Kõik on kõige peegeldus ...: Koigi Perenaiste Selts 1929-1939

Huvi selle seltsi vastu tekkis tegelikult ammu, vast 2010 või nii, kui avastasin muid asju otsides arhiivist kaks fotot, EFA.208.3.7594 ja EFA.208.3.7593. Siiski pole seni aega olnud põhjalikumalt uurida, et mis ja kes või miks. Täidame selle lünga siis 2020. aastal kodus isolatsioonis istudes, ümberringi möllamas kopsuviirus COVID-19. Ajalooline ja enneolematu hetk, aga eks sellest mõnes edaspidises tagasivaates.

Kõigepealt tuulasin väheke ringi vanades Järwa Teatajates. Arhiiv on hetkel suletud, nii et konkreetselt vanades paberites sobramisega tuleb veidi oodata, kuni tapjaviiruse puhang möödas. Kindlasti ei ole allapoole kogunenud materjal lõplik, ilmselt täiendan seda edaspidi veel. Materjali näib olevat rohkem kui Google praegu Digarist üles leiab, vanade tekstide digisse skännimisel tekib palju kirjavigu, eriti vanema kirjaviisi puhul, ja siis ei tule osa tekste otsingus välja.

*

Algul arvasin, et Koigi Perenaiste Selts sai ametlikult alguse maikuus 1929. aastal, sest Järwa Teataja 15.05.1939 kirjutas, et selts plaanib 21. mail 1939 tähistada 10 aasta möödumist seltsi tegevuse algusest. Selline pidu Koigi mõisakooli õuel tõesti toimus ja ka fotod on sellest kuupäevast arhiivis, fotod ja artikkel allpool. Üritan seltsi tegevusest mingisugustki kronoloogilist järjekorda tekitada. Siis selgus veidi hiljem, lugedes 1931. aasta Järwa Teatajat 18. augustist, et selts asutati siiski 10. veebruaril 1929.

Siin (Järwa Teataja 18.08.1931, artikli viimane lõik, artikkel ise allpool) kirjas: "Koigi perenaiste selts on wanemaid ja suuremaid maanaiste organisatsioone Järwamaal. Temale rajati alus 10. weebr. 1929. a. Seltsi esinaiseks on prl. Jürgen."

1929. aasta 12. novembri Järwa Teataja kirjutab muuhulgas: "Hiljuti lõppes Koigi perenaiste seltsis keedukursus". Nii et välitööd olid lõppenud ja seltsitegevus käis. Kahjuks ei nimetata siin rohkem ühtki nime. Mainitud on veel Koordi, Väätsa ja Kirna perenaiste seltside tegevust. Kursusi juhatanud keskseltsi kodumajanduse instruktor, keegi neiu M. Rahman. Keskseltsi all on siis ilmselt silmas peetud Järva Maanaiste Liitu (ERA.14.9.187), aga 100% kindel pole, eks arhiivis selgub.

Järwa Teataja 18.08.1931

Järwa Teataja 6. märtsist 1930 annab teada, et seltsil on plaanis käsitöökursus ja keedukursus:

Käsitöökursuse instruktorina on mainitud prl E. Birk'i, kes juhatanud Einmanni naiskodukaitse poolt korraldatud käsitöökursusi.

Järwa Teataja 20.03.1930 annab teada, et käsitöö- ja keedukursus tõesti on toimunud ja lõpusirgel ning plaanitakse lõpupidugi, kuhu teps mitte igaüks ei pääse. Nimesid pole nimetatud:

Järwa Teataja 18.08.1931 kirjutab alljärgmist:

