Mis on düsleksia?
Vikipeedia sedastab: "Düsleksia ehk vaeglugemine on lugemishäire, mille puhul inimese lugemisoskus /.../ on oluliselt nõrgem kui võiks eeldada tema muude võimete põhjal. /.../ Viimase aja aju-uuringud on näidanud aju olulist rolli häires. /.../ Eesti pedagoogide arvates on 15-25% algklasside lapsi lugemisraskustega. Düslektikute osakaal nende hulgas pole teada."
Portaal logopeed.ee lisab: "Düsleksia puhul võivad olla häiritud sõna kokkulugemise, loetud sõnade tähenduse ja loetu mõttest arusaamise võime. Võib ilmneda lugemisel ühelt realt teisele hüppamist ja lugemist paremalt vasakule; rasketel juhtudel pole laps võimeline kokku lugema isegi kahe- ja kolmetähelisi sõnu." Muuseas, portaali tekst kattub Vikipeedia tekstiga, võimalik, et üks on teiselt maha kirjutatud.
Ingliskeelse Wikipedia sissekanne algab lausega: "Dyslexia, also known as reading disorder, is characterized by trouble with reading despite normal intelligence (lugemisraskused vaatamata normaalsele intelligentsitasemele). /.../ The difficulties are involuntary (tahtele allumatud) and people with this disorder have a normal desire to learn."
Niisiis, alustuseks võib öelda, et düslektik on normaalse intelligentsitasemega inimene, kelle aju töötab informatsiooni läbi tavapärasest teisiti (mitte ilmtingimata valesti, eks), ehk et silmadega vaadeldav või kõrvadega kuuldav tekst kas raskematel juhtudel ei jõua ajju või jõuab sinna mingi nihkega. Enamasti tekib raskusi loetud info töötlemisega ajus, ehk siis düsleksia POLE TRADITSIOONILINE NÄGEMISHÄIRE EGA KA TRADITSIOONILINE KUULMISHÄIRE. Düsleksia pole laiskus ega madal intelligentsus.
Kuidas düsleksiat ära tunda?
Sageli tulevad probleemid lugemisel ilmsiks algklassides. Erinevatel inimestel võib düsleksia ilmneda erineval kujul ja raskusastmel. Võib olla lapsi, kes ei suuda kuuldud sõnu vihikusse kirjutada, sest aju ei suuda kuuldut tähtedeks "tõlkida"; võib olla neid, kes ei suuda kiiresti lugeda või kirjutatud täheühendeid valjusti välja hääldada; on neid, kel tähed ees "hüppavad", on neid, kes ei tee vahet tugevatel ja nõrkadel häälikutel, on neid, kelle pilk ei suuda samal real püsida jne.
Düsleksia esinemise põhjusteks peetakse nii geneetilist baasi kui ka ümbritsevat keskkonda. Sageli esineb düsleksia koos ATH-diagnoosiga, düsgraafiaga, tähelepanuhäiretega, auditoorse info ümbertöötlemishäiretega või koordinatsiooniprobleemidega.
Füüsilisteks võimalikeks tunnusteks ingliskeelsetel saitidel on loetletud varases eas hilist rääkimaõppimist, suutmatust eraldada paremat poolt vasakust, suutmatust esemeid õigete nimedega nimetada, raskust liikumise suuna määramise ja muutmisega, võimetust häälikuid ära tunda ja nende tugevust määrata, aga ka seda, kui lapse tähelepanu taustahelide tõttu liiga kergesti hajub. Loomulikult tasub alati asja arutada spetsialistiga, nimetet tunnused võivad sageli ka midagi hoopis muud tähendada, lapsed on ju erinevad. Enamasti siiski on düslektikutel alati raskusi õigekirjaga, sest nad kas ei kuule või ei tunne häälikuid ära.
Koolieas võib düslektikutel olla raskusi riimide moodustamise või äratundmisega ning ka näiteks sõnade silpideks jaotamisega. Tihti ei suuda sellised lapsed määrata täis- või kaashäälikuid, seega näiteks lause "Silp algab tavaliselt kaashäälikuga" ei ütle neile midagi.
Täiskasvanutel võib olla raskusi lugude jutustamisega, mäluga, valjusti lugemisega ja võõrkeelte õppimisega. Täiskasvanud düslektikud saavad üldiselt tekstist paremini aru kui düslektikutest lapsed, kuid ka täiskasvanud loevad siiski palju aeglasemalt kui teised inimesed.
Levinud müüt on, et kui laps kirjutab tähti kas tagurpidi või peegelpildis, siis on tegemist düsleksiaga. On tõestatud, et nimetatud nähtused kuuluvad laste loomuliku arengu juurde kirjutamaõppimisel ka hälvet tähendamata.
