Peter Frederik Suhmi "Taani ajalugu 1035-1095"

See kirjutis on tegelikult järjeks eelmisele. Nimelt sattusin lugema Brandise ja Wrangelli kroonikat ja seal on mõlemas kirjas, et aastal 1075 vallutas Eestimaa (ja Kuramaa) Taani kuninga Sweyn Estridseni poeg Kanut Püha, kes 1080. aastal kuningaks saades maad Taani kroonile läänistas ja et edaspidised Taani kuningad end samuti kaunistasid tiitliga "dux Estonie".

Mõtlesin, et uurin seepeale, mis taanlased oma ajalooraamatutes selle kohta kirjutavad. Meil on siin olnud arhiividega igasugu jama, küll on olnud sõda, või tulekahju, või muud mudru, taanlastel ehk on vanad ajaloolised ürikud paremini säilinud?

Igatahes alustasin Suhmist. Nimelt leidsin internetist tema raamatu "Historie af Danmark: t. 1035 til 1095." (Taani ajalugu 1035-1095,  1790, https://books.google.ee/books?id=VcsBAAAAYAAJ&pg=PA716&dq=danska+i+estland+1075&hl=en&sa=X&ved=0ahUKEwir47C9gPfoAhVOmIsKHZXmBLwQ6AEIKTAA#v=onepage&q=estland&f=false, kus lk 716, ajaperioodist kuningas Kanut Püha ja aasta 1086 kohta kirjutab järgmist:

Kõigepealt katku kohta 1086, viidates Strelovi Gurhilandske Chronica lk 139: "... tales om en stor Pest, hvorved den halve Del af Menneskene bortdøde..." - suur katk, mis tappis pooled inimestest. Kas see võiks anda selgituse Marika Mägi raamatus "Rafala" viidatud küsimusele, miks rannikualadel aastatuhande vahetusel äkki paljud kohad maha jäeti?

Edasi viitab ta Gustav Lode'le ja Taani kuningale aastal 1075:

"Efter Gadebusch i Livländische Bibliothek T.2.p.191. skriver Gustav Lode i sin Livländische Historie, som slutter med 1677, at Kong Knud undertvang Estland 1075, og indrettede 1080 de 5 Landskaber, Harrien, Wirrien, Alentake, Jerv og Wik, i Form af et Dansk Herrugdomme, og begyndte at lade Indvaanerne undervise i den Christne Troe. Da Knud virkeligen giorde efter Saxo Fremgang i Landene Osten for der Baltiske Hav, saa maae Lode, saafremt noget sande er herudi, have taget dette af gamle, og os nu ubekiendte, forlorne eller uudgivne Liflandske Croniker; Og saa kunde dette tiende til at stadsæste den ellers tvistige Sag, at Knuds Broder Erik Eiegod skrev sig siden Herrug i Estland; et Æmbede han maaskee har beklædt, og en Titel han har maaskee alerede ført under sin Broder Knuds Regimente. Under Nicolai søvnagtige Regierung og de paafølgende indbyrdes Krige maarte da Estland være gaaet forloren. Og kunde dette da siden give Knud VI og Valdemar II skiøn Anledning og Paaskud til deres mange Estlandske Tog."

Tõlge: "Gadebuschi järgi Liivimaa raamatukogus T.2. lk 191, kirjutas Gustav Lode oma Liivi ajaloos, mis lõppeb aastaga 1677, et kuningas Kanut [Püha] vallutas Eestimaa 1075, ja 1080 nimetas 5 maakonda, Harjumaa, Virumaa, Alutaguse, Järvamaa ja Läänemaa Taani lääniks/hertsogkonnaks, ning hakkas kohalikele ristiusku õpetama. Saxo [Grammaticuse] sõnul saatis Kanutit ida pool Läänemerd edu, seega Lode, kui see kõik on tõsi, pidi selle võtma vanast ja praegu tundmata, kadunud või avaldamata Liivimaa kroonikast, ja siis võiks see kinnitada muidu vaieldavat lugu, mille kohaselt Kanuti vend Erik Hea (Eiegod, Evergood) tegi endast seejärel Eestimaa hertsogi, suled, millega ta on end ehtinud ja tiitel, mida ta on kandnud juba oma venna Kanuti valitsusajal. Nielsi uimasevõitu valitsusaja ja sisekonfliktide tõttu Eesti kaotati. Ja kas see võis siis ükskord omakorda anda põhjuse ja võimaluse Kanut VI ja Valdemar II korraldada arvukaid Eesti-reide?"

