1586. aasta adramaarevisjonist Järvamaal

Alljärgnevas kirjutises on minu isiklikud märkmed selle kohta, mida huvitavat leidsin, lugedes internetist leitud pdf-faili 1915. aastal välja antud üllitisest "Die Revision vom J. 1586 und die Befragung vom J. 1589. Ein Beitrag zur Gütergeschichte Estlands von Paul Frhr. von Ungern Sternberg. Reval 1915, Franz Kluge." (Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands. Herausgeben von der Estl. Literärischen Gesellschaft in Reval. Band VIII, Heft 1 u. 2.)

Olgu üksiti kohe alguses hoiatatud - et ma ise olen erialalt hoopiski TÜ lõpetanud anglist ja seetõttu saksa keelt kahjuks suhteliselt pealiskaudselt õppinud eesmärgiga olla võimeline seda vajadusel lugema, ei pretendeeri mu märkmed siin mitte mingiks ülalnimetet üllitise ametlikuks ega ammugi mitte põhjalikuks tõlkeks, vaid ma teen tekstist kokkuvõtteid ja väljanoppeid vastavalt mind huvitavatele detailidele Järvamaa ühe teatud piirkonna kohta (Järva-Peetri khk, endise Koigi valla ümbruse külad ja mõisad, mille kohta siitsamast blogist leiab huvi korral ka rohkem materjali, olen siia aastaid oma märkmeid talletanud). Lisaks on erinevad andmed kõigepealt mu enda jaoks, et võiksin vajadusel need kiiresti ja ühest kohast  üles leida. Kui mu alljärgnevate märkmete sisu aga peaks tekitama tahtmise neid mujal kasutada, siis palun viidata algallikale ehk ülaltoodud saksakeelsele kogumikule.

***

Vihikuke on tegelikult suhteliselt mahukas, üle 200 lehekülje.
Sisukord annab teada, et üllitis algab Ungern Sternbergi eessõnaga (lk 1), edasi leiab sealt ülevaate kasutatud käsikirjadest (lk 5), kasutatud lühendid (lk 10), seejärel on kirjas 1586. aasta Eestimaa suure adramaarevisjoni protokoll (Das Protokoll der Ao 1586 gehaltenen Grossen Revision in Estland, lk 11),  siis rüütelkonnas läbi viidud 1589. aasta küsitlus või uurimus, ülekuulamiseks ei tihkaks seda tõlkida vist (Das Verhör der Ritterschaft Im J. 1589, lk 133), kuningas Johann III otsus (lk 157), edasi tuleb Lisa: ülevaade vist kuberneridest Eestis (lk 160), register (eessõna/Vorwort) lk 164, edasi isikuregister lk 188, kohanimeregister lk 226, ja päris lõpus on ära toodud sisse lipsanud trükivead ja parandused.

***

Eessõna/Vorwort lk 1

Ungern Sternberg avaldab imestust, et üldiselt väga põhjalikult revideeritud Liivimaa alade kõrval pole Eestimaal teadaolevalt säilinud kirjalikke teateid sarnasest suurest adramaarevisjonist enne 1586. aastat. Üksiti pakub ta eessõnas ka välja, et selline otsus (s.t kuninga otsus revideerida maavaldusi) ühendas ilmselt esimest korda Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa ja Virumaa ühtsetel alustel mõistetavaks Eestimaaks. Ordu ajal seega ei olevat saanudki rääkida mingist ühtsest Eestist.
Säärane ühinemine tulenenud Rootsi kuningas Johann III (Gustav I Vasa poeg, 1537-1592, oli Rootsi kuningas 1569-1592, abielus Katariina Jagellonicaga ja verinoore preili Bielkega, kui mälu ei peta) privileegidest, allikat ei näinud, küll oli kuupäev vist siis Johanni privileegide tekkimise algusest 25. august 1584. (Pole selle kohta kusagil mujal näinud silpigi lugeda. Võimalik, et tegu oli 25-aastase Rootsi-Vene sõja aegsete kokkulepetega? Või siis võttis Johann III need privileegid üle oma vennalt kuningas Erikult, kellelt ta Rootsi krooni ja trooni pehmelt öeldes pihta pani. Mis on peaaegu mõistetav, sest Erikul oli kuuldavasti katus vähemalt aeg-ajalt korralikult sõitnud - hoogudeni, mis lõppesid nt suursaadik Nils Sture tapmise või muu taolisega. Mäletatavasti hakkas vaherahu 1585, mida pikendati, ju siis leidis Johann olevat paraja aja oma valdused üle lugeda).