Mida õpetajana pole mõtet düsleksiaga lapsele öelda? (understood.org minu lisandustega)
1. Kui teed rohkem tööd, siis hakkad paremini lugema.
Düslektikutest lapsed näevad niigi juba lugemisega rohkem vaeva kui nende eakaaslased. Düsleksia ei ole tahtele allutatav, see on kaasasündinud neuroloogiline eripära, kuidas aju tõlgendab nähtud või kuuldud informatsiooni. Parem ütle: "Ma tean, et sulle on lugemine raske. Mis sa arvad, kuidas me võiksime seda sulle natuke kergemaks muuta?" Düslektiku motivatsioon sõltub paljuski meelestatusest. Positiivne lähenemine aitab alati paremini. Ja laps ise teab tavaliselt kõige paremini, kuidas talle asjad meelde jäävad - ta võib eelistada filmi, pilte, mängu vmt. Oluline on, et laps omandaks teadmised, mitte see, kuidas ta selleni jõuab.
2. Teistele pole vaja sellest rääkida.
Düsleksia on enamasti kaasasündinud, sellest ei kasvata välja, seda ei saa välja ravida, seega on see üks osa lapse identiteedist, ta peab õppima selle konditsiooniga elama, see ei kao kuhugi. Kui soovitada lapsele seda teiste eest varjama, võtab ta seda kui midagi häbiväärset. Pigem tuleb just julgustada ja selgitada kaaslastele, et nad mõistaksid tema olukorda ja pingutusi paremini. Mida ei mõisteta, seda narritakse. Selgita, selgita, selgita!
3. Võib-olla peaksid mõtlema teise kooli minekule. Seal ehk ei ole lugemine nii oluline.
Uhh, ma loodan, et selliseid ütlejaid enam pole. Väga sageli tehakse düslektikute ja düsgraafide puhul see viga, et langetatakse latti. Kuid düslektikud on sageli sama intelligentsed või lausa palju intelligentsemad kui eakaaslased ning tavaliselt meeldib neile õppimine, lihtsalt nad kasutavad teadmiste omandamiseks teisi töövõtteid. Neid tuleb lihtsalt toetada ja abistada ning läheneda asjadele läbi nende tugevate külgede.
4. Kui sa ei õpi korralikult lugema, ei saa sinust kunagi inimest.
Appi, veel kord, düslektikud on tavalise või tavalisest kõrgema intelligentsitasemega. Nad peavad lihtsalt õppima ja katsetama, kuidas nende aju infot vastu võtab ja töötleb. Kui lugemisest asja ei saa, tuleb katsetada muid võimalusi - ettelugemist, audiomaterjale, filme, pildimaterjale, mänge. Nad ei ole rumalad ja neist saab absoluutselt asja, kuid nad jõuavad tulemuseni teisi radu mööda kui nende eakaaslased.
5. Sa ei tohi spellerit kasutada.
Misasja? Speller on enamasti düslektikule (ja düsgraafile) hädavajalik tööriist. See on ka teistele inimestele hädavajalik tööriist tobedate kirjavigade parandamiseks. Spelleri kasutamist teksti kirjutamisel tuleks pigem soovitada ning düslektikutele ja düsgraafidele on sellest tavaliselt suur abi. (Kuidas? Aga nii: isegi kui nad ei suuda lugeda või kirjutada, on neil enamasti väga hea detailimälu. Talle jääb klaviatuuril tippides meelde, et katus kirjutatakse tugeva t-ga, kui speller selle pidevalt punaseks parandab!)
Sina õpetajana pead välja mõtlema, kuidas tulemuseni jõuda: kas läbi visuaalse materjali või hoopis läbi mängu. Katseta!
Kuidas düsleksiaga last aidata?
Kõige olulisem on jõuda selleni, et lapsevanem saaks aru, kui oluline on lasta laps diagnoosida. Teraapia, õpiabi ja erinevate kompensatsioonistrateegiatega on võimalik düslektikut lugema ja kirjutama õpetada. Mõnikord aitab juba stressimaandamisest, et muuta lapse suhtumist õppimisse. Last tuleb aidata arusaamiseni, et kirjutatud tähe ja hääliku ehk kindla heli vahel on seos. On leitud, et paralleelselt nii lugemise kui ka kirjutamise õpetamine samaaegselt annab paremaid tulemusi kui ainult suuline harjutamine või ainult kirjalike harjutuste tegemine. Mida varem konditsioon diagnoositakse ja last aidatakse, seda paremaid tulemusi on saavutatud pikemat perspektiivi silmas pidades. On uuritud, kuidas näiteks erinevate kirjafontide kasutamine lugemisoskust mõjutab, ning erinevaid tulemusi on andnud nii tähekuju muutmine kui ka tähtede kõrgus ja suurem tähevahe sõnas ja suurem sõnavahe lauses, samuti ka teksti liigendamine suurema vahega lõikudeks, pidades silmas nii lugemise kvaliteeti kui ka lugemiseks kuluvat aega.
Düsleksiaga lapsed vajavad võimalikult varakult abi sõnade analüüsi ja õigekirjaga. Neid on vaja õpetada kuulma häälikuid ja nende tugevust ning häälikute seost tähtedega. Mida varem saab laps abi, seda paremad on tulemused. Seega jällegi - võimalikult vara avastatud õpiraskus ning varajane sekkumine ning abi võivad muuta lapse elukvaliteeti pikemas perspektiivis väga olulisel määral.
Allikad:
https://et.wikipedia.org/wiki/Düsleksia
http://www.logopeed.ee/et/lugemis-ja-kirjutamisraskused
https://en.wikipedia.org/wiki/Dyslexia
www.understood.org
No comments:
Post a Comment