tartu Ülikooli juba 1924 (matrikkel 5596, EAA.2100.1.14533), kuid lõpetas alles 1933 Tartu Ülikooli õigusteaduskonna (Postimees 05.04.1933). Abiellus 40-aastasena, ning siis oli Bernhardi elukutseks märgitud riigiteenija (Sakala 17.08.1940). Riigi Teatajast võis lugeda (26.10.1937), et alates 29. septembrist 1937 oli Sihv nimetatud Viljandi 1. jaoskonnakohtuniku sekretäriks, kandideeris kohtuametisse. Foto TÜ matriklikaustast EAA.2100.1.14533:
III rida vasakult:
1. Ervin Järvisto (enne 1926 Erwin Rinderberg) (1901-1989), sündinud Karinul, maetud Koeru. Alates 1926 Järvisto, nimemuutus koos õe Hertaga (snd 1905) juba kümmekond aastat enne seda, kui nimesid massiliselt muudeti? Huvitav. Lõpetas gümnaasiumi 1924, hinded enamasti rahuldavad, v.a. inglise keel, vene keel ja laulmine, mis olid tunnistusel "head". Õppis TÜ filosoofiateaduskonnas 1924-28 (suundus kaitseväkke, kas lõpetas?), ülikooli matrikkel nr 5860, foto pärit EAA.2100.1.3910.9:
2. Alfred Eslas (1904-1972 USA) Pärit Laupalt, lõpetas gümnaasiumi juunis 1924, lõputunnistusel joonistamine/joonestamine ja võimlemine rahuldavad, ülejäänud tulemused "head"; suundus õppima Tartu Ülikooli õigusteaduskonna majandusteaduse osakonda, matrikli nr 5217 (EAA.2100.1.1839.11), lõpetas ülikooli 1930. Abielus. Ameerikasse 1950.
Foto EAA.2100.1.1839.11
3. Arnold Kikk (märts 1903 - juuni 1985 Inglismaa?) Pärit Kareda vallast, tegi sporti, Eesti Spordileht 12.04.1930 mainib Kikk Arnoldi II kohta algajate tõstmisel poolraskekaalus kuni 82.5 kilo; töötas Paide Tarvitajate Ühisuses "Iva", lõpetas töö kõrvalt kutsetunnistusega ärijuhtide kursuse 1939 (Ühistegelised Uudised nr 7, 17.02.1939). Huvitaval kombel annab Järva Teataja nr 23, 24.02.1942 hukkunute nimekirjas nii Evald Kikki kui ka Arnold Kikki nime. Samas on mul märkmetes kirjas, et Kikk suri Inglismaal Corbys juunis 1985 (allikas Estniska Dagbladet 10.07.1985). Segane värk. Pilti ei leidnud, Genis ei ole, perekonnast ei tea midagi.
4. Peeter Koll. (1902-?) Veel üks kodanik, kelle kohta on minimaalselt infot leida. Matriklikaustast leidsin, et oli pärit Mäo valla elanikkude nimekirjast, Koll Tõnise poeg. Aga dokumentides on sünnikohaks antud hoopis Imavere vald Pilistvere khk. Gümnaasiumi lõputunnistus on kodanikul miskipärast ärakiri 2. septembrist 1924, erinevalt teistest, kes lõpetasid juunis. Väidetavalt oli originaalil tempel puudu ja kool pidi selle Tartusse järele saatma. Hmmm...? Järeleksamid vmt? Igatahes on ta proovinud Tartu Ülikooli saada, matrikkel 5578, õigusteaduskond. Õige gümnaasiumi lõputunnistus on siiski ka kausta vahel. (EAA.2100.1.5536) Vene keel ja laulmine on hea, ülejäänud hinded rahuldavad. Septembris 1927 on aga Koll palunud dekaani end õigusteaduskonnast viia üle põllumajandusteaduskonda. 1927. aastast on kaustas kiri, kus Koll tahaks tagasi õigusteaduskonda, kust ta "äärmistel rasketel majanduslistel põhjustel" 1926 oli sunnitud välja astuma. Mis seal iganes ka toimus, Kolli ladina keele eksamilehele 23. mail 1927 ilmus siiski napp märge "mitteilmunud". 1930 on Koll ise "ajutiseks" eksmati-avalduse kirjutanud, põhjuseks taas majanduslikud raskused. 1932 tahab ta jälle tagasi, kuid "põllumajandusteaduskonda" ja kirjutab lõppu: "Õppimise olin sunnitud katkestama vanemate surma, raske majanduslise seisukorra ja haiguse tõttu." 1934 palub ta end taas eksmatrikuleerida, ja sellega kaust lõppeski. Oijah, no pole kerge see eluke. Fotot kaustas kahjuks polnud, mujalt ka ei leidnud. Vähemasti 1939 oli mees endiselt elus ja kokkutulekul.
