Gustav I Vasa õde Tallinnas

Selle loo peale sattusin nõnda, et otsisin miskit Tallinna ajaloo kohta ja leidsin netti üles laetud raamatukese "Tallinna juht" aastast 1910. Vanas kirjas ja puha. No vaat, ja seal seisis Tallinna Toomkiriku kohta mustvalgel kirjas, et sinna olla maetud Rootsi kuninga Gustav I Vasa õde Margareta av Hoya, aga haud ise olla kaotsi läinud.
Ei mina olnud sellest miskit kuulnud. Uudishimu tõusis nagu palavik. Hakkasin siis asja uurima, et mis, miks ja millal kuulsa kuninga õde Tallinna sattus. Tuulasin veidi internetis ringi ja uurisin rootsikeelseid materjale ka. Alljärgnevad märkmed tähendan siia eelkõige enda jaoks, et oleks kerge järgmisel korral üles leida, kui vaja mälu värskendada.

Margareta Eriksdotter Vasa sünniaasta pole vähemasti rootsikeelses Wikis teada, küll on tema ema Cecilia sissekande all antud Margareta sünniaastaks 1497.

Lars-Olof Larssoni sõnul (2002) võib Vasa suguvõsa puhul olla tegu baltisaksa juurtega suguvõsaga. Nad ei kutsunud sel ajal end Vasadeks, selline nimi anti suguvõsale alles tagantjärele, kuningakoja nimena tuntakse seda alates Gustav I Vasast. Suguvõsa dokumentaalselt jälgitav ajalugu ulatub tagasi 13. sajandisse. Suguvõsa meesliin suri välja Poola kuninga Johan II Kasimirsi surmaga 1672 ja naisliin kuninganna Kristina surmaga 1689. Suguvõsa liikmed olid Rootsi troonil 1523-1654 ja Poola troonil 1584-1672.

Margareta (ja Gustavi) isa oli Erik Johansson Vasa, sündinud kas 1465 või ka 1470 Örbyhusi lossis. Isa hukati Stockholmi Stortorgetil (Suurturul) 08. novembril 1520, sest ta oli toetanud Sture perekonna poliitilisi ambitsioone. Eriku ema Birgitta Gustavsdotter oli sünni poolest Sture,  kunagise kuningas Sverker Noorema (1164-1210) järeltulija Gustav Anundson Sture (ca 1410 - ca1444) ja Birgitta Stensdotter Bielke tütar, nii et perekonnad olid omavahel tihedalt seotud, tollasele kuningale (Kristian II või ka Christian II, Norra, Taani ja Rootsi kuningas) aga asi ei meeldinud.
Eriku isa Johan (ca 1426-1477) oli samuti olnud Rootsi riiginõunik ja rüütel, riiginõuniku Krister Nilsson Vasa (1365-1442) ja Margareta Eriksdotter Krummedige poeg.
Eriku ema Birgitta Gustavsdotter Sture (srn 1472) oli riiginõuniku Gustav Anundson Sture (ca 1410 - ca1444) ja Birgitta Stensdotter Bielke tütar ja Sten Sture Noorema (ca 1440-1503) õde. Kõik suurnike peredest. Sten Sture Noorem, Rootsi asevalitseja 1470-1497, oli seega Eriku emapoolne onu ning Gustavi ja Margareta vanaonu, vanaema vend. Erik oli onu surma järel pärija.

Margareta ja Gustavi ema, Erik Vasa abikaasa, oli Cecilia Månsdotter Eka. Cecilia sündis pärast 1475 ja suri katku Taanis Kopenhageni lossi Sinises tornis 1522 koos vähemalt kahe tütrega. Cecilia isa oli riiginõunik Måns Karlsson Eka suguvõsast, kes oli abiellunud aadlidaami Sigrid Eskilsdotter Banériga, kelle isa oli riiginõunik Eskil Isaksson Banér. Sigrid abiellus hiljem uuesti ja sellest abielust sündinud tütar Kristina Gyllenstierna'st sai hiljem Sten Sture Noorema abikaasa. Puhta suurnikud kõik. Riiginõustamine ja valitsemine näikse neil kodanikel olema igatahes geneetiline osa DNAst.

