Nope vanast "B.X. Pildid kodumaa pinnalt ja wõersilt" lk 165-167 "201. Järwamaa"
1. Järwamaa on ainukene maakond Tallinna kubermangus, mille piirid mereni ei ulata. Sest kolmenurgeline Paide kreis seisab nagu kiil Harju-, Wiru- ja Wiljandimaa wahel. Kihelkondasid on Järwamaal seitse, nimelt Ambla, Järwa-Jaani, Madise, Koeru, Peetri, Paide ja Türi.
Järwamaa oli muiste järwekesi täis, neist sai ta ka oma nime. Nüüd on kaugelt suurem osa järwi kuiwaks jäänud, heinamaadeks ja luhtadeks, soodeks ja rabadeks muutunud. Selle nähtuse põhjuseks on küll kõrgemate kinkude ja jõgede puudus, mis kaudu seisew wesi oleks wõinud maha jooksta. Suuremaks weesooneks on P a i d e j õ g i, mis Paide linna alt läbi jookseb ja pärast Wändra-, Tori- ja Pärnujõe nime kannab.
Rammus põllupind kaswatab rohkesti wilja, sellepärast asub siin rahwast õige tihedasti, iseäranis hommikupoolses osas. (Ida-Järvamaa?) Mõisasid leidub Ambla kihelkonnas juba üksinda peale paari tosina. Wana Saksa laulusalm kiidab Järwamaad kõige paremaks nurgaks Tallinnamaal (mõeldud ilmselt Tallinna kubermangu). Sest Wirus kaswawat head odrad, Harjus suured weiste karjad, Läänes wõiwat rikkaks saada, aga Järwas olewat armas alati elada ja surra. Hulk perekaid külasid ja nägusaid talusid tõendawad, et ka talurahwal siin käsi hästi käib. Metsadest ja heinamaadest pole puudus, sellepärast kaswatatakse Järwas suurel arwul kariloomi ja noori hobuseid, kelle eest laatadel head raha maksetakse. Karinu kiwimurrust Järwa-Jaani kihelkonnas saab walget, marmori taolist rõngaspaasi, millest trepiastmeid tahutakse.
Paide keskväljak enne II maailmasõda. Kellegi FBs levitatud autorita vana foto.
2. Järwamaa pealinn on Paide. Selle nime on linn wist walgest paekiwist saanud, millest 1263. a. ümber kindel loss Paidejõe ja kolme mädajärwe wahele ehitati. Ehitusematerjal toodi Mündi paemurrust. Paekiwi puutub sulle nüüdgi weel Paides igal sammul silma. Et lossist kaugele üle lageda wõiks näha ja waenlaste lähenemist aegsasti ära silmata, ehitati lossile suur kaheksakandiline waatetorn, mis 16 sülda kõrge sai. See seisab nüüdgi weel, on pealegi ära parandatud, kuna lossist enesest rusud järele jäiwad. Paide lossi warju asus Paide linn, mis priskesti kosus, sest ümberkaudne maa oli rikas. Hulk aega oli Paide linn Mäo mõisa omanikkude päralt, ja kodanikud pidiwad mõisat orjama. Kord ei tahtnud linna emandad Mäo mõisa prouale enam kedrust kedrata ja põletasiwad lõngad turu peal ära. Selle üle wihastas mõisnik nii, et ta laskis linna turuplatsi üles künda ja sinna kartulid maha panna. Nüüd pidiwad kodanikud järele andma ja endist wiisi tegu tegema. Alles 1783. aastal kinkis keiserinna Katarina II Paidele linna õigused tagasi ja tõstis ta maakonna linnaks. Sest ajast peale hakkas Paide linn kosuma. Aastal 1800 elas seal ainult 400 inimest, nüüd (arvatavalt 1900ndate alguses) enam kui 2500 hinge.
Järwamaalt käib kolm raudteed läbi, nimelt Tallinnast Peterburisse, Tapalt Tartusse ja Wiljandist Tallinnasse, kuna üks raudtee haru ka Paidesse läheb. Türisse ehitati raudtee ääre uus paberiwabrik. Järwamaal on weel kaks alewit, üks Ambla kiriku all, teine Tapa raudteejaama juures. Wiimne kaswab iseäranis jõudsasti.
No comments:
Post a Comment