5. Peeter Käär (?) Selle vennaga on ka kaunis keeruline, samanimelisi on kahjuks palju. Üks Peeter Käär on maetud 1968 Reopalu kalmistule, aga sünniaega pole kirjas, seega ei saa 100% kindel olla. Keegi Peeter Käär on olnud 1943 õppejõuks Vodja Tööjuhatajate- ja aianduskoolis (Järva Teataja 18.11.1943), kas see oli just kokkutulekul käinud Käär, on kaunis raske arvata.
6. Reinhold Wilhelm Liiv / Rein Liiv (1902-1982) Pärit Türi-Allikult, oli 1926 Sõjakooli aspirant, EW aegne ohvitser lipniku auastmes alates 1926, nimemuutus jaanuaris 1939 (Ohvitseride andmebaas). Geni järgi oli tal kaksikõde Salme Marie ning lisaks veel kaks venda. Reinu esimene naine Helmi (snd 1904 Pukspuu) suri 1936, seega mõni aasta enne kokkutulekut, paaril oli vähemalt üks laps; ja hiljem Liiv abiellus teist korda, see proua (Linda) suri aastal 2005. Mõlemad prouad ja Rein ise on Rahumäele maetud. Millega Rein pärast Sõjakooli edasi tegeles? Teadmistes selle põlvkonna kohta on ilmselgelt suured tühimikud. Foto EFA.73.A.341.46
7. Arnold Leopold Riikpere, sündides Rikberg (nimevahetus koos abikaasaga 1935, ERA.5201.2.10656; 1902-1990). Rikberg sündis Paides ja on maetud Liiva kalmistule Tallinnas, isa Juhan oli pärit Geni järgi Tarbjalt ning ema Kirna kandist. Peres kasvas neli poissi, kellest Karl Johannes suri 1938 Austraalias, Voldemar Oskar juba 1894 lapsena Paides, ka vend Aleksandri kohta pole palju leida.
Arnold igatahes lõpetas gümnaasiumi Paides juunis 1923 ja siirdus edasi Tartu Ülikooli õigusteaduskonda majandusosakonda (EAA.2100.1.13293), Eslas mäletatavasti suundus samasse osakonda aasta hiljem. Gümnaasiumitunnistusel on ühiskonnaõpetuses, loogikas, inglise, vene ja ladina keeles, laulmises ja võimlemises tulemused "head", ülejäänud ained rahuldavad. Ülikooli lõpetas aastal 1933. Dokumendid saadetud Tallinna, Soo 27. 1946. aastal on Riikpere pöördunud ülikooli poole ja palunud väljastada kooli lõpetamise kohta tunnistuse, mis "sõjaajal on kaduma läinud". Juulis 1946 on Riikpere teenimas "Punaarmees ohvitserina" ja paber olla vajalik demobiliseerimisel. Vastuseks saab Arnold ärakirja ajutisest tunnistusest ja teadmise, et "diplomite väljaandmist veel ei teostata". Kas ta oma diplomi kätte sai, kaustast ei selgu.
Ohvitseride andmebaasist selgub, et Rikberg oli suurtükiväe ohvitser lipniku auastmes, 1928 Sõjakooli patareikursuse aspirant (EFA.73.A.336.239), õppustel tegevteenistuses 1930. Riikpere suri 1990 Tallinnas. Riikpere proua Valve oli sündinud 1913, suri 2008 ja on samuti maetud Rahumäele. Foto matriklidokumentidest EAA.2100.1.13293.
