Käsitsi konspekteerimise olulisus

-->

Sattus taas mu silma alla artikkel, mida olin kunagi varem juba lugenud, otsustasin nüüd teha kokkuvõtte eesti keelde ka, peaks hakkama sellist materjali kuidagi koondama, seda on nüüd juba kogunenud ühel ja teisel kujul. Et ma olen põhikooliosas keeleõpetajana kullipilgul juba aastaid jälginud seda, kui oluline on algklassides kirjutamine (lugemisest rääkimata, algklassides tegemata jäänud töö jõuab moel või teisel minuni siis, kui ma neile põhikooliosas 5. klassis inglise keelt hakkan õpetama) ja käekiri ning millisel kujul esinevad ning kuidas last mõjutavad erinevad kirjutamisraskused, siis ju seegi kokkuvõte on osa suuremast teemast.

Pam A. Mueller (Princeton University) ja Daniel M. Oppenheimer (University of California, Los Angeles) uurisid, kuidas mõjub õpitulemusele see, kas märkmeid tehakse käsitsi või trükkides. Trükkimiskiirus on tänapäeva noortel suurem, kuid käsitsikirjutamisel ilmnesid siiski olulised eelised. Läbi viidi kolm erinevat katset, kus üliõpilased jagati kahte rühma, ühed konspekteerisid laptopis, teised käsitsi. Töö avaldati ajakirjas Psychological Science aprillis 2014, link leitav allpool.

Esiteks tõestas uurimus taas kord, et digivahenditel on tendents viia mõtted uitama, hajutada tähelepanu; väga lihtne on hetkel, mil pole midagi olulist üles kirjutada, klõpsata hoopis mõnda sotsiaalmeedia ikooni. Uurimus näitas ka seda, et isegi kui märkmete käsitsi kirjutamine ON aeglasem, toob see pikemas perspektiivis siiski õppijale sisu suhtes parema ja põhjalikuma õpitulemuse.

Kui inimesed trükivad märkmeid nt laptopis, on neil kombeks automaatselt üritada kirja saada maksimaalselt kõik, mida loengus räägitakse. Inimesed aga, kes tegid käsitsi kirjutades märkmeid, olid sunnitud pidevalt mõttes tegema valikuid, sest käsitsi kirjutamise kiirus on palju väiksem kui trükkimiskiirus. Katsete käigus ilmnes, et selline lisaanalüüs (mida võtta, mida jätta) oli pikemas perspektiivis neile kasulikum. 

Mueller ja Oppenheimer jagavad märkmete tegemise protsessi kaheks. Generatiivne ehk loov kirjutamisprotsess hõlmab samaaegset analüüsi (ehk otsust, mis on loengus kirjapanekuks oluline, mis mitte), kokkuvõtete tegemist, ümbersõnastamist, loengu sisu mõtte kaardistamist. Konspekti automaatne transkribeerimisprotsess tähendab peaaaegu alati vaid sõna-sõnalist kuuldu kopeerimist ja mitte kuuldu sisu analüüsimist.

Uurijatel oli kaks hüpoteesi, miks märkmete käsitsi kirjutamine on üldjoontes ajule ja õppimisele kasulikum. Esimene neist on nn lahtimõtestamishüpotees, mis ütleb, et märkmete käsitsi tegemisega samaaegselt leiab ajus aset pidev sisuline analüüs, mis parandab õpiprotsessi kulgu üldiselt ja ka konkreetse materjali tõhusamat kinnistumist. Teine (nn mälu tõhustamise) hüpotees sedastab, et õpiprotsess leiab aset ja materjal kinnistub lisaks ka siis, kui juba kirjapandud märkmeid (kas enda või ka teiste poolt) uuesti üle lugeda.

Lähtudes faktist, et noored üldiselt trükivad tänapäeval kiiremini kui nad käsitsi kirjutavad, üritades kirja saada maksimaalselt kõike, mida nad kuulevad, püstitus Muelleri ja Oppenheimeri ees lisaks ka küsimus, kas on hiljem kasulikum lugeda uuesti üle trükitud konspekti, mis on sõnarohkem ja selles mõttes terviklikum, kuid sisusse süvenemata ja seda analüüsimata digivahendisse lihtsalt transkribeeritud-kopeeritud, või siis käsitsi kirjutatud konspekti, mis on küll tagantjärele vaadates lühem ja lünklikum, kuid ajus juba kirjutamise ajal sisuliselt läbi analüüsitud.

