Kesk-Järvamaa külade esmamainimise ajad

Alltoodud andmed (välja arvatud Silmsi ja Vaali, mis pärinevad Karl Kranichi märkmetest ja mujalt) selle kohta, millal mingit kohalikku asundust on esmakordselt ja sellele järgnevalt ajaloos kirjalikult mainitud, on välja kirjutatud üllitisest

Baltisches Historisches Ortslexicon 1: Estland (einschliesslich Nordlivland) by Feldmann, Westermann (1985), Böhlau Verlag; Köln (ISBN 3-412-07183-8)
1586. aasta adramaarevisjoni andmed on üle täpsustatud 1915. aastal ilmunud Paul von Ungern Sternbergi kogumikust "[Beiträge zur Kunde ESt-, Liv- und Kurlands. Band VIII, heft 1 u. 2.] Die Revision vom J. 1586 und die Befragung vom J. 1589. Reval 1915. Franz Kluge."

Väike-Kareda (sks Essenberg)
1398 Dorf Cardewaye bei Weissenstein (UB VI, 2944) (Cardewaye küla Paide lossi all)

1626 Dorf Cardewall, kuningas Gustav Adolf määrab küla Alexander von Essenile, mõisa hakatakse kutsuma mõisnike järgi Essenbergiks

1919 viimane omanik enne mõisa riigistamist parun Thure Rausch von Traubenberg, valitseja Richard Johanson.
Viimasel ajal on mitmeid seisukohti, et Väike-Kareda on palju vanem küla kui Suur-Kareda ehk Esna; Väike-Kareda leiud on rauaaegsed (7.-13. sajand), Suur-Esna kujunenud oluliseks alles tänu teedevõrgule keskaja algul (Lätti 2004, Tõnisson 1999, Vassar 1972).

Päinurme (sks k Assik, Aszeka jmt)
Kõige varasemad teadaolevad omanikud enne Drolshageneid olid ilmselt von Rosenid, vast ca 1450-1460ndad, eeldatavasti Anna von Roseni isa/vend/surnud abikaasa vmt, kes abiellus Brun Drolshageniga (isa Hans Drolshagen arvatavalt Haapsalu Kirimäelt).  Tahab veel uurimist see von Rosenite teema. 

1484 kuulub küla Brun Drolshagenile (Schilling Rg s 102), abielus Anna von Roseniga "a. Assik". 
Bruni isa oli Hans Drolshagen "a. Kirrimeggi", mis võis olla kas Kirimäe mõis Haapsalu külje all (mis on tõenäolisem, sest tema isa omakorda, nime poolest samuti Hans Drolshagen "a. Sandel/Öesel", oli Saaremaalt Sandla mõisast), kuid Kirrimeggi/Kirimäe oli mõis ka Kose-Uuemõisas. Brun oli abielus Anna Drolshageniga (neiuna von Rosen). Arvata võib, et mõnikümmend aastat enne seda võis Assiku mõis kuuluda von Rosenitele ja  Brun tuli Kirimäe mõisast von Rosenitele koduväiks. Brun oli hilisema Assiku omaniku Brun "der Alte/Vanem" Drolshageni isa.

1555 on mainitud Hof Assickut (mõis, Bfl I, s. 1478), omanik sel ajal (1555) võis juba olla Brun Drolshageni ja Anna von Roseni poeg Brun "der Alte/Vanem" Drolshagen "a. Assik", kes oli abielus Hedwig von Tiesenhauseniga.

1586. aasta adramaarevisjoni ajal (selle korraldas Rootsi kuningas Johann III) kuulus Assiku mõis Jürgen von Drolshagenile, kes oli Brun "der Alte/Vanem" Drolshageni üks poegadest ja abielus Gertrud Ebba/Edde von Wettbergiga, kelle isa Brun IV von Wettberg sai surma 1558 merereisil Copenhagenist Revalisse ning kelle vend Brun V von Wettberg oli Vaeküla ja Angerja (Waykull und Angern) mõisate omanik aastail 1568 ja 1586, ning 1589 küsitluse ajaks surnud.

