Õigupoolest, nagu tavaliselt ikka, otsisin Fotisest hoopis midagi muud ja silma alla sattus vana foto aastast 1927. Koigi 6-kl algkooli juhataja Jaan Laan ja grupp õpilasi. Ja meenus, et enne magistrimöllu paar aastat tagasi olin tahtnud heita pilgu Koigi kunagistele koolijuhtidele - no et millist infot üldse nende inimeste kohta leida võib, nimekirja ennast ma olen ju varem ka näinud. Aga inimesed? Mis elu nad elasid?
Foto: EFA.208.3.6607
Et alustada algusest, siis koigilased ise on kooli kodulehel kronoloogilises järjekorras üles rivistanud alljärgnevad tegelased:
Leena Saad (koolijuht 1856-1862), Jaak Homel (1862-1864), Hans Lepp (1864-1873), Karel Lepp (1873-1874), Mart Meier (1874-1883), Jüri Toiker (1883-1890), Juhan Loog (1890-1915, eesnime kuju ka Johan), keegi kodanik Peters (1918-1919), Johanna Mikser (1919-1921), Jaan Laane (sic, 1921-1940; õige nimi kirikupaberites Laan!), Lembit Oglas (1940-1942), Osvald Ots (1942-1944), Juhan Arus (1944-1945), Aksel Ergma (1945-1964), Uudo Laos (1964-1969), Jakob Oja (1969-1983), Arvo Kangas (1983-2018), Annela Ojaste (al 2018).
Ajaliselt kena järjepidev rida ju. Mu ema läks sinna õpetajaks suunamisega aastal 1969, tema juttudest mäletan Ergmat ja Laost, viimase abikaasa järgi olen ma väidetavalt oma nime saanud. Oja ja Kangast olen oma silmaga näinud ja nende suhteliselt autokraatlikust ja tänaseks iganenud koolijuhtimislaadist ning nn kaminaruumi "tempudest" ma polnud just ülearu vaimustuses. Ojaste tuli tööle pärast seda, kui olime juba mitu aastat tagasi Tallinnas, kuulu järgi on ta üks tragi naine, sellist oligi sinna vaja, et kooli tuiksoon uuesti käima lüüa. Nii et see nimekirja viimane lõpp on minu jaoks pigem igavavõitu, hoopis huvitavam on nimekiri kuni 1940. aastani.
Nimekirja alguses toodud nn koolijuhid olid suure tõenäosusega pigem mõisa palgatud koolmeistrid. Kool tol ajal oli mõisa ülal pidada ja mõeldud eelkõige mõisatööliste lastele. Kooli on Koigis ju ka varem mainitud kui 1856, nt on kirjalikud teated koolitegevusest Koigi piirkonnas olemas aastatest 1757/58, 1803, 1835, 1838 on mainitud kooli Huuksis (mis võib olla ka Tamsi külakool) ja Päinurmes, 1846 Päinurmes, Sigapusmas (Sõrandus) ja Tamsi külakooli Huuksis, 1848 samuti Päinurmes ja Sigapusmas.
Nagu ma endise Koigi valla piirkonna koolidest kirjutades olen juba maininud, pärineb alates 1856 mõisatööliste laste mõisakooli kohta info Koigi kooli kroonikaraamatust, kirjutaja isik ja sissekande aeg on teadmata.
/.../laste koolis olles said emad rahulikult mõisaväljal tööd teha ja noortest kasvatas mõisnik sõnakuulelikud alamad. Kooli asutamise kohta puuduvad kindlad teated, olemasolevate andmete alusel ja 1920ndatel kogutud mälestuste põhjal võib aga tõendada, et 1860. aastal kool juba töötas, mida kinnitanud ka selle kooli üks esimesi õpilasi Jüri Ellermann. Kool töötas esialgu nn moonakülas (küla põhjapoolsest otsast neljandas majas [neid hooneid minu teada pole säilinud]). Hiljem viidi kool majja, kus kunagi elas Eduard Soll perega, praegu perekond Piirimäe käes olevasse hoonesse. Õpetajaks oli seal Leena Saad. Umbes 1859. aastal ehitas mõisavalitsus uue avarama koolimaja, kus asutus Hans Lepa juhtimisel tegutses. Praegu asub sellel kohal Luisu [/Kasemetsa?] eramu. 1860ndatel on õpetajana märgitud ka Põltsamaa kihelkonnakooli lõpetanud Jaak Homelit.
Üldiselt korralduselt oli kool kaheastmeline: väikelaste kool 3–10 aastastele ning külakooli kava alusel töötav kõrgem aste vanematele lastele. Mõis tagas koolile mänguasjad ja õpperaamatud, vaesemate perede lastele anti ka riideid. Mõisateenijate lastele oli kool kohustuslik. Toidu pidid kaasa andma lapsevanemad. Põhjuseta puudumise eest pidid vanemad maksma trahvi, mille kasseeris sisse mõisa aidamees. Üle 30 aasta pidanud koolivanema ametit mõisa aidamees Pikat.
