Oskar Alexander Bruhns 1881-1945

Sai natuke sobratud vanades arhiivipaberites ja leitud kogemata ülalnimetet vennikese allkiri ühelt 1912. aasta aprillis Järva-Peetri koguduses väljastatud tõendilt, millist ma pildistasin seoses ühe teise looga. Hakkasin siis õhtul uurima, millise Järva-Peetri kirikuõpetajaga täpselt tegu ja leidsin Bruhnsist kogunisti paar piltigi. Riputan kogunenud märkmed siia üles, ehk läheb kellelgi kunagi tarvis. 

Oskar Alexander Bruhnsi isa Emil Johann Heinrich Bruhns oli igal juhul Eestiga seotud, Nissi Maarja koguduse õpetaja, sündinud 1843 Narvas ja surnud 1928 Riisiperes. Kahtlustada võib, et kodanike kodune keel oli arvatavalt saksa keel. Kui ainuüksi nende kahe mehe eluteed jälgida, siis oli perekond läbivalt üsna liikuva eluviisiga. Ei saa jätta ka mainimata, et vaimulikke oli Bruhnsi (eriti Oskari emapoolses) suguvõsas kõvasti rohkem kui üks.

Oskari isa Emil Bruhns sündis 1843 Narvas, kuid gümnaasiumis õppis 1854-61 hoopis Kuressaares, edasi leiame mehe 1862-1865 Tartu Ülikooli usuteaduskonnast. 1866 oli ta endiselt Tartus, kus sooritas usuõpetuse ülemõpetaja eksami, misjärel leiame ta kuni aastani 1868 hoopistükkis Moskvas õpetamas Kreimanni eragümnaasiumis. 1869 on mees tagasi Revalis/Tallinnas (Figaro siin, Figaro seal), kus ta ordineeriti õpetajaks. Alles pärast seda jäi mees veidi paiksemaks, 1869-1870 oli Emil Bruhns Eestimaa vikaarõpetaja ja 1871-1916 ehk siis ajaperioodil, mil ka Oskar Bruhns sündis, oli ta Nissi Maarja koguduse õpetaja. Oskari isa Emil suri 1928 Riisiperes. 

Oskari ema oli Helene Friederike Amalie Hasselblatt (1856-1934), kelle suguvõsas oli nii palju vaimulikke, et Püha Neitsi ise ka ei suudaks neid vist kokku rehkendada. Ma küll üritasin näpuga järge vedada, aga peagi oli asi sassis. Ehk siis, Oskari ema Helene isa Friedrich Wilhelm Anton Hasselblatt (1815-1870) oli Karuse Margareeta koguduse õpetaja, vanaisa Gustav Hasselblatt (1787-1863) Viru-Nigula koguduse õpetaja, vanavanaisa Peter Anton Hasselblatt (1751-1791) Hageri koguduse vaimulik ja vanavanavanaisa Gustav Ernst Hasselblatt (1705-1766) Jõelähtme Püha Neitsi Maarja koguduse õpetaja. (Ega's sellega asi veel lõppenud - ka viimase isa Christian Hasselblatt (1653-1718) ja vanaisa Isaac Svenonis Hasselblatt (1608-1682) olid Noarootsi Püha Katariina koguduse õpetajad, vend Isaac Hasselblatt (1680-1742) Tallinna Toomkoguduse rootsi õpetaja, vend Carl Friedrich Hasselblatt (1701-1730) Noarootsi koguduse õpetaja ja Gustav Ernsti äi oli tagatipuks Anton thor Helle (1683-1748, 'thor' ei ole kirjaviga, see olla partikkel, mitte nimi), kes teadupärast tõlkis piibli eesti keelde ja oli Jüri koguduse õpetaja. Sa mu issameie, päriselt ... Ma rohkem ei viitsinud Oskari emaliini edasi ajada, ega see paremaks poleks läinud, vaimulikke hargnes kahte lehte nagu piksenoolel harusid ...  :) 

Oskari isaliinis oli selles suhtes palju "maisem" olukord, Oskari isapoolne vanaisa Alexander Theodor Bruhns (1805-1856) oli olnud Narvas hoopiski kullassepp, kes sündis Revalis/Tallinnas, kuid suri Saaremaal Kuressaares. Isapoolse vanaema Louise Eleonore neiupõlvenimi olnud Hoppmann, sündinud 1810 Muhus. 