Allikas: Paul von Ungern Sternberg, "Die Revision vom J. 1586 und ...", 1915

Jürgenil ja Gertrudil oli kaks tütart, Margaretha (suri 1645 Revalis) ja Hedwig (suri 1663). Hedwig abiellus kaks korda, esmalt Herman von Ferseniga (suri 1603, neil oli tütar Hedwig von Fersen, kes pärast abiellus Röttgerdt von Lodega) ja hiljem veel miskise Daniel Wagneriga, kes väidetavalt viskas lusika nurka enne 1632, lapsi neil teadaolevalt polnud. See rida meid siinkohal väga ei huvita ka. Aga teine tütar, Margaretha von Drolshagen abiellus (ja see on ilmselgelt vägagi konkreetne põhjus, miks edaspidi kuulusid Päinurme ja Huuksi 1595-1744 von Uexküllidele) meeskohtunik Wolter II "d. Ältere" von Uexkülliga, kes suri 1662. Neil oli trobikond lapsi; kes täpselt mõisa ja külad päris, tahab veel uurimist.
1595-1744 Haus v Uexküll

1686 eraldas väidetavalt Berend Johann von Uexküll (1630-1701, isa Georg Johann von Uexküll, ema Magdalene von Bremen, mis ei klapi mu meelest üldse Wolter II liiniga, peab veel uurima) Assiku mõisa maadest Huuksi mõisa rajamiseks maad, seega on Assiku mõis endiselt von Uexküllide käes.

1840 eraldatakse Assikust Vaali (Wahlhof abgetrennt)

1919 viimane omanik enne riigistamist Ernest von Wahl

1919-39 Restparzelle mit Brennerei, Helene v Wahl (Schilling, Rg s 103)

Assiku e Päinurme mõisa alla käisid Huuksi, Källomäe, Pätsavere, Lähevere, Palasi/Pallase ja Päinurme külad. Pärast Huuksi eraldamist eraldi mõisaks 1686 jäi Huuksi küla koos Tamsi ja Keri külaga Huuksi mõisa alla, kuid Källomäe, Pätsavere, Lähevere, Ofer/Aavere(Koeru), Palasi/Pallase jt endiselt Assiku/Päinurme alla.

Kuigi Huuksi küla kuulus Assiku alla, tehti sellega ilmselt mingeid peresiseseid tehinguid. Näiteks on 1586. adrarevisjonis kirjas, et Dorf Hukas kuulunud enne adrarevisjoni Tönnis von Asserienile a. Tolckesz/Kohalast, kelle naine oli Jürgen Drolshageni (Assiku/Päinurme omanik 1586 adrarevisjoni ajal) venna Detloffi tütar Hedwig ja saanud ilmselt Huuksi küla endale kas kaasavaraks või oma isa pärandina, kuidas muudmoodi see Tönnise kätte sai, kuid küla otsustati müüa Tönnise ja Hedwigi tütre abiellumisel Hinrich von Bremeniga Lehtse mõisast. Kukruse mõisa (seda seost ma pole veel uurinud) paberite hulgas näiteks on säilinud paber aastast 1602, mis kinnitab samuti sellist tehingut Huuksi külaga (EAA.2069.2.1035: Regest 1035. Töennisz Asserien zu Tolckesz (Kohala mõisast, Landrat) hat seine Tochter dem Hindrich Bremen von Lechtesz verheiratet und ihm den Hof und Gut Harm (Vana-Harmi/Ojasoo mõis) belegen und das Dorf Hukas verkauft, den 13. März 1602). Samuti on 1586. aasta adrarevisjonide käsikirjadest pärit lause, mis ütleb, et varem kuulus Huuksi küla Tönnis von Asserienile ja tema naisele (Paul von Ungern Sternberg, Die Revision ..., 1915.)

