Kolonel Herbert Voldemar Freiberg/Raidna (1897-1942) elukäiku uurides sattusin üksiti lugema ka Prantsuse Kõrgema Sõjakooli (Ecole Superieure de Guerre) kohta Pariisis, kus 1920.-1930. aastatel õppis teadaolevalt vähemalt kümme Eesti kaitseväe kõrgemat ohvitseri.
Alates 1923 saadeti valitsustevahelise kokkuleppena igal aastal üks Eesti sõjaväelane Prantsuse kuulsasse sõjaväeakadeemiasse. Ilmselt saadeti sinna võimekamad ohvitserid, kellest kavatseti moodustada Eesti kaitseväe kõrgemat juhtkonda (väite allikas: korporatsioon Rotalia). Paraku leidis suurem osa mitme kõrgharidusega meestest jubeda lõpu Nõukogude Liidu GULAGi süsteemi Siberi vangilaagrites 1940ndate alguses.
Tähendan oma märkmed siia ühte kohta kokku, et oleks eelkõige endal lihtsam leida, aga ka nendele lugemiseks, keda asi mingil põhjusel võiks huvitada. Ilmselt ajapikku muid materjale lugedes võib siia veel üht-teist lisanduda. Nõukogude võimu poolt hukatud või vangistustingimuste tõttu surnud ohvitserid olen märkinud punasega, siit on hästi näha, millise süsteemse järjekindlusega kommunistid 1940ndatel kohaliku intelligentsi välja juurisid, pääsesid vaid väga vähesed.
Pildid on leitud internetist ja kasutatud ka Raidna kohta käivas kirjutises. Selline see Prantsuse Kõrgem Sõjakool välja nägi ja tegutses 1876-1990ndateni sellisena, nagu tolleaegsed Eesti ohvitserid seda ilmselt mäletasid, hiljem seisis hoonetekompleks mõned aastad jõude ja reorganiseeriti siis kuuldavasti nüüdisaegseks sõjakooliks. Ise kondasin sealkandis ringi aastal 2015.
Mu märkmete kohaselt, mis on seni kildhaaval mu märkmelehtedele kogunenud vanu ajalehti ja Raidna elukäiku uurides, käisid Prantsuse Kõrgemas Sõjakoolis Pariisis järgmised Eesti kõrgemad ohvitserid (õppeaeg oli 2 aastat, seega pärast esimest aastat olid Pariisis koos õppimas korraga kaks meest, hiljem üritan jõuda igaühe elukäigu kohta lühidalt kokkuvõtte teha):
1923-1925 NIKOLAI REEK (end. Bažokov), 1890-1942, kindralleitnant. Sündis Tallinnas, lapsendati saarlasest raudteelase Aleksei Reek'i perre. Lõpetas 1910 Tšugujevi Sõjakooli Harkovi kubermangus, 1916 Kiievi lendurvaatlejate kooli, edasi 1917 keiserliku Nikolai Kindralstaabi Akadeemias Peterburis ning esimese eestlasena õppis Prantsuse Kõrgemas Sõjakoolis 1923-25, lõpetades akadeemia 45. lennu (Postimees nr 33, 07.11.1926). 1930ndate alguses õppis Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas. Korporatsioon Rotalia liige. Oli Kaitsevägede Staabi ja Sõjavägede Staabi ülem, 1927-28 Eesti Wabariigi sõjaminister, 1939-40 Jüri Uluotsa valitsuse liige. Vabadusristi I/2, II/2, II/3, Kotkaristi I klassi teenetemärk 1933, Eesti Punase Risti mälestusmärgi I/II, Valgetähe I klassi teenetemärk, Karutapja ordeni II järk, hukati Nõukogude võimu poolt Usollagis Siberis.
(Alumine pilt TTÜ Muuseumi digiteek)
1924-1926 RICHARD TOMBERG, 1897 Salla vald, Simuna - 1982 Tallinn. Rotalia vilistlane, üks väga väheseid Eesti ohvitsere, kellel jäi nõukaajal hing sisse ja sai tagasi kodumaale, küsimus on, mis hinnaga. 1930-1940 Eesti Õhukaitse ülem, alates 1940 kindralmajor. Õppis Vilno (Vilniuse) sõjakoolis, Kindralstaabi alalisväe ohvitseride kursustel, Kõrgemas Sõjakoolis, Prantsuse Kõrgemas Sõjakoolis, Inglise lennukoolis, Inglismaa lennu- ja maaväe koostöötamise koolis (Virumaa Teataja 11.12.2012)
1925-1927 ALEKSANDER JAAKSON, 1892-1942, kindralmajor, õppis Helme kihelkonnakoolis, Tartu Õpetajate Seminaris, lõpetas 1922 ohvitseride kursused, 1925 Kõrgema Sõjakooli, 1927 Prantsuse Kõrgema Sõjakooli, lisaks lõpetas TÜ õigusteaduskonna 1936 eksternina, korporatsiooni Rotalia vilistlane, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ülem, 1936-1939 EW haridusminister, 1939-40 Sõjavägede Staabi ülem. Vabadusrist I/3, Kotkaristi III klassi teenetemärk, Valgetähe I klassi teenetemärk, hukati Nõukogude võimu poolt Sverdlovski obl Sosva vangilaagris.
