Selts "Scouts Rügement", 1934-1940

Alljärgnev materjal kogunes minu märkmetesse seetõttu, et ajasin Eesti Wabariigi kolonel Herbert Freiberg/Raidna jälgi, lugesin tema tegemistest raamatust "Scouts Rügement Vabadussõjas" ja avastasin, et raamatu väljaandmise taga oli terve selts, mis tegutses aastail 1934-1940 ja mille eestvedajate ja asutajaliikmete hulgas olid kolonelid Herbert Freiberg/Raidna ja Friedrich-Karl Pinka.

Seltsi asutamisest ja põhikirja registreerimisest kirjutas ka omaaegne Päewaleht (22.03.1934, dea.digar.ee), asja algatajatena on siin samuti ära märgitud Friedrich-Karl Pinka ja Herbert Voldemar Freiberg:

Põhimõtteliselt sai huvi seltsi tegevuse vastu alguse niisiis Võtingu koostatud raamatu "Scouts Rügement Vabadussõjas" (1936) lugemisest, lisaks oli seltsi kohta märge ka Erik-Herbert Pinka mälestusteraamatus "Isa mälestades. Kolonel Friedrich-Karl Pinka." (1997) Raamat "Scouts Rügement Vabadussõjas", muuseas, on digiteeritud täies mahus ja selle saab Digarist pdf-failina alla laadida. Kohustuslik lugemine mu meelest kõigile, kes ennast eestlaseks peavad ja vabadust hindavad.

Foto: Digar

Kõik allpool seltsi kohta kirjapandu on pärit dokumentidest, mis sai läbi loetud Madara tänava arhiivis, viited dokumentidele on leitavad allpool. Nagu juba öeldud, minu huvi oli keskendunud eelkõige kolonel Freiberg/Raidna tegemistele, kuid märkmed peaksid huvilisele andma kiire ja kokkuvõtliku ülevaate seltsi tegevusest. Keda huvitab detailsemalt veel miski muu, tuleb seada endal sammud arhiivi, märgitud viidete abil peaks olema lihtne lisainfot leida.

Mida rohkem ma Scouts rügemendi kohta loen, seda enam olen veendunud, et me tänapäeval küll räägime palju Vabadussõjast ja tähistame 3. jaanuari jne, aga alahindame suuresti Scouts-väeosa rolli sõja alguses, mil olud olid kõige raskemad. Just need paarkümmend meest ju läksid 3. jaanuaril Viljandist välja sõtta. Hilisema seltsi moodustasid mehed, kes olid ise selles väeosas Vabadussõjas osalenud või olnud seotud hilisema ümberformeeritud Scout-väeosaga (rügemendi ülem Pinka, tema parem käsi ja vajadusel asemik Freiberg, Ingermann/Hirvelaan, Animägi ja paljud teised). Seltsi küllap suurim teene oli rügemendi ajalooraamatu koostamine, andes üsna üksikasjaliku ülevaate sündmuste kulgemisest alates sellest, mil rügement 3. jaanuaril Viljandist väljus, ja on kummaline, et mitte kellelgi pole tekkinud tahtmist seda uuesti välja anda. Pole ka kuulnud, et kellelgi oleks tulnud pähe tähistada 21. detsembrit kui Scouts-rügemendi loomise aastapäeva, väeosa meelsus ja tarmukus oli ometi Vabadussõjas ülioluline.

***

Minu märkmed seltsi “Scouts Rügement” tegemiste kohta said kirja pandud Madara tänava arhiivis jaanuaris 2019. 

Liikmete nimekirja raamat ERA.796.1.5

Lehed ei ole nummerdatud, üksnes tähestikulises järjekorras.

F-tähe all sissekanne: Freiberg, Herbert; kol.-ltn.; Kv. Staabi I osakonna ülem; Kaupmehe 35-1 Tallinnas; asutajaliige, üldkoosoleku protokoll nr 1; 27.03.34; liikmemaks tasutud 1934

P-tähe all Pinka kui asutajaliige sama kuupäevaga 27.03.34, aadressiks Kaarli 8; Kaitseliidu Tallinna maleva pealik.

***

Üldse oli nimekirjaraamatus kirjas ligemale sada nime, ei viitsinud neid siia üles tähendada. Aga hiljem kirjavahetust lapates panin allapoole siiski ühe liikmete nimekirja aastast 1935 ca 90 nimega, millele järgmise viie aastaga lisandus veel 50+ nime. Kes väga konkreetset ja täielikku seltsiliikmete nimekirja tahab, peaks seda vaatama arhiivist kirjavahetuse teisest kaustast 1939-40 (viide allpool märkmetes), seal kausta lõpupoole oli üks pikk ja pirakas mitmeleheküljeline ligi 150 nimega list täitsa olemas.

***

Seltsi “Scouts Rügement” põhikiri (ERA.796.1.1)

Registreeritud Kohtu- ja Siseministeeriumi administratiivosakonnas 6. veebruaril 1934 (nr 13.91/8)

Väljavõtteid põhikirjast:

I Seltsi eesmärk, õigused ja kohustused

§ 1. Seltsi “Scouts Rügement” eesmärgiks on:

a/ koondada “Scouts Rügemendis” teeninud kodanikke, et hoida alal ja levitada oma liikmete keskel seda vaimu, üksmeelt ja sõbralikku vahekorda, mis valitses väeosas Vabadussõja ajal;

b/ jäädvustada väärikalt rügemendi tegevust;

c/ koguda ja avaldada dokumente ja mälestusi rügemendi sõjaaegsest tegevusest.

§ 2. Oma eesmärgi saavutamiseks on seltsil õigus: a/ asutada eri ja puutumatuid kapitale; b/ kirjastada ning anda välja raamatuid, albumeid, ajakirju; c/ asutada klubisid, lugemislaude ja raamatukogusid; d/ korraldada kõnesid, omavahelisi ja avalikke pidusid; e/ püstitada võitluses langenud scoutide mälestuseks kalmistutele, lahinguväljadele ja mujale mälestusmärke.

§ 5. Seltsil on oma pitsat ja rinnamärk.

II Seltsi tegevusala

§ 8. Seltsi juhatuse asupaik on Tallinnas (hiljem viidi siiski üle Haapsallu ja toodi siis taas Tallinna)

III Seltsi koosseis, liikmed, nende õigused ja kohustused

§ 9. Seltsil “Scouts Rügement” on tegev-, toetajad- ja auliikmed.

§ 10. Seltsi tegevliikmeteks võivad olla kõik Scouts Rügemendis ja ta järglases - Scouts Üksikus pataljonis teeninud ja teenivad ohvitserid, arstid, kv. ametnikud, üleajateenijad ja sõdurid.

§ 11. Seltsi toetajateks liikmeteks võivad sõnaõigusega olla kodanikud, kellel riigis maksvate seaduste alusel on õigus võtta osa seltside tegevusest ja kes tunnevad kaasa Seltsi “Scouts Rügemendi” sihtidele.