Kooliklassi mööbliks kõige vanemal ajal olnud kaks suurt lauda, mille ümber lapsed pikkade pinkide peal istusid, ühe laua ääres poisid, teise ääres tüdrukud. Õpetaja aastapalgaks maksis mõisavalitsus 80–100 rubla ning hoolitses prii korteri, kütte, valgustuse, kahe inimese moona ja lehmapidamise võimaluse eest. Mõisakooli õpetaja palk oli kõrgem kui külakooli õpetajal, kuid selle eest pidi õpetaja suvel mõisas tööl käima, täites aidamehe või puusepa kohuseid. Ülal mainitud Hans Lepa järel on õpetajaks olnud Mart Meier, Jüri Toiker, väga populaarne Johan Loog ning hiljem Peters ja Johanna Mikser (viimane oli tulnud Lõõlast)./.../
Saadi kohta pole mingit muud infot leida, ei Genist, Saaga-st ega Haudist tule midagi välja, ei haridust, eluaastaid ega matmispaika. Ilmselt tuleks arhiivis ringi vaadata, vbla on mõisa dokumentides midagi säilinud, kuskilt on see info ju siiski tulnud. Nimekirjale toetudes tegi ta seda tööd mõisakoolis kuus aastat, 1856-1862. Kõik.
Homeli kohta saame kroonika sissekandest teada, et ta on lõpetanud Põltsamaa kihelkonnakooli ja et ta oli ametis kaks aastat, 1862-1864. Kust ta tuli või kuhu ta edasi läks? Taas kord ei anna midagi vasteks ei AIS, Haudi, Geni ega Saaga, müstiline.
Hans Lepp 1864-1873 ja Karel Lepp 1873-1874. Üheksa aastat esimesel ja teisel kõigest aastake ametit. Hans Leppasid on Genis rohkesti, ka Karel Leppa on mitu. Asukohta ja aastaid arvestades võiks sobida 1839 Pilistveres sündinud Hans Lepp (suri 1893), aga see on üsna huupi pakutud. Samamoodi võiks sobida 1818 Taadikveres sündinud Hans Lepp, kes suri 1877, 59 aasta vanuselt. Ükski Karel Lepp ei tundu aastate järgi sobivat. Annan alla.
Järgmine koolivanem nimekirjas on Mart Meier, 1874-1883. Kah üheksa aastat ametis, nagu Hans Leppki. Meier on olnud kohalik nimi, nt 1915 võeti teenistusse Koigi vallast Oskar Meier, kelle isa oli Mihkel Meier (EAA.49.1.19), nende juured on Võreveres ja Pilistveres. Mis loomulikult üldse ei tähenda, et eelpool nimetet Mart Meier peaks samast perekonnast või suguvõsast olema. Ei leidnud eriti midagi.
Jüri Toiker, koolijuhataja Koigis 1883-1890, kokku seitse aastat. Esimene vennike selles nimekirjas, kes tuli suuremat segadust tekitamata esimese katse peale Genist välja, aastad klapivad. Sündinud 25. novembril 1859 Koigis Peetri kihelkonnas, isa Ado Toiker (snd 1825 Järvamaal), ema Krõõt Toiker (Peipus, 1831-1906) Koeru khk-st. Leeris käis Jüri Narvas 1876.
Geni järgi on Jüri Toiker 15. veebruaril 1881 abiellunud Türi khk-st Torist pärit Johanna Wäsind'iga (Kaarli tütar, snd detsembris 1849, mis tähendab, et kui aasta on Genis õige, siis naine oli Toikerist 10 aastat vanem) ja abielu oli üsna produktiivne, Genis on paaril kirjas vähemalt viis last: Mart (snd novembris 1881, sünnikohaks ainsana lastest märgitud Tori Türi khk-s), Karel (snd juulis 1884, sünnikoht Koigi), Joosep (snd jaanuaris 1886 Koigis), Martha (snd märtsis 1890 Koigis), edasi toimub elus nähtavasti mingi muutus, sest Koigi tööaastad saavad otsa ja viies laps Paul sündis jaanuaris 1894 Esnas, võimalik, et Jüri Toiker sai siis sealkandis tööd? Jüri abikaasa Johanna optanditoimikust ERA.36.3.19380 ilmneb, et Johanna ise on avaldusse märkinud, et on pärit "Särevere wallast". Kant on laias laastus sama, Türi khk.
Peetri khk personaalraamatus EAA.1235.1.219 1819-1929 on mainitud ka ilmselt Jüri venda Marti (Ado p. snd 1863 Koigis), ja sealsamas on kenasti reas ka kõik Jüri pere viis last, Mart, Jüri vanim poeg, on 1900 kolinud Tartusse. Seal on Johanna sünniaasta sama mis Genis, seega naine oligi Jürist 10 aastat vanem. TLA.186.1.113 kaader 124 järgi (isikutunnistus) oli Jüri vend Mart Toiker poissmees ja ametiks märgitud tööline.
Paide personaalraamatus EAA.3159.1.453 1891-1936 on kirjas, et Paide hingekirja liiguti 1901, Jüri pere nimekirjas ei ole enam mainitud vanimat poega Marti; Joosepi kohta on märge, et ta on leeritatud jaanuaris 1902 ja on 1917 suundunud Pärnusse, Karel on leeritatud 15. juulil 1901, Martha on leeritatud 25. juunil 1906, Paul on leeris käimata, ja et 1909 on kogu pere liikunud edasi Hageri kihelkonda (nach Haggers).