Kaja nr 199, 28.08.1927
1926-1928 HERBERT FELIKS GRABBI, 1896-1942, kolonel, lõpetas Kõrgema Sõjakooli II lennu 1926, Prantsuse Kõrgema Sõjakooli 1928, oli 1933-34 Kõrgema Sõjakooli ülem, 1934-40 Eesti Wabariigi riigipea Konstantin Päts'i käsundusohvitser ja seega ajakirjanduse kaudu üks enim "pildil" olnud Eesti kaitseväe kõrgemaid ohvitsere. Ka Grabbi õppis kolmanda kõrgharidusena 3 aastat koos Herbert Freiberg/Raidnaga TÜ õigusteaduskonnas, kuid õpingud jäid mõlemal pooleli 1934, ilmselt riigipöörde tõttu ja muutustega karjääris. Kotkaristi III klassi teenetemärk, Eesti Punase Risti II järgu I astme teenetemärk, Valgetähe III klassi teenetemärk. Rotalia vilistlane. Hukati Nõukogude võimu poolt Norilskis Norrillagi vangilaagris.
1927-1929 HERBERT BREDE, kindralmajor, 1888-1942, lõpetas Peterburi I Reaalkooli 1907, Peterburi Mihhaili suurtükiväekooli 1910, Prantsuse Kõrgema Sõjakooli Pariisis 1929. Oli Kõrgemas Sõjakoolis suurtükiala lektor ja suurtükiväe inspektor, aastast 1930-33 Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ülem. 1939 Johan Laidoneri üks asetäitjatest. Vabaduseristi I/2, Kotkaristi I, II ja III klassi teenetemärgid, Läti Karutapja III järgu teenetemärk, Poola Sõjaristi kavaler, Püha Georgi mõõga kavaler. Tallinna garnisoni viimane ülem enne kommunistide sigadusi. Hukati Nõukogude võimu poolt Norillagis Norilskis.
1928-1930 AUGUST TRAKSMAA (end Traksmann), 1893-1942, kindralmajor, õppis Vilula ministeeriumikoolis ja Tartu Õpetajate Seminaris, lõpetas 1915 Peterburi lipnike kooli, 1926 Kõrgema Sõjakooli, 1930 Prantsuse Kõrgema Sõjakooli. Ajakirja "Sõdur" toimetaja, kuulus Vabadussõja Ajaloo Komiteesse, oli diplomaat ja sõjaajaloolane, Kõrgema Sõjakooli lektor, eesti sõjaväestruktuuri üks rajajaid. Vabadusristi I/3, Vabadusristi II/3, Kotkaristi II klassi teenetemärk, hukati Nõukogude võimu poolt Sevurallagis.
1929-1931 HERBERT VOLDEMAR RAIDNA (kuni 1936 Freiberg), 1897-1942, kolonel, lõpetas Peterburi Pawlovski Sõjakooli 1916, Kõrgema Sõjakooli 1926, Prantsuse Kõrgema Sõjakooli 1931, oli Kõrgema Sõjakooli taktikalektor ja 1939-40 Kõrgema Sõjakooli viimane ülem enne kooli likvideerimist Nõukogude võimu poolt, õppis kolmanda kõrgharidusena 3 aastat TÜ õigusteaduskonnas, ilmselt katkestas 1934 riigipöörde tõttu, 1934-38 Eesti kaitseväe atašee Poolamaal ja Rumeenias, 1939 kaitseväe esindaja Leedus, Vabaduseristi II/3, Kotkarist, Ansioristi, Soome Valge Roos, jpt; korporatsiooni Rotalia vilistlane; hukati Nõukogude võimu poolt Norillagis Norilskis.
Postimees nr 215, 11.08.1931
1930-1932 ARTHUR BERNHARD NORMAK, 1895-1941, õppis Kiievi polütehnikumis, lõpetas Kõrgema Sõjakooli 1926, Prantsuse Kõrgema Sõjakooli Pariisis 1932, teeninud lennuväerügemendis, koloneli auaste aastast 1938 (Tartumaa Teataja 21.02.1938), sidepataljoni ülem, Sõjaväe Tehnikakooli ülem, inseneriväe inspektor, diplomaat, Kaitseväe esindaja Prantsusmaal ja Belgias, Läti Kolme Tähe Ordu ohvitseri IV klassi rist, Polonia Restituta ohvitseri IV klassi rist, Soome Valge Roosi I klassi rüütlirist (andmed Eesti Sõjamuuseum), hukati Tallinnas NKVD poolt.
1931-1933 majanduskriisi aastad?
1932-1934 ?