§ 12. Seltsi auliikmeteks võivad olla kodanikud, kes näidanud üles erilisi teeneid meie riigi ja kaitseväe loomisel, või kes oma tegevusega on aidanud kaasa seltsi heakäekäigule.

§ 13. §§10 ja 11 tähendatud liikmete vastuvõtmine sünnib seltsi juhatuse poolt sellekohase sooviavalduse põhjal, kuna auliikmed valib peakoosolek.

Põhikiri on loomulikult pikem ja üksikasjalikult on kirja pandud kõik seltsi funktsioneerimist puudutavad õiguslikud detailid. 

Põhikirjale on alla kirjutanud asutajaliikmed kolonel Friedrich-Karl Pinka, kapten Hans Ingermann, Joh. Animägi tollasest Päewalehest ja kolonelleitnant Herbert Freiberg (hiljem koloneli auastmes). Minu foto, dokumendi viide ERA.796.1.1.

***

Selts “Scouts Rügement” üldkoosolekute, juhatuse ja revisjonikomisjoni protokolliraamat (ERA.796.1.2)

Alustatud 27. märts 1934, lõpetatud 10. novembril 1940.

Asutamiskoosoleku protokoll nr 1, 27 märtsil 1934 Tallinnas K-L [Kaitseliidu?] Tallinna maleva majas Kaarli tn 10.

Koos olid: 1. Kolonel Friedrich-Karl Pinka, 2. kolonelleitnant Herbert Freiberg, 3. major Adolf Lüüs, 4. kpt Hand Ingermann, 5. Jüri Rump, 6. K Bergmann, 7. Johannes Jõgi, 8. Aleksander Uibo, 9. A Kull, 10. Heinrich Luuberg, 11. Feliks Holland, 12. Johann Luik, 13. kpt Rudolf Pek (Beck), 14. ltn Aleksander/Aarne Wõtting, 15. A Meresmaa, 16. N Tui, 17. Villem Lembra, 18. Aleksander Raag, 19. Hermann/Härmo Palk, 20. E Kull, 21. Hans Ritso, 22. Dimitri Warkel/Varikloo, 23. Johannes Pott, 24. August Timm, 25. Artur Timm, 26. Paul Arras, 27. Johann Animägi Päewalehest (Nikolai Animägi, snd 05.11.1894, liitus hiljem).

Seltsi "Scouts Rügement" asutajaliikmed 27.03.1934; minu foto, dokumendi viide ERA.796.1.2

Koosoleku avab kell 19.15 kol. Fr. Pinka, kes tutvustab koosolijaid seltsi “Scouts Rügemendi” ülesannete ja sihtidega ning seltsi ellukutsumise looga.

Koosoleku juhatajaks valitakse ühel häälel Pinka.

Koosoleku sekretäriks valitakse kapten Ingermann.

Seatakse ülesse ja võetakse vastu järgmine päevakord:

1. Seltsi juhatuse valimine

2. Seltsi revisjonikomisjoni valimine

3. Liikmemaksude kindlaksmääramine

4. Juhtnööride andmine juhatusele tegevuse kava kohta.

5. Läbirääkimised

1. Juhatusse valiti kol Fr. Pinka 25 häält, kol.ltnt Freiberg 25 häält, kapt. Ingermann 22 häält, hr J. Luik 18 häält, ja kpt R. Pek 17 häält. Juhatuse liikmete kandidaatideks jäid härra Joh. Animägi 17 häält ja härra H. Palk 10 häält.

2. Revisjoni komisjoni valiti 1 major Lüüs 26 häält, kpt Uibo 24 häält ja P Arras 14 häält. Revisjoni komisjoni (asendusliikmeteks?) valiti Luuberg 14 häält ja Dimitri Warkel 3 häält.

3. Liikmemaksu otsustati võtta kolonel Pinka ettepanekul tegevliikmetelt mitte vähem kui kroon aastas ehk ühekordne eluaegne maks mitte vähem kui 15 krooni. Toetajaliikmetelt vastavalt 5 ja 30 krooni.

4. Koosolek leiab, et seltsi tegevus esmajoones peab suunitud saama:

1. Kaasaaitamisele [Scouts] pataljoni poolt koostatava ajaloo väljaandmisele

2. Vanade scoutide tutvustamisele uute scoutega, selleks korraldada külaskäik pataljoni asupaika.

3. Mälestuseseme avamisele Wiljandis (mõeldud nähtavasti mälestustahvlit?)

5. Läbirääkimiste all tõstetakse ülesse seltsi rinnamärgi küsimus. Kol. Pinka ettepanekul otsustakse võtta rinnamärgiks sõjaaegne (sinine) pataljoni märk vähendatud kujul. 

Seltsi kodukorra väljatöötamine jäeti juhatuse hoolde, kuid et sellega kiiret ei ole, siis asuda selle väljatöötamisele siis, kui selleks aega peaks jätkuma.

Peeti soovitavaks korraldada väljasõite endistele lahinguväljadele.

Avaldati soovi valida koht, kuhu iga kuu üks kord kokku tulla.

Koosoleku lõpul kol. Pinka tänas koosviibijaid üksmeelse koosoleku eest.

 Alla kirjutanud Pinka ja sekretär Ingermann.

Protokoll 2, 7. aprill 1935 Tallinnas, K-L Tallinna Maleva ruumes Kaarli 8

93 liikmest kohal 25 (selline ikaldus edaspidigi, sageli lükatakse algust pool tundi edasi, et koosolek oleks põhikirjale vastavalt otsustusvõimeline).

Päevakorras seltsi tegevuse ja rahaline aruanne, 1935. aasta eelarve vastuvõtmine, liikmemaksu kindlaksmääramine, valimised. Pinka lõpuni välja (s.t kuni 1940) alati juhatuses (Herbert Freiberg enam mitte - mäletatavasti lähetati ta Poola atašeeks 1934 kuni 1938. Mainitakse ära mälestustahvli saamislugu ja avamine Wiljandis jaanuari alul 1935. Avaldatakse tänu scoutidele M. Treuholdile (Truusööt?), J. Kutsarile ja L. Luik’ile, kes “näidanud üles suurt energiat seltsi ürituste läbiviimisel, eriti rahasummade hankimisel”. Tegevuskavast on jäänud ära küllasõit Scouts pataljoni juurde ja vanadele lahinguväljadele. Mis puutub seltsi ajaloo kogumisse, siis on see tehtud kuni rahulepingu allakirjutamiseni. Protokollis seisab, et arvatavasti sügisel 1935 võib ajalugu ilmuda trükist. (Tegelikult asi siiski viibis ja raamat ilmus 1936.) Mainitakse liikmete arvu (93) ja et juhatuse töö on olnud raske, sest liikmed on olnud laiali ja “kol. (Hmm? Ta oli siis veel kolonelleitnant?) H. Freiberg koguni wälismaal”. Rahalise aruande juures mainitakse toetajatest “Sakala” ja “Oma Maa” toimetusi.