"Agarad naised Koigis. Möödunud laupäewal korraldas Koigi Perenaiste selts Sigapusma "Kubjal" perekonnaõhtu. Kuna perenaiste kooskäimised kohapeal on üldiselt tuntud ja lugupeetud nendel walitsewa eeskujuliku korra ja üksmeele poolest, on nendest osawõtt alati wäga elaw. Nii oli ka seekord seltsi piduruume talu awaras ja rohelisega rikkalikult kaunistatud küünis rahwaga tihedalt täis kogunenud. Koos oli 150 inimese ümber. Seltsi wirkade tegelaste poolt kaetud laudade taga wõtsid kooswiibijad aset. Ühiselt kõlasid rahwalaulud ja wahetati mõtteid perenaiste päewamuredest. Seltsi arenemiskäigust ja maanaiste kutseala küsimustest kõneles D. Wiirsoo. Kohapealset naistegelaste peret lasti kestwalt elada. Koigi perenaiste selts on wanemaid ja suuremaid maanaiste organisatsioone Järwamaal. Temale rajati alus 10. weebr. 1929. a. Seltsi esinaiseks on prl Jürgen."

Kõik, mis vaja öelda, on juba öeldad, kommentaarid on liigsed.
"Prl Jürgeni" isik vajaks kindlasti tuvastamist. Muuseas, see võib vabalt olla ka kirjaviga ja tegelik nimi hoopis "prl Jürjen". Ma ise kahtlustan, et sel juhul on tegu Martha Liliumiga, kelle neiupõlvenimi oli Jürjen ja kes ka veel nt 1939 oli seltsis tegev (vt täpsemalt allpool).

Järwa Teataja 17.03.1932 on nimedega lahkem, nimelt antakse teada, et Koigi perenaiste seltsi peakoosolekul valiti uude juhatusse esinaiseks prl. Agathe Naber, laekahoidjaks pr. Elisabeth Grünthal "Kubjalt"(see on nähtavasti talu nimi) ja varahoidjaks prl Elli Grünthal ja pr H. Ertel.

Agathe Naber on juhatuses täiesti olemas veel ka 1939. aastal, temast allpool. Elisabeth Grünthal'eid on Genis mitu, seega need daamid jäävad hetkel tuvastamata, võib-olla kunagi edaspidi. (EDIT: Aleksander Bachmann/Endoja õde oli Vilhelmine Elisabeth Grünthal/Antsar (sündinud 1883) kel oli tütar Elly v Ellie Aurelie Grünthal (sündinud 1909) abiellus Alma Bachmanni venna Johannes-Ferdinand Sardis'ega. Need Grünthalid võiks klappida? Kas keegi kinnitaks või lükkaks ümber?)

Erteli nimekuju oli Koigi vallas Sõrandus täitsa olemas. 1939. aasta 11.02 Päewalehes soovis üks Hans Ertel Koigist Sõrandust osta International veoautot; kas tal ka prouat/õde/tütart oli, ei teagi nüüd veel. Peab edasi kaevama. Ertel'eidki on veel, aga need näikse olevat olnud Pöögles Viljandimaal.

Järwa Teataja 15.09.1932 annab teada, et Koigi naised on osalenud Sargveres kuue seltsi ühisel kodukultuuri päeval, päeva juhatajaks on valitud Koigi perenaiste seltsi "tegelane" M. Lilium (vt allpool).

Järwa Teataja 07.09.1933 kuulutab tulemas suuremat pidu Huuksi mõisa pargis, kus 10. septembril kavatseti maha pidada seltsi lipuõnnistamise pidustused. Lipu annetajaks oli Koigi põllumeeste kogu, kellele perenaiste selts 1929 omakorda rohelise lipu annetanud. Küll ikka armastatakse sarnast sümboolikat. Plaanitud oli jumalateenistus mõisa pargis ja hiljem mõisa ruumides seltsi poolt korraldatud koosviibimine. Mõisahoone oli veel terve ja pakkus peavarju, nagu näha. Taas toonitatakse, et Koigi perenaiste selts on vanimaid maanaiste enesekorraldusüritusi maakonnas. Taas on nimetatud seltsi asutamiskoosolekut 10. veebruaril 1929 "Kiltri talu katuse all wähema rühmituse agarate naiste eestvõttel. (See peaks olema ikka Kiltre, praegune Linkede kodu?) Aastate vältel olla aga seltsi liikmeskond ja tegevus kasvanud ja tänu seltsile olla hulk kohalikke naisi "kogunud palju teadmisi ja oskust praktilistes taluperenaise kutseala küsimustes".

