ETV näitas eile õhtul Kaurismäki filmi The Girl King, peaosas rootslanna Malin Buska. Alguse magasin kahjuks külaliste tõttu maha, aga ülejäänud osas oli täiesti nauditav film.
Tõdesin ehmatusega, et mu silmaringis on kopsakas auk ja kuigi Rootsi kuninganna Kristiina eluga (ja tema armastusega raamatute ja hariduse vastu) olin üldjoontes kursis, siis väike vahejuhtum Descartes'iga oli mulle teadmata. Lappisin siis hommikul silmaringi.
Kuninganna Kristiina. Allikas: https://en.wikipedia.org/wiki/Christina,_Queen_of_Sweden#/media/File:Christina_of_Sweden_by_Jacob_Ferdinand_Voet.jpg
Kristina Alexandra sündis detsembris 1626 Stockholmi kuninglikus residentsis (Tre Kronor) ja oli Rootsi kuninganna aastatel 1632-1654. Tema ema oli 1599 Königsbergis sündinud, Brandenburgi kuurvürsti ja Preisimaa Anna tütar Maria Eleonora ning isa Gustav Vasa järeltulija, 1594 sündinud kuningas Gustav II Adolf. Kristiina isapoolne vanaisa kuningas Karl IX oli kuningas Gustav Vasa ja kuninganna Margareta Leijonhufvudi lapselaps. Kristiina vanemad abiellusid 1620 ja tal olid mõned õed-vennad, kes kas sündisid surnuna või surid väga väiksena. Kristiina oli ainus ellujäänud laps ja kuningas andis korralduse kasvatada teda vaimus, nagu oleks poisslast kasvatatud kuningaks.
Gustav II Adolfil oli juba enne seda abieluväline poeg Gustav Gustavsson af Wasaborg, kes sündis Kristiinast 10 aastat varem 1616 ja suri aastal 1653, ca aasta enne seda, kui Kristiina troonist loobus ja Rooma läks. Poolvend Gustavi ema Margaretha Slots, neiupõlvenimega Cabiljau, oli hollandi kaupmehe tütar ja kohtus kuningaga Pihkvas 1615.
Gustav Gustavsson, kuninganna Kristiina isapoolne poolvend.
Allikas: https://sv.wikipedia.org/wiki/Gustaf_Gustafsson_af_Wasaborg#/media/File:Gustav_of_Wasaborg_(1616)_c_1652_by_Sébastien_Bourdon.jpg
Gustav II Adolf tunnistas poja omaks ja poisi emale määrati elatisraha. Laps anti kasvatada onule Carl Carlsson Gyllenhjelmile, kes omakorda oli kuningas Karl IX abieluväline poeg. Nõndaviisi need asjad ju käisid tollal. Aga Kristiina poolvend astus Uppsala ülikooli, temast sai vabahärra, krahv ja riiginõunik, kes üritas 1649 pärast oma onu lahkumist riigiadmiraliks saada, kuid jäi pika ninaga ja kolis pärast seda ära Saksamaale. Gustav Vasa sugupõlv lõppeski Gustav Gustavssoni pojatütre Henrietta Polyxena'ga, sest Kristiinal lapsi polnud. Gustav Gustavssoni poeg Gustav Adolf sündis Strasbourgis ja oli rittmeister ja ülemleitnant, tema 15st lapsest oli aastal 1777 viimasena elus Henrietta, kes suri vaese, pimeda ja haigena. Perekonna viperused algasid tegelikult juba Henrietta isa eluajal, kui mees kaotas perekonnamõisa ja poliitiliselt segastel aegadel ka krahvitiitli. Gustav Gustavssoni tütar krahvinna Kristina af Vasaborg abiellus Carl Gustaf Wrangeliga ja on maetud koos viie lapsega Riddarholmi kirikusse Stockholmis.
Kristiina elukäigust võib igaüks ise lugeda, internetis on tema kohta igasugu asju kirjutatud. Kõige imponeerivam mulle kui raamatukoile on loomulikult tema fanaatiline armastus raamatute, hariduse, keelte, kultuuri ja kunsti vastu ning nii mõneski mõttes oli ta oma ajast selgelt ees. Esiteks oli teda haritud kui tulevast valitsejat, seega polnud ta mingi tavaline naine, kel oli võimalus õppida lugema ja kirjutama. Piiskop Gothus õpetas talle teoloogiat ja filosoofiat. Ta õppinud kuni 10 tundi ööpäevas jutti ja lugenud palju. Tema raamatutes olnud loetud lehekülgedel palju kirjalikke ülestähendusi, uitmõtteid ja repliike, mis lugemise ajal pähe turgatanud. Väidetavalt alustanud ta ka eluloo kirjutamist, kuid see jäi lõpetamata, piirdudes lapsepõlvega. Ta armastanud ladina keelt ja jumaldanud Rooma ajaloolasi ja retoorikuid.