“Mis puutub eeloleva aasta tegevusse, siis kavatsetakse sõita külla pataljonile. On olnud kaalumisel sõit endistele sõjaväljadele, kuid seda on raske teostada, sest Scoutide suuremate ja paremate lahingute wäljad on kas Lätis või Wenemaal. Tuleks sõita kas Taagepera wõi Pangewitsi alla. Peamiseks ülesandeks jääb Seltsil loomulikult ajaloo wäljaandmine.”

Neljanda punkti all valiti juhatusse Pinka 24, Ingermann/Hirwelaan 24, Lüüs 20, Joh. Animägi 16 ja J. Luik 15 häälega; kandidaatideks kol. (?) H. Freiberg 15 ja Pek 10 häälega. Valitakse ka revisjonikomisjon.

Pinka palub muu hulgas Võttingul jätkata ajaloo koostamist ja avaldab juba tehtud töö eest tänu.

Protokoll 3, 3. mail 1936, Tallinnas K-L Tallinna Maleva ruumes, Kaarli tn 10.

 Ei midagi huvitavat, tavapärane värk. Punktis 2 antakse teada, et peamine eesmärk, väeosa ajaloo väljaandmine on teostatud. Raamatute müügist on laekunud 2000 krooni. Arutatakse Soomusrongide diviisi kuulunud üksuste seltside liidu asutamise ja nendega liitumise küsimust. Pole üksmeelt, osa tahavad liituda, teine osa tahab selgust saada, mis need sellid seal liidus üldse plaanivad tegema hakata.

Protokoll 4, 22. mail 1937, Tallinnas KL Tallinna maleva ruumes.

Kohal 23 liiget. Tavapärane värk, valimised, aruanded. Raamatu müügist on laekunud 800 krooni. Avaldatakse Scouts pataljonile tänu raamatute levitamise eest.

Protokoll nr 5, 21. jaanuaril 1939 Haapsalu Uuemõisas Scouts Üksiku jalaväepataljoni ruumes.

Seltsil on 115 liiget, kohal 81. Aruanded, eelarve, valimised. Raamatuid müüdud vahepeal kokku veel 750 krooni eest. Juhatuse asukoht Haapsalu, muudatus vaja põhikirja sisse viia. Palutakse kõigil Scoutidel saata seltsile ülesvõtteid Vabadussõja päevilt, päevaraamatuid, kirjeldusi jne, need olla vajalikud “paigutamiseks seltsi albumi” (Mis ja kus see on? Raamat oli ju juba välja antud. Lõpptulemusena lugesin veel vähemalt kahest kohast, et selline album oli seltsil olemas ja materjali koguti sellesse ka ringkirjaga 132 liikmele 1939. aastal (ERA.796.1.6). Kuhu see album jäi? Seltsi säilikute hulgas seda pole?)

Protokoll nr 6, 20.04.40 Tallinnas, Kaarli t 10, Kaitseliidu Tallinna Maleva ruumes. Seltsil 152 tegevliiget, kohal 47, algus lükatakse taas algust pool tundi edasi. Tegevusaruanne, liikmemaksu määramine, valimised jne. Raamatute müügist laekunud veel 200 krooni. Arutatakse scout Varikloo ettepanekut juhatusel määrata võimaluse korral igasse linna seltsi juhatuse esindaja/usaldusmees, kes organiseeriks ja koondaks liikmeid kohapeal ja aitaks kaasa seltsi ürituste teostamisel.

Protokoll nr 7, Selts “Scouts Rügemendi” erakorralise peakoosoleku üle Nõmmel, Scouts Üks. jal. pataljoni staabi ruumes 03.09.40 kell 17.00,

kohal 29 tegevliiget. Päevakorras seltsi likvideerimine. 

Major Beck “teatas koosolekule, et selts “Scouts Rügement” tuleb likvideerida, kuna seltsi eesmärk ei ühti meie uue riigikorraga määratud sihtidega, on iganenud. Tegi ettepaneku likvideerida selts. Ettepanek võeti vastu ühel häälel.” (Tühjagi ta iganenud oli, eks siin oli ikkagi punaste käsi mängus.)

Palk tegi ettepaneku valida 3 liikmeline likvideerimiskomisjon A. Vall, H. Luberg ja E. Rull, komisjoni tööks anti juhiseid: templid ja arvepidamine Riigi Keskarhiivi, ajalooraamatud raamatukokku Tallinnas, ja rahaasjad jne.

Hirvelaan palub eraldi punktina kirjalikult kustutada võlg 100 kr. (Nii?!) Peakoosolek otsustas võla seltsi kanda võtta. Otsustati selts likvideerida kahe nädala jooksul.

Protokoll nr 8, 10.11.1940 kell 18.00, likvideerimistööde lõpetamine, kohal Vall, Rull ja Luberg.

 ***

SELTSI JUHATUSE KOOSOLEKU PROTOKOLLID

Nr 1, 9. aprillil 1934, K-L Tallinna maleva majas,

kohal Pinka, Freiberg, Ingermann ja Joh. Animägi. Juhatuse esimeheks valiti Pinka, abiesimeheks Freiberg, sekretäriks Animägi, laekahoidjaks Ingermann, ametiteta liikmed Pek/Beck ja Luik. Otsustatakse “pataljoni poolt Scouts rügemendi ajaloo väljatöötamisel abiks olla; kol. (?) Freiberg võtab oma peale sisuliste ja h-rra Animägi keeleliste paranduste tegemise”. Edasi otsustatakse, et “mälestustahvli avamise asjus Viljandis prefektuuri seinal pöörata toetuse saamise asjus Viljandi linna ja maakonna omavalitsuste poole. H-rra Luikil koha peal järele vaadata koht, kuhu see tahvel asetada ja kindlaks teha tema mõõdud”. Kooskäimise kohaks valida KL Tallinna Maleva kodu ja kooskäimise päevaks valiti iga kuu esimene teisipäev kell 20.00.

Protokoll nr 2, 24. aprillil 1934, kohal Pinka, Freiberg, Ingermann ja Joh. Animägi. Otsustatakse saata Scouts-rügemendi ajaloost kaks eksemplari, üks keeleliste ja teine sisuliste parandustega tagasi ajaloo koostajale [Võting ilmsesti]; saata liikmekaarte uute liikmete vastuvõtmiseks Viljandisse, Tartusse ja Haapsallu. Seltsi rinnamärk h-rra Tavasti äri poolt esitatud kujul vastu võtta. Võetakse vastu uusi liikmeid.

Protokoll nr 3, 16.10.1934, koosolek on peetud ilma Freibergita, kohal Pinka, Ingermann, Animägi, volitatakse Ingermanni ja Luike ajama asju väljaspool Tallinnat ning võetakse vastu uusi liikmeid.

Protokoll nr 4, 28 dets 1934 Tallinnas, kohal Pinka, Freiberg, Ingermann ja Animägi.  Otsustati mälestustahvli avamist toimetada 06. jaanuaril 1935 Viljandis, millest paluda osa võtma Laidoneri, Puskarit kui sõjaaegset diviisiülemat ja teisi kõrgemaid isikuid. Tahvli avamist ja temaga seoses olevaid toiminguid pidada järgmiselt:

5 jaan - Laupäeval kell 1800 Tänu- ja leina jumalateenistus Viljandi Pauluse kirikus - õpetaja J Lattiku poolt.