Jüri ja Johanna Toikeri lastest ka. Poeg Mardi kohta on teada, et ta leeritati 1898 juulis, liikus Tartusse 1900, edasi sealt Peterburi 1909 (EAA.3150.1.734, 1870-1927), oli Tartu õpetajate seminari vilistlane ja töötas kooliõpetajana, kuid tapeti Peterburis enamlaste poolt (allikas EAA.2292.1.728.16). See lugu tahaks eraldi uurimist.
Foto: EAA.2292.1.728.16; aasta on väidetavalt 1901 ja fotol on jäädvustatud Tartu II õpetajate seminari XXI lend; Jüri Toikeri poeg Mart Toiker on fotol kolmandas reas vasakult esimene.
Jüri Toikeri poeg Joosep elas sõja üle, suri juulis 1964 (maetud Tallinna Liiva kalmistule) ja oli vähemalt kaks korda abielus, mõlemast kooselust oli tal vähemalt üks tütar, ehk siis kokku kaks tütart, Maimu Toiker, snd 1920 (Geni) ja teisest abielust tütar Helle Toiker, snd märtsi lõpus v aprilli alguses 1940 (Nõmme Leht, 6. apr 1940). Liiva kalmistule on 1991 maetud ka Joosepi teine naine Magda-Lisette, esimene abikaasa Marie/Maria Eveline on hiljem uuesti abiellunud, teine nimi, suri 1975, maetud samuti kuhugi Tallinna. Joosepi tütar Maimu sündis 1920 Pärnus ja suri 2013 Stockholmis. Joosepil on arhiivis säilinud raudtee politseis Tallinnas isikutunnistus, paraku on amet seal suht loetamatu, mingi "... ülem"? "Jaama ülem?" Kenasti on all näha Joosep Toikeri selgelt loetav allkiri.
Allikas: TLA.186.1.627; 1920. Joosep Toikeri isikutunnistus, 1920.
Joosepi esimese abielu kohta on kõik öeldud järgmise paari reaga ajalehes Esmaspäev, 30. okt 1933: laulatus toimus Pärnus 24. mail 1919, abielu lahutati oktoobris 1933 ja tütar jäi elama isa juurde.
Veel üks killuke Joosepi kohta leidub 1939. aasta 1. veebruari Järva Teatajas (link), kus Türi uudiste all on nupuke, mis teatab, et Joosep Toiker ja Magda-Lisette Nei (see polnud tema neiupõlvenimi mu meelest, seega lahutet?) on avaldanud soovi abiellumiseks (Joosepi II abielu).
Joosep oli malevlane Tallinna Malevas (Tallinna Maleva Teated 1929 Nr 15, vastuvõtmise kohta ja ühend. kompanii II rühma määramise kohta, elukoha aadress Nõmmel väike raudtee maja nr 24-3, alus juhatuse protokoll 15. aprill 1929), Digarist leiab lugemist. Lisaks nimetab Päewaleht 24. veebr 1940 teda "dekoreeritud raudteelaste" jmt nimestikus, kus ta on raudteede talituses "lepingute korraldaja" ametis, autasuks on märgitud "VTt 5. kl" (Valgetähe teenetemärk). Keda huvitab, uurib ise lähemalt.
Jüri Toiker ise on näiteks kirjutanud artikli, mis avaldati Päewalehes 29. oktoobril/11. novembril 1909, "Kõige parem waarmarja-sort", suisa esilehel. Seda lugedes ilmneb, et Jüri on kasvatanud juba pikka aega viljapuid ja marjapõõsaid ning tal on puukool. 1909. aastal nimetabki ta end 1901. aastat meenutades juba siis aednikuks ja kirjeldab, kuidas ta 1901. aasta kevadel Peterburis Kamenoostrovski prospektil suure vaarikaaia avastas keset linna ja pärast seda ise ka vaarikaid kasvatama hakkas. Toiker oli 1909 ca 50-aastane. Ülejäänud jutt on peaasjalikult vaarikatest, keda huvitab, loeb ise. Head nõuanded, muuseas, ma olen ka vaarikaid kasvatanud :) Artikkel jätkub 30. oktoobri Päewalehes. Sealt selgub, et Toikeri puukool asus 1909 Paides.
Nu midagi siin nüüd oli selle pere kohta natuke. Aga koolivanem Jüri Toikeri kohta jääb ikkagi õhku küsimusi. Kas ta polnud pärast Koigit enam õpetaja? Kas ta pärast Koigist lahkumist ei olnud enam üldse kooli või õpetamisega seotud? Pojast Mardist koolitas küll õpetaja? (Edit: allpool selgub, et ka Karelil oli kooliõpetaja kutse.) Mis poeg Mardiga juhtus ja miks ta tapeti? Kus Jüri viiekümneselt ja hiljem ise elutses? Millal temast aednik sai? Millal tuli mõte puukooli pidada? Ja miks liiguti edasi just Hagerisse, kas puukool jäi perele alles või läks müüki? Kuidas nad sõja üle elasid? Millal Jüri Toiker suri?