Oskaril oli päris palju õdesid-vendi, ma lugesin koos Oskariga lapsi peres kokku üheksa: Immanuel Eduard Conrad (1876-1880), Erna Louise (1877-1950), Axel Johannes (1879-1880), siis Oskar Alexander ise (1881-1945), Elisabeth (1883-1902), prof. Ph.D. phil Leopold Bruhns (1884-1957),  Friedrich Carl Nicolai (1886-1976 Hamburg, abiellus Jelgavas 1898 sündinud 'Milly' Marie-Celine von Grot'iga, nende tütar oli Barbara Elisabeth Bruhns/Bayer 1920-2016 Hamburg, õpetaja, Tartu Ülikooli matrikli nr 17184), Ernst (1889-1902) ja Margarete 1895-...?. Kas peres oli veel lapsi, kelle eluiga oli lühem, ei jõua praegu kontrollida, Ernsti ja viimase tüdruku vahel näikse küll pikem vahe olevat. 

Rahvusarhiivis on täiesti olemas Oskari noorema venna Leopold Paul Bruhnsi pilt aastast 1903/1904 (EAA.1843.1.222.491, foto Carl Schulz). Oskari vend oli ju ka täiesti huvitav kuju, kui saksakeelses Wikis sõrmega järge ajada. Leopold lõpetas nagu Oskargi Peterburis Püha Anna kooli (St Annenschule), tudeeris seejärel kõigepealt filoloogiat (klassikalised keeled) ja seejärel kunstiajalugu Tartu, Bonni, Freiburg/Br, Baseli ja Würzburgi ülikoolides, lõpetades viimase 1913 kraadiga Ph.D. phil. kunstiajaloos (Wilhelm Pinderi (1878-1947) käe all, lõputöö käsitles Saksa renessansiperioodi, täpsemalt Würzburgi hauaskulptuure perioodil 1480-1540; Die Grabplastik des ehemaligen Bistums Würzburg während der Jahre 1480-1540. Ein Beitrag zur Geschichte der deutschen Renaissance). Hiljem, 1920, järgnes sellele uurimus Johann Goethe ülikoolis (Maini-äärne Frankfurt), kus luubi all olid Würzburgi skulptorid  renessansiperioodil ja järgnenud barokiperioodil 1540-1650 (Würzburger bildhauer der Renaissance und des werdenden Barock 1540-1650). Aastail 1920-1924 oli Leopold Maini-äärse Frankfurti ülikoolis kunstiajaloo eradotsent, seejärel 1924-1927 kunstiajaloo professor Rostocki ülikoolis, ja 1927-1934 kunstiajaloo professor Leipzigi ülikoolis; üks tema kuulsamaid õpilasi saksakeelses kultuuriruumis olla kunstiajaloolane ja konservaator Otto Müller (1911-1999). Aastail 1934-1953 oli Leopold Roomas Hertziana raamatukogu direktor (Keiser Wilhelmi ehk Max Plancki kunstiajaloo instituudi juures Roomas) ning ta suri 1957 detsembri lõpupäevil samuti Roomas. Leopold oli Saksimaa Teaduste Akadeemia liige, Roomas Societa Storia Patria liige, oli 1926 kirjavahetuses Eesti Kirjanduse Seltsiga ning Evangeelse Luterliku kiriku eesistuja/president Itaalias (mul pole õrna aimugi, kuidas seal see õige ametinimetus selles süsteemis täpselt kõlab, saksa keeles on Präses). Kõige krooniks sai Leopold Saksa riigilt ka miskise teenetemärgi (das Grosse Verdienstkreuz mit Stern des Verdienstordens des Bundesrepublik Deutschland, ma isegi ei proovi seda eesti keelde tõlkida, igasugu aumärkide nimetused käivad kauge kaarega üle mu teadmiste). Nagu tema õpetaja Pindergi, vandus ka Leopold Bruhns 1933 (nagu teisedki ülikoolide õppejõud, palju valikuid seal ilmselt polnud) truudust Hitlerile ja tema natsionaalsotsialistlikule riigile.
Leopold oli päris mitme saksakeelse teose autor. Miks Leopold Bruhns õigupoolest Rooma suundus, pole kuskil märgitud. Võib-olla talle siiski ei meeldinud Hitleri Saksamaa? Olgu sellega kuidas oli, Rooma ta elama jäi ja sinna ta ka 1957 maeti (luteri surnuaiale Cestiuse püramiidi lähistel).
Vaat sellised tegusad pojad olid niisiis Nissi kirikuõpetajal Emil Bruhnsil. 