6 jaan - Pühapäev

kell 06.30 ülemjuhataja vastuvõtmine jaamas

kell 10.30 pärja asetamine langenuile

kell 11.15 mälestustahvli avamine

kell 13.00 ühine koosviibimine

Uute liikmete vastuvõtt. 

Minu foto, viide dokumendile ERA.796.1.2

Protokoll nr 5, 7. aprillil 1935 Tallinnas. Kohal Pinka, Lüüs, Hirvelaan, Animägi.  Juhatuse valimised: Pinka esimees, Lüüs abiesimees, Joh Animägi sekretär, Hirvelaan laekur, Luik ametita liige Viljandis.

Protokoll nr 6, 2. märtsil 1936 Tallinnas. Otsustati avada seltsile posti jooksevarve, muud nipet-näpet.

Protokoll nr 7 (koos ajalookomiteega). Asukohta pole märgitud, kuupäeva samuti mitte. Kohal Pinka, Freiberg, Lüüs, Hirvelaan, Animägi, Wõting. Arutati korjandust ajaloo väljaandmiseks summas 171.50, kantud kassasse ja aruanne korjandusest esitatud politseile.

Teiseks otsustati pöörduda Scouts Üksiku pataljoni poole palvega, et “ta toetaks ajaloo wäljaandmist Kr 500-ga. Samuti pöörata riigiwanema ja Kaitseministri poole toetuse saamiseks. Kolmandaks otsustati “paluda hra riigiwanemalt ka kaitsewägede ülemjuhatajalt pühendust. Neljandaks, “ajaloo tehniliste küsimuste lahendamine anda komisjoni kätte, kuhu kuuluvad Lüüs, Hirvelaan, Joh Animägi ja leitn Wõting”. Viiendaks, “jätta ajaloost wälja pataljoni rahuaegne tegevus”. Vaat nii.

Protokollides on kuupäevadega mingi kala, sest järgmine juhatuse protokoll nr 8 kannab kuupäeva 22. jaanuar 1936 Tallinnas.  (taas “koos ajalookomiteega”, aga ilma Freibergita. Nr 6 oli märts 36, vahepealne oli ilma kuupäevata, nüüd tagasi jaanuari 1936?) Kohal Pinka, Lüüs, Hirvelaan, Joh Animägi, Wõting. Nipet-näpet, olulisim vast otsus raamatu trükiarvu kohta, 2500 eksemplari, millest 100 tk kriitpaberil. Pakkumise põhjal 16.01.36 anti trükitellimus R. Tohwer ja Ko trükikojale Tallinnas, 2500 eks-i hinnaga 1748.50 kr. Raamatu hind määrati “sõjaaegsetele scoutidele Kr 1.50, Scouts pataljonis teeninuile Kr 2.00, ettetellijaile scouts wäeosas 2.00 ja müügiks Kr 2.50”.

Protokoll nr 9, 2. mail 1936 Tallinnas, kohal Lüüs, Hirvelaan, Joh Animägi. Nothing interesting.

Protokoll nr 10, 3. mail 1936, kohal Lüüs, Hirvelaan, Beck ja Joh Animägi. Ametite jagamine juhatuses.

Protokoll nr 11, 19.12.36, kohal Pinka, major A. Lüüs ja kapt Hirvelaan. Müüjatele meelde tuletada, et raha üle kannaksid müüdud raamatute eest; luua wõimalusi wanade scoute küllasõiduks pataljonile. Otsustatakse ka “tarbe korral seltsi üldkoosolekuid pidada tulevikus Scouts pataljoni asupaigas Haapsalus”. Tõstatati ka küsimus, kas “tulevikus mitte püstitada mõni mälestusmonument langenud scoutidele või mõnele lahingupaigale.”

Protokoll nr 12, 22.05.37, kohal Pinka, A. Lüüs, major Beck ja kpt Hirvelaan. Aruanded, eelarved. Neljas punkt on tore - “Peale üldkoosoleku lõppu otsustati korraldada kõigile koosolekust osavõtjaile ühine koosviibimine kuni Kr 3.- inimese pealt” J

Protokoll nr 13, 22.05.37, kohal Pinka, Lüüs, Hirvelaan, Beck, H Palk. Jagati ametid, ametita liige Palk.

Protokoll nr 14, 03.12.37, kohal Pinka, Lüüs ja Hirvelaan. Arutatakse muu hulgas  wäeosaaastapäeva tähistamist ühise kooswiibimisega, neljas punkt on ehk huvipakkuv: “Kuulata järele, kas Wiljandi kalmistul, kus scoute rohkesti maetud, ei oleks wõimalik midagi ette wõtta ühise samba püstitamiseks langenuile scoutidele.” Tegelikult on ju ka viies punkt oluline: “Otsustati lasta valmistada sõjaaegsest rüg. ülemast F Pinkast õlimaal ja see kinkida Scouts pataljonile 20. Aastapäevaks. Raha selleks sisse võtta tuleva aasta eelarvesse”. Kus on maal? Kes tegi? 

Protokoll nr 15, 30.05.1938 K-L Tallinna Maleva ruumes, kohal Pinka, Lüüs, Beck, H Palk. Arutatakse 1938 korraline peakoosolek kokku kutsuda Haapsalus Scouts pataljoni ruumes, et seltsi liikmed saaksid tutvuda väeosaga ja osa võtta pataljoni 20. Aastapäeva pidustustest. Otsustatakse ka taotleda sõidusoodustusi kohaleminekuks.

Protokoll nr 16, 24.10.38, kohal Pinka, Lüüs, Hirvelaan. Teemadeks [Scouts] pataljoni aastapäev 21. detsembril, just enne jõule, ei taheta kodust ära minna sel ajal, sooviti edasi lükata jaanuari.

Protokoll nr 17, 20.01.39 Haapsalus. Uute liikmete vastuvõtt, aruanne, eelarve, muud midagi. Hirvelaanile eraldatakse toetust Kr 50.

Protokoll nr 18, Haapsalu-Uuemõisas, 03.02.39; kohal Pinka, kolonelleitnant J Lippus, majorid Beck, Hirvelaan ja Palk. Ametite valimine, uued liikmed, Hirvelaan palus jälle raha, seekord juba 140 krooni; pataljoni otsustatakse toetada 300 krooniga, et katta tähistatud aastapäeva kulutusi; seltsi raha tõstetakse Tallinna Majaomanikkude pangast üle Haapsalu Kreeditpanka pluss ettepanek põhikirja muudatuseks (asukoht Tallinnast Haapsallu). Avaldatakse tänu scout Mihkel Truusöötile kr 500.- annetuse eest. Viimase punktina kavatseb juhatus sama aasta juulis korraldada seltsi liikmetele juuli esimesel poolel väljasõidu esimestele Viljandi- ja Valgamaal asuvatele Scouts väeosa Vabadussõjaaegsetele lahingkohtadele.