Tegelikult - hing ei andnud rahu, vaatasin ikkagi veel kord AISi ja proovisin erinevaid nimekujusid:
Martha kohta on AISist leitav optantide toimik aastast 1920, ERA.36.2.19382, Marta Toiker Jüri tr. Ja sealt selgub, et Martha on suundunud Venemaale elama 1910, Eesti kodakondsuse avaldust tehes 1920 on ta 30 ja vallaline, avalduses on kirjas, et Eestisse jäi vaid vend Joosep, kes on 1920 Pärnus kitsarööpmelise raudtee kontrolliosakonnas ametnik, ülejäänud pere on suundunud elama Venemaale, neil on seal oma maja, ka ema elab nüüd Venemaal, kuid isa on 1920. aastaks juba surnud, surma täpset aega pole kirjas, ka vennad peale Joosepi on Venemaal. Martha plaanib minna Eestis Pärnusse Joosepi juurde. Marthal on algharidus (oli see tollal viis aastat? Või juba kuus?) ja ta töötab kantseleiteenijana.
Paulil on samasugune toimik, ERA.36.2.19384, Paul Toiker Jüri p. Paul on samuti teinud avalduse Eesti kodakondsuse saamiseks, ta on 1920. aastal 26-aastane, vallaline, algharidusega, elukutselt kirjutaja. Temagi mainib ainsa sugulasena Eestis vend Joosepit. Veel tuleb AISi otsingust välja isiklik toimik VAMA.V-51.2k.276 1946-1948 Toiker Pavel Juri p. kohta, mille sisuga digis tutvuda ei saa, see tuleks Valgast Tallinnasse tellida (kes mõtles välja selle lolluse, et rahvusarhiivi eri osad on mööda Eestit laiali?), aga nimede sarnasus on liiga suur, et olla juhuslik. Paul
Klaviatuuril tähtedega pusimise peale ilmnes, et ka Karelil on ikkagi kah toimik, lihtsalt paberil ja seega ka arhiivis on kirikupaberite Karelist saanud Karl Jüri p., toimik on ERA.36.2.19381. Ise ta kirjutab (üsna ilusa ja omapärase käekirjaga) oma nimeks avalduses üldse Kaarel, ilmselt nagu emapoolne vanaisagi.
Kareli käekirja näide: allikas ERA.36.2.19381, Kareli toimik.
Karelil on algharidus, kooliõpetaja ametikutse aastast 1901 (tunnistuse väljastanud inspektor Orlov) ja lisaks raamatupidaja kutse, kuid on tööl Oparino raudteejaamas "hobuse töömehena" (mida see peaks tähendama, voorimeest? tallimeest?), ta on 36 aastat vana (1920), ta on poissmees. Eestimaal elavatest sugulastest nimetab vend Joosepit ja onu Marti (isa vend, alates 1911 hingekirjas Tallinnas Pühavaimus, TLA.1463.1.37, 1913-1935), kes käivat Lehtse jaama ümbruses metsatööl, aga korter olevat Tallinnas. Karel olnud Eestis kooliõpetaja ja raudteeteenistuja, Venemaal raamatupidaja ja raudteeteenistuja. Perekonna peasissetulek olevat aiatöö. Venemaale on ta suundunud 1912 kevadel ja elanud kõik 8 aastat Oparinos, nagu Marta ja Paulgi. Kareli kavatsus on Eestis asuda Paide maakonda, soovitajatena on nimetanud kaht meest Paides, üks majaomanik A. (või J.) Witser/Wetser? ja teine tuletikuvabriku omanik J. Margus. Venemaal on maja ja pool dessantini maad Oparino jaamas. Ju siis ema elas neil ka sealsamas. Karel on valgepassimees, mis vist tähendas, et ta polnud sõjaväekohuslane?
Lõpuks leidsin, et Jüri naisel Johannal on ka AISis toimik, ERA.36.2.19380. Kodakondsusavalduse kirjutamise ajal 1920 on Johanna 70-aastane ja mainib ära, et mees on surnud, ta on "Jüri Ado poja Toikeri lesk", täpset aega me taas teada ei saa, ja ka seda mitte, kas Jüri suri Eestis või Venemaal. Neiupõlvenimena on kirjas Wessend, elukutse põlluharija nii Eestis kui ka Venemaal, põhisissetulek aiatööst. Eestis on tal raudteeametnikust poeg Joosep Pärnu linnas, "Pärnu kitsaroopalise kontroll osakonnas". Venemaale on ta kolinud 1911. aastal ja elanud "kõik see aeg Oparini wallas Nikolski kreisis Põhja Düüna kubermangus". Eestis kavatseb ta elama asuda Pärnusse, ju Joosepi juurde. Keeruline aru saada, kus see nende Oparino täpselt asus, otsinguga tuleb välja neid mitu tükki, nähtavasti oli see kusagil teispool Moskvat Kesk-Venemaal, ei orienteeru selles Venemaa geograafias nii hästi enam.
Kõik nad on olnud dokumentide järgi luteri usku. Paidet on nimetatud nii Paideks kui ka Weissensteiniks.
Selline lugu selle Jüri Toikeri ja tema järeltulijatega. Palju vastamata küsimusi.
***
Aga tagasi Koigi koolijuhtide nimekirja juurde. Järgmine koolivanem Koigis 1890-1915 on Juhan/Johan Loog. Loog oli veel minu lapsepõlves kõrvalkülas esinenud perenimi. Nagu ma kuskil siin blogis olen juba kirjutanud, peetud kohaliku folkloori põhjal koolmeister ja koolivanem Loogist iseäranis lugu. No vaatame siis, mis infot tema kohta leida võib. Loog oli ametis 25 aastat ja suri aasta pärast töölt lahkumist, 1916.