Järwa Teataja 14.09.1933 kirjutab kordaläinud lipuõnnistamise peost nii:

"Lipp Koigi perenaistele. Pidupäev Huuksi asunduses. Pühapäewal elas Koigi ümbruskond perenaiste seltsi lipuõnnistamise pidustuste tähe all. Lipp anti pidulikult Koigi põllumeeste kogu poolt perenaiste seltsile üle Huuksi asunduse pargis suure rahwahulga osawõtul, mis kokku woolas kaasa elama naiste pidupäewale. Haruldaselt ilus ilm soodustas pealegi inimeste kokkutulekut. Sündmuspaigaks oli Huuksi härrastemaja pargipoolne avar terrass, mis ilustatud elawate lilledega. Samas lehwis lipu annetaja - Koigi põllumeestekogu - roheline lipp. Pidustus algas wabaõhu jumalateenistusega pasunakoori saatel. Tuumaka ja haarawa jutluse naiste tööst ja püüetest pidas Koeru koguduse õp. A. Pähn?, kes ühtlasi õnnistas lippu. Südamlike sõnade saatel andis selle perenaiste seltsi juhatusele üle Koigi põllumeestekogu nimel esimees J. Bachmann, kuna wastu wõttis perenaiste seltsi esinaine prl. J. Naber. Järgnewas peokõnes kõneles D. Wiirsoo maanaiste liikumise sihtjoontest ja Järwa maanaiste seltside tegewusest. Soowis raugemata jõudu Koigi naistele wõitluseks oma paleuse eest uue lipu all Järwamaa põllumeeste esituse poolt. Edasi andis pr. Kuulberg terwitusi lipu saajale seltsile Koigi-Prandi maanaiste seltsi poolt, prl. Pariis - Nurmsi maanaiste seltsi poolt ja H. Lilium - Koigi rahwaraamatukogu seltsi nimel. Meeleolurikas aktus lahtise taewa all lõppes ühise ja wõimsa isamaa hümniga. Pargist siirduti härrastemajasse, kus wõeti 4 awarasse saali ülesseatud kaetud laudade taga aset. Rahwast oli niiwõrd tihedalt, et mitusada kohta lauas ei suutnud ära mahutada kõiki osawõtta soowijaid. Hoogsate lauakõnede ja rahwalaulude saatel kujunes kooswiibimine armsaks ja ülewaks. Kõikjal walitses köitew üksmeel. Selle sümbolina olid kooswiibimise peasaali seinal sõbralikult ristamisi põllumeeste kogu roheline ja perenaiste seltsi õrn walge-roheline lipp. Kord pidustustel oli eeskujulik."

No siin oli ju nüüd huvitavat infot: esiteks ei olnud perenaiste selts selgelt sama mis Koigi-Prandi Maanaiste Selts, Koigis oli siis oma rahvaraamatukogu selts päris kindlasti juba olemas, ja põllumeeste kogu toimetas, ning Huuksi häärber oli veel sedavõrd korras, et seal võis suuremat sorti peo korraldada tervelt neljas suures saalis, hoone on praeguseks hävinenud. Lisaks info lippude kohta. Kuhu need said? Konfiskeeriti? Peideti?

Teataja 09.06.1934 annab Järvamaa uudiste all aimu, et nädalapäevad varem ehk ca juuni algul 1934 sai Huuksis maha peetud Koigi Perenaiste Seltsi 5. aastapäeva pidu:

Järwa Teataja 18.07.1934 on talletanud fakti, et ka Koigi Perenaiste Selts annetas Müüsleri lahingu mälestussamba avamise jaoks raha. Summa on 3 krooni, aga see on enam-vähem sama summa, mis teised ümberkaudsed seltsid üle kandsid, ja tollal ilmselt ka mitte väga tilluke summa.

Teataja 19.10.1934 mainib napis nupus Järvamaa uudiste all ära Koigi perenaiste seltsi Huuksis korraldatava traditsioonilise lõikuspeo, kus pidi esinema ka endine minister Jürman:

Samasisulise napi nupukese trükkis Järvamaa uudiste all ära ka Kaja 19.10.1934 ja Järwa Teataja 19.10.1934.