Protokoll nr 19 27.04.39 Haapsalu-Uuemõisas, kohal Pinka, Lippus, Beck, Palk (kus Hirvelaan on jäänud?) Päevakorras põhikirja muutmine (ehk siis otsustati asukohavahetusega seoses mitte muuta, ainult siis, kui seda hakatakse nõudma, kuid tahetakse siiski teavitada Sisemin-i.) Uued liikmed, väljasõit 15. ja 16. juulil 1939, esimese päeva marsruut Haapsalu-Pärnu-Viljandi, mälestustahvli külastamine, tutvumine Scouts väeosa formeerimiskohtadega ja linna vaatamisväärsustega, ühine eine ja ööbimine; teisel päeval Viljandi-Morna-Karksi-Taagepera-Tõrva, kus puhatakse, süüakse ja algaks tagasisõit arvestusega, et Haapsalust väljunud jõuaks tagasi koju 18. juuli hommikul.

Protokoll nr 20, 12.08.1939 Haapsalu-Uuemõisas, kohal Pinka, Lippus, Beck ja Palk. Rahaline aruanne väljasõidu kohta, eelarve 572 krooni sentidega, protokollis kirjeldatakse toimunud väljasõitu, kuupäevad on siiski nihkunud algul plaanitust hilisemale ajale juulis:

“21. juulil 1939: Pealelõunaste rongidega kogunes pataljoni, Haapsalu-Uuemõisa, 12 seltsi liiget (kahjuks pole vähemasti protokollis antud nimekirja osalejatest!), kuna Narvast sõitis mootorrattal kohale Scout Lasimer (?). Neile oli pataljonis korraldatud ööbimine.

22. juulil 1939: Kell 08.20 väljusid Uuemõisast kolonel Lippuse (VR II/3) juhatusel eelmisel päeval kohale sõitnud Scoudid koos pataljoni alalise kaadriga ühel autobusel ja ühel veoautol. Väljasõidust võtsid osa pataljoni alalisest kaadrist 4 ohvitseri ja 11 kaadriohvitseri. Teel esimene peatus toimus Kasari silla juures. Fotomehed kasutasid juhust pildistamiseks. Pärnu sõit toimus marsruudil Haapsalu-Kasari-Mihkli-Pärnu, kuhu jõuti kella 11. Pärnust edasisõit Viljandi oli ettenähtud kell 14.30. Osavõtjaile lubati vaheaega kasutada tutvumiseks linnaga. Pärnus liitus osavõtjatega üks sõjaaegne scout (aaah, miks ei ole nimesid???) ja edasisõit Viljandi toimus autobusel täpselt kell 15.00. Veoauto jäeti Pärnu, kuna ei ilmunud kohale 7 scouti, kes lubasid kirjalikult osa võtta (no tüüpiline!). Viljandi saabuti kella 18.00, kus saabujaile olid vastu tulnud Viljandis elutsevad ja sinna varem kogunenud scoudid. Näidati kätte öökorterid, millised olid valmis muretsetud kohalikkude scoutide poolt. Kell 18.30 koos sõjaaegse rügemendi juhi kolonel F. Pinkaga VR I/3 ja II/3 siirduti Vabadussõjas langenute Viljandi mälestussamba juurde. Kolonel Pinka asetas sambale langenud kangelaste mälestamiseks Scoutide nimel kimbu lilli.

Mälestussamba juures toimunud tegevuse järgi külastati väeosa mälestustahvelt ja tutvuneti Scoutsväeosa formeerimiskohtadega ning linna vaatamisväärsustega. Vaadeldi Viljandi lossivaremeid ja neis toimunud väljakaevamisi. Kes kaevas ja mida? 1939?

Kella 20.30 koguneti “Viljandi Põllumeeste Seltsi” saali ühiseks õhtusöögiks. Koos oli 64 osavõtjat. Õhtusöögist võtsid osa Viljandi Maavalitsuse ja kohaliku ajakirjanduse esindajad. Lasti elada meie kõrgemaid riigijuhte ja peeti vastastikku tervituskõnesid. Õhtusöök möödus tujuküllases meeleolus. Järgnes ööbimine kätte näidatud öökorterites.

23. juulil 1939: Kell 08.00 kogunesid väljasõidust osavõtjad Scout J Luiki korterisse hommikueinele. Kell 09.30 väljuti kahel autobusel Viljandist Tõrva suunas - Scoutide esimestele Vabadussõjaaegsile lahinguväljadele. Kell 10.30 - esimene peatus Mornas. Siin Scout P Arras VR II/3 kohapeal selgitas Scoutide esimest kokkupuutumist punastega. Sõideti edasi. Kell 10.50 peatuti Karksi mõisa ees. Siin andsid lühikese ülevaate Scoutide ja naabrite tegevusest Scout Arras ja Karksi mõisa tegelik vallutaja Scout J Kutsar VR II/3.

Kell 11.15 peatuti metsa vahel Ala-Taagepera teelahkmel, kus ülevaatega Scoutide pealetungist Taagepera mõisale esines kolonel F. Pinka, selgitades Scoutide ja nende naabrite tegevust. Kell 11.30 peatuti 1 km enne Taagepera mõisat maanteel, kust jalgsi liiguti mõisa. Teed mööda liikudes selgitasid kol F Pinka, scoudid Arras, Animägi VR II/3 ja Kutsar mõisa vallutamise tegevust scoutidelt. Taagepera mõisas peatuti ja tutvuneti mõisa hoonete ja ümbrusega.

Edasisõidul kell 13.05 peatuti Helmes, kus Helme vallutamisest esines kokkuvõtlikult major H Hirvelaan VR II/3, ühtlasi kohapeal näidates asukohta, kus langes esimene Scout Vabadussõjas. Järgnes tutvunemine Helme Ordulossi varemete ja varemete all maapõues olevate koobastega. Vahepeal hakkas vihma sadama hookaupa. Helme varemeist sõideti Helme surnuaiale. Koguneti Vabadussõjas langenud scoutide “A” kompanii ülema I leitnant Herbert Pinka VR I/3 ja II/3 kalmu juurde, kus kol-ltn. Lippus asetas scoutidelt langenud kangelase kalmule kimbu lilli. Kella 14.00 jõuti Tõrva ja peatuti uue koolimaja õuel. Kella 14.00-16.00 tutvuneti linnaga ja külastati kohal elutsevat Scouti ohv.aset. Tautsi VR II/3. Kell 16.00 algas Tõrva koolimajas ühislõuna, milline valmistatud N. K. Tõrva jaoskonna liikmete poolt. Osa võttis 63 inimest.

Kell 18.00 algas tagasisõit oma asukohtadesse. Haapsalust väljunud scoudid sõitsid Pärnu, kuna Viljandisse kogunenud Scoudid Pikasilla kaudu Viljandisse. Pärnust sõideti koos sinna jäetud veoautoga Lihula kaudu tagasi Haapsallu, kuhu jõuti kella 03.00, 24.07.39.”

