Sellele loole sattusin juhuslikult vanast 1934. aasta Järwa Teatajast (18.07.1934) hoopiski muid asju otsides. Nimelt hakkas mulle silma uudisnupuke, mis teatas, et merepõhjast leitud Peeter Suure ausammas müüakse 15 000 Eesti krooni eest maha Riiale.
Kergitasin kulmu. Olin loomulikult lugenud praegusel Vabaduse väljakul Tallinnas (vanal Heinaturul) asunud Peeter Esimese kujust, mis avati septembris 1910 ja võeti maha 1922 pärast noorukese Eesti Vabariigi sündi ning minu teada vist vermiti müntideks, kui mälu ei peta. Otsisin arhiivist mõne pildi ka välja, viited fotol klikates pildi allservas.
Ausammas avati vana kalendri järgi 29. septembril 1910 Tallinna vallutamise ja Eestimaa Vene keisririigiga liitmise 200. aastapäeva pidustuste raames.
Et ma päris täpselt ei mäletanud Tallinna Peetri kuju saamis- ja kadumislugu, siis käisin selle ka uuesti läbi, et oleks kõik andmed ühes kohas.
Kuju püstitati Tallinnasse 1910 Tallinna vallutamise 200. aastapäeva puhul (Tallinna piiramine 1710. aastal Põhjasõjas). Asja algatajaks olid baltisakslased ehk Eestimaa rüütelkond. Ausamba püstitamiseks moodustati Nikolai II korraldusel komitee juba 1908, selle eesotsas oli Eestimaa kuberner ja liikmeteks terve rida tegelasi, nagu mõisnike esindajad, jmt. Ehitusmaksumuseks oli üle 95 000 tsaarirubla, sellest 25 000 tuli Tallinna linnalt, 10 000 Rüütelkonnalt ja ülejäänu olid annetused. Annetusi asuti koguma juba 1908.
Kavand telliti kuuelt kujurilt, teiste seas nt Robert Bachilt, August Weizenbergilt, Amandus Adamsonilt. Parimaks tunnistati Robert Bachi kavand, keisri käsul palgati aga tööd tegema hoopiski kujur Adolf Bernstamm. Kuju valati Pariisis.
Kuju püstitati Heinaturule (umbes-täpselt praegune Vabaduse väljaku nurk, kus ristuvad Harju tänava ja Kaarli puiestee siht), kuju seisis näoga vanalinna poole. Väidetavalt oli tal seljas Preobraženski polgu kaardiväelase vorm, pikksilm paremas ja kaart vasakus käes. Plats sillutati munakividega ja nimetati ümber Peetri platsiks.
Ausammas avati vana kalendri järgi 29. septembril 1910 Tallinna vallutamise ja Eestimaa Vene keisririigiga liitmise 200. aastapäeva pidustuste raames. Keiser (erinevalt Riias Peetri kuju avamisest) kohale ei tulnud, tseremoonial esindas keisrikoda hoopiski suurvürst Konstantin (1858-1915):
Heinaturu Peeter püsis püsti kuni 1922. Teisaldada oli ausammast tahetud juba 1920, kuid siis otsustas linnavalitsus, et kuni pole teada, millega seda asendada, las seisab seal edasi.
1922 aga algatas Tööerakonna ajaleht Waba Maa kampaania ausamba teisaldamiseks, aluseks väidetavalt lugejakirjad, kus nõuti "linnapilti riivavate väikeste õigeusu kabelite [üks oli Viru ringil], Aleksander Nevski katedraali ja Peeter I ausamba mahavõtmist" (Waba Maa 30.01.1922). Ühesõnaga läks edasi lahti trall, milline sellisel puhul võib juhtuda ainult Eestis ja lõpuks oli sunnitud sekkuma siseminister, kes andis korralduse kuju teisaldada, ilmselt kodurahu huvides.
Teisaldamistöid tehti öösiti ja lõplikult võeti kuju maha 30. aprillil 1922 ning toimetati Kadriorgu Peeter I majamuuseumi taha.
Pilt Wikis väidetavalt pärit Muisist, ei ole allikat kontrollinud.
Mis tsaar Peetri kujust edasi sai? Väidetavalt 1925 lõigati suur kuju tükkideks, alumine osa läks sulatamisele (rahvas räägib ka, et vermiti müntideks). Ülemist osa eksponeeriti majamuuseumi lähedal Kadriorus.
1929. aastast on arhiivis säilinud selline pilt, büst näikse siin olema veel siseruumides, pilt on pärit Maydellide fotokogust Rahvusarhiivis, viide allservas:
Väidetavalt 1935 sätiti büst välja kivialusele, Wikis selline pilt 1930ndatest, väidetavalt kellegi Al. Landeiti kogust:
See võib olla tehtud ka pärast 1938. aastat, mil büst lõigatud veelgi lühemaks ja eksponeeritud Kadrioru lossi lähistel mäenõlvakul.
Kuju või see, mis sellest järel oli, hävinud lõplikult 1942, mil värvilise metalli kogumise aktsiooni ajal annetanud Tallinna ehitusvalitsuse aiandusosakond ligi 900 kg värvilist metalli Saksamaa toetuseks, sealhulgas Peeter I ja Jenoveva kujud Kadriorust. Napakad, tõesti. Aga eks ajad olid keerulised, käis sõda jmt.