Margareta lapsepõlvest pole eriti midagi teada. Cecilial ja Erik Vasal oli teadaolevalt vähemalt kaheksa last:

1 Gustav I Vasa mai 1496 - sept 1560, Rootsi kuningas alates 1523;
abiellus:
(1) Katarina av Sachsen-Lauenburgiga ,
poeg Erik XIV (1533-1577, kuningas 1560-68, tõenäoliselt vaimuhaige);
(2) Margareta Eriksdotter Leijonhufvud,
poeg Johan III (1537-1592, kuningas 1562-92)
tütar Katarina (1539-1610)
tütar Cecilia (1540-1627)
poeg Magnus (1542-1595)
poeg Karl (1544, suri samal aastal)
tütar Anna (1545-1610)
poeg Sten (1546-1547)
tütar Sofia (1547-1611)
tütar Elisabet (1549-1597)
poeg Karl IX (1550-1611, kuningas 1604-1611)

2 Margareta 1497-1536,
abiellus
(1) märts 1516 riiginõunik Joakim Brahe (hukatud novembris 1520)
lapsed:
poeg Pe(de)r Brahe Vanem, 1520-1590, riiginõunik kolme järjestikuse kuninga valitsemisajal
tütar Brita Joakimsdotter Brahe, abiellus 1533 riiginõunik Birger Nilsson Grip'iga
tütar Öllegård Joakimsdotter Brahe (suri 1527)
poeg Mauritz Brahe 1517, suri noorelt ?
(2) jaanuaris 1525, organiseeritud Gustav Vasa poolt poliitilistel põhjustel, Johan av Hoya (srn 1535)
poeg Jost av Hoya 1525, Hans Gillingstami andmeil (1952:729) 1544 oli elus?
poeg Johan av Hoya 1530-1574, Osnabrücki, Münsteri ja Padenborni piiskop.

3 Johan 1499, suri noores eas
4 Magnus 1501-1529
5 Anna 1503-1545, Vadstena kloostri nunn
6 Birgitta 1505, suri noores eas
7 Märta 1507-1522, suri katku vangistuses Taanis
8 Emerentia 1507-1522, suri katku vangistuses Taanis

Niisiis ajal, mil Gustav kuningaks sai, olid ema-isa mõlemad surnud ja suur osa teistest õdedest-vendadest samuti.

Ajaks, mil Margareta 1536 suri, olid seega surnud mõlemad tema vanemad, mõlemad abikaasadki, ja lastest olid elus kindlasti Per Brahe, võib-olla ka Brita Brahe, aga ka mõlemad Hoya-poisid. Teistega on lugu ähmasem. Kindlasti oli surnud tütar Öllegård Brahe. Mauritz Brahe võis, aga ei pruukinud siis enam elus olla.

Kindlasti on teada, et Margareta oskas lugeda ja kirjutada, säilinud on kirjad piiskop Hans Braskile, nad kõnelenud kirjandusest ja vahetanud raamatuid (see oli tol ajal kallis lõbu);  lisaks rootsi keelele suutis Margareta veel vähemalt saksa keeles suhelda. On ka teada, et tütred esimesest abielust olid saanud õpetust Skoklostri kloostrikoolis. Ta võis ka ise kloostrikoolis õpetada, väidetavalt olnud selline asi tolleaegse aadli hulgas laialt levinud. Sko kloster oli tsistertslaste nunnaklooster ning pärast reformatsiooni tegutses see nii tütarlastekooli kui ka aadlidaamide hooldekoduna.

Margareta abiellus märtsis 1516 Joakim Brahega, pulmad korraldas Margareta onu, Rootsi asevalitseja Sten Sture Noorem.

Paraku sattus 1520 Rootsi sisse marssima Kristian II, kes laskis end üksiti ka Rootsi kuningaks kroonida ja otsustas miski peapiiskopi Trolle kaebuse peale karistada aadlikke ja vaimulikke, kes toetasid Sture Nooremat, kui too Mälareni järve ääres laskis maha kiskuda Almarestäketi kindluse, mille eest piiskop hakkas kahjutasu nõudma ja tembeldas selle taga seisnud mehed ketseriteks. 7.-9. novembrini 1520 hukati asjaga seotud olnud sadakond meest Stockholmi Suurturul (Stortorget), Margareta kaotas korraga nii isa kui ka abikaasa. Sellega lugu veel ei lõppenud. Meeste abikaasad/perekonnad vangistati ja saadeti Kopenhageni kuningalossi Sinisesse torni. Margareta sattus sinna koos oma ema, kahe õe, vanaema, tädi ja omaenda lastega. Suurem osa naisi suri nälga ja janusse, ka tabas vange kohalik katkupuhang. Pääsesid vaid üksikud naised, sedagi tänu Austria Elisabethi (1501-1526, Kristian II abikaasa, Norra, Taani ja Rootsi kuninganna) abile. Kristian sai pärast seda kõike hüüdnime "Türann".