Edasi tänatakse väljasõidu toimumisele kaasa aidanud inimesi ja asutusi. Tänukiri otsustatakse anda Viljandi maavanemale, Scout Luikile ja tema abikaasale, Scout Truusöötile, naiskodukaitse Tõrva jsk esinaisele, Scout Tautsile, Viljandi Põllumeeste Seltsi kaubandusosakonna juhatajale. Rahalise abi eest tänatakse k/ü (kirjastusühistu, ühisus?) Oma Maad, Sakalat ja Estooniat.

Protokoll nr 21, 15.11.39 Tallinnas Scoutspataljoni ruumis Tallinn-Ülemiste kasarmus, kohal Pinka, Lippus, Beck ja Palk. Seltsi juhatuse asukoht on muutunud ja rahad tuuakse seega Haapsalu Kreeditpangast tagasi Tallinna Majaomanikkude panka. Teises punktis on juba tunda ärevust - “Juhatus leidis, et seltsi kodukorra väljatöötamist ei saa teostada käesoleval aastal erakorraliste toimingute ja olukorra tõttu (juhat. liikmete ümberpaigut. koos pataljoniga Haapsalust Tallinna ja sellega seoses olevad sõjaväelised erakorralised toimingud.)” Kolmandas punktis antakse taas kord teada kavatsusest koondada sõjaaegsed ülesvõtted, dokumendid, väljavõtted sõjaaegseist ajakirjust, kirjalikke isiklikke mälestusi jne - seltsi ALBUMISSE? Kas see jõuti koostada? Kui mitte, kuhu said kogutud materjalid, arhiivis pole neist jälgegi?

Protokoll nr 22, K-L Tallinna Maleva ruumes Kaarli tn 10 Tallinnas, 05.04.1940. Kohal Pinka, Lippus, Beck, Palk, Hirvelaan. Uuete liikmete vastuvõtt, nende hulgas ka Nikolai Animägi; eelarve, aruanne.

Protokoll nr 23, Scoutspataljoni staabi ruumis Ülemiste kasarmus, 26. apr 1940. Kohal Pinka, Lippus, major Männi, Beck, Palk. Ametite jaotamine. Pinka seega oli lõpuni välja ainus esimees.

Protokoll nr 24, Ohvitseride keskkogu ruumis 26. augustil 1940 kell 17.00, kohal Pinka, Lippus, Beck, Palk.

Päevakorras seltsi erakorralise koosoleku kokkukutsumine ja jooksvad küsimused. Otsustati põhikirja §21 alusel kokku kutsuda seltsi erakorraline peakoosolek seltsi tegevuse lõpetamiseks.

*** 

Revisjonikomisjoni koosolekute protokolle on samas kaustas kolm: nr 1, 06.04.1935, nr 2, 22.05.37 ja nr 3, 20.01.39. Kõik on korras.

***

Tartu rahu ja küünlapäeva hommiku 2019 pühendasin Madara tänava arhiivis seltsi kirjavahetuskaustade lugemisele ja märkmete tegemisele. Kaustu on kokku kaks. Täpsed viited on toodud allpool. Märkmed lisan kohe, fotod hiljem, kui aega saan. 

***

Seltsi Scouts Rügement kirjavahetus 1934-1938 (ERA.796.1.3) 

Kaustas on kokku 77 kirja/dokumenti, esimene kuupäevaga 06.04.1934 ja viimane 07.12.1938. Leheküljed on nummerdatud, allpool märkmetes ongi toodud kõigepealt lehekülje number ja seejärel lühidalt ja kokkuvõtlikult dokumendi sisu.

Mulle huvipakkuvad materjalid on eelkõige seotud kolonel Freibergiga, kuidagi on tema elukäik mulle võrdkujuks ka kõigi teiste tolleaegsete ohvitseride tegemistele, kuid tegin märkmeid ka kõige muu kohta, mis tundus seltsi saatust jälgides oluline.

Nr 1, 06.04.1934, kapten NURMBERGile, 2. jalaväepataljon, Tartu. Saadetakse Scouts rügemendi parandatud ajaloo materjalid kuni Pikasaare lahinguni.

Nr 2, 16.05.1934, Viljandi Linnavalitsusele, Viljandi Maavalitsusele, Freibergi, Pinka, Animägi allkirjad all, selgitatakse seltsi kavatsust anda välja ajalooraamat ja palutakse võimalusel ettevõtmist toetada. Samuti antakse teada soovist luua mälestustahvel.

Kirja lõpus koputatakse ka natuke ligimese südametunnistusele: “Arvesse võttes Scoutide osa punaste pealetungi seismapanekus Sakalamaal ning Viljandi linna päästmist punaste kätte langemisest, loodab Selts, et Teie ei keeldu tema üritust toetamast.” J

Nr 3, 23. 05.1934, Viljandi Linnavalitsuse vastus Maramaa allkirjaga, nõustutakse seltsi toetama 75 krooniga, aga alles siis, kui on nähtud üksikasjalikumat tegutsemisplaani.

Nr 4, 17.10.1934, Viljandi Linnavalitsusele, antakse teada, et Viljandis on volitatud seltsi asju ajama seltsiliige h-ra prov. Joh. Luik, temale võib üle kanda ka toetuse. Mälestustahvli avamise kohta on välja käidud kaks võimalikku kuupäeva, “21. detsember kui Scouts Rügemendi aastapäev, ehk jälle 3. jaanuar 1935, mil esimesed scoudid Viljandi lossist välja astusid”.

Nr 5 on 17.10.1934 kiri härra prov. Joh. Luikile Viljandisse, kus teda teavitatakse, et selts volitab teda ajama kõiki asju, mis seotud mälestustahvli avamisega ning võtma vastu toetust Viljandi Linnavalitsuselt summas 75 krooni.

Nr 6, detsembrist 1934 kiri Viljandi-Pärnu prefektile teavitab, et selts korraldab 05.01.1935 kell 18.00 tänu- ja leinajumalateenistuse Viljandi Pauluse kirikus, 06.01 kell 10.45 asetab pärja Vabadussõjas langenute ausambale ja kell 11.15 korraldab mälestustahvli avamise Viljandi uue (?) lossi seinale. (Seal on neid losse rohkem või?) Samas teavitatakse ka, et mälestustahvli avab ülemjuhataja kindral Laidoner.

Nr 7 novembris 1934, Põllutööministeeriumile, teavitatakse kavatsusest Viljandis mälestustahvel 30x90 cm avada pealkirjaga: “Sellest majast väljusid 3. jaanuaril 1919 a. esimesed scoudid võidurikkale sõjakäigule kodumaad ähvardava vaenlase vastu.” Kontaktisikuks määratakse seltsi poolt kapten H Ingermann, “kes elab Kaarli tän 10-2” (vana Tallinna Maleva hoone, seal on praegu okupatsioonide muuseum).

