Vana Postimehe fotoarhiivi hulga nimetute digiteeritud fotode seast leidsin hiljuti grupifoto, mis kandis märget "Paide Vabatahtliku Tuletõrje Ühingu juhatus", aeg dateeritud 18.08.1939.
Järvamaa tegusad mehed, aga mitte üht nime polnud arhiivis kirjas. Pealegi tundus keskmine seisev mees kahtlaselt tuttava näoga. Andsin kuradile sõrme ja hakkasin nimesid välja otsima. Ei võtnudki palju, ca ööpäeva seekord.
Selliseid juhatuse grupifotosid tehti tavaliselt mingi suurema juubeli või muu olulisema sündmuse puhul, mil tollal avaldati sündmuse kohta ajalehes artikkel, väga sageli koos fotoga ja kui väga hästi läks, siis jõuti nimed ka juurde kirjutada. Selle lootusega hakkasin öösel Digarist vanu Postimehi lappama.
Loogika töötas. Ca tund aega otsimist ja ekslemist 1926 aasta artiklite seas ja äkitselt oligi olemas! Huvitaval kombel oli Postimehe arhiivist leitud foto avaldanud hoopis ajaleht Uus Eesti 19. augustil 1939:
Bingo! Isegi meeste järjestus kirjas!
Vasakult istuvad: Joh. Kapp (laekur), Rein Viita (abiesimees), Hans Leemann (esimees), A. Meipalu (rakenduskonna juht, mida iganes see ka tähendab), Johannes Sakkol (abivarahoidja).
Ja II reas vasakult seisavad: H. Puidet (raamatupidaja), L. Rästas (varahoidja), dr. Peeter Naaris (abisekretär, no ma teadsin, et olen teda varem näinud, legendaarne linna- ja maakonnaarst ning aktiivne seltskonna tegelane), Rudolf Irodion Timusk (abiesimees) ja F. Tamberg (sekretär). Saatsin märkmed ja allikaviite arhiivi.
***
Edasi hakkas mind loomulikult huvitama, et mis puhul siis foto tehti ja mis meestega tegu oli.
Juubeliartikkel annab teada, et vabatahtlik tuletõrjeühing tähistas 1939. aasta augustis 60. aastapäeva juubelit, sel puhul siis pildistamine ja keskväljakul paraad, mille võttis vastu tuletõrje Järva brigaadi pealik Hans Kullerkann, kelle leiame (kah Postimehe arhiivist) 1936. aasta fotolt, Kullerkann on vasakult teine mees. Fotol on Kaitseliidu Järva maleva juhatus enne maleva 10. aastapäeva aastal 1936, vasakult: Jaan Eilart, Hans Kullerkann, kolonelleitnant Karl Eduard Preisberg/Prees, V. Vessart ja Paide kaupmees Leonard Rästas. See pilt nõuab tegelikult omaette sissekannet edaspidi.
Hans Kullerkann aastal 1936, suurendus eelmiselt fotolt, viide grupifoto allservas.
Tagasi ülemise foto ja artikli juurde. Niisiis, tuletõrje juubeliparaad augustis 1939, seal kavatseti ka teenistus- ja hoolsusmärke jagada ning pidulikule osale pidi järgnema pidu rahvamajas.
Artiklist saame teada, et vabatahtlik tuletõrjeühing on üks vanemaid seltsinguid, välja kasvanud omaaegsest tuletõrjekorraldusest, mille algusaeg, kui mu mälu mind ei peta, jäi aastasse 1866. Tuletõrjeühingu ametlikuks alguseks on siin märgitud 1879, mil peetud siis maha ühingu esimene peakoosolek.
Artikkel annab ülevaate ühingu hetkeseisust 1939. aastal: 350 liiget, 2 mootorpritsi, 4 käsipritsi, paakauto, mehaaniline redel. Suurt rõhku on pandud meeste väljaõppele ja tulevikunägemuses oli muretseda autoprits ja gaasivarustus.
***
Nii. Mehed vaatasin ka üle. Alustasin vasakult istujate reast.
Laekur Johannes (Johan?) Kapp'i kohta ei leidnud hetkel eriti midagi. Võimalik, et seotud Suure-Jaani Kappidega, aga pole jõudnud uurida. Kes teab midagigi?