Järwa Teatajas 12.12.1934 mainitakse perenaiste seltsi riivamisi, seoses juubilar Aleksander Bachmanni (50, Vainu talust, hiljem Endoja) abikaasa Almaga, kes olnud tol ajahetkel perenaiste seltsi laekahoidja:

Alma Endojast/Bachmannist (sünd Sardis) tuleb allpool juttu, ta oli veel 1939. aastal tegev perenaiste seltsi töös. Nõukogude võim lammutas selle tööka pere pilbasteks. Nagu ka seltsid.

Järwa Teataja 20.02.1935 mainib Koigi perenaiste seltsi liikmeid seoses õnnitlustega Silmsi maanaiste seltsile, kel täitunud aasta tegutsemist:

Nimedest mainitud Martha Liliumi, temast täpsemalt allpool. Kohalikele kõlab ilmselt tuttavalt ka nimi Armilde Vunder.

Järwa Teataja 04.12.1935 mainib üritust, mille organiseerimise juures oli päris kindlasti Koigi perenaiste seltsi käsi mängus, nimelt korraldati Koigi nn rahvuspäev:

Vahepealseil aastail toimus kindlasti üritusi veel; kui need silma hakkavad, riputan ka siia üles.

Nüüd seltsi 10. aastapäeva juubelist.

Sissejuhatuseks ilmus Järwa Teatajas 15.05.1939 väike "hoiatav" nupuke, et tulekul on tähtis sündmus 21. mail 1939, samas on näha ka juhatuse liikmete nimed:

Järwa Teataja 22.05.1939 annab ülevaate toimunud aastapäevapeost:

Samalt peolt on pärit ka kaks fotot, mis mu tähelepanu otsingute alguses pälvisid, et üldse hakata uurima, mis rakuke see selline oli, mis Koigis tegutses - ja ilmselgelt oli osa perenaisi ka mitte üksnes Koigist, vaid ümbruskonna küladest, põhituumik arvatavasti üldse Sõrandust/Sigapusmast, kui nimesid ja talude nimesid lähemalt uurida.

Esimesel fotol on näha seltsi 1939. aasta juhatust (EFA.208.3.7594):

Nüüd, kui meenutada Järwa Teataja 15.05.1939 uudisnuppu, oli seal loetletud juhatuse nimed: Salme Kalvik, Alma Endoja, Hilda Liivlaid, Martha Lilium ja Agathe Naber. Arhiivis pole nimesid välja toodud, pole neid üldse kirjaski, rääkimata järjekorrast, kui aga panna kokku Järva Teataja tollane artiklike, siis hakkab asi selginema.

Mis ma inimeste kohta leidsin? Just leidsin, ma pole ajapuudusel eriliselt pingutanud, et nende jälgi ajada, panen vaid kirja selle, mille esmapilgul leidsin, et oleks lihtsam neil, kel tõsimeeli infot otsivad.

Keskel istub suure tõenäosusega Alma Elisabeth Bachmann/Endoja, sündinud Sardis, Aleksander Bachmann/Endoja abikaasa. Fotol peaks Alma (aastal 1939) olema 46, seega ei saa see ilmselt olla keegi teine kui tema, teiste naiste sünniaastad on hilisemad.