Sarnase sisuga nummerdamata kiri lehe pöördel on juhatuselt läinud Scouts Üksiku jalaväepataljoni ülemale, lisapalvega ettevõtmist toetada, sest “asja läbiviimine ja korraldamine nõuab seltsilt kulu umbes Kr 300.-“

Nr 8 lehel paistab olema tahvli veidi muudetud tekst: “Sellest majast astusid 3. jaanuaril 1919 a. välja esimesed scoudid vastu vaenlasele, kes ähvardas vallutada Eestit ja jatkasid sõjakäiku kuni võiduküllase lõpuni.”

Nr 9 ja 10 on nimekiri Viljandis mälestustahvli avamisel osalenutest, käsitsi kirjutatud, mõni nimi on loetamatu, sestap ei pane siia praegu midagi. Freibergi ei paistnud, Pinkat-Animägi-Ingermanni ka mitte, võib-olla nemad olid iseenesestmõistetavalt kohal? Samas 1935 jaanuaris pidi Freiberg juba olema mitu kuud Poolas Varssavis.

Nr 11 on kiri kolonel Pinkale kodanikult Arndt Kluge, Tallinn, Maakri t 22-7, kes soovib seltsi liikmeks astuda, kuna teenis Scouts üksiku jalaväepataljonis 07.09.1928 kuni 18.07.1929.

Nr 12-15 on taas miskised lehed nimedega, võimalik, et on kogutud fotosid, sest osadel nimedel on järel märge nt “2 pilti” jmt.

Nr 16 on kiri kuupäevaga 12.01.34 (ilmselt on siiski mõeldud 1935?) kelleltki Joh Kiiratsilt, kes märgib 15 nime koos aadressidega, kes võtnud osa Vabadussõjast teenides Scouts pataljonis: Kattai Juhan; Mitt Jacob; Nigol Aleks; Johanson Alfred; Jürisson Hans; Köösel Elmar; Kangur Juhan; Thomeberg Theodor; Palits Juhan; Treifeldt August; Martinson Aleks?; Kiirats Juhan; Jaanson Edgar. Kõik mehed olla “päri” seltsi astuma.

Nr 17, kuupäeva pole, kellele see on, ka aru ei saa, aga selgelt kirjutatakse kellelegi, et paluda toetust raamatu väljaandmiseks, mille kulud kokku olla Kr 5000.-. Kirja keskmine osa kirjutab Scouts rügemendist: “Scouts rügemendil on suured teened Vabadussõjas, eriti Viljandi linna peastmisel enamlaste kätte langemisest ja Viljandi maakonna lõuna poolse osa vabastamisel enamlastest. Scoutide ilmumine lõunarindele 1919. a jaanuarikuu esimestel päevadel lõi tagasi Viljandi sihis pealetungivad enamlaste laine ja siit peale algas vaenlase väljatõrjumine Vabariigi piiridest, mil aset leidsid sangarlikud heitlused meist arvult mitmekordselt suurema vastasega. Kogu Vabadussõja vältel Scouts rügement teotses edukalt ja võidurikkalt kõigil rinnetel, võttes osa Pihkva vallutamisest, arendas edasitungi kaugele Venemaa sisse ja oleks peaaegu vallutanud Ostrovi linna, millest viibis ainult 6 klm kaugusel J Põhja rindel teotses Scouts rügement Krasnaja Gorka all ja Vabadussõja lõpul seisis kindlalt Narva rindel ning lõi tagasi kõik vaenlase pealetungid Narva linnale.”

Edaspidi toon välja ainult need dokumendid, mis millegagi huvi pakkusid, erinevad mustandid, teavitused, hinnapakkumised trükikodadelt, politsei teavitamised koosolekute pidamisest jmt jätan vahele.

Nr 40 on seltsi “Scouts Rügement” juhatuse ilmselt ringkiri raamatu ilmumise kohta aprillist 1936: “Neil päevil ilmus selts “Scouts Rügemendi” kirjastusel raamat Scouts Rügement Vabadussõjas.

Lk nr 43-48 käsitlevad suhtlemist teemal Soomusronglaste liiduga ühinemine, näha on nt Soomusronglaste Liidu põhikiri ja arutelu kapten Irve langemise asukoha tähistamise üle mälestusmärgiga. Põhikirjast §1 võib lugeda, et “liidu eesmärgiks oli koondada kõiki soomusrongide diviisi koosseisu kuulunud väeüksuste ja asutiste seltse ja ühinguid, säilitada seda vaimu ja kangelaslikku meelt, mis valitses diviisi väeosades Vabadussõja ajal, ning jäädvustada nende väeosade õilsaid traditsioone ja mälestusi.” Sestap nähtavasti sattus see ka minu uuritud seltsi kausta. Võib-olla selles seoses on huvitav ka järgnev kiri nr 48 “Kapten Irve Soomusronglaste seltsi” juhatuselt 06.01.1937, andes märku soovist tähistada kapten Irve langemise asukoht juba samal aastal: “See peaks teostuma juba käesoleval aastal kapten Irvele allunud väeühikute, nende järglaste ja seltside ning likvideeritud väeühikute ja asutiste Vabadussõjaaegsete juhtide ühisel algatusel. Selle mälestustähise püstitamiseks on Läti valitsusvõimult luba saadud.” Hmmm? Kas see siis püstitati ja kui, siis kuhu?

Huvitav on ka seltsile saabunud kiri nr 49, 16.01.1937, kus on teemaks raamatu “Admiral Pitka elulookirjeldus” väljaandmine. Korraldav toimkond pidi kogunema 20.01.37 Ohvitseride Keskkogu ruumes. Pean nüüd natuke otsima, kas vastav raamat ka välja anti? 

Nr 54 kuupäevaga 28.10.1937 on kiri taas Kapten Irve Soomusronglaste seltsilt, andes teada, et käimas on kapten Irve langemise kohale püstitatava mälestusmärgi kavandite võistlus. Seltsi esindajat palutakse 03.11.1937 kella 16ks Kunstihoonesse Tallinn, Vabaduse plats, et võtta seisukoht, millise kavandi järgi mälestusmärk püstitada.

Nr 57 on nimekiri aastapäeva kokkutulekule sõitjatest 21.01.1939, kokku ca 50 nime.

Nr 65 on kauni käekirja stiilinäide Peep Maistelt Rõngust 15.12.1938 kavatsusega scoutide kokkutulekul (Piksaare lahingu aastapäevast) osaleda. Algab see lennukate kaartega kiri pöördumisega “Armas vend-scout Hans!” (ilmselt adresseeritud Ingermann/Hirvelaanele), lõpeb aga reaga  “Andesta minu hooletust “liikmemaksu” asjus. Jõuan Haapsallu, õiendan ära.” J

Selliseid pöördumisi “vend scout” poole oli kirjavahetuses veel.

Nr 77 on viimane leht selles kaustas ja kujutab endast Hirvelaane (end Ingermanni) kirja kaasvõitlejaile 07.12.1938 sel puhul, et 21.12.1938 täitub 20 aastat päevast, mil pandi alus Scouts Rügemendile. Juhatus on asja arutanud ja aastapäeva tähistamiseks kokkutulek on plaanitud 21.01.1939, mis olla ühtlasi Piksaare lahingu aastapäev. Ingermann palub hiljemalt 31.12 teatada, kes kavatseb kokkutulekul osaleda.