Igatahes olid ajad segased, Rootsi kroon oli vägagi huvitatud, et aadel tagaks militaarvõimekuse ja vähe sellest, ju oli kuningas ka selle aja jooksul, mil Eesti maakonnad tema vennale, Rootsi kuningas Erikule kuulusid, taibanud, et need valdused toodavad päris toredasti tulu. Kahtlemata oli oma osa ka Pontius de la Gardie ponnistustel Virumaa ja Eestimaa ning seejärel Läänemaa Rootsi kroonile tagasivõitmisel, seega oli küsimus ilmselt mitte üksnes ahnuses, vaid vajaduses piirkonda de facto valitseda.

Revisjoni läbi viima palgatud kuninglikud "komissarid", kelle nimed pole Ungern Sternbergi sõnul kahjuks säilinud, alustasid tema teada tööd 25. jaanuaril 1586 kõigepealt Virumaalt. Ametnikud kontrollinud eelkõige õigust maaomandile ja tõendite olemasolul ka kinnitanud selle kohe. Keerulisemate juhtumitega tegelenud kuningas isiklikult. Juhtus vist ka, et arvatavalt puudulike tõendite korral võidi maaomand või küla käest võtta või aadliseisus kahtluse alla panna.

Lisaküsitlus või uuring maaomanike seas viidi läbi 1589, mille käigus, nagu ma aru sain, otsis kuningas Johann III vastust eelneva 1586. aasta revisjoni käigus lahenduseta jäänud probleemidele ja viis seega adramaarevisjoni lõpuni hiljemalt 1590. Kuninglikest arhiividest olla võimalik leida ka uusi registreeritud adramaid, kõiksugu ümberarvamisi ja muud mudru, mida sellise revideerimistegevuse käigus sõjast laastatud maal ilmselgelt ikka ette tulla võib.

Raamatus esitatud adramaarevisjoni protokoll ei ole Ungern Sternbergi (US) sõnul sugugi üks ja ainus originaal, vaid on erinevate koopiate (täpsemalt 9 koopia) põhjal proovitud taastada. Lisaks on US kasutanud andmeid hilisematest ka Tallinna lossi kuninglike sekretäride märkmetest aastaist 1595-1600, Landrollet aastast 1694 (see Landrolle on ilmselt mingi tollane "riiklik" register või maanimistu), piirivaidlustülide protokolle ja kokkuleppeid 17. sajandist. Kahes käsikirjas olnud märgitud ka kas aadliseisuse või siis maaomanduse vaidlustamised, mille kohta Johann III teinud otsuse 12. augustil 1590. aastal pärast lisaküsitluse üleviimist. Nii et nagu Eestile omane, segadust kui palju.
Üldiselt tundub võhikule, et Ungern Sternberg on vähemalt üritanud ettevõetud kirjatööd täpselt ja põhjalikult teha, kuigi ta mainib ka ära, et I maailmasõda on alanud ja ajad on muutunud segaseks ja ettearvamatuks. Eessõna lõppu on kirjutatud november 1914. Trükist on asi ilmunud järgmisel ehk 1915. aastal.

***

Ungern Sternbergi töö aluseks olnud käsikirjad (lk 5):

I Käsikirjad, mis sisaldavad vaid materjale 1586. aasta adramaarevisjoni kohta.