Margareta ema Cecilia ja kaks õde surid niisiis vangistuses 1522. Vend Gustav oli vahepeal saanud Rootsi kuningaks, Margareta pöördus 1524 tagasi Rootsi. Seal kihlus ta Gustavi nõudmisel diplomaat Johan av Hoyaga ja abiellus temaga jaanuaris 1525. Johan oli pärit Lübeckist. Kevadel 1525 saatis Gustav Johani ja Margareta Viiburisse. Margareta kartis seal olla, peljates venelaste rünnakuid. Kuid Gustav ei lubanud neil naasta. Gustav hakkas tasahaaval riidu kiskuma, ei nõustunud Margareta poega esimesest abielust, Per Brahet, õukonda võtma ja ka isa pärandi osas oli erimeelsusi. Lõpuks 1534 põgenes perekond üle Liivi- ja Preisimaa koos lastega Saksamaale, kus Johan sai teenistusse Mecklenburgi hertsogi Albrechti juures.

Johan av Hoya sai surma Krahvisõja kokkupõrkes juunis 1535. Margareta oli taas kord lesk. Ta tegi järelepärimise Gustavile, tahtes selgust küsimuses, kas vend kavatseb ta uuesti mehele panna, kui Margareta peaks Rootsi tagasi pöörduma. Et Gustavi vastus olnud kõike muud kui selge jutt, siis otsustanud Margareta välismaale jääda. Keeruline olukord Rootsi ja Saksamaa vahel röövis noorematelt poistelt aadlitiitli. Kas ka Margaretalt? Kas Gustav võttis neilt tiitli? Miks?

Kuidas Margareta Saksamaalt Tallinnasse sattus ja kas ta oli siin koos nooremate lastega või mitte, hetkel selge küll ei ole. Võimalik, et kuningapere liikmena peatus ta Toompea lossis, aga võimalik ka, et hoopis mujal. On selgusetu, millega tegeles Margareta juunist 1535 kuni oma surmani 31. detsembril 1536, ja sama selgusetu on, kuidas või miks otsustas ta peatuda Tallinnas. Et olla lähemal oma pojale esimesest abielust - Per Brahele?

Igal juhul suri ta detsembris 1536 Revalis ja maeti ühtede andmete järgi Tallinna Toomkirikusse tollase peaaltari ette, mis hävinud 1684. aasta tulekahjus koos muu sisustusega. Aga teistel andmetel väidab Lars Bägerfeldt (2008:10), et Margareta küll põgenes koos Johaniga Viiburist, kuid jäi Tallinnasse, kus ta suri 31. detsember 1536 ja maeti 8. jaanuaril 1537 Oleviste kiriku peaaltari ette (begravdes i S:t Olofs kyrka inför högaltaret)! Bägerfeldt ei täpsusta, kust tema andmed pärit on, ütleb vaid, et Tallinna dokumentides on koopia kirjast, mis on saadetud tema mehevendadele Erik ja Jost av Hoyale, kus teatatakse, et ta on surnud 31. detsembril ja maetud 8. jaanuaril 1537.(?, rts k-s "i Revals missivbok finns en kopia av det brev som skickades till hennes svågrar Erik och Jost av Hoya där det meddelades att hon hadde gått bort den 31 dec och begravts 8 jan 1537"). Missivbok, nagu ütles Mart Kuldkepp tõlkijate grupis 17.11.2019, on missiivide ehk läkitatud kirjade raamat.

See tekitab küsimusi. Kumb kirik siis kõne all on? Kas Margareta võiski olla maetud hoopis Oleviste kirikusse ja seetõttu kirjutati 1910 "Tallinna juhis", et haud on "kaotsis"? Või on hoopiski Bägerfeldt eksinud? Samas olen lugenud, et rootslaste kirik Tallinnas oli ikka Toomkirik juba vanadest aegadest peale. Püüan seda asja lähiajal veel teadjamatelt uurida.

Veel väidab Bägerfeldt (2008:11), et Johan av Hoya võetud vangi 11. juunil 1535 vangi ja torgatud surnuks, selle tembu eest vastutanud Holsteini aadlimees nimega Detlev Rathlou. Johan maetud St Knudi kirikusse Odenses.


Kasutatud allikad:

Lars Bägerfeldt, Jost Höijers Förfäder, Göteborg 2008.
https://www.geni.com/people/Margareta-Eriksdotter-Vasa/6000000001306620995
http://historiska-personer.nu/min-s/p3504c468.html
https://en.wikipedia.org/wiki/Margareta_Eriksdotter_Vasa