Sünnimeetrika EAA.1237.1.399 1858-1871 järgi sündis sellise nimega tegelane, nimelt Juhhan Loog jaanuaris 1867 Türi-Allikul, isa Peter Kaarli poeg, snd 1839 Udduallikul Kõos Pilistvere khk-s, srn augustis 1914; ema Kadri, snd 1848 Türi-Allikul, neiupõlvenimi Tenjes, srn märtsis 1921; vaderiteks Mihkel Meier, Juhhan Asa ja Marri Luk. Juhanil on olnud veel suht noorelt surnud (30. a.) Koigis sündinud vend Kustas (1873-1904) ja õde Maali, snd 1868 Türi-Allikul, abielludes Krass, kellel oli koos Esnas 1868 sündinud abikaasa Johannes Krassiga vähemalt kolm last.
Personaalraamatus EAA.1235.1.217, 1898-1929 seisab lisaks kirjas, et Juhani isa Peter Kareli p. sündis Wolmarshofis 1839, leeritati Pilistveres 1856 ja laulatati Türil märtsis 1866, suri augustis 1914. Ema Kadri, snd Tenjes Türi-Allikul 1848, leeritati Türil 1865 ja abiellus järgmisel aastal, suri märtsis 1921 - ema seega mattis nii mehe kui ka poja kaheaastase vahega.
Nende poeg, kirikupaberites nüüd hoopiski Johannes (s.t. Juhan Loog) sündis sama allika järgi Türi-Allikul jaanuari algul 1867 ja leeritati Paides 1884 juunis, nime juures on saksakeelne märge "koolmeister". Juhan on abiellunud juunis 1900 Järva-Peetris Jenny Eugenie Constance'iga (Jenny, ka Senny), Johan Philip Jürgens/Jürgensoni (snd septembris 1821) ja Caroline Helene Stegemanni (snd 1838) tütrega. Jenny sündis novembri alguses 1864 Piibe mõisas Liigvallas ja leeritati Revalis/Tallinnas Nigulistes 1881. Siit saame veel kord teada, et Juhani õde Maali sündis T-Allikul 1868, leeritati Järva-Peetris 1885 ning abiellus 1897 Johannes Krassiga Esnast. Vend Kareli kohta seisab kirjas, et ta sündis 1873 Koigis ja leeritati 1890. Juba on olemas seal ka hilisem märge, et Karel on surnud. Kuidas koolmeister ja tema proua tuttavaks said, huvitav?
Olgu sellega kuidas ka oli, Jenny-Senny oli Juhanist kolm aastat vanem. Geni ja personaalraamatu EAA.1235.1.217, 1898-1929 kohaselt sündis neile 1902 novembris tütar Karin Elisabeth Loog, kelle kohta hetkel leidsin vaid, et ta on maetud Tallinna Rahumäe kalmistule detsembris 1986 oma neiupõlvenimega, mis tähendab, et ta kas ei abiellunud üldse, või oli lahutatud ja võttis algse nime tagasi. Mis haridus? Mis elu ta elas?
Haudi järgi oma samale platsile maetud veel (Juhani naine ja Karini ema) Jenny Loog (Haudis on perekonnanimi valesti kirjutatud, Lood, otsingust ei tule välja seetõttu), matuseaeg oktoobris 1938 ja veel kaks nime, kellest Therese Jürgenson (maetud märtsis 1940) oli ilmselt Jenny õde, snd augustis 1873, surnud ilmselt pigem kõrge ea, mitte niivõrd keeruliste aegade tõttu, ja veel keegi Amalie Möller, matmisaeg oktoober 1979, kelle kohta hetkel küll ei tea, kuidas tema perekonnaga seotud oli. Jenny'l oli küll õde, kes oli abielus miskise Mülleriga, aga tema nimi oli Geni järgi Alide Anna Karoline, nii et ei teagi, mis sellest arvata, ühtegi Amaliet, kelle eluaastad siia pildile klapiks, ma ei leidnud. Juhani õde Maali see ei saa vist olla, tema abiellus Krassiga, pealegi pidi ta elama sel juhul kõvasti üle saja, et saada maetud 1979. Seega on see keegi teine, võimalik, et mõni kaugem sugulane.
Jenny kohta on AISis olemas administratiivasjade kohtutoimik aastast 1928, "... pensionide määramine, abirahad ja toetused", digis seda lahti ei saa, aga sealt oleks ilmselt võimalik mingit lisainfot leida, ta oli ju lesk, küllap tuli seoses toetuse taotlemisega ka mingeid dokumente täita, võimalik, et sealt saaks rohkem infot ka Juhani ja tütar Karini kohta. Allikas: ERA.2.4138.
Nii. Juhani surmakuupäev on teada, Geni andmetel on ta surnud 49-aastasena detsembris 1916, seda kinnitab ka personaalraamat. Miks suri ja kuhu maeti? Peetrisse? Mingil kummalisel põhjusel ei ole Järva-Peetri kalmistud veel Haudisse jõudnud.
