Kaitseliidu Järva maleva juhatus 1936

Postimehe fotoarhiivist leidsin mõned päevad tagasi sellise foto aastast 1936, pilt tehtud vahetult enne maleva 10. aastapäeva pidustusi. Tore komme jäädvustada sündmus ka pilti. Tänapäeval kaob kõik kuhugi digisse, kust see võib vabalt ka lihtsalt haihtuda.

Igatahes, foto oli selline, viide foto allservas, pildil klikates peaks olema võimaliks seda ka veidi suuremalt näha:

Vasakult paremale: 1. seltsitegelane ja kaitseliitlane Jaan Eilart; 2. arst ja kaitseliitlane, Järva tuletõrjebrigaadi pealik, türilane Hans Kullerkann, 3. kolonelleitnant Karl Eduard Preisberg/Prees,  4. Villem Vessart ja 5. juba eelmisest sissekandest tuttav Paide kaupmees Leonhard Richard Rästas.

Päris huvitav seltskond.

Jaan Eilart sündis augustis 1890 lasterikkas perekonnas Vahastus (praegune Rapla maakond), vanematest Kaarel Eilart sündis 1855 Türi kihelkonnas Kolus ja suri vana-aastaõhtul 1934 Vahastus; ema Mai Eilart (Jaani Marki tütar) sündis 1860 Türi kihelkonnas Oisus. Peresse sündis Jaaniga kokku vähemalt 10 last, kuid mitte kõik ei saanud täiskasvanuks. Ka paistab, et pere vahetas asukohta, esimesed lapsed on sündinud Järvamaal, hilisemate Jaani õdede-vendade sünnipaigaks on märgitud Kose kihelkond.
Jaan Eilartist sai seltskonnategelane ja kaitseliitlane Järvamaal, ka oli ta pangajuhataja ametis, Järvamaa Ühispanga direktor; sellest kõigest piisas, et ta arreteeriti ja küüditati Venemaale juunis 1941 koos perega aadressilt Suur-Aia 7; lisaks talle endale arreteeriti ka kooliõpetajast abikaasa Linda, snd 06.05.1899 (Allmann) Raikkülast, ja kõik nende kolm last, Heikki snd 27.11.1922, Kulla 14.02.1925 ja Lehti 28.09.1929.

Järva Teajata 12.09.1941, siit on näha, et ära viidi ka Eilartite perekond. 

Jaan Eilart oli Kaitseliidu liige ja Isamaaliidu liige ning Kotkaristi kavaler, sellest piisas, et ta mõisteti Nõukogude võimu poolt mahalaskmisele ja hukati Venemaal Sosva vangilaagris aprillis 1942. Abikaasa saadeti asumisele Tomski oblastisse Sbornojesse; vabanes asumiselt 1958, suri 1985, maeti Vahastusse. Lastest Lehti sai sealt koos teiste lastega tagasi 1947, ülejäänud alles 1950ndate lõpus. Jube.

***

Teine mees vasakult oli arhiivi andmeil arst ja Järva Teataja järgi Türi paberivabriku omanik Hans Kullerkann. Üldiselt on tema kohta üsna vähe materjali leida ja seegi on segasevõitu. Tal oli ilmselt üks eesnimi veel, aga eri allikates on see erinev, osas paberitest Leonhard, teises osas paberitest Leopold, võta siis nüüd kinni. Isa Tomas Kullerkann oli sündinud 1858 Harjumaal Keila kihelkonnas Kunma mõisas, ema Mari(a) oli pärit Sutlemast. Hans näikse olevat sündinud 1893 Keila vallas ja osalenud noore mehena I maailmasõjas kutsealusena.