Käsikiri R: Käsikirjaline kaust Livonica nr 520b - Riigiarhiivis Stockholmis. 184 pärgamentlehega?, õmmeldud kaust pealkirjaga "Anteckningar af 1584 och 1586 om Estländska Gods och deras Egare" (rts k-s Märkmed 1584. ja 1586. aastatest Eesti mõisate ja nende omanike kohta). Algselt kaks erinevat käekirja, mõlemad kirjutatud 16. sajandi lõpus. Käekiri I: info Harjumaa kohta, suurem osa infot Virumaa ja Ambla kihelkonna kohta. Käekiri II algab lehelt 151, antud ülejäänud andmed, aga väga segaselt. Iga omaniku nagu ka iga mõisa kohta hakkavad andmed uuelt lehelt; eriti teises osas jääb mulje, et tegu pole mitte ühtsetel alustel protokollimise, vaid iga eraldioleva juhtumi protokollimisega. Lisaks on lahtisi lehti, mis ei puutu asjasse, koopiaid keeldumiskirjadest? jmt.

Käsikiri RA: Käsikiri Livonica nr 809b - Riigiarhiivis Stockholmis. Toodud Kuninglikust Kammerarhiivist (Königl. Kammerarchiv.) Viis kokkuõmmeldud vihikut: I Virumaa, II Läänemaa ja Ambla khk Järvamaal, III ja IV Harjumaa. Käekiri 16. sajandi lõpp, 17. sajandi algus. II vihikus hoolikam vanem käekiri, kuid sisu poolest sarnane. Ainult Harjumaa kohta on andmed enam-vähem täielikud. Muidu on sisu poolest nagu A ja B.

Käsikiri RJ: Käsikiri Livonica nr 809a - Riigiarhiivis Stockholmis. Pehmete pappkaantega kaust, pealkirjaga "Lieffl. Revisionsakta K. Johannis etc. Anno 1586." Hea käekiri aastatest 1590-1600, äratuntav mitmetelt sama perioodi (denial)-sertifikaatidelt. Võimalik, et see käsikiri oli eeskujuks hilisematele omaniku-informatsiooni sisaldavatele käsikirjadele C, D ja E, sest see sisaldab kõiki märkmeid, eriti nagu see on teada käsikirjast E (Codex Tideböhl), ka neid märkmeid, mis on lisatud pärast revisjoni toimumist, nagu omaniku muutus vmt.

II Käsikirjad, mis on seotud revisjoniga, kuid sisaldavad ka muud materjali.

Käsikiri KJ: Käsikiri Livonica nr 520 - Riigiarhiivis Stockholmis.  Tugevalt kannatada saanud kaantega kaust, esimesel lehel pealkiri "Revision, so weiland König Johannes zu Schweden etc. durch dero Commissarien im Fürstentum Ehsten in Lieffland halten lassen etc." Kaustal on register/nimestik, mis lubab arvata, et vaatamata kausta kehvale väljanägemisele on sisu lehed tervenisti säilinud. Kirjutatud mitme erineva käekirjaga 17. sajandi algul. Umbes sama sisu nagu käsikirjal R. Kõige olulisemad osad: 1) Ülevaade aadlimõisatest Virumaal. 2) Eesti rüütelkonna liikmete ülekuulamised ja küsitlemised Paides 1589. 3) Eesti rüütelkonna liikmete vanded? 1595. 4) Väljavõtted kuningate Johann III, Sigismundi ja Karl IX nimestikest mõisate kohta tehtud otsustest. 5) Koopiad erinevatest privileegikirjadest alates kuningas Erik IVst kuni Gustav Adolphini (kuni 1617) Eesti rüütelkonnale ja linnadele Eestis. Käsikiri sisaldab XXX + 344 lehte ja on ilmselt olnud eeskujuks käsikirjale A.

Käsikiri A: Käsikiri nr 152 Tartu Ülikooli raamatukogus. Nahast selja ja kergete pappkaantega kogumik. Kaanele on kleebitud tükk pärgamenti kirjaga "Revisionbuch und privilegia 1586 bis 1589". Kokku 64 lehte on kadunud. Eraldiseisvate osade järjekorda on muudetud. Näiteks tervikuna on alles 1586 revisjoni ja 1589 küsitlust ning Virumaa mõisu puudutavad materjalid, kuid rüütelkonna vandeandmise protokollid aastast 1595 on kõik kadunud. 