Allikas: Annales Societatis Litterarum Estoniacae in Svecia, nr 6, jaanuar 1975

Lähevere (sks Lehhewer)

1586 mainitud maamõisa, mis kuulus Assiku alla ("Bauernhof Lähever, zu Assik gehörig", Schilling Rg s 102)

1796 mainitud küla, Dorf Lehhewer (Mellin)

Lähevere vana veskikoht on näha Kaiaru kurvis kõrgendikul, Koigi-Päinurme tee ääres

Rutikvere (sks Ruttigfer)

1514 mainitud mõisa Wilh. von Zwifelni omanduses ("wird Hof Ruttigkeveren dem Wilh. von Zwifeln verliehen", LGU II, 169)

1589 mainitud mõisa Zwifelni omanduses ("Moyza Czweiwel", Poln Akt. IV, s 55)

1624 mainitud mõisa, "Wilhelm v Zweifels Gutt" (Rev. 1624, s 46)

1638 mainitud läänimõisa, "Lehngut Ruttifer"(Rev. 1638, nr 103)

1662 aastast kuulub mõis von Pistohlkorsidele, "Seit 1662 Fam v Pistohlkors" (Hupel III, 304)

1798-1811 on mainitud klaasikoda (arbeitete hier eine Glashütte)

1919 viimane omanik enne riigistamist Richard von Pistohlkors (Ritterschaften s 201)

Kalana (Rg Pajus, 9 km nö Oberpahlen); jääb kaugemale, Pajusi valda, kuid saab ära mainitud, sest väidetavalt asus muinasajal seal siinse kandi suurimaid linnuseid; jääb Rutikverest otse edasi mitte Põltsamaa poole sõita, vaid vasakule hoida.
1514 mainitud Kallelinde (LGU II, 169)

1583 mainitud küla, Dorf Kalalina (Poln Akt IV s 19)

1638 küla, Dorf Kallalin

Vaali, endine Majavere ja Metstaguse küla (sks Wahlhof, Mayafer, Metztacke)

1474 kandis Gert Goesza ette Berthold Riszbiterile, et tühjad ja hõivamata on järgmised mõisakohad: Rodenas (küla Mayaferi juures, nimetatud veel 1585, aga hiljem enam ei esine), Mayafer (Vaali küla endine nimetus), Teisefer ligiasuva veskikohaga (Tori küla lähedal), samuti Mery (Merja) küla ja Ellefer (Udeva). Seega on Vaalis asundus olnud juba varem kui 1474.

1585 on nimetatud külad Johan Metztackeni käes, Vaali küla on vanades paberites nimetet ka Metztacke külaks

1634 ostab Majavere küla Arend Hans Husen/Hausen (Koos Kerevere, Kahala ja Müüsleriga)

1694 kuulub Majavere/Metztackeni mõis juba Assiku/Päinurme mõisale

1696 kuulub küla samuti Assiku mõisale

1840 eraldatakse Assiku mõisast Wahl Hoflage

1858 revisjonis on juba märgitud Wahlhofi mõis, valdaja Alexander von Wahl

1876 on nimetatud Vaali rüütlimõisa

1919 viimane omanik Georg von Wahl, enne teda Ernest von Wahl

Huuksi (sks Ukas, Hukas, Huckas, eesti Uukse mõis)

1586 adramaarevisjonis mainitud iidset küla, Dorf Ukas

1686 Dorf Hukas (külamaad mõisa rajamiseks eraldatud Uexkülli poolt Assiku/Päinurme mõisast veidi enne 1687 ("Kurz vor 1687"); "Dorf Hukas von Assik abgetrennt, hier ein Hof angelegt"; Schilling Rg s 106)

Huuksi mõisa alla kuulusid "Kerri, Tamse, Koyke" külad (viimane pole mitte Koigi, vaid Koik/Koyke Huuksi ja Innu vahel, mõisastati ja kadus külade nimekirjast ca 1840)

1765 mainitud mõis Huckas (Landrolle)

1796 mainitud Hukas e eesti k-s Uukse-M[ois] (Mellin)

1919 viimane omanik Karl Thure Rausch von Traubenberg (suri 1924)

Mõisamaade suuruseks märgitud 1696,6 ha; 28 mõisale kuulunud talukoha all kokku 1189,7 ha maad (Ortslexicon, Böhlau 1985, lk 123).