1933-1935 KARL JOHANN LAURITS, 1892-1941, lõpetas Kõrgema Sõjakooli 1927, Prantsuse Kõrgema Sõjakooli 1937, sõjaväeluure ülem, Kindralstaabi ohvitser, kaitseväe atašee Prantsusmaal ja Belgias, korporatsiooni Ugala vilistlane, Vabaduseristi II/2, Läti Karutapjate Ordu III järgu tenetemärk, Läti Kolme Tähe Ordu komandöri rist, Polonia Restituta komandöri rist, Soome Valge Roosi II klassi komandöri rist; hukati Tallinnas Nõukogude võimu poolt.
(Allikas: Postimees nr 245, 09.09.1935)
1934-1936 ? Majanduskriisi aastad? Sisepoliitilise kriisi aastad?
1935-1937 ?
1936-1938 JOHANNES REINOLA (end Reinglas), 1896-1942, sai 1920 autasuks priikooli õiguse kõrghariduse omandamiseni, lõpetas Kõrgema Sõjakooli 1930, Prantsuse Kõrgema Sõjakooli Pariisis 1938, teenis Auto-Tanki rügemendis ja Sõjavägede staabis osakonnaülemana, kolonelleitnant, hukati Nõukogude võimu poolt Norillagis Norilskis.
1937 kuni 1939?
1938- väidetavalt õppis seal mõningad kuud, kuid ei lõpetanud; II maailmasõja puhkemiseni lähetati Prantsuse Kõrgemasse Sõjakooli õppima JOHANNES SOODLA (info pärineb Vaba Eesti Sõna, 3.06.1965), 1897-1965 (suri Saksamaal Goslaris); VR II/2, VR II/3, Püha Georgi ohvitseririst, Läti Karutapja, Kotkarist. Auastmelt kolonel. Lõpetas Tartu Linnakooli ja Gatšina sõjakooli 1916, Kõrgema Sõjakooli 1929 (ajalehes 29, hilisemate andmete järgi tegelikult küll 1927, seega andmed selles konkreetses lehes ebatäpsed), lektor Sõjakoolis ja Kõrgemas Sõjakoolis. Sõjavägede Õppeasutuste (k.a Kõrgema Sõjakooli) likvideerija rollis 1940 (sõjakooli likvidaatori allkiri tolleaegsetel dokumentidel, vt allpool foto).
***
No vaat sedasi. Allpool olen üles tähendanud ka need silma hakanud ohvitserid, kes esimese Eesti ajal ka kuskil mujal piiritagustes koolides haridust omandamas käisid.
Nüüd aga mõningad märkmed Prantsuse Kõrgema Sõjakooli kohta enamasti ajal, mil kolonel Freiberg/Raidna seal õppis, ehk siis peamiselt 1929-1932, aga ka üldisemalt.
Prantsuskeelse Wikipedia sissekanne oma kuulsaima sõjakooli kohta on küll, ma ütleks, napivõitu. Kooli ajalugu ulatub tagasi aastasse 1876, mil see avati. Asupaik on Pariisis Eiffeli torni lähedal, kus ma ise käisin kolamas 2015, tegu on suhteliselt suurt maa-ala hõlmava hoonetekompleksiga. Internetis leitav info on enamasti prantsuskeelne, mistap selle keele sügavuti mittetundjana siinkohal hiilgavale tõlkele kindlasti ei pretendeeri, kuid üldpildi peaks kätte saama.
Ajaliselt toimis institutsioon siis Prantsuse Kõrgema Sõjakoolina aastail 1876-1993, mil see läks CIDi ehk Ühendatud Kaitsekolledži käsutusse, mis omakorda reorganiseeriti 2011 taas Kõrgemaks Sõjakooliks, millena toimib praegugi.
Kooli eesmärk oli Prantsusmaal pärast 1870ndatel kogetud sõjalisi kaotusi koolitada kõrgemaid ohvitsere ja staabiohvitsere, kes tunneksid moodsaima sõjapidamise nippe ja suudaksid neid ka praktikas rakendada. Kõrgema Sõjakooli loomise taga jaanuaris 1876 seisis tollane Prantsuse sõjaminister (mingil ajal vististi ka peaminister) Ernest Courtot de Cissey, seades sisse kaheaastased kursused, mille lõpetajad pidid detailideni teadma moodsate relvade kasutamist "eraldi ja kombineeritult". Esimesel aastal asus kindral Gandil'i käe all õppima 72 sõjaväelast. 1877 vahetas Gandil'i välja kindral Lewal, kes oli ise lõpetanud staabiohvitseride kursused ja üritas kooli õppetöös sisse seada teoreetilise, praktilise ja multidistsiplinaarse õppesuuna. Neli aastat hiljem, 1880, käinud kõrgema sõjakooli nimi juba ka seadusandlusest läbi, ju siis tehti asi lõplikult ametlikuks ja riiklikuks. Pataljonikomandör Maillard toonud kooli kaasa jalaväe praktilised taktikaõppused, vaenlase psühholoogilise ja majandusliku mõjutamise võtted ja muu sarnase. Praktiliste olukordade lahendamise ja taktika õpetamine olnud hiljemgi kooli üks tugevamaid külgi. (Ka Herbert Raidna oli koolist naastes Eesti Kõrgemas Sõjakoolis just taktikat õpetav õppejõud.) Pataljonikomandör Bonnal' käe all hakatud 1890ndatel suurt rõhku panema ka militaarajaloole, strateegiatele ja üldtaktikatele. Bonnal' eriline lemmik olnud Napoleon.