8. Otto Igalaan (Indermitte, 1901- aprill 1990), Gustavi poeg, pärit Takksaarelt (Türi), matriklidokumentides on küll kirjas, et sündis "Seinapallos"; abikaasa Erika (Denissen, Backmann), vähemalt kaks last. Matriklidokumentide mapis (EAA.2100.1.3240) leiab järgmist: Otto lõpetas gümnaasiumi 1922 ning tegi avalduse Tartu Ülikooli põllumajandusteaduskonda metsandusosakonda. Avalduse pöördel on mitmeid eksmati-immati templeid, in and out kuni 1935, ja järgmisel lehel on avaldus ka õigusteaduskonda kaubandusosakonda astumiseks, samal aastal, 1922. Hiljem selgus, et ta palus end siiski õigusteaduskonnast metsandusse üle viia., siis sedapidi Gümnaasiumis õppis 1918-22 ja lõpetas selle heade tulemustega, mitte ühtegi rahuldavat. Hea peaga poiss seega. 1929. aastast on avaldus, millest avaldub, et ta õppis ülikoolis 1922-28, kuid pidi siis majanduslikel põhjustel pooleli jätma, 1929 palub end tagasi võtta, matrikli nr 3551. Sarnane avaldus on 1930./31. aastast, 1933. aastast, 1935. aastast. Ajad olid mõistagi keerulised, selge see. Veel 1935 on ta palunud võimaldada õppemaksu kuu aega hiljem maksta, kuid et avaldus ise on esitatud hilinemisega, on ülikool otsustanud jätta selle rahuldamata; see on üksiti ka kausta viimane lehekülg, tundub, et ülikool jäi siiski lõpetamata, kahjuks. Võimalik, et prioriteedid olid teised, elu on ju igaühel erinev. Edasise saatuse suhtes puudub ka selgus, tuleks sügavamalt kaevata, praegu pole selleks aega. Nimevahetuse kohta on säilinud dokumendid 1936. aasta sügisest (ERA.5201.2.93149), seal on mainitud tütar Maimut; perekonna tekkimine võis olla üks majanduslike raskuste põhjuseid. Maimu on hiljem kandnud nime Kramarenko ja tal on olnud vend Eerik Igalaan, kes, kui ma õigesti mäletan, õppis miskises spordikoolis korvpalli u. 1950ndatel. Igatahes oli Otto Igalaan/Indermitte kokkutulekul 1937, mis temast edasi sai, on veidi hämar. Haudi ei anna midagi, kas põgenes välismaale? Või saadeti Siberisse? Siis kuhu? Ja kuhu maetud? Foto EAA.2100.1.3240:
9. Kristjan Meikop (1901-1987 Stockholm), Indreku/Hindriku poeg, pärit Pätsaverest Koigi vallast Järvamaal. Lõpetas Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna cum laude 1932; oli Taavet/David Bergmanni asutatud fondi/sihtasutuse stipendiaat (EAA.2105.1.562); fond oli mõeldud nende eesti soost õpilaste toetamiseks, kes pärast gümnaasiumi edasi õppisid, aegade jooksul toetati fondist ca 800 õpilast (Vikipeedia, vt Bergmanni abiraha). Meikopi nimi tuleb välja veel kahest säilikust, ERA.1108.10.988 (Haridusministeerium) ja EAA.2100.5.489 (Meikop, Kristjan, "Aruanne pedagoogilisest tegevusest", 1935), millest võiks järeldada, et Meikop jätkas õpetajana. TLÜAR (väliseesti isikud, isik.tlulib.ee) kinnitab kahtlusi, tõesti on erialaks antud Meikopile "õpetaja, haridustegelane, keeletoimetaja, toimetaja"; rootsis on ta tegev olnud kirjastuses "Orto", Stockholmi Eesti Gümnaasiumis, Gimo Rahvaülikoolis, Stockholmi Ülikoolis. Eestist on põgenenud 1944 ja suundunud Rootsi. Geni järgi oli abielus, kaks poega. Foto Fotisest, EFA.100.A.8.25 aastast 1925:
10. Martin Saks (1902-1962 Tallinn), skulptor ja maalikunstnik, skulptuurikateedri juhataja, sündinud Imaveres, isa Mart Eistverest. Saks on maetud Metsakalmistule; oli abielus, vähemalt kaks last, üks neist klaasikunstnik Vilja Volens. Pärast gümnaasiumi lõpetas Kõrgema Kunstikooli Pallas 1934. Tema kohta on internetis suhteliselt palju materjali leida. Foto: Genist
11. Hugo Vihalem (1903-1970), Johannese poeg, tema isa oli lõpetanud Kuuda õpetajate seminari, töötas õpetaja, vallakirjutaja ja notarina, sealhulgas notar Paides kuni 1930 (s.t. surmani), isa maetud Paide Reopalu kalmistule (Geni). 1922 elas Paide Tallinna tn 20. Isa oli kaks korda abielus, Hugo ema Adele Wilhelmine suri 1914. Hugo lõpetas gümnaasiumi 1922, hinded olid head, v.a. joonistamine, ilukiri, võimlemine rahuldavad, ja õppis Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas 1922-26, märge lõpetamise kohta diplomiga cum laude 1926, matrikli nr 3437. Juriskonsult, arreteeriti 1953 ja anti 25 aastat "koostöö eest Saksa salateenistusega" ja "keelatud kirjanduse hoidmise eest". Vabanes 1956. Suri 1970, maetud Pärnamäe kalmistule (Geni). Abielus, vähemalt kolm last, poeg Andres Vihalem oli teleajakirjanik ETVs. Foto Fotisest EAA.2100.1.18241.32, arvatavalt aastast 1922.