Kuigi Huuksi küla kuulus Assiku (omanikud von Rosenid/von Drolshagenid/von Uexküllid) alla, tehti sellega ilmselt mingeid (peresiseseid?) tehinguid. Näiteks on 1586. adrarevisjonis kirjas, et Dorf Hukas kuulunud enne adrarevisjoni Tönnis von Asserienile a. Tolckesz/Kohalast, kelle naine oli Jürgen Drolshageni (Assiku/Päinurme omanik 1586 adrarevisjoni ajal) venna Detloffi tütar Hedwig ja oli saanud ilmselt Huuksi küla endale kas kaasavaraks või oma isa pärandina, kuidas muudmoodi see Tönnise kätte sai, kuid küla otsustati müüa Tönnise ja Hedwigi tütre abiellumisel Hinrich von Bremeniga Lehtse mõisast. Kukruse mõisa paberite hulgas näiteks on säilinud paber aastast 1602, mis kinnitab sellist tehingut Huuksi külaga (EAA.2069.2.1035: Regest 1035. Töennisz Asserien zu Tolckesz (Kohala mõisast, Landrat) hat seine Tochter dem Hindrich Bremen von Lechtesz verheiratet und ihm den Hof und Gut Harm (Vana-Harmi/Ojasoo mõis) belegen und das Dorf Hukas verkauft, den 13. März 1602). Samuti on 1586. aasta adrarevisjonide käsikirjadest pärit lause, mis ütleb, et varem kuulus Huuksi küla Tönnis von Asserienile ja tema naisele (Paul von Ungern Sternberg, Die Revision vom J. 1586..., 1915 Reval):

Källomäe (sks Kellenarfe, Kellena, Kellama, Kellamäe)

1586 mainitud küla Assiku mõisa all ("Dorf zu Assik gehörig zum Hofld eingezogen", Schilling Rg s 102).
Küla asus piirkonnas, mis jääb Huuksi ja Pätsavere vahele, vanadel kaartidel on märgitud Källomäe/Kellamäe/Kellama/Kelluma/Keljuma praegusaegse Källomäe hobitalu lähistel (2019).

Tamsi (sks Tammis)

1586 mainitud külana, Dorf Tammis oder Tormis.

Alates 1686 Huuksi mõisa all, omanik Bered Uexkyll (Schilling Rg s 102, 106)

Tamsi külas asunud hiiemägi/mets, praeguseks hävinud. Samuti on küla aladel olnud mitu vana matmispaika. Üks neist on veel tuvastatav.
Tvauri ajalookäsitluse järgi (2012) olid Tamsis rahvasterännuaegsed ja eelviikingiaegsed (450-1050) matmispaigad, mis võivad tähendada, et nii Tamsi kui ka lähedal asunud Ubakalu, Koigi ja Huuksi on rauaaegsed (6.-13. saj) külad.

Koigi (sks Koick, Koik)

1564 mainitud Paide lossi omandusse Kardenay-vakusesse kuuluvat Koigi küla ("Dorf Koyke in der Kardenay-Wacke im Schlossgebiet"), küla neli talukohta asunud enam-vähem sellel kohal, kus praegu mõisa sepikoja varemed asula võimlahoone lähistel.

1750 mainitud Koigit Mäo kõrvalmõisana ("Beigut von Mexhof")

1757 mainitud Koigit iseseisva rüütlimõisana ("selbständiges Rg"), millele kuulusid Sigapusma, Sõrrando ja Arro külad. Sellest ajast oli mõis von Grünewaldtide valduses.