Kokku 16 aastat abielu. Personaalraamatus EAA.1235.1.217, 1898-1929 on märge, et 1930 on Jenny möllitud Tallinna Pühavaimu koguduse hingekirja, vanust oli tal siis juba 66 aastat, suri 1938 ehk siis 8 aastat hiljem. Karini sünd on selles personaalraamatus samuti mainitud. Kus nad seni olid? Maal? Mujal? Üsna napilt on infot. Karini vanemad olid seega II maailmasõja ajaks mõlemad surnud, isa tegelikult juba I MS ajal. Kuidas koolmeistri tütar viimase sõja aja üle elas? Mis või kes temast edasi sai?
Veidi on siin, nagu ikka, segadust ka õhus. Nimelt , kuigi Loogi ametiaeg lõpeb nimekirja järgi alles 1915, on 1911 kooli ülevaatuslehel (EAA.5454.1.20, 1911) kooli koolmeistriks märgitud hoopis Johannes Roosileht, kelle puhul lisaks on öeldud, et ta samas koolis juba 5 aastat on töötanud. Mine võta nüüd 100 aastat hiljem kinni, kuidas asi seal tegelikult oli.
***
Järgmine tegelane nimekirjas on väheke müstiline kodanik Peters, kes asub ametisse 3 aastat pärast Loogi ametiaja lõppu ja püsib tööl vaid aasta. Mis siis vahepeal toimus? Kes kooli juhatas? Või oli aeg nii keeruline, et kool pani vahepeal uksed kinni? Alles oli lõppenud I maailmasõda, Vene impeerium oli lagunenud, novembrist 1918 oli alanud Vabadussõda, lisaks oli õhus Landeswehri teema. Ainuüksi maailmasõjas olevat osalenud ca 100 000 eestlast.
Peterseid on palju, ka Viljandimaal näiteks. Spekuleerime. Üks eluaastate poolest sobilik võiks olla nt Albert Mihkli p. Peters, kes on maetud Pilistverre, sündinud 1893 Viruveres Vana-Põltsamaal/Pilistveres, seega peaaegu sama kant, ja surnud just aastal 1919, Vabadussõja lahingus. Paljud kooliõpetajad läksid ju Vabadussõtta? Võis see olla põhjus, miks Peters püsis ametis nii lühikest aega? Ikkagi on imelik, et sellest tegelasest on säilinud ainult perekonnanimi? Sõjasegaduses polnud aega korralikult dokumenteerida? Paraku ei loe kusagilt välja, et nimetet Peters oleks võinud tunda tungi väikeses maakohas lapsi õpetada. Samas oli haridustee muljetavaldav tolle aja kohta: õppis vallakoolis, siis Pilistvere kihelkonnakoolis, seejärel Paide 4-klassilises linnakoolis ja pärast seda Tartus põllumeeste seltsi pooleaastastel kursustel, perepoeg nagu ta oli. Ka jõudis ta teha eksternina apteekriõpilase kutseeksami, seisab Genis. Sõjaline haridus Oranienbaumi lipnikekoolist 1915, nagu paljudel tol ajal, 1916 sai ilmasõjas haavata ja rodu autasusid oli tal ka: Vladimiri ordeni 4. järk, Püha Anna ordeni 3. ja 4. järk ning Stanislavi ordeni 3. järk. 1917 ülendati alamleitnandiks. 1918 kevadel ülendati leitnandiks ja seejärel alamkapteniks. Selline tegus tegelane. Aga sõda sai läbi alles sügisel. Ja millalgi paar kuud hiljem jaanuaris 1919 on see tegelane nimetatud kitsarööpmeliste soomusrongide ülemaks. Hästi ei usu, et ta sellise rahmeldamise kõrvalt sai aega koolmeister olla? Seda asja peab veel uurima, see ongi ju hetkel ainult spekulatsioon.
Foto Genist, Albert Peters, Vabaduse Rist II/3.
Igatahes sai eelpool kirjeldatud Albert Peters surma 20. märtsil 1919 Taheva jaama juures lahingus kõigest 26-aastasena ja maeti Pilistvere kalmistule. Huvitav kokkusattumus igatahes.
Ei ole muidugi üldse välistatud, et kooli nimekirjas nimetatud müstiline Peters oli hoopis mõni ajutine õpetajanna. Mehed, ka kooliõpetajad, saadeti ju sõtta.
***
Johanna Mikser, koolijuhataja 1919-1921. Kaks aastat ametis. Esimene naisjuht koolil. Sõda ja meestenappus?
Genist ei leia esmapilgul midagi, nime järgi mõned on, aga aastaarvud või elukäigud ei klapi.
AISi kiigates koorub välja miski Harjumaa Maakonnavalitsuse teenistustoimik TLA.884.10.1986 Johanna Mikseri kohta 1916-1923, mis on justkui asjakohane, aga aastad ju ka ei klapi? Kui ta oli Harjumaal teenistuses, siis kuidas sai ta samal ajal Koigis kooli juhatada mitu aastat järjest? Tollal oli põhiline liiklusvahend endiselt hobune, ma pakun. Arhiivi tellida seda toimikut ka ei saa mingil põhjusel, tuleb leida aeg Linnaarhiivi külastamiseks, seega see info jääb esialgu ootele.