Esimese katse käigus näidati üliõpilastele TED-talk-tüüpi kõnesid erinevatel teemadel. Hiljem märkmeid võrreldes selgus kõigepealt, et trükitud konspektides oli sõnu rohkem kui käsitsi kirjutatud märkmetes. Edasi kontrolliti seda, kui palju konspekteeritud materjalist oli üliõpilastele meelde jäänud. Kui kontrolliti näiteks, mil määral olid meelde jäänud kõnedes esinenud konkreetsed faktid, olid tulemused mõlemas grupis pea võrdsed. Kuid sisulistele küsimustele (nt “Kuidas erineb Jaapani ja Rootsi ühiskonnas suhtumine inimeste võrdsesse kohtlemisse?”) vastasid konspekti automaatselt digivahenditesse trükkinud üliõpilased tunduvalt kehvemate sisuliste tulemustega.

Samasugune erinevus ilmnes siis, kui digivahendeid kasutavatel üliõpilastel paluti konspekt transkribeerida mitte sõna-sõnalt, vaid kuuldust lühikokkuvõtet tehes. Tulemusi uurides ilmnes, et sõna-sõnalt konspekteerimise kiusatusest oli raske üle olla ning hiljem oli taas märgata, et mida täpsemalt oli sõnade hulk digivahendis transkribeeritud-kopeeritud, seda halvemad tulemused olid sisulisi teadmisi kontrollides.

Kolmanda katsena lubati üliõpilastel enne kontrolltesti oma märkmed loengu ja testi vahel üle lugeda. Asja mõte oli saada ülevaade, kas ohtrasõnalisemalt transkribeeritud-kopeeritud digimärkmetel on eelis käsitsi kirjutatud kokkuvõtlikumate konspektide ees, kui on vaja loengu käigus omandatud teadmisi taasesitada. Ilmnes, et käsitsi märkmeid teinud üliõpilaste tulemused olid paremad.

Katsete tulemused süvendasid Muelleri ja Oppenheimeri veendumust, et käsitsi märkmete tegemisel paralleelselt ajus toimuv sisu analüüs ja hilisem märkmete ülelugemine aitavad oluliselt parandada õpitulemust.

Samas mõistsid mõlemad uurijad, et 21. sajandil on keeruline, kui mitte võimatu suunata õpilasi tagasi ainult pliiatsi ja paberi kasutamise juurde. Uurijad avaldasid siiski lootust, et uuringu tulemused jõuavad tehnoloogiavaldkonna inimesteni ning aitavad vastavate programmide loomisel ja arendamisel, mis arvestaksid edaspidi ülalkirjeldatud uuringus ilmnenud tulemusi ja käsitsi kirjutatud konspektide kasutegurit ja aitaksid kaasa õpiprotsessi arengule ja õpitulemuste parandamisele ka siis, kui märkmeid tehakse digivahendis.

***

Allikas: James Doubeki artikkel saidilt National Public Radio, npr.org, avaldatud 17. aprill, 2016: link https://www.npr.org/2016/04/17/474525392/attention-students-put-your-laptops-away?fbclid=IwAR3LKVRq1i8zj4fS5tylS3HkOatYa2fEBvau48c5HBe5k-HCjd9-Dh9zlh4&t=1557325985931

viimati loetud 12. mai 2019)

***

Algne uurimus:

The Pen is Mightier Than the Keyboard: Advantages of Longhand Over Laptop Note Taking

Pam A. Mueller, Daniel M. Oppenheimer

Psychological Science, vol. 25, 6: pp. 1159-1168. First published April 23, 2014.

Link 12. Mail 2019: https://journals.sagepub.com/doi/abs/10.1177/0956797614524581

Abstract

Taking notes on laptops rather than in longhand is increasingly common. Many researches have suggested that laptop note taking is less effective than longhand note taking for learning. Prior studies have primarily focused on students’ capacity for multitasking and distraction when using laptops. The present research suggests that even when laptops are used solely to take notes, they must still be impairing learning because their use results in shallower processing. In three studies, we found that students who took notes on laptops performed worse on conceptual questions than students who took notes longhand. We show that whereas taking more notes can be beneficial, laptop note takers’ tendency to transcribe lectures verbatim rather than processing information and reframing it in their own words is detrimental to learning.