Rohkem sealt midagi muud teada ei saanudki. Prantsuskeelse Wikipedia sissekande lõpetab napp märge, et "Kõrgema Sõjakooli kohta peetakse mitteametlikku saiti, milline üritab kooli ajaloos sõrmega järge ajada ja on koostanud elulood oma 12 000 õpilase kohta, kellest 3000 olid välismaalased." Linki muidugi polnud ja prantsuse keeles guugeldada on tõeline fun, aga üles ma selle leidsin, nimetet sait, mis vähemalt üritab veidi rohkem infot pakkuda, on siis www.ecole-superieure-de-guerre.fr
Leida kõigi lõpetanute elulood, kaasa arvatud eestlaste omad, oli muidugi asjatu lootus, isegi üldist ajalugu on suhteliselt tükati täidetud, küll aga oli täpsem kirjeldus õppejõudude kohta aastal 1929, mil Herbert Freiberg/Raidna sinna õppima suundus.
Aastail 1920-1940, mil eestlased Prantsuse Kõrgemas Sõjakoolis õppimas käisid, olid sõjakooli ülemaiks alljärgnevad tegelased:
1919-1924 Marie-Eugene Debeney
1924-1926 Julien-Claude-Marie-Sosthene Dufieux
1926-1928 Pierre Hering
1928-1932 Gaston-Constant-Gustave-Adolphe Duffour, Belgias sündinud Prantsuse kindral
1932-1935 Jules Hartung
1935-1938 Emile-Marie-Hyacinthe Barazer de Lannurien
1938-1939 Marie-Joseph-Edmond Mendras
Prantsuse Kõrgema Sõjakooli õppejõud 1928. Herbert Freiberg/Raidna suundus Pariisi õppima järgmisel aastal e 1929, foto allikas ka allpool nimetatud Album Sartony, ESG kodulehelt:
Prantsuse Kõrgema Sõjakooli ülem aastast 1932 oli kindral Jules Hartung:
Kooli juhtkonda aastal 1929 kuulusid ka kindral Duffour, kolonelleitnant Guillemont, ilmsesti ratsaväega seotud ohvitser de Roubin ja keegi ohvitser Lavelle. Mulle ei ütle need nimed eriti midagi, ilmselt olid need oma aja kõvemad tegijad, paraku on Prantsuse militaarajalugu minu teadmistes ümmargune null, aga saagu Herberti õppejõud siinkohal ära mainitud, võib-olla kedagi kõnetavad need nimed oluliselt rohkem ...
Üldtaktikat õpetasid Prantsuse Kõrgemas sõjakoolis aastal 1929 niisiis sellised ohvitserid ja muud asjapulgad nagu kolonel Ducasse, kolonelleitnantid Altmayer, Janssen, Poidevin ja Chadebec de Lavalade; samuti kapten Brenet, märgitud on veel sellised nimed taktikaõppejõududest nagu Bruneau, Martin, Salland, Voisin, de la Font, Trinquand, Chaumont ja Schneider.
Militaarajalugu õpetasid kolonelleitnant Lestien ja kodanikud Pugens ja Larcher.
Jalaväega seotud teadmisi andsid edasi kolonel Giraud ja kodanikud Besnier, Hassler, Dody ja de Goislard de Monsabert.
Suurtükiväe nippe õpetasid kolonel Chauvin, kolonelleitnantid Picquendar ja de la Porte du Theil ning abiõppejõud Mendras ja Bailly.
Ratsaväeteadmisi andsid edasi (jubedad nimed, pärgel küll, iga tähte tuleb kontrollida :D ): kolonel de Fornel de la Laurencie ning õppejõud Keime ja Marion.
Kindlustamisega seotud kursustel õpetasid kolonelleitnantid Saintagne ja Gillot.
Lennundusega seotud kursuste õppejõud olid kolonel Houdemont, kolonelleitnant de Montarby ja keegi Hebrard.
Sõjalise tootmisega seotud kursust juhendas kolonelleitnant Menu.
Ratsatunde andsid akadeemias eskadroniülem Bourcier ja kaptenid Legrand, Rabusson-Corvisart ja de Longvilliers.
Saksa keelt õpetasid pataljoniülem Muller (Müller?) ja kapteni auastmes kodanikud Hery, Bussienne ja Dupont.
Inglise keelt õpetasid akadeemias kolonelleitnant Dubreuil, major Eeles Briti armeest, pataljoniülem Mercier ja kapteni auastmes kodanik Payen.
