Olen aastaid ja aastaid rääkinud sellest, kui oluline on jälgida laste lugemisoskust ja lugemisharjumusi, see on teatud mõttes hariduse indikaator ja harituse vundament. Täna sattusin Dagens Nyheterit lugedes DN Debatt'is artiklile, mis käsitles Rootsi õpetajate samalaadseid muresid.
Ehk et rootslaste meelest on laste lugemisoskus langustrendis, kuid asi pole nii mustvalge. Suurem osa testidest hindavad tavaliselt õpilaste lugemiskiirust ja lugemisoskust teatud vanuses, kuid probleem, mille õpetajad on nüüd tõstatanud, seisneb selles, et üha rohkem lapsi küll loeb vanusele sobivas kiiruses ja mahus, kuid EI SAA LOETUST ARU. Rootsi õpetajad nimelt jagavad nüüd laste lugemistulemused kaheks: ühest küljest räägitakse lugemisoskusest ja teisest küljest loetu mõistmisest. Seni on lugemisvilumust ja loetu mõistmist käsitletud pigem sünonüümidena, kuigi tegu on kahe täiesti erineva kompetentsi ehk oskusega.
Lärarnas Riksförbund (riiklik õpetajate liit) avaldas 2014. aastal uurimistulemuse, mis sedastab, et küsitletud 1035 õpetajast ca 40% peab 7. klassi alustavate õpilaste loetust arusaamist pigem puudulikuks (kõne all siis emakeeletundidega seotud ehk rootsikeelsed tekstid). Murekoht on loomulikult see, et kui laps juba emakeeletunnis tekstidega hätta jääb, siis on samalaadne jama majas ilmselgelt ka kõigis teistes õppeainetes.
Kaks ainedidaktilist perspektiivi silmas pidavat uurijat on nüüd käiku lükanud töö, mille käigus intervjueeritakse kahes eri etapis põhjalikult Stockholmi linnas töötavaid õpetajaid. Uuringus osalevad õpetajad õpetavad 8. klassis emakeelt ehk rootsi keelt, sageli mitmes paralleelis korraga. Kokku uuritakse 386 õpilast. Kõik õpetajad on pikaajalise õpetamiskogemusega.
Uurimus kinnitab, et uuringus osalenud õpilaste üldine lugemisoskus on küll rahuldav, kuid ligi neljandik neist ei saa sageli loetust aru. Ega piuksatagi, sest keegi ei taha oma rumalust teiste ees tunnistada. Uurimistulemuses mainitakse ka seda, et suuline eneseväljendusoskus on väga kehv. Sageli pole õpetaja kindel, kas lapse lugemisraskused põhinevad kehval emakeeleoskusel või mingil neuroloogilisel diagnoosil (ehk siis kuidas lapse aju nähtud-kuuldud infot töötleb ja tõlgendab). Uurimusest nähtub, et õpetaja ei tunne probleemi ära ja seega ei tea otsustada, kuidas last kõne arendamisel adekvaatselt aidata.
Kõige raskemateks peetakse fakte sisaldavaid erialaseid tekste, ja siinkohal viitavad õpetajad, et aja piiratuse tõttu pole sageli aega lapsele selgitada sõnade tähendust ega õpetada sellist tüüpi tekstide lugemisel rakendatavaid lugemisstrateegiaid. Ilukirjanduslikku teksti loetakse ju teistmoodi kui näiteks retseptiraamatut või matemaatikaõpikut. Kõige rohkem "feilitakse" siis, kui õpetaja võtab tunnis läbi hunniku asju ja laseb siis kodus selle kohta lugeda. On õpetajaid, kes n-ö istuvad tasuta pärast tunde ja teevad lisatööd sellega, et tekst võetakse koos õpilasega läbi ja selgitatakse üksipulgi sõnade tähendus lahti. See on muuseas ka eesti laste valdav probleem, millega olen 5. ja 6. klassis eesti keelt ja kirjandust õpetades kokku puutunud - lapsed ei tea sõnade täpset tähendust. Heal juhul on sõna küll kuuldud, aga mida see tähendab ja mida see konkreetses kontekstis tähendab, pole mehikesel halli aimugi. Sõnu tuleb selgitada, sest muidu nad ei saagi loetust aru!
Uurijad jõudsid järeldusele, et emakeele õpetamisel tuleks rohkem tähelepanu pöörata lugemisstrateegiate õpetamisele. Loetust arusaamise taset tuleks täpsemini analüüsida, et valutumalt õppeaasta lõpuks püstitatud eesmärkideni jõuda. Õpetajad peaksid vastavaid kogemusi vahetama ja sellel teemal rohkem arutlema, et paremaid lahendusi leida ja ühtlustada kooli eri astmetel lugemisstrateegiaid, mis annaksid tulemusi juba alates algklassidest. Vajadusel tuleks rakendada erispetsialistide abi.
Iseenesest oleks väga teretulnud, kui samad probleemid hoitaks ka Eesti koolides luubi all, mitte ainult üksikute emakeeleõpetajate, vaid kõigi poolt. Parim oleks kodu ja kooli koostöö. Lugemisoskus on ülioluline, lugemine õpetab lapsele paremini kui miski muu seoseid ja empaatiavõimet.
Allikas:
http://www.dn.se/debatt/alla-amneslarare-i-hogstadiet-maste-undervisa-i-lasforstaelse/ ; Dagens Nyheter, DN Debatt, August 3, 2016
No comments:
Post a Comment