Käsikiri B: Käsikiri nr 4 Eestimaa Rüütelkonna arhiivis. Suur kaust 647 lehega, esimesed 410 sisaldavad mitmesuguseid juriidilisi kirjutisi ja on revisjoni mõttes väärtusetud, 411. lehel algavad revisjonimaterjalid, käsikiri on peaaegu identne käekirjaga käsikirjas KJ.

Käsikiri C: Käsikiri 4 astmes 0 in weissem Pergamenteinband (ohne Titel). — U. St. A. in Reval. Ungern Sternbergi arhiiv Tallinnas, pealkirjata. Esimeses pooles nummerdamata lehtedel erinevad dokumendid, enamasti orduajast, sellele järgneb register, koopia Vana-Stettini rahulepingust 1570. II pooles koopia 1586. aasta revisjonist, nummerdatud lehed 1-182. Sama täielik nagu käsikiri RJ, kuid juhuslikus järjekorras, kõigepealt No 111 Harjumaa, Jüri kihelkond (St Jürgens), Jõelähtme (Jegelecht), Sayentacken? und Kusal (Sayentacken peaks vist olema Seyentacken, mis oli Harju-Jaani, ja Kusal oli Kuusalu). Pärast seda No 1111 Kose kihelkond (Kosch), Juuru (Jörden) ja Rapla (Rappel), siis samuti No 1111 Hageri (Haggers) ja Keila khk (Kegel). Hiljem numbriteta Järvamaa, Järva-Jaani khk (Keiting/Keytis/Küttise), Koeru khk (KoikerKoyker/Marien Magdalenen/Loppengunde), Peetri khk (Emmern/Embere/Ämbra), Türi (Turgel), Ambla (Ampel) ja Järva-Madise (Goldenberg/St Mätthai). Seejärel tulid No 1 Virumaa (Wierland) ja No 11 Läänemaa (Wieck).

Käsikiri D: nn Codex Pabst Eestimaa Rüütelkonna arhiivis.  4 astmes 0 (huvitav, kas see tähistab midagi? Formaati? Suurust? Köidet?) Pappkaante ja pruuni nahkseljaga kogumik. 18. sajandist, umbes sama ülesehitus nagu käsikirjal C, kuid C usaldusväärsus olevat suurem.

Käsikiri E: nn Codex Tideböhl Eestimaa Rüütelkonna arhiivis. Erinevad dokumendid, tunnistused, privileegikirjad; Jõelähtme pastori Heinrich Wrede kirjutatud. Sisaldab esimest 68 lehte 1586. aasta revisjonist. Need märkmed algavad sõnadega "Das Kerspel Jeggelecht. Jackewall. Anno 1586." (Jõelähtme kihk. Jägala) Järgnevad andmed Jüri khk kohta.

***

Lk 10 lühendid

***

lk 11: algab ülevaade adramaarevisjonist aastal 1586, millest ma noppisin välja vaid mind huvitavad paigad ja isikud.
Ülejäänud piirkonnad ja isikud on kirjas vaid mainimise järjekorras, et edaspidi vajadusel asja põhjalikumalt edasi uurida.

I Das Protokoll der Anno 1586 gehaltenen Grossen Revision * In Estland*

Järvamaad puudutav teave algab lk 74 (In Jerwen oder Wittensteinischem Gebiete), kihelkondadest kõigepealt Keitinge (Järva-Jaani) lk 74:

üles on loetletud 11 maaomanikku: 176 Robert Fircks Hoff Aggers, 177 Wolter Schaffhaupts, 178 Johann Fircks der Jüngere, 179 Gerhard Stalbieter, 180 Hans Bilefeldt, sama numbri alla eraldi, kuid nummerdamata Laurentz von Cöllens/Wittiben, 181 Sehl. Laurentz Kahlen (Cöllens?) Hausfrauen, kirjeldus sisaldab Peetri kihelkonda puudutavat märkust "Ihr hat H. Pontus wiederumb eine andere Möhle Cardinay mit l Haken Landes im Kirchspiele zu Emmern eingeräumbt", kõne all on 1 veski ja 1 adramaa maad mu meelest Prandis, selle vana nimi oli Kardina? Peab seda asja veel uurima. Edasi 182 Jürgen Boye, 183 Caspar Tiesenhausen (Sitzi/Preedi mõis, 10 küla, 4 veskit, 96 adramaad), 184 Hans Wardtmann, 185 Hans von Lübeck.

Edasi tuleb Im Kirchspiel Koycker, mis on vanem nimetus Koerule:

186 Jürgen Tuven, 187 Henrich Ruthen gehörig, 188 Johann Mettstaken (kes huvitab mind ka, sest Mayaver on praegune Vaali ja Merja kant), edasi 189 Berend von Zweiffel, 190 Hans Straszburg.

Kõik, mis puudutab Järva-Peetri kihelkonda, algab lk 78 pealkirjaga Im Kirschspiel Eimern, mis peaks siis tähendama piirkonna vanemat nimetust Ämbra/Embera.

Maaomanike nimistus on ära toodud 191 Jürgen Drolshagen (Assiku/Päinurme mõis ja maad + Huuksi, Tamsi, Pätsavere, Ohuvere, Killenarfe/Källomäe jmt):

Edasi on ära mainitud 192 Johann Soigen Hof Eyefer/Eivere mõisast koos muude kohanimedega, millest ma hoobilt ei tea ühtegi, v.a Otiku:

Järgmine mees on 193 Barteldt Gohren, milline nimi ei ütle mulle midagi ja tahab seega lähemat uurimist, Hof Kirrisahr (peaks Koordi olema):

Ja viimane mainitud maaomanik Järva-Peetri kihelkonnas on 194 Hinrich Stahl:

Nii vähe neid Järva-Peetri maaomanikke oligi. Asi tahab veel uurimist.

Siis läheb Järvamaa nimistu edasi lk 80 Türi kihelkonnaga (Turgel), kus on ära toodud kaks maaomanikku, juba tuttav (siin 195) Johann Mettztaken ja 196 Herman Brakel (Tecknal ehk Lokuta rüütlimõis).

Edasine Järvamaad puudutav on (18.02.1586) üles märgitud justkui hoopis teist süsteemi kasutades, ehk et Ampell/Ambla kihelkond ja Goldenberge/Järva-Madise kihelkond on üles loetletud kohanimede kaupa ja siis muu hulgas ka omanike nimesid mainitud (s.t kui on hästi läinud).

Järvamaa nimistu lõpeb lk 84, edasi läheb sealt Harjumaa nimistu.

Kus on näiteks Mäo mõis??? See ei saanud ju Liivimaa alla kuuluda? Kus on Silmsi? Väga segane värk. Rutikvere ilmselt just käis Liivimaa arvestusse ja pole seetõttu siin mainitud.



***

1589. aasta märtsis on Järva-Peetri khk-s (lk 155) uuesti arutatud/küsitletud järgmiste meeste omandit: Jürgen Drolshagen Assiku mõisast ("kelle käitumine on selline nagu alati"? :) ), Marcus Schlippenbeck Egeferist (ka Eggefer, mis koht see on? Shouldn't it be Eyefer?) ja kodanik Gohren/Gohri lesk, kelle puhul on esindaja puudumisel kahtlustatud suurt vaesust. Hmm.

Sellised lood siis pärast Liivi sõda Järva-Peetri kihelkonnas aastatel 1586-1590.

***

Abiks kohanimede dešifreerimisel (neid kirjutati tõesti mitmel erineval moel, sõltuvalt kirjutaja taustast ja haridustasemest) on nüüdseks ka internetis pdf-failina rippuv Linda Kongo koostatud "Saksa-eesti kohanimed", Abiks Loodusvaatlejale nr 100, Tartu 2016.


***