13. Oskar Pihlak (1901-1968 Tallinn, vähk), arst. Isa Toomas, pärit Lõõlast. Gümnaasiumi lõpetas 1922, Tartu Ülikooli arstiteaduskonna 1928, matrikli nr 3418. Huvitav on matriklidokumentides näiteks see, et ta on palunud end õppemaksust vabastada, ja ühes dokumentidest on üles loetletud tollased kulud õppimisele: 2500 marka + praktiliste tööde maksud semestris, korter ca 6000 marka semestris, söök ca 8000 marka semestris, pluss lisakulud (riietus? raamatud?) 2000 marka semestris, on võtnud laenu 10 000 marka, millest ei jätku selgelt. Rahatrall jätkub ka järgmistel aastatel, kord toetust antakse, siis jälle mitte, samal ajal sooritab Pihlak järjepanu visalt eksameid. No ei olnud odav lõbu see õppimine tollal ka mitte, praegusest ajast rääkimata. 1928 märtsis lõpuks tunnistati Pihlak arstidiplomi vääriliseks. Foto gümnaasiumi lõputunnistuselt EAA.2100.1.11549
Säilinud on matriklikaustas EAA.2100.1.11549 ka Pihlaku arstitõotus/vanne märtsist 1928, mis on ju ka vaatamisväärsus omaette, kirsiks tordil Pihlaku allkiri:
Pihlaku abikaasa Johanna Pihlak (1903-1980) kandis kirjanikunime Irma Truupõld.
Lisaks eeltoodud nimedele olid õpetajate palgalehtedel 1921 mainitud veel sellised nimed nagu Hugo Schwalm, Andrei Tomberg, Anna Mangelson, August Roosileht, Elsa Tamberg, Algus Raag (Raak?), Andres Rõuk, Johannes Timson, Hans Mikas ja Arthur Arro. Kuratooriumi liikmetena on mainitud nimesid Tobro, Söödor, Venda, Paal, Uusna, Lugus. Lisaks on palgal olnud kooliarstina Dr Peeter Naaris, kooliteenijad Nansing v Namsing (Mihkel ja Miina), Martin Ots, M. Rents. Sügisel 1921 on palgalehel lisaks ka Woldemar Sild.
14. Kaarel/Karel/Karl Epmann (13.03.1902-1988), Johannese (snd 26.okt 1860) poeg, pärit Türi-Allikult, ristitud Oisul, samanimeline mees on maetud Paide Reopalu kalmistule. Ema Eeva, snd 03.02.1870 Pilistveres, neiupõlves Kuulmata?. Eri dokumentides on eesnime kuju erinev, ristimistunnistusel Karel, politseipaberites Karl, gümnaasiumitunnistusel ja matriklis Kaarel. Matriklikaust EAA.2100.1.1704 on võrreldes teistega kaunis kopsakas, 83 digiteeritud lehekülge: gümnaasiumi lõpetas 1922, tunnistusel eesti keel, ajalugu, saksa keel, ladina keel, joonistamine rahuldavad, ülejäänud tulemused head, reaalainetes tugev. 1922 võeti Epmann vastu Tartu Ülikooli õigustaduskonda kaubandusosakonda. Kaubandusosakonnast, "mille lõpetasin", palub Epmann end septembris 1926 üle viia õigusteaduskonda. Järgmine paber tõendab, et Epmann on lõpetanud Tartu Ülikooli majandusteaduskonna (mis näikse olema endine kaubandusosakond) cum laude 1926 ja et talle selline diplom tuleb väljastada, kuid et ta samal ajal jääb edasi õigusteaduskonna üliõpilaseks.
Samas tuleb välja, et juba alates II semestrist 1927 on Epmann omal soovil üliõpilaste nimekirjast välja arvatud. Edasi on kohemaid kohal sundaja teenistus kaitseväes kuni novembrini 1932, 2. suurtükiväe grupis patareis nr 5, auaste kapral, suurtükiväeohvitser. Üllataval kombel ohvitseride andmekogus teda pole kirjas üldse. 9. jaanuaril palub Epmann end tagasi ülikooli võtta.
Mais 1933 ta paberite järgi abielus veel pole, elukoht Tartus Lepiku tänav 9-4.