Nojah, nüüd aga lõpuks siis Oskar Bruhnsi enese juurde.
Oskar Alexander Bruhnsi kohta leidsin järgmist: Oskar sündis Nissis 1881 ja õppis Peterburis Püha Anna koolis (St Annenschule), mis kool see siis iganes ka polnud, ning riigiarhiivis on sellest perioodist foto (pildistanud väidetavalt Hermann Steinberg) täiesti olemas, viide pildi allservas: 

Edasi (või õieti tagasi ju) leiame Oskari taas Eestist, sedapuhku Tartu Ülikooli õigusteaduskonnast 1900-1905, ka Tartu perioodist on säilinud foto (fotograaf Carl Schulz, viide pildi allservas): 

1907 ordineeriti Oskar Bruhns õpetajaks, 1907-1909 oli ta Tallinna Jaani koguduse adjunktõpetaja. Kuidas Oskar Järvamaale täpselt sattus, ei tea, aga 1909-1915 on Oskar Bruhns igatahes kokku kuus aastat Järva-Peetri kirikus Püha Peetruse koguduse õpetaja; arvata võib, et ta lihtsalt määrati sellele kohale eelmise kirikuõpetaja Konrad von zur Mühleni (1868-1945) asemele, kes suundus 1909 Niguliste kogudusse õpetajaks.
Foto von zur Mühlenist allpool on aastaarvuga 1896, seega umbes aasta hiljem, kui baltisakslasest mõisniku poeg Konrad Johann Gottwald von zur Mühlen Järva-Peetri koguduses õpetajana teenistust alustas (viide foto allservas):

Järva-Peetri kirik aastal 1920 nägi välja justament nii nagu alt näha; pilt peaks olema võetud sellelt teelt, mis suundus kirikust edasi Esna poole, väidetavalt on tegu Heinrich Öömanni ülesvõttega: 

Sellest perioodist on ka Oskar Bruhnsi allkiri ühe minu teise uuritava loo dokumendilt aastast 1912 (dokument ise oli ärakiri sünni- ja ristimistunnistuselt riigiarhiivi säilikust EAA.2100.1.2000): 

Miks või kuidas, pole hetkel võimalik järele uurida, aga Oskar Bruhnsi edasine elutee viis miskipärast Siberisse (mida sellel perioodil mõnikord ikka juhtus), kus ta 1915-1918 veetis (vaevalt, et lõbusalt, aga mine isahane tea) aega kuskil Minussinskis, kus oli alates 1917 umbes aastakese Kooperatiivide Liidu direktor, mida iganes see ka tähendas; seejärel oli aga äkitselt 1919-1920 Jekaterinburgis poeglaste gümnaasiumi inspektor. Huvitavad saatuse keerdkäigud, peaks mainima.

Jällegi ei tea, kas Bruhns lubati koju või tuli ise sealt ära, aga 1921 oli Oskar Bruhns tagasi Eestis. Miskipärast ta siia aga kuigi kauaks pidama ei jäänud ja 1922 lahkus Bruhns Eestist Saksamaale. Teada on, et 1922-1934 oli ta Leipzigis Reudnitzi linnaosa Markuse koguduse õpetaja, 1932 sai temast Leipzigi ülikooli audoktor, 1934-1945 oli mees Leipzigi Nikolai kiriku ülemõpetaja ja samal ajal millagi ka Leipzigimaa superintendent. Lisaks oli Oskar Bruhns alates 1936 Saksi Maakiriku nõukogu eesistuja ja alates 1937 Gustav Adolfi Ühingu asepresident. 

Väidetavalt oli Oskar Alexander Bruhns abielus kellegi Anna Sachsendahl/Bruhnsiga, tema ega laste kohta pole hetkel küll kuskilt infot leidnud. 

Oskar Bruhns suri 1945. aasta detsembri viimastel päevadel Leipzigis.