1919 viimane mõisnik enne riigistamist Werner v Grünewaldt

Ubakalu (sks Ubbakall, Ubbokall)

1686 mainitud Ubakalu küla ("Dorf Ubbakall, in beiden Fällen unter Mexhof verzeichnet, wie das gegenwärtige R[itter]Gut, damalige Dorf Koik selbst.")
Ubakalu küla kuulus varem Mäo mõisa alla, pärast 1757 anti Koigi mõisa alla (Koigi mõis eraldati Mäo mõisa maadest Mäo mõisapreili kaasavaraks), Ubakalu küla maad mõisastati 1840 ja võeti Koigi mõisale, elanikud sundkoliti suuremalt jaolt Prandi, Sõrandu ja Sigapusma küladesse, mis kõik kuulusid Koigi mõisale.

Ubakalu küla oli kõvasti suurem kui Koigi küla (väidetavalt algul 4 talukohta) ja otseselt Koigi mõisaga seotud oli see seega ca 18. sajandi keskpaigast (1757). Endise Ubakalu ja Tamsi vahele jäävad vanad (tõenäoliselt 6.-13. saj) matmispaigad, nii et tegu on ilmselt palju vanema kui keskaegse külaga. Tamsis oli olnud hiiemägi/hiiemets.
Ubakalu küla kahe talliga maanteekõrts endise Reval-Fellini (Tallinn-Viljandi) maantee ääres oli omal ajal üldtuntud, hetkel hoonest alles tuvastatavad varemed nn "kaalumaja" piirkonnas, laguneb kiiresti.

Sigapusma

1796 mainitud külana Dorf Sigapusma (Mellin, K.t.m s 174).

Kuulus Koigi rüütlimõisa alla koos Sõrandu külaga, mille kohta täpsem info puudub, on vaid mainitud, et ka Sõrandu (Sõrrando, Sernitz) oli Koigi mõisa alla kuuluv küla.

Sõrandu (sks Sernitz, Sörrando)

1564 mainitud küla vakuandmete registris. Küla kuulus aarvatavasti algselt kas Mäo või Silmsi mõisa alla, hiljem (al 1757) kindlasti Koigi mõisa alla.

Prandi (sks Brandten)

1564 nimetatud Kardenay küla, mis koos samanimelise vakusega kuulus Mäo ordumõisa alla ("Dorf Kardenay gehörte mit der Gleichnamigen Wacke zum Ordensgut Mäcks Hoff")

1613 nimetatud Kardina küla koos Veskiaru veskiga ("wurden Df Kardenay u die Ennefer-Mühle verlehnt") kuuluvat Hinrich Brandtenile.

1639 loodi sinna mõis "wird ein Hof Kardena erwähnt", omanik Hinrich Brandteni järgi hilisem nimetus Brandtenhof, küla Prandi.

1686 vakuraamatus nimetatud mõis Brandtenhof oder Kardina (vana nimetus veel ära mainitud)

1834 läks mõis koos maadega ostu teel von Grünewaldtidele, küla maad mõisastati.

1919 viimane omanik enne riigistamist Werner von Grünewaldt.

Silmsi (sks Silms)

1591 on mainitud Silmsi küla, kuhu sõjakahjude hüvitamiseks on Christopher von Dürenile antud 2,5 adramaad ja üks popsikoht.

1615 on Silmsi külas märgitud 15,5 adramaad ja 4 sissetoodud talunikku

1615 okt läänistas Rootsi kuningas Silmsi küla Johann Buddenbrockile.

1623 kuulus küla koos Viisu külaga pärilikult Jacob Williamsonile, kes pättuste eest varsti maast ilma jäi

1627 anti Silmsi koos nelja taluga ja Ämbra, Seliküla, Võdruka ja Viisuga Thomas Karrile.

1666 on märgitud Silmsi külana

17 saj keskpaiku müüs Thomas Karr Silmsi koos Korba veskikohaga Bogislaus von Rosenile

1686 kuulus küla Hindrik von Rosenile, kes rajas külla mõisa; tema järel omanikuks lapselaps Hans Heinrich von Rosen.