Vene keelt õpetasid kindralid Danilov ja Golovine, kolonelleitnant Pratchek ja keegi kodanik M. Beaulieu miskist keeltekoolist (de l'Ecole des langues orientales).
Poola keelt, mis kulus ka hilisemale sõjaväeatašeele Freibergile marjaks ära, õpetas akadeemias käsundusohvitser Teslar Poola kaitseväest.
Lisaks on sel ajaperioodil erinevate abiteenistujatena akadeemias ära mainitud staabipealik pataljoniülem Waroux, terviseosakonnast kolonelleitnant Schneider ja kapten Pomme, veterinaariaosakonnast kapten Houdelot, raamatukoguhoidja M. Laulan, raamatupidaja kapten Maudhuit, varahoidjatena reservohvitserid Jendre (kapten) ja Celieres (leitnant), masinapargi hooldaja kapten Pujo ja veel miski 2. eskadroni kapten D'Arnoux de Fleury de L'Hermite. Noo, mis nimi, ilmselt miski aadlik?
Vaat nii. Selle viimase keerulise nimega sissekanne sõjaväeakadeemia õppejõudude kohta 1929 ka oma lõpu leidis. Ilmselgelt tuli Herbertil päris mitme aasta jooksul pea kõigi nendega kokku puutuda. Kogu ülaltoodud Prantsuse Kõrgema Sõjakooli õppejõude puudutav info aastast 1929 on pärit ESG saidilt (http://www.ecole-superieure-de-guerre.fr/professeurs2.html?offset=5&max=5).
Samalt ESG saidilt on pärit ka mõned fotod akadeemia sisemusest, koondnimetuse all Album Sartony kõrgemast sõjakoolist aastast 1926:
Siinkohal vajaks uurimist muidugi veel terve rida küsimusi, näiteks, kas eestlastel tuli õppida kõiki aineid või sai teha mingi valiku? Või tehti see valik akadeemia poolt? Sama küsimus on keelte kohta. Kui kõik keeled olid kohustuslikud, siis pidid Herbertil olema vähemalt algteadmised ka inglise keele kohta, mida hetkel pole tema kohta kuskil kirjas, üksnes vene, poola, saksa, prantsuse. Huvitav oleks teada, milline oli akadeemia õppekava, kui kaua ja mis mahus mingi kursus kestis, jne.
***
Ülaltoodud nimedele lisaks õppisid mõned Eesti kõrgemad sõjaväelased ka Pariisis Prantsuse Kõrgema Intendatuuri koolis:
No vaat sedasi. Allpool olen üles tähendanud ka need silma hakanud ohvitserid, kes esimese Eesti ajal ka kuskil mujal piiritagustes koolides haridust omandamas käisid.
Nüüd aga mõningad märkmed Prantsuse Kõrgema Sõjakooli kohta enamasti ajal, mil kolonel Freiberg/Raidna seal õppis, ehk siis peamiselt 1929-1932, aga ka üldisemalt.
Prantsuskeelse Wikipedia sissekanne oma kuulsaima sõjakooli kohta on küll, ma ütleks, napivõitu. Kooli ajalugu ulatub tagasi aastasse 1876, mil see avati. Asupaik on Pariisis Eiffeli torni lähedal, kus ma ise käisin kolamas 2015, tegu on suhteliselt suurt maa-ala hõlmava hoonetekompleksiga. Internetis leitav info on enamasti prantsuskeelne, mistap selle keele sügavuti mittetundjana siinkohal hiilgavale tõlkele kindlasti ei pretendeeri, kuid üldpildi peaks kätte saama.
Ajaliselt toimis institutsioon siis Prantsuse Kõrgema Sõjakoolina aastail 1876-1993, mil see läks CIDi ehk Ühendatud Kaitsekolledži käsutusse, mis omakorda reorganiseeriti 2011 taas Kõrgemaks Sõjakooliks, millena toimib praegugi.
Kooli eesmärk oli Prantsusmaal pärast 1870ndatel kogetud sõjalisi kaotusi koolitada kõrgemaid ohvitsere ja staabiohvitsere, kes tunneksid moodsaima sõjapidamise nippe ja suudaksid neid ka praktikas rakendada. Kõrgema Sõjakooli loomise taga jaanuaris 1876 seisis tollane Prantsuse sõjaminister (mingil ajal vististi ka peaminister) Ernest Courtot de Cissey, seades sisse kaheaastased kursused, mille lõpetajad pidid detailideni teadma moodsate relvade kasutamist "eraldi ja kombineeritult". Esimesel aastal asus kindral Gandil'i käe all õppima 72 sõjaväelast. 1877 vahetas Gandil'i välja kindral Lewal, kes oli ise lõpetanud staabiohvitseride kursused ja üritas kooli õppetöös sisse seada teoreetilise, praktilise ja multidistsiplinaarse õppesuuna. Neli aastat hiljem, 1880, käinud kõrgema sõjakooli nimi juba ka seadusandlusest läbi, ju siis tehti asi lõplikult ametlikuks ja riiklikuks. Pataljonikomandör Maillard toonud kooli kaasa jalaväe praktilised taktikaõppused, vaenlase psühholoogilise ja majandusliku mõjutamise võtted ja muu sarnase. Praktiliste olukordade lahendamise ja taktika õpetamine olnud hiljemgi kooli üks tugevamaid külgi. (Ka Herbert Raidna oli koolist naastes Eesti Kõrgemas Sõjakoolis just taktikat õpetav õppejõud.) Pataljonikomandör Bonnal' käe all hakatud 1890ndatel suurt rõhku panema ka militaarajaloole, strateegiatele ja üldtaktikatele. Bonnal' eriline lemmik olnud Napoleon.