Hans Leonhard/Leopold Kullerkann abiellus Liivimaal praeguse Läti aladel juunis 1898. aastal sündinud Bertha Elisabethiga (isa Karl Schwank) ja paaril oli vähemalt kolm last, kellest üks poeg Harald Günther sündis 1921 ja suri 1933, teiste laste saatusest ei tea hetkel rohkem kui et neid oli veel kaks ja need olid kõigi märkide järgi tütred, kes võisid (aga ei pruukinud) abielluda väljaspool Eestit.
Säilinud on aadressbüroo sissekanne, kus veebruari algul aastal 1929 on sama Bertha Kullerkann  suundunud aadressilt Lembitu 10 (Tallinnas?) Türile:

Kullerkann oli vähemasti 1937 Türil vabatahtliku tuletõrjeühingu esimees ja andis oma nõusoleku hakata Järvamaa tuletõrjebrigaadi pealikuks. Vastav nupuke avaldati Järva Teatajas 15.01.1937:

Nii. Veel pajatab Postimees Kullerkanni kohta 07.03.1939, et pühapäeval 5. märtsil on Türil kogunenud tuletõrje Järvamaa brigaadistaabi-, divisjoni- ja kompaniipealikud, nende seas ka Järvamaa brigaadipealik Kullerkann, kes koosoleku avas ja tublimaid tunnustas.

Aga edasi teavitab uudisnupuke Postimees 20.12.1939, et Kullerkann on Türilt lahkunud Tallinna, olles pidanud Türil paberivabriku direktori kohta 12 aastat, ehk siis aastast 1927. Kuskil pole silpigi sellest, et ta oleks arst olnud? Kas arhiivis on ehk segadust tekitanud lühend Dir. versus Dr.?

Üsna napp nupuke, kust ei selgu, mis sorti teenistuskohale Kullerkann lahkus ja miks pidi ta sellepärast Türilt ära kolima. Igatahes selgub siit, et Kullerkann on olnud "agar seltskonnategelane, kes innukalt osa võttis paljude organisatsioonide tööst juhtiva tegelasena".

Kullerkanni edasisest saatusest ei leidnud hetkel midagi, abikaasa suri 1998. aastal.

***

Keskel istuv mees on kolonelleitnant Karl Eduard Preisberg/Prees, kes alates 1928 oli Kaitseliidu Järva maleva pealik. Preisberg/Prees sündis jaanuaris 1893 Paldiskis (teistel andmetel Hageris???) ja oli I maailmasõja alates juba tsaari-Vene armees lipniku auastmes. I maailmasõjast võttis Preisberg osa 7. kütipolgu koosseisus ja 1917 tuli Eestisse, et astuda rahvusväeossa. Võttis osa Vabadussõjast. 1919. aasta jaanuaris oli ta 2. jalaväepolgus staabikapten, juunis samal aastal sai kapteni auastme. Vabadussõjas osalemise eest sai normaaltalu mõõdus maad, edasi teenis mõnda aega Tallinna Vahipataljonis, seejärel al juulist 1922 10. jalaväepolgus kaptenina. 1924 leiame Preisbergi 10. Jalaväerügemeni kaptenina ja alates maist 1928 Kaitseliidu Järva maleva pealikuna kateni auastmes. 1930. aasta veebruaris saab Preisberg majori ja veebruaris 1935 kolonelleitnanti auastme. Sama aasta juulis muudab Preisberg nime, see saab edaspidi olema eestipärane Karl Eduard Prees. 1940. aastal segaste aegade kulgedes kamandati Prees Sõjaministri käsutusse ja edasi Sõjaministeeriumisse, ja sinna ta jääb kuni punaste tulekuni. Prees suri Washingtonis augustis 1969.

 Prees oli abielus märtsis 1900 sündinud Elsa Gisela Vannag-Preesiga, ametilt ökonoom, kes ilmselt põgenes 1944 Saksamaale (viibis seal nt 1946) ja edasi USAsse 1949 (ERA.4942.4.13), suri USAs augustis 1986. Paaril oli vähemalt poeg ja tütar, poeg Voldemar Leonid Prees oli sündinud 1920 ja tütar Ivi Gitta Prees oli sündinud 1935 ja ilmselt suundus koos emaga USAsse, vähemasti oli ta ema paberites mainitud. Mis Preesi pojast sai, hetkel ei tea. Vähemsti augustis 1939 oli ta veel Järvamaal ja osales edukalt noorlaskurite võistlustel (Postimees 07. aug 1939)

Nii et Prees oli üks väheseid esimese Eesti ohvitsere, kes punaste tulekul eluga pääses. Küsimus on, millise hingelise hinnaga.