Järgmine mees on seltsi abiesimees Rein Joosepi p Viita (1898-1980). Genist leiab pildi ja veidi infot: sündis Eiveres septembris 1898, suri Paides 1980, üsna kõrges vanuses seega, maetud Reopalu kalmistule. Oli abielus Lokutal sündinud Juhan Sengbuschi tütre Amandaga (1905-1970), neil oli vähemalt 2 last, nagu fotolt näha, tütred. Foto pärit Genist. Viita oli ka seltsi esimees mingil perioodil.
Nii. Grupifotol kolmas istuv mees vasakult on tuletõrjeühingu tollane esimees Hans Leemann (1901-1997). Leemannist sai järgmisel ehk 1940. aastal Paide linnapea, mispeale ta astus tuletõrjeühingu juhatusest tagasi.
Leemann sündis 1901 Tartumaal Saadjärvel, osales Vabadussõjas, lõpetas Tartu Ülikooli õigusteaduskonna 1929, õppimise kõrvalt töötas 1927-1930 Paides kohtuniku sekretärina, seejärel 1930-31 vandeadvokaat Rosenbergi ja 1931-34 Waldemar Bocki abina, 1937-1939 oli Paides vandeadvokaat, 1940-41 oli Paide linnapea; põgenes 1944 Saksamaale ja sealt edasi USAsse, suri 1997 San Carloses California osariigis. Kuidas ta Paide sattus, tahab veel uurimist. Hansu isa Johannes Lehman (snd 1872-?) oli sündinud Pajusi vallas Põltsamaa külje all ning oli kooliõpetaja, kirjasaatja ja aastal 1922 ka umbes kuu aega I Riigikogu liige. Nende meeste jälgi on suhteliselt keeruline ajada, sest mõlema nimekuju on kirjutatud eri allikates sajal erineval moel, a la Ants/Hans, Johan/Juhan/Johannes/Juhannes, Lemann/Leemann/Leeman/Lehman, jne. Hans oli abielus Eestis sündinud Emilie Rosalie Leemaniga (snd 1904 Eestis, neiupõlvenime ei leidnud, suri 2004 Colorados), neil oli vähemalt 2 last, üks neist oli 1931. aastal tõenäoliselt Eestis sündinud tütar Heljo (pärast abiellumist Bender, suri 1997; abikaasa oli 1924. aastal Tartus sündinud Arnold Bender, suri 2002 USAs Californias).
Paide vandeadvokaat ja linnapea Hans Leemann. Suurendus grupipildist,
viide grupifoto alumisel serval.
Natuke noorem Hans Leemann. Foto geni.com
Leemanni kõrval neljas uhkes mundris mees on Aleksander August Muskat/Meipalu, sündinud veebruaris 1898.
Aleksander Meipalu. Suurendus grupifotolt, viide grupifoto allservas.
Eriti palju infot ei leidnud, isa Johannes Muskat näikse olevat sündinud 1870 Järvamaal Seinapalus ja ema Mina Muskat 1873 Türi kihelkonnas Kirilas. Aleksander Augustil oli vend Rudolf, ja Aleksander oli abielus 1905. aastal sündinud Alma Epmaniga, kelle ema oli Särevere Hirtentreude järeltulija. 1942. aastal osales Meipalu Järva Teataja järgi (20.08.1942) 16. augustil 1942 Järva-Jaanis tuletõrjepäeval Järvamaa tuletõrjebrigaadi pealikuna, siis juba pidid olema sakslased võimul? Artikli toon annab aimu, et usutakse rasked ajad olevat selja taga. Oijah.
Tundub, et Meipalu oli samuti sunnitud põgenema ja tema maine teekond lõppes Austraalias, Vaba Sõna 23.06.1994 ilmus alljärgnev kuulutus:
Vasakult viimane mees esireas istujatest on ühingu abivarahoidja Johan/Johannes Sakkol/Sakkool, seda nime on ka mitmeti kirjutatud. Sakkool oli sündinud 1871 Udeval ja töötas vähemalt 25 aastat Eesti Panga Paide osakonnas. Sakkooli kohta kirjutas Järva Teataja 1936. aastal mehe 25. aasta tööjuubeli puhul tema iseloomustamiseks järgnevad read: "... äärmiselt kohusetruu, kuid meeldivalt sõbralik ja vastutulelik ametnik // on Paides olles võitnud kõikide sõpruse ja lugupidamise ning poolehoiu// tunnustuse pälvinud seltskonnas, Isamaaliidus, tuletõrjes". Ei leidnud praegu midagi abielu või laste kohta.
Johannes Sakkool, suurendus grupifotolt.