Rohkem sealt midagi muud teada ei saanudki. Prantsuskeelse Wikipedia sissekande lõpetab napp märge, et "Kõrgema Sõjakooli kohta peetakse mitteametlikku saiti, milline üritab kooli ajaloos sõrmega järge ajada ja on koostanud elulood oma 12 000 õpilase kohta, kellest 3000 olid välismaalased." Linki muidugi polnud ja prantsuse keeles guugeldada on tõeline fun, aga üles ma selle leidsin, nimetet sait, mis vähemalt üritab veidi rohkem infot pakkuda, on siis www.ecole-superieure-de-guerre.fr
Leida kõigi lõpetanute elulood, kaasa arvatud eestlaste omad, oli muidugi asjatu lootus, isegi üldist ajalugu on suhteliselt tükati täidetud, küll aga oli täpsem kirjeldus õppejõudude kohta aastal 1929, mil Herbert Freiberg/Raidna sinna õppima suundus.
Aastail 1920-1940, mil eestlased Prantsuse Kõrgemas Sõjakoolis õppimas käisid, olid sõjakooli ülemaiks alljärgnevad tegelased:
1919-1924 Marie-Eugene Debeney
1924-1926 Julien-Claude-Marie-Sosthene Dufieux
1926-1928 Pierre Hering
1928-1932 Gaston-Constant-Gustave-Adolphe Duffour, Belgias sündinud Prantsuse kindral
1932-1935 Jules Hartung
1935-1938 Emile-Marie-Hyacinthe Barazer de Lannurien
1938-1939 Marie-Joseph-Edmond Mendras
Prantsuse Kõrgema Sõjakooli õppejõud 1928. Herbert Freiberg/Raidna suundus Pariisi õppima järgmisel aastal e 1929, foto allikas ka allpool nimetatud Album Sartony, ESG kodulehelt:
Prantsuse Kõrgema Sõjakooli ülem aastast 1932 oli kindral Jules Hartung:
(Foto: Agence Meurisse, gallica.bnf.fr)
Kooli juhtkonda aastal 1929 kuulusid ka kindral Duffour, kolonelleitnant Guillemont, ilmsesti ratsaväega seotud ohvitser de Roubin ja keegi ohvitser Lavelle. Mulle ei ütle need nimed eriti midagi, ilmselt olid need oma aja kõvemad tegijad, paraku on Prantsuse militaarajalugu minu teadmistes ümmargune null, aga saagu Herberti õppejõud siinkohal ära mainitud, võib-olla kedagi kõnetavad need nimed oluliselt rohkem ...
Üldtaktikat õpetasid Prantsuse Kõrgemas sõjakoolis aastal 1929 niisiis sellised ohvitserid ja muud asjapulgad nagu kolonel Ducasse, kolonelleitnantid Altmayer, Janssen, Poidevin ja Chadebec de Lavalade; samuti kapten Brenet, märgitud on veel sellised nimed taktikaõppejõududest nagu Bruneau, Martin, Salland, Voisin, de la Font, Trinquand, Chaumont ja Schneider.
Militaarajalugu õpetasid kolonelleitnant Lestien ja kodanikud Pugens ja Larcher.
Jalaväega seotud teadmisi andsid edasi kolonel Giraud ja kodanikud Besnier, Hassler, Dody ja de Goislard de Monsabert.
Suurtükiväe nippe õpetasid kolonel Chauvin, kolonelleitnantid Picquendar ja de la Porte du Theil ning abiõppejõud Mendras ja Bailly.
Ratsaväeteadmisi andsid edasi (jubedad nimed, pärgel küll, iga tähte tuleb kontrollida :D ): kolonel de Fornel de la Laurencie ning õppejõud Keime ja Marion.
Kindlustamisega seotud kursustel õpetasid kolonelleitnantid Saintagne ja Gillot.
Lennundusega seotud kursuste õppejõud olid kolonel Houdemont, kolonelleitnant de Montarby ja keegi Hebrard.
Sõjalise tootmisega seotud kursust juhendas kolonelleitnant Menu.