***

Seltsi “Scouts Rügement” 1939-1940 kirjavahetusega seotud teine kaust kannab viitenumbrit ERA.796.1.9

Esimene dokument selles kaustas kannab kuupäeva 02.01.1939 ja viimane augustist 1940. Kokku on nummerdatud lehekülgi 104. Jällegi tegin siinkohal märkmeid üksnes nende dokumentide kohta, mis mulle kuidagi olulised tundusid.

Lk 4 ja 5 on osalejate nimekirjad korralisest peakoosolekust osavõtjatest 21.01.1939.

Lk 12 on Pinka kiri scout Mihkel Truusöötile, kus Pinka tänab Truusööti lahke annetuse Kr 500 eest, mis võimaldas Haapsalu-Uuemõisas kokkutuleku korraldada. Kirjast ilmneb, et Pinka ise siiski seekord jaanuarikuisel kokkutulekul ei osalenud.

Lk 13 on üllatuslikult hoopiski nimekiri seltsi Scouts Rügement asutamiskoosolekust 27.03.1934 osavõtjatega, mis näikse olevat sattunud kronoloogiliselt valesse kausta, selle pöördel on veel mingi nimekiri, kus nimede järele on tähendatud tähed, A, B, D - miskised kompaniid? 

Lk 14 on Scouts Üksiku Jalaväepataljoni 20. aastapäeva pidustuste kava 21. ja 22 jaanuaril 1939. 

Lk 15 on teenistuse laululeht. 

Lk 17 on kolonelleitnant Lippuse (Scouts Üksiku Jalaväepataljoni ülem) kiri Pinkale, kus ta tänab koloneli kingi, Pinkat kujutava suuremõõdulise õlimaali eest pataljonile. Kirjast tuleb välja ka õlimaali teinud kunstnik - Kalmus. (Kas keegi teab sellest midagi?)

Lk 22-23 on näha seltsi korraldatud väljasõidu kava 15. ja 16. juulil Scouts väeosa Vabadussõja lahinguväljadele. (Tegelikult lükkus sõit siiski nädalapäevad edasi.)

Lk 24-25 on näha seltsi nimekiri seisuga 01.04.1935. Freiberg on kenasti nimekirjas, liikmemaks tasutud J

Nimekirjas on 93 nime: Arras Paul, Animägi Johan, Andrejev Anton, Ahwen Arnold, Adamson Edgar, Allik Anton, Adorf Martin, Bergmann K, Brinkmann Valfried, Bömberg Voldemar, Eber Aleksander, Elken Heino, Freiberg Herbert, Gerrets Ralf, Günther Maniwald, Ginemann Harry, Holland Felix, Hein August, Hion Jaan, Ingermann Hans, Jõgi Johannes, Kull A, Kull E, Krappe Rudolf, Kokk Verner, Kusbok Harald, Kleeba August, Karp Oswald, Kristjan Juhan, Kits Johannes, Kärmas Johan, Kuku August, Kurikoff Gustaw, Kigaste Edgar, Kolwiko Alfred, Kert Heinriette, Lüüs Adolf, Luuberg Heinrich, Luik Johan, Lembra Villem, Lill Johannes, Lassur Aleksander, Laak Aleksander, Lehtman Leonhard, Luppe Hildeg(ard?), Lepp Oswald, Lasimer Leonhard, Leppik Voldemar, Lipp Voldemar, Meresmaa A, Martinson Ernst, Mõttus Hugo, Männik Aleksander, Martinson Leopold, Nakmann August, Nõmmow Oskar, Nurmberg Oskar, Oja Rudolf, Pinka Friedrich, Pek/Beck Rudolf, Palk Hermann, Pott Johannes, Pank Arnold, Prüüs Oskar, Pill Mihkel, Piir August, Rump Jüri, Raag A, Ritso Hans, Roos Johannes, Rull Eduard, Rostok Heinrich, Roosenberg Nikolai, Rumm Anton, Roots Mihkel, Sketschus Vladimir, Süllaots Friedrich, Saun Theodor, Tui N, Timm August, Timm Artur, Tärno Albert, Tönner Heinrich, Teitelbaum Jakob, Tukk August, Tauts Hans, Treuhold Mihkel, Uibo Aleksander, Uluots Oskar, Võtting Aleksander, Varkel Dimitri, Vähi Robert, Vall Aksel.

Kirjavahetuses on veel nimesid, kes pole selles nimekirjas, kuid ilmselgelt osalesid vähemasti kokkutulekutel. Erinevaid nimekirju on kausta lõpupoole veel, seltsi lõpupäevadel oli liikmemaksu maksjaid üle 150.  

Nr 62 on väga pahane kiri Aarne Võtingult, kes polnud saanud teadet juulikuise kokkutuleku nädala võrra edasilükkamise kohta ja sõitnud Viljandisse 15. ja 16. Juulil, nagu esialgu oli plaanitud ja teavitatud. Kas või mida talle vastati või kuidas lugu klaariti, siit ei selgu.

Nr 85 on koopia ringkirjast novembris 1939, kus palutakse seoses “scoutide ridade harvenemisega” (ilmselt vihjega vanusele, suremusele vmt) mälestuste koondamiseks ja alalhoidmiseks juhatuse käes hoitavasse albumisse saata päevapilte, ülesvõtteid, päevaraamatuid, kirju, väljavõtteid, dokumente, lendlehti jne. Säilinud on ka paar n-ö saatekirja, kust on näha, et fotosid tõepoolest juhatusele saadeti. Kuhu jäi album?

Lk 89-91 on 1940.a seisuga liikmemaksude nimekiri, seega üks viimaseid nimekirju, enne kui punased seltsi tegevuse lõpetasid, selles on nimesid kokku 155. Lisandunud on seega ligi 50+ nime võrreldes aastaga 1935, nt Tuisk Mart, Krabi Ella, Loorent Leonid, Pommer, Vigodsky, Taling, Sootla Johannes, Kulgver Aleksander, Lippus Johannes, Puhk Valter jpt. Näha on ka vahepeal aset leidnud nimevahetused/muutused. Freiberg on siin juba konkreetselt Raidna.

Lk 104 on kaustas viimane dokument, kus august 1940 antakse Tallinna Harju prefektile teada seltsi erakorralisest peakoosoleku toimumisest 03.09.1940 Nõmmel, Scouts Üksiku Jalaväepataljoni staabiruumis kell 17.00, päevakorras seltsi tegevuse lõpetamine. Alla kirjutanud major Beck ja vanemseersant (Vabandust? See oli juba miski politruk või?) Palu või Palk.

***

Ongi ülevaatlikult kõik, mida arhiivist oli seltsi kohta huvitavat lugeda.

Jääb kummitama küsimus - kus on see seltsi album, mille jaoks veel 1939 pilte ja materjali koguti?

***