***

Villem Vessart (1886-1944) oli sündinud oktoobris 1886. Isa Jakob oli Läänemaalt Soonistest, aga tundub, et Villem ise sündis Kuusalu vallas Põhja-Eestis. 1920ndatel sai Vessart talu omanikuks Peetri kihelkonnas Vodja mõisa maadel, üsna tõenäoliselt Vabadussõjas osalemise eest. Muidu oli Vessartil kooliõpetaja haridus ja vähemalt 1920ndatel ta kooliõpetajana ka töötas. Vessarti abikaasa Leeni oli pärit Viru-Nigula kandist. Paaril oli vähemalt üks laps, suure tõenäosusega tütar.

Hiljem 1930ndatel oli Vessart Järva maavalitsuse esimees. Veel 1936. aasta septembris tervitas Vessart maavalitsuse esimehena Paidesse saabunud haridusminister, kolonel Jaaksoni ja osales lõikuspeo paraadil; Vessart oli Kaitseliidu Järva maleva juhatuses, samuti mais 1936 loodud Põllumeeste konvendi liikmeks Paides. Konventi kuulusid Koigi, Paide ja Kareda valla põllumehed.

Sealt edasi aga sõitis Vessarti karjäärivanker kolinal kraavi. Nimelt mõisteti 16. mail 1938 endistele maavalitsuse esimeestele poliitik Jakob Sõnajalg'ile ja Villem Vessartile Rakvere ringkonnakohtu poolt 8 aastat sunnitööd ametiõiguste kuritarvitamise eest ja küsimus oli loomulikult rahas, karistuse said veel üsna mitu endist maavalitsuse töötajat (Maa Hääl, 16. mai 1938):

Sõnajalg oli olnud maavanem 1919-1935. Mehi süüdistati ca 62 000 krooni kõrvaldamises. Protsess algas mai alguses ja seda kirjeldati loomulikult ajakirjanduses kui suurprotsessi. Protsessil oli 56 tunnistajat. Küsitlemisel selgus, et Vessart ja veel üks mees olid juba varasemal ajal karistust kandnud (Postimees 05.05.1938):

Põhiliselt jagati raha välja avansiallkirjade trikiga, nagu ma aru sain, ja trikitamine ulatus tagasi juba 1930ndate algusesse. Mai alguses 1938 langetatud kohtuotsus kaevati edasi ja sunnitööd vähendati 8 aastalt 6-le, aga igal juhul sattus Vessart suure tõenäosusega ebasoosingusse ja trellide taha, siis aga tulid juba venelased, see seletab ka ilmselt, miks temast edaspidi enam midagi ei leida pole. Mis Vessartist edasi sai? Võib-olla leidub midagi arhiivis, mis selgitab Vessarti edasist saatust.

***

Viimane mees fotol on Leonhard Rästas. Temast kirjutasin eelmises sissekandes. Ehk siis: Rästas sündis aprillis 1888 Võrumaal Vastse-Anstla (Uue-Antsla) vallas Hansihindrike talus, lõpetas Viru (Võru ikka?) linnakooli ja Dalumi põllutöökooli Taanis. Enne I maailmasõda töötas Pärnumaal Saardes põllutööinstruktori ja ärijuhina. Pärast Vabadussõda valiti Rästas Paide Kaubatarvitajate Ühisuse "Iva" ärijuhiks, kus töötas  kuni 1928, mil avas omaenda kaubamaja Paides. Aktiivne seltskonnategelane, osales kaitseliidus, tuletõrjes, jne.

Nii aktiivne mees sai Nõukogude võimule loomulikult pinnuks silma. 53-aastane maja- ja kaubamajaomanik arreteeriti Paides Parkali tn 20 ja mõisteti 10 aastaks sunnitööle Venemaale Tomskisse, kus suri 1959. Rästase 38-aastane abikaasa Margarete Adele Rästas (snd Lugus, 1902-1967, maetud Urvastesse) oli Naiskodukaitse Paide jaoskonna esinaine, arreteeriti ja vabanes asumiselt 1959; asumisest ei pääsenud ka nende lapsed, 14-aastane Ülo Rästas (1927-1992) pääses tagasi alles 1958, 10-aastane Hillar Rästas (1931-2008) vabanes 1947, mis tähendab, et ta ei näinud oma ema palju aastaid ja oma isa enam mitte kunagi.