Ratsatunde andsid akadeemias eskadroniülem Bourcier ja kaptenid Legrand, Rabusson-Corvisart ja de Longvilliers.
Saksa keelt õpetasid pataljoniülem Muller (Müller?) ja kapteni auastmes kodanikud Hery, Bussienne ja Dupont.
Inglise keelt õpetasid akadeemias kolonelleitnant Dubreuil, major Eeles Briti armeest, pataljoniülem Mercier ja kapteni auastmes kodanik Payen.
Vene keelt õpetasid kindralid Danilov ja Golovine, kolonelleitnant Pratchek ja keegi kodanik M. Beaulieu miskist keeltekoolist (de l'Ecole des langues orientales).
Poola keelt, mis kulus ka hilisemale sõjaväeatašeele Freibergile marjaks ära, õpetas akadeemias käsundusohvitser Teslar Poola kaitseväest.
Lisaks on sel ajaperioodil erinevate abiteenistujatena akadeemias ära mainitud staabipealik pataljoniülem Waroux, terviseosakonnast kolonelleitnant Schneider ja kapten Pomme, veterinaariaosakonnast kapten Houdelot, raamatukoguhoidja M. Laulan, raamatupidaja kapten Maudhuit, varahoidjatena reservohvitserid Jendre (kapten) ja Celieres (leitnant), masinapargi hooldaja kapten Pujo ja veel miski 2. eskadroni kapten D'Arnoux de Fleury de L'Hermite. Noo, mis nimi, ilmselt miski aadlik?
Vaat nii. Selle viimase keerulise nimega sissekanne sõjaväeakadeemia õppejõudude kohta 1929 ka oma lõpu leidis. Ilmselgelt tuli Herbertil päris mitme aasta jooksul pea kõigi nendega kokku puutuda. Kogu ülaltoodud Prantsuse Kõrgema Sõjakooli õppejõude puudutav info aastast 1929 on pärit ESG saidilt (http://www.ecole-superieure-de-guerre.fr/professeurs2.html?offset=5&max=5).
Samalt ESG saidilt on pärit ka mõned fotod akadeemia sisemusest, koondnimetuse all Album Sartony kõrgemast sõjakoolist aastast 1926:
Kindralite salong:
Vehklemissaal:
Raamatukogu interjöör:
Marssalite salongi uks:
Halli paraadtrepp:
Siinkohal vajaks uurimist muidugi veel terve rida küsimusi, näiteks, kas eestlastel tuli õppida kõiki aineid või sai teha mingi valiku? Või tehti see valik akadeemia poolt? Sama küsimus on keelte kohta. Kui kõik keeled olid kohustuslikud, siis pidid Herbertil olema vähemalt algteadmised ka inglise keele kohta, mida hetkel pole tema kohta kuskil kirjas, üksnes vene, poola, saksa, prantsuse. Huvitav oleks teada, milline oli akadeemia õppekava, kui kaua ja mis mahus mingi kursus kestis, jne.
***
Ülaltoodud nimedele lisaks õppisid mõned Eesti kõrgemad sõjaväelased ka Pariisis Prantsuse Kõrgema Intendatuuri koolis:
1925-1927 NIGUL ERMASTE (kuni 1935 Nikolai Roman Ernmann), 1895 Reval - märts 1981 Fort Lauderdale, USA, maetud Westlawni kalmistule. Põhiväljaõppelt suurtükiväelane, kolonel alates 1938. Lõpetas Nikolai Gümnaasiumi, õppis õigusteadust, kuulus EÜS "Põhjalasse"; mobiliseeriti I MS ajal, saadeti Peterhofi sõjakooli, lõpetas selle 1917, edasi määrati Rumeenia rindele (geni.com). 1918 ühines rahvusvägedega, teenis 3. Eesti jalaväepolgus, LR soomusrongidel nr 2 ja 5, I soomusrongide rügemendis, Kindralstaabis, Varustusvalitsuses, 3. diviisis. Autasustati Kaitseliidu Valgeristiga 1932, viimane teenistuskoht Tartus II diviisi Suurtükiväe Spetsialistide komandos (Sõjamuuseumi andmebaas + Võitleja). Abiellus Magdalena Elisabeth Ermastega (snd 1904 Matto), lapsi polnud? (geni.com) 1941 saadeti Punaarmeega Venemaale, oli sideülem 614. Korpuse suurtükiväe polgus, läks sakslaste poolele üle, oli Königsbergis sõjavangis, jäi Saksamaale. Nõukogude II okupatsiooni ajal põgenes koos abikaasaga lahtises mootorpaadis Rootsi, sealt 1951 suundus edasi USAsse.
1926-1928 JOHANNES EDUARD MARTINS, 1889 Pajusi, Viljandimaa - september 1943 , 1924 majori auaste, 1930 kolonelleitnant, 1935. aastast kolonel; viimane teenistuskoht alates 1938 Sõjaväe Varustusvalitsuse ülem, arreteeriti Petseris, saadeti Norillagi ja edasi Taišetlagi, suri Irkutski oblastis kinnipidamiskohas. Teadaolevalt kaks venda, kolm õde; oli abielus, vähemalt üks laps.