1935 teenib Epmann Tartu-Valga Kinnistusjaoskonnasekretäri juures ja palub dekaanilt võimalust ära teha rahvusvahelise õiguse eksam prof. Piip juures tavaeksamitest erineval ajal. Pärast seda on kaustas paber, mis kajastab õigusteaduskonnakogu otsust väljastada Karl Epmannile diplom õigusteaduskonna lõpetamise kohta oktoobris 1935. Vaat siis, kaks diplomit! Ka selle diplomi ärakiri on kaustas olemas:
Foto: EAA.2100.1.1704
Üllataval kombel midagi muud on tema kohta raske leida. Kus töötas? 1933. aasta avaldusel on kirjas, et dokumenti on vaja Kohtuministeeriumile. See juba ise võiks olla põhjuseks 1940ndatel repressioonide alla sattuda. Kas ta küüditati? Vangistati? Vend oleks nagu ära kustutatud; peale matriklikausta ja Haudi sissekande, et keegi Kaarel Epmann on Reopallu maetud. Asi vajaks lähemat uurimist. Kas on ehk järeltulijaid? Samale platsile on maetud keegi Hilda Holm, kes on Kaarelist veidi vanem ja on surnud ka veidi varem. Õde? Sugulane? Naine? Ei tea. Nii jääb praegu.
15. Viimane mees III reas on Johannes Lugus (1905-1943). Matriklikaustast EAA.2100.1.8149 leiab sellise info: sündinud Mõisakülas Abja vallas, pärit Sürgaverest, elukoht 1923 Paide raudteejaam (meh?), isa Jaak Lugus, (Halliste?) raudteejaama ülem ja ema Rosalie; gümnaasiumi lõpetas 1923, tunnistusel eesti keel, ajalugu, joonistamine, laulmine, võimlemine rahuldavad, ülejäänud hinded head; avaldus Tartu Ülikooli matemaatika-loodusteaduskonda aastast 1923. Septembrist üliõpilaste nimekirjas ja samal ajal nähtavasti tööl raudteevalitsuse all. Sooritatud ainete hulgas on nimetusi, mille peale iga keskmine humanitaar kukuks lihtsalt pikali, nagu diferentsiaal- ja integraalarvutus, kõrgem algebra, kujutav geomeetria, termodünaamika, taevamehaanika, astrofüüsika jmt huvitavused :) Astrofüüsikaga kõige paremini ei läinud, sest Lugus palub 1927 dekaanilt luba "non sufficit" eksam uuesti teha, "silmas pidades, et see uute õppekavade järele lubatud." Konkreetne vend, milleks pikka juttu :) Perlitz sellise võimaluse stud. math. Lugusele detsembris 1927 ka andis.
Jaanuari lõpus 1928 (pärast astrofüüsika sooritamist) otsustatakse Lugusele lõpudiplom välja anda. Lugus on sealtpeale paberitega matemaatik ja loodusteadlane. Kausta lõpus on Luguse avaldus, kus ta palub end ülikooli nimekirjadest mitte välja arvata, sest on otsustanud "omada keskkooli õpetaja kutset". Tõenäoliselt rahvaväe komisjoni mõjutusel siiski tunnistatakse Lugus ülikoolist lahkunuks. Vend Konstantin õppis Tartus arstiteaduskonnas, kuid tundub, et ei lõpetanud.
Taavet Bergmanni abiraha sihtasutuse kaustas on mainitud Johannes Lugust, kes õppis Pariisis 1930-1932 elektrotehnika ülikoolis (Ecole Superieure d'Electricite, loodi 1864; sellest seigast kirjutavad oma raamatus ka Raimo Pullat ja Tõnis Liibek (Auf der Suche nach der eigenen Alma Mater. Ingenieure und Architekten aus ..., lk 383) ja naasis pärast kolme aastat õpinguid sealt Eestisse elektriinseneri diplomiga. 1935 oli Lugusest saanud Narva elektrivõrgu ja veevärgi juhataja ning ta sõitis selles ametis koos linnaarhitekt Ottinguga 1937 Saksamaale, et Düsseldorfis, Essenis ja mujalgi moodsate veefiltreerimissüsteemidega tutvuda.
Kahjuks sai geniaalne Lugus 1943. aasta jaanuaris venelaste pommirünnakus surma. Sellest kirjutas omal ajal "Põhja Kodu" nr 10, 28.01.1943, lisades, et meest jäi leinama abikaasa kahe väikse lapsega:
Kõik. Tegelikult oli lõpetajaid kindlasti veelgi, ega siis kõik ei jõua alati kokkutulekule. Aga sellel konkreetsel fotol olid just sellised mehed ja nende lood. Arvestades, kui mitu meest fotol olid ülikooli lõpetanud cum laude ja kui mitu meest olid lihtsalt ülikooli lõpetanud, ning kui mitme mehe lugusid me lihtsalt enam ei tea, ei saa me ka kunagi enam teada, kui suur potentsiaal 1940ndate segaduses lõplikult kaduma läks.