Alma Elisabeth sündis geni.com kohaselt 17.06.1893 ja surmaajaks on seal märgitud veebruar 1979 - Novosibirsk. Järeldused teeb igaüks ise. Alma oli Hans ja Maria Sardise tütar, tema abikaasa Aleksander Bachmann/Endoja oli sündinud 1884, arreteeriti 14.06.1941, küüditati ja suri 1941 GULAGI Sevurallagis Venemaal. Mehe vanemad olid Hans ja Ann Bachmann (snd Krassmann), paar pidas Vainu talu, mis nagu eelnev juubeliartikkel ütleb, oli kuulunud põlvkondi Bachmannitele; Aleksander oli kaitseliitlane ja Isamaaliidu Koigi osakonna juhatuse liige. Küllap see neile saatuslikuks saigi. Paaril oli viis last: Kaarel Karl Heinrich Bachmann/Endoja (arst, 1914-1941 Tomski), Enn/Ernst Eduard Bachmann/Endoja (1916-1986 Novosibirsk, mobiliseeriti pärast vabanemist 1958 kui "sotsiaalselt ohtlik element", mis tõlkes tähendas ilmselt "liiga tark"), Alfred Bachmann 1918-1920, Laine Bachmann (1921-1927), Harald Bachmann/Endoja (1928-1944 Tomski). Väga traagiline saatus ühele töökale ja kokkuhoidvale perele.

Peremehest ja perenaisest on Genis ka väheke nooremast east pilt:

See naisterahvas perenaiste seltsi juhatuse fotol oli olemasolevaid fakte kõrvutades ja internetis ringi vaadates kõige lihtsam määrata. Edasine on palju keerulisem. Küsida pole kelleltki. Seega saan toetuda ainult oma järeldamisvõimele. Igasugused parandused on ainult tervitatavad, mu meiliaadress on lehe paremas ülemises servas.

Istuvatest naistest peaks vasakult esimene olema Salme Auguste Kleiman/Kalvik, 1939. aastal seltsi esinaine. Salme oli Johannes Bachmann/Alusalu tütar ja Johannes v Juhan Gleimon/Kleiman/Kalviku abikaasa.

Selle peale meenus Koigi raamatukogu kroonikast (2007) pärit internetist loetud lõik:
"juba 1907. aastal asutati Sigapusmas „Edu” selts, kus käisid koos edumeelsed talupidajad. „Edu” seltsi juhatusse kuulusid Johannes Bachmann (Alusalu, esimees), Aleksander Bachmann (Endoja), Voldemar Sardis, Johannes Grünthal (Haldre) ja Gustav Veeber. Kooskäimise kohaks oli Koigi 4-kl algkool (Sõrandu koolimaja) ning Kiltre talu (Bachmanni sünnikodu, hilisem Linke elamu) ja küün. Küünis peeti seltsi pidusid ja koosolekuid. Raamatukogu asus koolimaja kapis. Raamatute soetamiseks kasutati aastamaksu (25 senti), seltsi keelpilliorkestri esinemistest ja piduõhtute tuludest kogunenud raha. Ka haridusministeerium kinkis igal aastal raamatuid, tavaliselt kevadel või jõulude ajal. Kiltre talus oli klaver, mida pidude ajal kasutati, pidudel etendati näidendeid, esinesid laulukoorid ja mängis keelpilliorkester. Korraldati põllunduse, aianduse, mesinduse ja kodunduse õppepäevi."

See seletab nii mõndagi?

Salme noorpõlvest on arhiivis selline foto Tartu Ülikooli matriklilt, sama foto on Genis (EAA.2100.1.826.10):

Salme oli sündinud 1911 ja seega pildil umbes 27-28 aastat vana. Salme suri 1975 ja maeti Reopalu kalmistule. Salme mees Johannes Kleiman/Juhan Kalvik, snd 1902, suri samuti 1975. Kiltre talu oli Bachmannide sünnitalu, Salme isa Johannes Bachmann/Alusalu oli üle mitme küla tuntud mees ja mitmete ettevõtmiste eestvedaja. Salmel oli õde Emilie Bachmann (1909-1985), kes abiellus Heinrich Adratiga (1908-1970), vend Hugo Voldemar Bachmann (1914-1921); ja vend Evald Johannes Bachmann/Alusalu (1918-2016), kes oli abielus Liidia Eiseniga (1916-2006). Salme ema Elisabeth Bachmann/Alusalu oli Juhan Saltsmanni tütar Päinurmest Põllu talust, emapoolne perekond olid Hermetid Assikust/Päinurmest.