Nii. Isegi kui nii Brandis kui ka Wrangell on oma kroonikasse mõlemad kirjutanud Taani kuningate justkui järjepideva valitsemisaja, siis Suhm selgelt kahtleb selles loos, kuid mainib selle siiski ära koos konkreetse aastaarvuga. Ju ei ole Eestimaa meeskohtunik, ajaloolane, Rootsi sõjaväelane ooberst Lode suutnud Suhmi jaoks piisavalt tõsiselt oma väidet tõestada. Samas on Wrangell oma kroonikas väidetavalt toetunud just Lodele. Mis oli Lode väite alus? Kus oli See Liivimaa raamatukogu ja mis sellest sai? See väide (Taani kuningas vallutas Eestimaa 1075) näikse igal pool olevat seotud kuidagi Lodega. Kas Lode mõtles selle välja? Miks ta oleks pidanud? Või oli tal tõesti mingi dokument, millele toetuda, mis lihtsalt hiljem kaduma läks? Isiklikku arhiivi kadus? Või Rootsi? Vmt?

Suhmist endast ka. Eesti keeles ei leia temast naljalt midagi. Taani, rootsi ja ingliskeelsest Vikist leidsin järgmist:

Peter Frederik (ka Friedrich) Suhm 1728-1798, sündis Kopenhagenis, Taani ajaloolane. Õppis Kopenhageni ülikoolis 1746-1751, üks tema juhendajaid oli filosoof ja ajaloolane parun Ludvig Holberg. Tegi koostööd Norra ajaloolase Gerhard Schøninguga. Koos Schöningu ja Gunnerusega asutati Trondheimi selts, millest kasvas välja Norra Kuninglik Teaduste ja Kirjade Selts või miskit sellist. Suhm oli ka Taani ja Rootsi Teaduste Akadeemia liige.
Suhm olnud tulihingeline raamatute koguja, väidetavalt olnud tema raamatukogus üle 100 000 üllitise, mille ta avanud huvilistele 1775 ja mis hiljem ostetud Taani Kuninglikku Raamatukokku üle.

Suhmi raamatus on veel mitmes kohas Eestist juttu, nt lk 509-510 (kirjutab Sweyn Estridseni ajast):

Siin siis kirjas nii: "Mulle on ka räägitud, et sama [Lääne]mere ääres on rohkemgi maid, millest üht, mis on suur, kutsutakse Eestimaaks, see pole väiksem sellest, millest just kõnelesin. Kristlaste jumalast ei tea nad seal eriti midagi, ja kummardavad draakoneid (roomajaid), röövlinde, kellele nad ohverdavad elusaid inimesi, kelle nad hoolika vaatluse järel valivad kaupmeestelt, et nende kehal ainsatki viga poleks, sest muidu draakonid hävitavad nad." Edasi läheb nii: "Og denne De siger at ligge nær Qvindernes Land, hvilket igien ligger ei langt fra de Svenskes Birca." - "Ja see [maa], räägitakse, asub Naiste Maa? [Saaremaa? Hiiumaa? Naissaar?] lähedal, mis jällegi ei ole kaugel Rootsi Birkast."

No nii. Draakonid ja maod. Draakonitest pole ma midagi kuulnud. Inimesi kuuldavasti ohverdati, see on selge ja tõestustki leidnud (rabaleiud jne). Kas on ehk mõeldud meie ussikuninga lugusid?

Ja üldse, ärge vinguge meie draakonite kallal. Ei ole just kaua aega tagasi, kui kristlased nõidu põletasid, mis? :)