***
Tegelikult siiski käisin pärast ülaltoodud foto uurimist ka arhiivis, et kooli ajaloo ja ka õpetajate kohta lisainfot leida. Uurisin läbi neli kausta: ERA.2424.1.120 (Järva Maakonnavalitsus; õpetajate palgalehed); ERA.1108.4.240 (kirjavahetus 1920-21); ERA.2424.1.76 (Järva mk haridusosakonna kirjavahetuskaust 1921 jaan - dets), ERA.2424.2.16 (Järva mk haridusosakonna kirjavahetuskaust 1924 jaan - dets).
Kaustast ERA.1108.4.240 leidsingi kooli ajaloo kohta väikseformaadilise lehekese, mille oli käsitsi kokku kirjutanud tollane koolijuhataja Johann Kana. Lühidalt oli seal kirjas, et Paide linnas oli aastakümneid asunud kreiskool, mis 1872. aasta seaduse järgi Vene linnakooliks muudeti, mis siis omakorda reorganiseeriti kõrgemaks algkooliks, ilmselt venekeelseks. 1917. aasta sügisel evakueeriti kool Venemaale. 1917./18. õppeaasta I poolel õnnestus "kohalikel seltskonnategelastel" eestikeelne kõrgem algkool käima panna. 1918./19. üritas Saksa okupatsioonivalitsus samades ruumides Tallinna tänaval Saksa "Mittelschulet" avada, kuid nende lahkumisel Järva maakonnavalitsus avas Paide Reaalgümnaasiumi, millena see "ka praegu töötab", s.o. aastal 1920. 1918./19. õppeaastal oli koolis viis klassikomplekti (I-V keskkooli klassid), 1919./20. õppeaastal olid olemas klassid II-VI, sest ruuminappusel I klassi vastu ei võetud, vaid olemasolev V läks edasi VI klassi.
Hoone kohta oli kaustas samuti infot aastast 1920: puidust hoone, 5 klassituba, 1 saal, garderoob, õpetajate tuba, 4 väiksemat ruumi õppevahendite ja raamatukogu jaoks ning keldrikorruse ruumid kasutamiseks. Hoones oli elekrtivalgus ja ahjuküte; koolimajas (või kõrvalhoones) elas lisaks ka kooliteenija, hiljem oli neid kaks. Õpetajate raamatukogus oli näiteks 14 eestikeelset, 73 venekeelset (ilmselt tsaariaegset), 16 saksakeelset teost; õpilaste raamatukogus on mainitud 499 eestikelset ja 742 venekeelset teost, saksakeelseid raamatuid õpilaste raamatukogus polnud. Väidetavalt oli eraldatud 6000 marka õppevahenditeks ja 4000 marka raamatukogule. Raamatukoguhoidjaks oli keegi õpetajatest, kellele maksti lisatasu. Õppekeeleks oli eesti keel ja õpilased eranditult eestlased, tundus nimekirjadest. Ära oli mainitud õppemaksu suurus poolaastas: II klassis - 120 marka, III ja IV klassis 140 marka, V ja VI klassis 150 marka. Koolipidajatena on kirja pandud Järva maakond, Paide linn ja eraasutused, viimaseks oli peamiselt kohalik kaubatarvitajate ühisus "Iva", kes oma kasumist teatud protsendi (ca 10 000 marka aastas või midagi sellist) kooli pidamiseks annetas. Linn toetas kooli 5000 margaga igal aastal, riik/maakond maksis õpetajate palgad suurusjärgus ca 130 000 marka, õppemaksu laekus poolaastas ca 14 500 - 17 150 marka. Aasta sissetulekuks on märgitud selles kaustas suurusjärk ca 243 000 marka, kulud (õpetajate palgad, korterid, muude ametimeeste palgad, nt kooliarst jmt; üürid, küte, valgustus, kantseleikaubad, remondikulud, erakorralised väljaminekud, kooliteenija palk jmt) on umbes sama suurusjärk, eks neil oli eelarveline asutus nagu kool on tänapäevalgi. Asukohana on mainitud kaks hoonet, üks Tallinna tänav 38, teine Tallinna tänav 34 (seda on nimetatud H. Vinbergi majaks?) Asutamise aeg on dokumentidel 29. november 1918, kool oli registreeritud avaliku koolina. Tänapäevases mõistes õpilaskodu koolil esialgu polnud, hilisemates märkmetes teistes kaustades on siiski aimu sellest, et osa õpilasi kaugemalt said mingites ruumides siiski ööbida.