1726 kuni 1810 mõis ja küla Berend Jürgen von Lantinghauseni ja tema järglaste käes

1810 ostis mõisa Peter August von Stahl

1880 päris mõisa Ewald von Stahl, viimane Stahlide suguvõsast

1914 ostis mõisa ja oli viimane omanik Öötla mõisnik Alexander Georg Gustav von Stackelberg.

Jalametsa (sks Jallametz)

1583 Jalomiecz mainitud poolakate aktis (Poln. Akt IV s 15). Käis Laimetsa mõisa alla, mis oli Koigi mõisa kõrvalmõis. 

1638 mainitud küla ja kõrvalmõisa (Dorf u "Guetlein" Jallametz)

Laimetsa (sks Laimetz)

1583 mainitud külana Ligimiesz (Poln Akt IV s 16)

1624 mainitud külana Dorf Leymetz (Rev 1627, s 44), "bald darauf entstand der Hof."

1638 mainitud mõisana Hof Layemetz (Rev 1638, s 158)

Alates 1804 koos Jalametsaga ühe omaniku valduses (Stryk I, s 400)

Alates 1820 Koigi Grünewaldtide valduses (Stryk a.a.O)

1919 viimane omanik enne riigistamist Werner von Grünewaldt

Hermani (Vana-Käsukonna, sks Hermannshof)

Adavere mõisamaadena nimetatud juba 17. sajandil

1798 märgitud külana Addavere mõisa all ("zu Addafer gehörig")

1827 iseseisev mõis ("selbständiges Gut", Stryk I, s 395 ja 401)

1890 osteti perekond Michelsoni valdusesse (BAL)

1909 oli omanikuks mitteaadlikust Mart Michelson (BAL), "In Ritterschaften nicht genannt" 

Käsukonnas asus Pilistvere kõrvalkirik Marienruh, hävinenud.
Hermani ja Koigi külade vahelt jooksis Eesti- ja Liivimaa piir.

Imavere (sks Immafer), Pilistvere (Pillistfer) kihelkond

1454 küla (Dorf Immover)

1583 märgitud külana, kirjapilt Dorf Imawier

Kahala (sks Kahal, Kahhal (14 km onö Weissenstein) Rg Seinigal  - käis Müüsleri mõisa alla)

1623 märgitud külana, kirjapilt Dorf Kahal

1634 märgitud külana, kirjapilt Dorf Kahall, selle ostab koos Vaali/Majavere ja Müüsleriga Arend Hans Husen/Hausen.

Köisi (sks Keis, 18 km von Weissenstein)

1564 mainitud küla, kirjapilt Dorf Koysze (poolakad? Või lihtsalt kirjaoskamatus?)

1688 mainitud mõisa, Hof Koitz oder Keuss

1696 redutseeritud ("reduziert")

1726 eramõis ("Privatbesitz")

1919 viimane omanik enne riigistamist Egmont von Brevern

Kareda e Suur-Kareda/Esna (sks Karidal)

1212 mainitud küla, Dorf Carethen

1300 mainitud küla Karidal

Viimasel ajal on siiski seisukohti, et 1212 mainitud Kareda küla võib olla hoopiski Väike-Kareda, mis leidude poolest kuulub vähemalt rauaaega, kui mitte viikingiaega (6.-13. sajand). Suur-Kareda ehk Esna ümbrus muutus olulisemaks alles keskaja alguses (Tvauri 2012, Lätti 2004, Tõnisson 1999, Vassar 1972).

Kardenay vakus = Kardina = Brandten = Prandi

Kardeway vakus = Essenberg = Väike-Kareda

***

Et mu ema juured on Märjamaa alt Vana-Kasti mõisa aladelt pärit, siis olen poole silmaga ka sealseid asju jälginud.

Haimre (sks Heimar)

1426 mainitud mõisana, Hof Heymer (UB VII, 452)

Kasti (sks Kasty, Alt u Neu)

1469 mainitud Kasti veskit (kas Kohha või Moodra veski eelkäija, 100 prossa kindel pole)

1478 mainitud mõisa ordulossi all (die VBg als Schloss zu Kasti)