Kristiina koondas õukonda haritud ja tarku mõtlejaid-teadlasi kogu Euroopast: Heinsius, Bochart, Naude, Freinsheimius. Teiste hulgas oli seal näiteks hollandlasest keeleteadlane ja Kristiina kreeka ja araabia keele õpetaja ning raamatukoguhoidja Isaac Vossius, kes pärast Kristiina troonist loobumist läks tagasi Hollandisse, kaasas palgaks saadud hindamatu Codex argenteus/hõbepiibel, mille Revalis sündinud riigimees ja varahoidja Magnus Gabriel de la Gardie tagasi ostis ja Uppsala ülikoolile viis. Magnuse isa Jacob de la Gardie muuseas oli tol ajal Revalis resideeruv Eesti kuberner ja prantslasest vanaisa Pontus de la Gardie oli omal ajal taanlaste teenistusest Rootsi sattunud ja seal kuningas Johan III tütre Sofia Gyllenhjelmiga abiellunud.
Hõbepiibel aga kujutas endast käsitsi kirjutet evangeeliumi, mis arvatavalt pandi paberile Itaalias Ravennas ca 1500 aastat tagasi. Kristiina sai selle sõjasaagina Prahast keiser Rudolfi varakambrist, praegu hoitakse seda Uppsalas. Tekstid on kirjutatud hõbedaga, sestap ka käsikirjal selline nimi.
Codex argenteus (hõbepiibel). Allikas: https://historiskt.wordpress.com/tag/silverbibeln/
Kristiina valduses oli üldse hulgaliselt väärtuslikke käsikirju ja raamatuid ladina ja kreeka keelest. Tavaliselt mainitakse ära benediktiini munga Rabanus Mauruse käsikiri Sanctae Crucis laudibus, mis kujutanud endast 9. sajandi algusest pärit carmina figurata stiilis (luuletuste piirjooned lehel kujutavad teksti sisu ehk antud juhul risti) 28 Püha Risti ülistavat luulepala. Rabanus või ka Hrabanus olnud lõpuks Mainzis peapiiskop. Ehk siis, see asjandus on kirjutatud nii, et ridadest moodustub risti kujutis ja kõigis värssides on ühepalju tähti. Kogu mõte olevat selles, et lisaks dogma-põhisele tähendusele sümboliseerivat rist suurepäraselt ka üleüldist harmooniat universumis. Idee, et tähed ja numbrid ning nende omavahelised seosed väljendavad universumi harmooniat, arendatud välja juba antiik-Kreekas. Kes taipab numbrite maagilisi seoseid, saab aru ka maatriksist, mis korraldab kogu universumit jne. Lisaks oli Kristiina raamatukogus juba ülalmainitud Codex argenteus ja ka filmis mainitud Codex Gigas (või maakeeli Kuradipiibel, Devil's Bible),
Codex Gigas, Kuradipiibel, Devil's Bible. Allikas: https://sv.wikipedia.org/wiki/Djävulsbibeln#/media/File:Devil_codex_Gigas.jpg
mis Kolmekümneaastase Sõja käigus 1648 Praha sõjasaagi hulgas Stockholmi Kristiina kätte sattus ja mida praegugi Stockholmi Kuninglikus raamatukogus hoitakse. Kuradipiibel saanud oma maakeelse nime ülal fotol nähtava saatana illustratsiooni järgi. 'Codex Gigas' tähendab 'suur raamat'. Ja suur see on, 600 lehekülge ja kaalub 75 kg, seega pirakaim säilinud keskaegne käsikiri. Pärit on see väidetavalt 13. sajandi alguskümnenditest Böömimaalt, praeguse Poola aladel asuvast miskist kloostrist. Legend räägib, et raamatu kirjutanud pokri pistetud benediktiini munk, kellel kurat aidanud raamatu ühe ööga valmis kirjutada. Legend räägib ka, et Saksa-Rooma keiser Rudolf laenanud miski kloostri raamatukogust käsikirja ja "unustanud" selle tagastada, kuni Praha alistati ja väärtasjad "Rudolfi kunsti ja imede kambrist" sattusid sõjasaagina Rootsi.