Sellest Jenovevast pole ma vist näinud ühtki vana fotot. Jenoveva kuju (ka Jenoveeva, Genoveva) olnud tsingist ja asunud Kadrioru Kirdetiigi saarel, ehk siis umbkaudu seal, kus praegu asub Jaapani aed, ma olen seal sageli jalutamas käinud.
Metallikogumisest aga kirjutas Eesti Sõna 26. aprill 1942 nii:
Igatahes nii lõppes Tallinna Peeter Suure kuju maine teekond, arvatavalt sulatusahjus. Kõik see jutt on täiesti avalikult internetis ja Vikis saadaval, sestap ei hakka siia miskeid allikaid väga lükkima.
***
Aga tagasi alguse juurde. Ausammas merepõhjas? Tõsteti üles? Müüdi Riiale? Sellest polnud ma silpigi kuulnud. See ei saanud ju olla Tallinna Peeter? Või sai? Kuidas pärgel see siis merepõhja sattus? Eesti vetes, aga kus täpsemalt?
Mõni päev hiljem oli aega asja põhjalikumalt uurida. 1934. aasta 04. juuli Päewalehest koorus välja selline lugu:
Sarnase artikli on avaldanud Postimees 04.07.1934:
Ehk siis lühidalt, aasta pärast Tallinnas kuju avamist avatud ka Riias (1911) Peetrile ratsamonument. Avamistseremoonial olnud Vene keiser Nikolai II koos perega kohal. Arhiivis on samast aastast Riia monumendist isegi mõned piltpostkaardid aastatest 1911-1912, viited taas allservas:
1914 aga hakkas Esimene ilmasõda ja asjad läksid keeruliseks. 1915 tunginud sakslased nii söakalt peale, et keiser kamandanud varad Riiast Peterburi evakueerida. Inglise kaubalaev "Serbino", pardal 3-tonnine Peeter Esimese ratsamonument koos muu väärtusliku nodiga (Riia kirikute kellad, tehaste sisseseaded jmt) Riiast Peterburi poole liikuma hakkas, jäi aga Muhu sadamast välja sõites Saksa allveelaeva torpeedole ette ja lasti puruks. Aurik koos laadungiga läinud põhja Vormsi saare tuletorni lähedal. Varsti pärast seda ilmunud Vormsi alla venelaste allveelaevastik, kes hakanud usinasti kuju otsima (vaevalt, et nad ainult Peetri kuju otsisid, küllap nad himustasid ehk kirikukellade materjali ja tehaste masinaid vmt). Laevavrakk leitud küll kätte ja 20 tuukrit käinud vrakilgi, kuju aga polevat leitud. Hiljem otsinud varandust seal nii sakslased kui ka eestlased. Möödus 18 aastat, siis tehtud korraldus vrakk lammutada. Asja võtnud ette keegi ettevõtja, laevavrakkide lammutaja Kuhlmann, mainitud on ka tuuker Niggol'it. Ratsamonument leiti paarkümmend meetrit laevavrakist eemal tänu sellele, et süütekaabli ots oli selle taha takerdunud ja tuuker Niggol läks vee alla asja uurima. Kolmetonnist kuju tollal ühes tükis üles tõsta ei suudetud, nii lasti kuju lõhkeainega mitmeks jupiks (no appi ...). Jupid siis tõstetud üles ja seatud mootorpurjeka "Leiduse" pardale, millega tahetud kuju Tallinna tuua. Kas toodi, tahab selgitamist.
Artiklis kirjutatakse veel, et Riia ausammast avamas käinud keiser kogu perega, tsaarinna ja troonipärija ning tütred, ja kupatatud monumenti avama ka kõik koolid Riia õpperingkonnast, millele allunud ka Tallinn. Katte avamistseremoonial eemaldanud kujult Nikolai II isiklikult. No tubli.
Mis ausambast edasi sai? 04. juuli Päewaleht arvas, et kuju tabab sama saatus nagu Tallinna Peetritki (too oli selleks hetkeks alles osaliselt lõhutud ja sulatatud, ülemine pool oli Kadriorus alles) ja ju sellest tehakse hunnik münte. Kui aga tagasi sissekande alguse, Järwa Teataja uudisnupu juurde pöörduda 18.07.1934, siis paari nädalaga oli saavutatud Riiaga mingi kokkulepe ausamba (või sellest säilinud osade) müümiseks 15 000 tollase krooniga. Kas kaubast sai asja? Kas kuju taastati? Kas see on kuskil alles?
Võib-olla ongi veel alles. Tripadvisoris on kellegi sissekanne ja paar fotot, kus antakse teada, et 10-15 minutilise taksosõidu kaugusel Riia vanalinnast on kuju, mis pärit aastast 1910, aga asuvat imelikus paigas, kesk magalarajooni. Pildistatud kuju allpool, fotod ja Tripadvisori sissekanne aastast 2019 (https://www.tripadvisor.com/Attraction_Review-g274967-d15639989-Reviews-Monument_to_Peter_I-Riga_Riga_Region.html):
Tundub küll olema sama kuju. Aga tundub ka päris võssa kasvanud, pehmelt öeldes. Hea näide, kuidas mälu meil on lühike ...
Õigupoolest oleks vaja veel natuke tuhnida varasemates ja hilisemates ajalehtedes, et näha, kas Riia kuju avamisest ka Eesti ajalehed miskit kirjutasid, kui Tallinna koolide esindajad kuju avamisele kutsuti. Hetkel aega napib, aga algus on tehtud.
No comments:
Post a Comment