Professionaalsest kretinismist aetuna uurisin kooli õpetajate kohta ka andmeid. 1920./21. õppeaastal on koolijuhatajana kirjas Johann Kana, kelle kohta on Fotises paar fotot säilinud ja kelle kohta leiab kaustast ERA.1108.4.240 (Järva mk haridusosakonna kirjavahetus 1920-21) järgmise info: sündinud 22. märtsil 1882, eestlane, EW kodanik. Õppis Eesti Aleksandrikoolis 2 klassi, Valga Õpetajate Seminaris 2 klassi; 1905 tegi Riias eksamikomisjoni ees kreiskooliõpetaja eksami matemaatikas; õppis internina Peterburi Löshafti kõrgematel kursustel 1906-1907; tegi 1910 Peterburi kooliõpetajate instituudis linnakooliõpetaja eksami. Oma aja kohta küllalt kõrgesti haritud härra seega. Enne Paidet oli ta õpetanud Valgas T. Grünbergi eraprogümnaasiumis 1906, Peterburi Jaani koguduse koolis 1906-1907, Peterburi Keiserliku Inimesearmastuse Seltsi kaubanduskoolis 1907-1909; Peterburis Jannsoni kaubanduskoolis 1909-1918; Vana-Vändra alevikoolis 1918-1919; Paide Naisgümnaasiumis ja Paide Poeglaste Reaalgümnaasiumis alustas veebruaris 1919, koolijuhataja alates 1920. Õpetas ainetest eesti keelt, matemaatikat ja füüsikat, oli võimaline õpetama eesti, vene ja saksa keeles. Pere oli tal ka ära mainitud: abikaasa Maria, snd 17. novembril 1880, poeg Edgar (snd 1. juunil 1912, represseeriti, suri Venemaal 1945). Tütar Maria sündis 22. aprillil 1916, pärast abiellumist kandis perekonnanime Hange. Lisaks elas Kana peres ka tema ema Mai, snd 6. augustil 1855. Kana oli koolijuhataja kuni maikuuni 1921, kuni ta suundus Riigikogusse.
Kana oli I ja II Riigikogu liige, teist korda vist siiski asendusliikmena. Ka oli Kana hiljem Tallinnas linnanõunik. Johann Kana suri 1934 ja maeti Metsakalmistule. Foto arhiivist: EAA.2100.1.4322.8
Kui Kana 1934. aastal suri, avaldas nt Järva Teataja 11.01.1934 sellise artiklikese:
Pärast Kana lahkumist Riigikogusse valiti uueks koolijuhatajaks Andres Erikson. Andres Erikson Jakobi poeg tuli Eestisse tagasi Venemaalt Kalugast, kuid oli väidetavalt sündinud Pärnumaal Tõstamaa kihelkonnas Seli külas 27. novembril 1860. Aastal 1920 oli tal abikaasa Lidia (Tõnise tütar, Välbe), 47 aastat vana ja tütar Lydia, 19 aastat vana. (ERA.36.2.2015; Erikson Andres, Jakobi poeg). Tütar oli sündinud Varssavis 1901. Elukutselt oli Erikson gümnaasiumiõpetaja, seda tööd tegi ta ka Kalugas enne Eestisse naasmist. Selist lahkus ta 1888, 1900-1915 elas Varssavis ja seat "evakueeriti" 1915 Venemaale Kalugasse. Eriksonil oli kõrgem haridus, nagu ta ise dokumendile kirjutas, oli ta "candidatus philologiae". Tallinnas tundis ta minister Birki ja koolijuhataja Bauerit.
Tundub, et pärast Paidet oli Erikson koolijuhataja 1920ndate keskpaiku veel ka Väike-Maarjas (1925-27?). Ka on teada, et Eriksoni hilisem perekonnanimi oli Eriste. Erikson/Eriste suri pika ja raske haiguse tõttu märtsis 1940 ja maeti Elva kalmistule. Siis olid leinakuulutuse järgi (Päevaleht 21.03.1940) naine ja tütar veel mõlemad elus, mis neist edasi sai, ei loe praegu välja. Tütar Lydia/Liidia Eriste õppis Tartu Ülikoolis, säilinud on matriklifoto ca 1930ndatest, vanast Eriksonist endast pilti ei leidnud.