Seisjad vasakult: esimene mees on ühingu raamatupidaja Heino Puidet. Puidet oli sündinud Särevere vallas veebruaris 1910 (isa Jaan Puidet, snd 1884 Kaubi) ja õppinud sõjakoolis (I aspirantide kompanii), Puidetil oli lipniku auaste alates 1930. Ta oli kaitseliitlane ja Isamaaliidu liige. 1936. aastast kuulus Kaitseliidu Järva malevasse .
Sellise kirjelduse peale võib juba arvata, kuidas Puideti edasine saatus kulges. Ta arreteeriti 14.06.1941 ja hukati aprillis 1942 GULAGI süsteemi Sevurallagis. Puidet oli siis vaid 32. Tema naine, 27-aastane Ilse Puidet (snd novembris 1914) arreteeriti ja saadeti asumisele ning vabanes sealt alles 1955. aastal. Neliteist elu parimat aastat. Tuksikeeratud elu.
***
Nii. Puideti kõrval seisab natuke vanem mees, varahoidja Leonhard Richard Rästas. 1936. aasta fotol on Rästas ka olemas, ja keegi on selgituseks arhiivis kirjutanud "Paide kaupmees". Tema üks äridest oli mäletamist mööda Paides Tallinna tänaval. Rästas oli Järvamaa Kaupmeeste Ühingu üks asutajatest, see asus kolmekümnendate lõpus aadressil Lai 22.
Kaupmees Leonhard Richard Rästas 1936. Suurendus Kaitseliidu grupifotolt ülal, viide grupifoto alumisel serval.
Natuke otsimist ja 1938. aasta 7. mai Päevalehest koorus välja juubelinupuke, kust saame Leonhard Richard Rästase kohta teada järgmist:
Nii aktiivne mees sai Nõukogude võimule loomulikult pinnuks silma. 53-aastane maja- ja kaubamajaomanik arreteeriti Paides Parkali 20 ja mõisteti 10 aastaks sunnitööle Venemaale Tomskisse, kus suri 1959. Rästase 38-aastane abikaasa Margarete Adele Rästas (snd Lugus, 1902-1967, maetud Urvastesse) oli Naiskodukaitse Paide jaoskonna esinaine, arreteeriti ja vabanes asumiselt 1959; asumisest ei pääsenud ka nende lapsed, 14-aastane Ülo Rästas (1927-1992) pääses tagasi alles 1958, 10-aastane Hillar Rästas (1931-2008) vabanes 1947, mis tähendab, et ta ei näinud oma ema palju aastaid ja oma isa enam mitte kunagi.
***
Järgmine mees taga keskel on legendaarne linna- ja maakonnaarst doktor Peeter Naaris (1885 Pärnumaa Laatre vald, Lagesoo talu - okt 1947, maetud Reopalu kalmistule). Naaris lõpetas Tartu Ülikooli arstiteaduskonna 1912. 1920ndate keskpaiku oli Naaris maakonnavalitsuses tervishoiuosakonna juhataja.
Peeter Naaris 1930ndatel.
Naarise 50. juubeli puhuks 1935. aastal ilmus 27. veebruari Järwa Teatajas nupuke, kust saab lugeda alljärgnevat infot: Naaris sündis Pärnumaal Laatre vallas (isa Hendrik Naaris/Naris), õppis Vanamõisa vallakoolis, Halliste kihelkonnakoolis ja Treffneri gümnaasiumis, kuid gümnaasiumi lõpueksami sooritas Aleksandri gümnaasiumi juures eksternina 1906. Kuus aastat hiljem lõpetas Tartu Ülikooli arstiteaduskonna, praktiseeris eraarstina Tapal ja valiti Paide linnaarstiks ja linnahaigla juhatajaks 1913. Saksa okupatsiooni ajal loobuse eestimeelse mehena võimudega koostööst ja töötas eraarstina. Vabariigi algaastail valitud ta maakonnaarstiks ja linnaarsti KTks tagasi. Vabadussõjast võttis osa 7. jalaväerügemendi vanemarstina, kust siirdus uuesti Paide. Kaitseliidu loomisel valitud ta kohaliku maleva arstiks. Lisaks oli ta Paide vangimaja arst ja Ühisgümnaasiumi arst, Järva Arstide Seltsi esimees, Tiiskuse vastu võitlemise Järva Seltsi esimees, Paide seltskondliku klubi esimees, Treffneri gümnaasiumi vilistlaskogu Järvamaa osakonna esimees, Paide Rahvamaja komitee abiesimees, Paide vabatahtliku tuletõrjeühingu juhatuse liige; "aus, heasüdamlik ja igavesti rõõmsas tujus "tohter Peeter" on lahutamata osa Paide seltskonnast".