AISist tuleb välja teinegi toimik, sedapuhku Haridusministeeriumi õpetaja teenistustoimik ERA.1108.10.1026 Johanna Tooma t. Mikseri kohta, mille tellisin tutvumiseks arhiivi, näis, mis sealt välja koorub. Kui miskit selgub, jätkan sissekannet.
***
Järgmine koolijuhataja nimekirjas enne okupatsiooniperioodi oli Jaan Laane (sic), aastad 1921-1940. 19 aastat kokku.
Kohemaid selgub ja tuleb kirja panna see märkus, et nii Genis, kirikupaberites kui ka vanades ajalehtedes on nimekuju nimetavas siiski "Jaan Laan", mitte "Laane". Ilmselt käänamise tõttu sisse lipsanud viga kooli kodulehel, või siis juba varasemast ajast.
Genist selgub, et Laan on sündinud Mustal, Viljandi mõisas novembris 1889; isa Jaak Laan (1841-1891), ema Mari, snd märtsis 1854, Toomas ja Mari Reieri tütar. Siit selgub veel, et Jaani abikaasa oli Helene (hiljem Helmi), snd jaanuaris 1892, Mats Hansmidti tütar. Ka selgub siit, et paaril oli vähemalt kolm last, vanim poeg Leo Laan, snd juulis 1919, ülejäänud kaks nime siit ei selgu. Sündinute ja ristitute nimekirjast EAA.1211.1.148 1915-1927 selgub, et Leol oli kolm ristivanemat: Jann (Jan v Jaan?) Meering, Jaak Laane? ja Anna Hansmidt, viimane ilmselt Helmi poolt sugulane. Personaalraamatust EAA.1211.1.154 1906-1925 selgub, et Helmi on sündinud Laiksaares ja leeritatud Pernaus/Pärnus 1911, Jaan on leeritatud Revalis/Tallinnas 1908. Kokku on nad saanud ilmselt Kaius, kuhu Jaan on tulnud Fellinist/Viljandist ja Helmi Pernaust/Pärnust, abiellutakse Kaius 1917 (selle kohta on kanne ka EAA.1211.1.150), esiklaps Leo on 1919 veel Kaius sündinud. Veel selgub siit, et edasi liiguti Järva-Peetrisse, kuupäev ei ole loetav, aga loogiline oleks 1921. Veel on lisatud, ilmselt hiljem millalgi, õrnakene kritseldus, mille kohaselt on paaril veel tütar Aino, snd 1923. Kolmandat last pole kirjas, otsime veel.
Kolmas laps ja Helmi saatus tuleb välja Digarist Eesti Tuletõrje leksikonist. Seal on sissekanne Jaani kohta põhjusel, et ta oli Koigi Vabatahtlike Tuletõrjujate Seltsi asutajaliige aastast 1928 ja lisaks seltsi kauaaegne tegevliige. Saame teada, et Jaan Laan (mitte Laane!!!) on kooliõpetaja Järvamaal, et ta OLI abielus Helmiga, kes on leksikoni väljaandmise ajaks surnud (nime järele sulgusesse on trükitud rist), ja et tal on kolm last, Leo, Aino ja Linda. Veel selgub siit, et ta on lõpetanud Volmari (Valga-Valka) õpetajate seminari ja olnud kooliõpetaja Kaius ja Aasperes ning on algkooli juhataja Koigis (muuseas, Fotises on digitaliseerimata foto EFA.271.3.10513, autor keegi Kattus, Peeter; kaaskiri väidab, et fotol istub 1941 vene keele kursustest osavõtjate keskel Purdi koolijuhataja Jaan Laan, see pidi siis olema pärast Koigist lahkumist? Miks mindi? Ja lõpetati hoopis Tallinnas, maetud on ju sinna - või lihtsalt põhjusel, et tütred elasid Tallinnas?)
Ja Haudist. Tallinna Pärnamäe kalmistule on maetud ühe platsi peale Jaan Laan, snd 1889, matuseaeg jaanuaris 1970; Aino, snd mais 1923, maetud 2007 ja Linda, snd 1929, maetud 1994. Tundub küll, et on isa ja kaks tütart. Abikaasa Helmit ei ole sellel platsil. Ka Genis pole Helmi surmaaega märgitud.
Millal suri Helmi? 1936 on ta igatahes veel olnud elus, sest Siseministeeriumi perekonnaarhiivi dokumentide kollektsioonis on säilinud nimemuutmise toimik ERA.5201.2.68678, Helenest on saanud Helmi, nagu tollal kombeks oli. Uurijatele põhjustab see patriootlik liikumine saksapärased nimed äkitselt eestipäraseks muuta muidugi edaspidigi peavalu.
Tuletõrje leksikon on trükitud Noole trükikojas Tallinnas 1940. Seega pidi Helmi surema millalgi 1936. ja 1940. aasta vahel. Ja 1940 on Jaan Laan ilmselt Koigist lahkunud, kui ta 1941 on juba Purdi kooli juhataja. Hmmm. Äkki on Helmi maetud Järva-Peetri kalmistule, seda ju pole digiteeritud. Kes vastutab, et sealkandis eluga kaasas ei suudeta käia? Ah?
Leo kohta on ka väga vähe infot. See teeb natuke murelikuks. Küüditati? Jäi viimases sõjas kadunuks?