Ülejäänud kolme naisega on keerulisem. Kui vanust arvesse võtta, siis tõenäoliselt seisab taga vasakult teine Hilda Liivlaid (1912-1981). Hilda oli Karel August Karelli ja Alide Marie Saame/Kitsingi tütar (Vabadiku talu Sigapusma külas). Hilda lõpetas Paide Ühisgümnaasiumi VII lennu 1930/31. Abiellus Edgar Santpank/Sandpankiga (1911-1985), alates 1935 Liivlaid, mees oli sündinud Tallinnas (isa Elias Santpank/Sandpank, ema Vilhelmine-Katariine Leist) ja oli ametilt autojuht, mulle teadaolevalt oli neil 1 laps. Mees oli 1944 Soomes, kuid tuli Eestisse tagasi. (EDIT 29.05.2020: ühe sõbra abiga kohalik vanem daam tuvastas fotol Hilda, nii et see on nüüd ka kindel!)

Jäänud on kaks naist. Üks neist peab olema Martha Lilium (1899-1993), sündinud Jürjen. Martha isa oli August Eduard David Jürjen (1874-?) ja ema Amalie Volter (1873-1938). Marthal oli kaksikvend Eduard Jürjen, kes suri 1941. Martha abiellus Hindrek v Hindrei Liliumiga (1895-1952), kelle vanemad olid Tõnu Lilium (1862-1928) ja Anna Horn (1866-?). Marthal ja Hindreil oli vähemalt 3 last, Rein (1927), Olev (1936-1990) ja (Evi/Eevi?).

Järele jääb Agathe Elisabeth Naber (Naaber, snd augustis 1901-?). Agathe oli Jüri Naberi ja Leena Partei tütar (emapoolne vanaema oli Ann Sardis/Partei). Ei näe kuskilt, et Agathe oleks olnud abielus, või et tal oleks olnud lapsi? Tal oli vend Otto Albert Naber (1890-1914 Lublin, Poola), õde Hilda Elfriede Naber (1892-?), vend Johannes Naber (1899-?), õde Johanna Naber (1904-2002), kes abiellus Hugo Meikop'iga (1898-1948), õe lapsed Alvi Jaaniste (1935-2001), Vaima Meikop (1938-1998) ja Veiko Meikop (1940-2004) on samuti kõik tänaseks surnud; veel oli Agathel vend Elmar Naber (1911-?), õde Nelli Naber (1910-1910, 5 nädalat seda elukest jätkuski) ja õde Klara Helene Wärk/Võrk (1896-1976 Põltsamaa).

Veel üks foto on arhiivis Koigi perenaiste seltsi liikmetest ja siin on juba palju rohkem inimesi, kellest ei tunne kedagi, välja arvatud ennist juhatuse fotol nähtud naised. Kas keegi tunneb siit kedagi? Sel juhul võib mulle kirjutada. Või otse arhiivi. Foto viide EFA.208.3.7593, autor ilmselt Eelnurme Jaan, mai 1939. Kõik oli siis veel hästi. Mitte keegi ei suutnud veel ette ennustada jubedusi, mis paari aasta pärast juhtuma hakkasid.

***

Läbi töötamist tahaksid ka ümberkaudsed naisseltside säilinud materjalid, et saada parem ülevaade kõigi nende tegevusest ja omavahelistest suhetest või kontaktisikutest, näiteks alljärgnevad arhivaalid:

Järva Maanaiste Liit, ERA.14.9.187
Kareda Maanaiste Selts, ERA.14.9.205
Keri-Silmsi Maanaiste Selts, ERA.14.9.219
Koigi-Prandi Maanaiste Selts, ERA.14.9.235
Käsukonna Perenaiste Selts, ERA.14.9.278
Imavere-Järavere Maanaiste Selts, ERA.14.9.174
Müüsleri-Köisi Maanaisteselts, ERA.14.9.338
Nurmsi Maanaiste Selts, ERA.14.9.343
Päinurme Maanaiste Selts, ERA.14.9.393
Rutikvere Valla Maanaisteselts, ERA.14.9.420

***

Kõik on kõige peegeldus ...

Monday, April 13, 2020

Koigi Perenaiste Selts 1929-1939

No comments:

Post a Comment