Lisaks kutsus Kristiina õukonda ka Prantsuse keeleteadlase de Saumaise'i (ld Salmasius) ning filosoof-matemaatik-arst-jurist Descartes'i (ld Cartesius). Vaat seda viimast tõsiasja ma ei teadnud. Tõepoolest saabunud Descartes (kes vähegi ülikoolis käinud, pobiseb siinkohal inertsist "Cogito ergo sum"- I think, therefore I am) Rootsi oktoobri algul 1649 ja surnud seal veebruaris 1650. Et ta oli katoliiklane, siis maeti ta üsna vääritult hoopis orbudele mõeldud kalmistule tolleaegse Püha Olofi puidust kabeli juurde, mille asemel tänapäeval on kivist Adolf Fredriku kirik, kuhu Gustav III Descartes'ile palju aastaid hiljem memoriaali laskis ehitada ja kuhu veelgi hiljem maeti ka näiteks Olof Palme.
Pärastpoole, 1666, nõutasid prantslased oma moodsa filosoofia isa maised jäänused koju Prantsusmaale ja matsid ta Sainte-Genevieve-du-Monti kirikusse, kus aga revolutsiooni ajal läks elu kibedaks ning Descartes'i säilmed tuli veel kord ära peita. Lõpuks maeti ta ümber benediktiinide kloostrisse Saint-Germain-des-Prés'sse Pariisis. Muuseas maeti Descartes ilma ühe sõrme ja pealuuta. Pole aimugi, kes või miks sõrme pihta pani, aga suure mõtleja pealuu on vaatamiseks väljas Pariisi Musee de l'Homme'is. Rahu see vend ei ole igatahes saanud ja et igaüks, kel aega ja tahtmist ta tühjadesse silmakoobastesse vahtida, teda tülitamas käib, siis hulgub Descartes ilmselt senimaani kuskil Seine'i kallastel ringi. Muuseas pole ta sugugi ainus, kelle kolp kas tervenisti või osaliselt on kehast eraldi, sama saatuse osaliseks said näiteks Mata Hari, de Sade, Beethoven, Mozart, Haydn (brrr...) ...
Allikas: Pinterest
Enne Descartes'i surma hellitanud Kristiina plaani kutsuda kokku õukonna akadeemia, mis oleks hakanud koos käima kord nädalas. See plaan jäi katki. Tema hiigelsuurtes kogudes oli käsikirju, raamatuid, skulptuure ja maale, mille peale ülejäänud Euroopa suutis ainult maigutada. Kristiina sai hüüdnimeks Põhjamaade Minerva, kes oma ääremaastunud provintsiõukonnast tegi kümne lühikese aastaga Euroopa humanismi keskme. Ta armastas teatrit, muusikat, kunsti ja kõike, mis sellega kaasnes. Ta oleks nagu Pandora laeka avanud!
Pärast troonist loobumist 1654 suundus Kristiina Rooma ja elas seal üsna sel moel nagu tahtis, tema äärmuslikkus ajas mõnikord paavstil hinge korralikult täis, kuid et temast oli tehtud katoliku usu ikoon ja raha tal oli, siis olid tal enamasti vabad käed kõigeks, olgugi et sellega käis kaasas skandaalne kuulsus. Liikvel on legend, kuidas ta põrutanud kogemata kahurikuuli Villa Medici uksest sisse :D Kuul seisvat tänapäevalgi veel maja ees purskkaevul.
Kristiina palju kõneainet pakkunud seksuaalse orientatsiooni ümber võib internetist ohtralt spekulatsioone lugeda. Küll on teda peetud lesbiks ja pseudohermafrodiidiks, küll milleks iganes muuks. 1960ndate keskel üles kaevatud skeletti uurinud teadlased kirjutasid aga, et tegu olnud füüsiliselt täiesti normaalse naise jäänustega, ehk et mingeid füüsilisi hälbeid ei tuvastatud. Rooma-perioodist ja avaldatud kirjavahetusest on teada, et ta oli hoopiski vägagi lähedastes suhetes kardinal Azzolinoga, kellest ta tegi enne surma oma ainupärija. Mine võta nüüd aastasadu hiljem kinni, kuidas sellega täpselt oli, kas see oli sõprus ja mõttekaaslus või midagi enamat?
Kaheksat keelt (rootsi, itaalia, kreeka, ladina, prantsuse, saksa, hollandi, araabia) osanud Kristiina järgi sai aga Revalis nime Kristiine heinamaa, kuhu hiljem ehitati Kristiine linnaosa. Ta on üks vähestest naistest, kes on maetud Vatikani kuhugi paavstide vahele. Igati märkimisväärne kuju Rootsi ajaloos. Vaat selline lugu.
Proovisin leida midagi Kristiina kohta ka Mobergi Min Svenska Historiast, mis mul kodus on, aga ei midagi. Mobergi Rootsi rahva ajalugu lõpeb kodanik Nils Dackega, kes organiseeris ülestõusu Gustav Vasa vastu ja suri 1543, seega kuninganna Kristiinani Moberg järjega ei jõudnud. Huvitav, mida oleks Moberg Kristiina kohta kirjutanud?
No comments:
Post a Comment