Teistest reaalgümnaasiumi õpetajatest on algusaastail veel mainitud Anna Lemoniust. Lemonius oli sakslanna, Vene riigi kodanik, sündinud 11./23. mail 1866, laululehe järgi surnud aprillis 1921. Lemonius oli õppinud Peterburis St Anna gümnaasiumis ja omandanud kodukooliõpetaja kutse. Ta õpetas saksa ja inglise keelt igas klassis 4 tundi nädalas ning ta oli võimeline õpetama saksa, vene, prantsuse ja inglise keeles. Lemonius oli Peterburis olnud ca 15 aastat kodukooliõpetaja, Paide Poeglaste Reaalgümnaasiumis õpetas ta alates detsembrist 1918. Kahjuks pole prouast (tegelikult tundub, et Fräulein Lemonius polnud siiski abielus) ühtegi fotot säilinud, ka matmispaika ei leidnud. Küll on Osta-s keegi kunagi paari euriku eest maha müünud Lemoniuse matusteks välja antud laululehe:
Veel üks õpetajatest oli õigeusu vaimulik Mihail / Mihkel Uusna, temast on arhiivis ka mõni pilt säilinud. Uusna oli sündinud 15. septembril 1882, oli eestlane ja EW kodanik. Uusna oli lõpetanud Riia Vaimuliku Seminari "I järgus, Stud. Theol." 1904; sooritas eksamid algkooli õpetaja kutse omandamiseks kevadel 1916, lisaks õppis Tartu Ülikooli õigusteaduse osakonnas, kuid lahkus sealt 1918. Varem oli Uusna õpetanud Jõhvi tütarlaste algkoolis 1904-1906, Kangro kihelkonnakoolis 1907-1917, Järva-Jaani kõrgemas algkoolis 1917-1918 ning alates 1918 oli õpetaja nii Paide Naisgümnaasiumis kui ka Paide Poeglaste Realgümnaasiumis. Tal oli perekond, dokumentides mainitud olid abikaasa Maria, snd 7. mail 1883, poeg Sergei (snd 27.09.1905), tütar Raissa (snd 24.03.1907) ja poeg Mihail (snd 27.03.1909). Uusna õpetas reaalgümnaasiumis vene ja ladina keelt ning ajalugu, oli võimeline õpetama nii eesti kui ka vene keeles.
Arhiivis on foto kirjelduses mainitud, et Uusna oli sündinud Laimjalas ning suri 1943 Tallinnas. Foto: EAA.5410.1.72.36:
Väga põgusalt on antud infot noore õpetaja Marta Hint'i kohta, sündinud oli ta 6. mail 1899 Suure-Jaanis, eestlane, EW kodanik. Lõpetas Paide Naisgümnaasiumi 7. klassi (= keskharidus) aastal 1918, edasi osales Tartu Õpetajate Seminaris kursustel 1919, samuti Tartu Ülikooli suvekursustel 1919 ja 1920. Õpetas eesti ja vene keeles, ainetest õpetas eesti keelt, maateadust ja ajalugu, lisaks Poeglaste Reaalgümnaasiumile andis tunde ka Paide tütarlaste reaalgümnaasiumis, 8 tundi nädalas. Genist kah pilti ei leidnud kahjuks, küll leidus seal infot abikaasa ja poegade kohta, laulatus 1922 Võrus, seega liikus Marta ilmselt millalgi edasi Lõuna-Eestisse. Genist selgus ka, et Marta Hint/Sermat on maetud Suure-Jaani kalmistule koos õe ja pojaga.
Jaanuaris 1921 määrati Kanale juhataja abiks Juhan Paal, snd 5. märtsil 1886; tunde andis ta ka, sest Paal oli hariduse saanud Tartu Õpetajate Seminaris. Paal osales I maailmasõjas ja oli Vabadussõjas kirtsarööpmelisel soomusrongil nr 5, auastmelt alamkapten (ohvitseride andmebaas); arreteeriti 1941 ning suri 55-aastasena Vjatlagis veebruaris 1942. Juhanil oli abikaasa Rosalia (snd veebruaris1889) ja tütar Endla (snd mais 1912). Foto: EAA.2292.1.583.1:
1924. aastal on palgalehel (ERA.2424.2.16, kirjavahetus) pea kõik samad nimed, Lemonius on surnud, Kana on arvatavalt Tallinnas; ja juurde on tulnud Margareta Valdmann, Oskar Paas, Joosep Saar, Jaan Lapp, Dr Konstantin Sööt (anatoomia ja tervishoid), Elisabeth Leihberg (inglise keel), Ljubov Elmanovits (vene keel), Edgar Schwartz (kodanikuteadus), Margot Seidelberg, Helene Born, Arnold Anier, Gottfried Vieckmann ja Helene Hanson. 1924. aastal on püsivalt palgal 15 õpetajat, kokku 5 õppeaastat ja 10 klassikomplekti paralleele. Ülejäänud õpetajaid uurin lähiajal.
1924. aastal läks kool reorganiseerimisele (ühisgümnaasiumiks).
***
Kasutatud allikad:
AIS, Fotis (rahvusarhiiv)
visitjarva.ee; Rainer Eidemilleri kirjutis Paide Gümnaasiumi ajaloost
https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=15068
Geni.com
Vanad ajalehed Digaris
No comments:
Post a Comment