Naarise siit ilmast lahkumisel 1947 ei leidnud hetkel ainsat järelehüüet ja arvestades ajaperioodi, siis ilmselt ei julgenud teda keegi enam tagantjärelegi kiita. Arvestades, et Naaris on maetud Reopalu kalmistule, teda ilmselt ei küüditatud, aga eestimeelse mehena (juba esimese saksa okupatsiooni ajal, rääkimata Wabariigi-perioodist) see tema elulõpp väga roosiline vist polnud. Naaris oli surres 62, ei tohiks ju olla väga kõrge vanus. Vähemasti sai ta ikka kodumulda.
***
Naarise kõrval seisab veel üks traagilise saatusega terav pliiats, Rudolf Irodion Timusk/Timmusk (1901-1942).
Rudolf Timusk. Pilt pärit Eesti Üliõpilaste Seltsi arhiivist.
Rudolf Timusk oli aastast 1922 telegrafist 2. diviisi staabis Tartus, lõpetas Tartu Õhtu-Ühisgümnaasiumi 1927, õppis Tartu Ülikoolis viis aastat õigusteadust 1927-1932, 1934-1936 oli Rakvere vangla direktori abi, 1936-1940 Paide vangla direktor, kaitseliitlane.
Järva Teataja 01. aprillil 1940 andis teada, et seoses Hans Leemanni Paide linnapeaks valimisega astub Leemann tuletõrjeühingu juhatusest tagasi ja uueks ühingu esimeheks on valitud Rudolf Timusk.
Arreteeriti Paides Rüütli 10, juuniküüditamise ajal 1941, mõisteti surma, hukati Sevurallagis aprillis 1942. Küüditati ka abikaasa Henriette Lidia/Liidia/Lydia Timusk (snd mais 1909, Danberg/Tamberg, vanemad Hans Theodor Alfred Danberg/Tamberg ja Maria Katarina Bull) ja nende üheaastane poeg Rein Timusk (snd juunis 1940). Naine pääses asumiselt 1957. Punase terrori ohvrite nimekirju avaldati Saksa okupatsiooni ajal, sakslastel oli isegi organisatsioon, mis aitas otsida 1940.-41. aastatel kadumajäänud eestlasi. Üks näide sellistest nimekirjadest on leitav Järva Teatajast 12. septembril 1941, kus on juba välja uuritud, et ka Timuski pere küüditati ja viidi Venemaale.
***
Viimane mees vasakult tagareas seisjatest on ühingu sekretär F. Tamberg, kelle kohta ei leidnud praegu eriti midagi. Üks Felix Tamberg lõpetas Paide Ühisgümnaasiumi reaalharu aastal 1926, sünniaasta peaks siis jääma kuhugi 1907-1908 kanti, ea poolest isegi sobiks?
Kellel on lisainfot, siis mu meiliaadress on ülal paremal.
Vaat sellised mehed ja sellised saatused sellel fotol. Igasugune lisainfo on alati teretulnud.
***
Ühest tänapäevasemast ajalehest, võimalik et 2000ndatest, olen kahjuks unustanud oma märkmetesse lisada allika, leidsin läbi aastate ühingut juhtinud Paide vabatahtliku tuletõrjeühingu esimehed koos aastatega, mil nad esimehed olid, mõned lüngad siin küll ilmselgelt on, aga tähendan selle põhilise ka siia üles nendele, kel seda tarvis võiks minna, et teemat edasi uurida:
Richard Hoffmann 1889-1894
Aleksander Stamm 1894-1920
Jaan Margus 1920-1932
Carl Thomson 1933-1936
Felix Viidalepp 1936-1937
Rein Viita 1937-1939
Hans Leemann 1939-1940 (sellest ajast ka foto ülal)
Rudolf Timusk 1940-1941
Adolf Tõnisson 1941
Nikolai Sihvart 1941-1946
Johannes Kukk 1945-1950
L. Bäärt 1950-1952
A. Kesa 1952-1956
Ernst Marmei 1956-1957
Peeter Nurk 1957-1959
Helmut Vahtla 1960-1963
Valdek Altküla 1963-1970
Harivald Reim 1970-1999 (seda meest ma isegi mäletan varasemast ajast)
Margo Tammepõld 2001 - ?
No comments:
Post a Comment