1937 on ta igatahes veel elu ja tervise juures, tark pealegi. Uus Eesti 2. juuni 1937 annab teada, et Leo Laan on cum laude lõpetanud Paide ühisgümnaasiumi:
Vanust oli Leol siis 18. Edasi ei leia midagi mõistlikku, mida annaks Jaani pojaga kindlalt seostada. Ehk jääb edaspidi midagi silma alla. Kui ta oli piisavalt terav pliiats, et gümnaasium nii heade tulemustega lõpetada, pidi ta proovima ehk ülikooli minna? Äkki ta suundus välismaale?
1923 aastal sündinud Aino sai 18 mais 1941. Keerulised ajad. Et Haudis on tema perekonnanimi Väli, siis suure tõenäosusega abiellus ta kas siis sõja ajal või okupatsiooniajal. Midagi muud tema kohta hetkel ei leia. Oli tal lapsi?
1929. aastal sündinud Linda on abiellunud Evaldiga (1913-1978) ja tal on olnud vähemalt üks poeg (suri 2000, on maetud Rahumäele), kel on olnud kahest erinevast kooselust vähemalt poeg ja tütar. Koolmeister Jaani geenid seega elavad edasi.
Jaani enda kohta leidsin veel Järva Teataja 01.11.1939 artikli, mil tal novembri alguses 1939 täitus 50 eluaastat.
Siin on kirjas, et Jaan Laan
lõpetas 1909 Wolmari õpetajate seminari. Siinkohal tuleb täpsustada, et tegu oli nn Cimze seminariga, mis asutati 1839 Wolmaris/Valmieras ja koliti alates 1849 Valka. Mõeldud oli see Liivimaa kihelkonnakooli õpetajate ja köstrite kooliks. Cimze seminaris olevat hariduse saanud ca 100 eesti noorsandi, sealhulgas tuntud nimed nagu Jakobson, Läte, Eglon, Rebane jt. Sinna võeti õpilasi iga kolme aasta tagant ja sinna astumiseks pidi olema kihelkonnakooli lõputunnistus ja kirikuõpetaja soovitus. Raha maksis seal õppimine pealekauba, tsaariajal väidetavasti kolm-nelikümmend rubla pluss õppematerjalid. Õppetöö toimus saksa keeles ja suurt rõhku pandi muusikale ja pedagoogikale, kusjuures pedagoogikat õpetades peeti au sees pigem koolireformaator Pestalozzi põhimõtteid (kes pedagoogikas ei orienteeru, siis tema kasvatuspõhimõtted olid vastutus, mõistmine, usaldus, kristlik sallivus, hoolivus, jne). Oreli- ja klaverimänguoskust peeti oluliseks, rahvaviise hoiti au sees, jne. Alates 1871 hakati noorsande vastu võtma igal aastal, õppeperioodi pikendati kolmelt aastalt neljale. 1887 tehti venestamise tulemusel asutusest ainult köstrite kool (Liivimaa köstrikool) ja 1890 otsustati see üldse sulgeda. Nii et tegelikult käis Laan pigem Cimze seminari sulgemise järel, aastal
1904 ilmselt samas hoones
taasavatud kihelkonnakoolmeistrite koolis, mille lõpetas 1909, kus üritati alal hoida vana Cimze seminari joont, kuid lisaks õpetati ka nt tervelt nelja aasta jooksul üks tund nädalas põllutöö põhimõtteid. Sa pead teadma, kust ja kuidas su toit tuleb, eks ole, isegi kui oled kõrgesti haritud orelimänguoskusega koolmeister.
Jaan, nagu artiklist selgub, oli Koigis ligi 20 aastat aktiivne seltsitegelane: vabatahtlike tuletõrjujate seltsi asutajaliige, majandusühisuse asutajaliige, piimaühingu liige, segakoori eestvedaja jne. Selline tegus tegelane.
1941. aastaks oli Laan 51 aastat vana. Kuidas sõda teda puudutas? Uus punane võim? 1970. aastal suri Laan ikkagi Eestis ja on maetud Tallinnasse, oma pereliikmete juurde, mitte just kõigil eestiaegsetel õpetajatel polnud seda õnne. Kas teda repressioonid ei puudutanud? Kas päästis küüditamisest teda ehk elukohamuutus? Naise surm? Või ta küüditati ja tuli tagasi? Ja mis sai tema hiilgava peaga pojast Leost?
***
Edasi tulid nimekirjas ilmselt uue võimupartei määratud koolijuhid, need ei tundu mulle enam kuigi huvitavad.
Eks neid tegelasi uurigu need, keda see periood rohkem huvitab. Panen siia lõppu hoopis sama foto, nagu alguses (ERA.208.3.6607), kus Koigi 6-klassilise algkooli rüblikute vahel istub kauaaegne (ja viimane esimese Eesti aegne) koolijuhataja Jaan Laan, 03. jaanuaril 1927. Foto on pärit fotograaf Eelnurme Jaani töid puudutavast arhiivisäilikust.
Tore oleks teada, kes olid need vahvad rüblikud aastal 1927 ümber oma koolmeistri, aga pole enam kelleltki küsida. Sestap tuleks kõik teadmised kuhugi talletada, sest aeg läheb kiiresti ja saja aasta pärast ei mäleta seda hetke enam keegi. Aga see oli ometi üks oluline hetk kellegi elust ja saatusest.