1927-1929 RUDOLF MAGER, 1892 -1941, VR II/3 (teenis 8. polgus, premeeriti tasuta maaga normaaltalu suuruses); sündis Venemaal Peterburi kubermangus Toksovos, õppis Paide linnakoolis, lõpetas Gatšina lipnikekooli 1916, Toržoki täienduskursused 1917, ohvitseride kursused 1921, Pariisi Kõrgema Indendatuurikooli 1929. Võttis osa lahingutest Riia all, kus sai gaasimürgituse ja haavata. I Maailmasõjas teenis Georgi risti ja Vladimiri ordeni. Alates 1920 leitnant, kapteni auaste aastast 1924. 1927 abiellus Tartus Else Bergmann'iga (1903-1929) ja viidi samal aastal üle Kindralstaapi. Komandeeriti Prantsusmaale kooli 1927, sealt naastes augustis 1929 sattus raudteeõnnetusse ja sai raskelt vigastada, abikaasa hukkus, lapsi neil ei olnud. Pärast seda arvati tervislikel põhjustel reservi, elas Tallinnas ja Järvamaal Imavere vallas Nahkro talus. Oli tegev 7. jalaväerügemendi Ohvitseride Kogus juhatuse liikme ja abiesimehena. 1941 hukati taganevate punaväelaste poolt Järvamaal Imavere vallas Käsukonnas. Maetud Pilistvere surnuaeda, Viljandi Muuseumi andmetel on hauakivil kuupäevad valed. (Suurem osa infot tema kohta pärineb Viljandi Muuseumilt.)
(Allikas: geni.com)
(Allikas: Viljandi Muuseum, muuseum.viljandimaa.ee)
1928-1930 EDUARD PUTMAKER, 1888-1943, kolonel. Sündis Virumaal Vaol (Loksa), 1918 töötas Sõjaväe Varustusvalitsuses, 1919 teenis Kaitseliidus Tallinna külje all, 1922 Tallinna Vahipataljonis ja 10. jalaväerügemendis, lõpetas 1923 Kõrgema Sõjakooli I lennu, 1924 viidi üle Kindralstaapi käsundusohvitseriks, 1926 vanemohvitser õppealal, oli Kõrgema Sõjakooli õppejõud, teenis Sõjaväe Varustusvalitsuses, küüditati juunis 1941, suri jaanuari alguses 1943 Norillagis Norilskis. Oli abielus Selma Adelheid Putmaker'iga (Kenapea < Kennapä, 1899-1982), pojad Arvo Putmaker (1921-2006) ja Ülo Putmaker (1924-1992).
1929-1931 HANS VANAVESKI, 1888-1976, kolonel. VR I/3 (1921). Sündis Mõisakülas Juuru vallas Harjumaal, 1905 lõpetas Vene tänaval Tallinna 4-klassilise Linnakooli, 1912 Odessa Sõjakooli. 1918 oli Sõjaministeeriumi Varustusvalitsuse ametnik, Vabadussõja ajal oli 2. diviisi tagavarapataljoni Õppekompanii ülem kuni juuni 1919, võttis osa lahingutest Petseri rindel. 1919 juunist kuni novembrini oli Sõjavägede Ülemjuhataja staabi komandant, 1920 tankide pataljoni ülem, tankide kompanii ülem, 1924 teenis auto-tankide divisjonis majori auastmes, 1926 lõpetas Kõrgema Sõjakooli Tondil, viidi üle Kindralstaapi, 1931 lõpetas Pariisis Prantsuse Kõrgema Intendatuurikooli, ülendati kolonelleitnandiks Kaitsevägede Staabis, 1932 Varustusvalitsuse üldosakonna käsundusohvitser, 1938 koloneli auaste, 1. diviis; viidi üle Sõjaväe Varustusvalitsuse raha-arveosakonna ülemaks, kus oli veel ka 1940. aastal ülem. Arreteeriti aprillis 1950. Suri Irus jaanuaris 1976. Oli abielus Selma Vanaveski'ga (snd Karro, 1897-1957), tütar Are Helbemäe (1923-1990 London, snd Vanaveski, oli abielus kirjanik Gert Helbemäe'ga) ja poeg Kaido Vanaveski (snd 1927).
(Allikad: geni.com; Saaga ERA.2124.2.596 omakäeline elulugu; Eesti Sõjamuuseum)
Prantsusmaal Lyoni lennukoolis õppis
? EVALD NÕMM, 1906-1990. Sündis Pärnus 1906, lõpetas 1926 Tondi Sõjakooli auaste nooremleitnant, 1930 lähetati Lennukooli, lennuväerügemendis lendur-vaatleja, leitnant; 1934 lõpetas Tartu Ülikooli, 1936 teenis Kaitsevägede staabis, märtsist Varustusvalitsuses, veebruaris 1937 viidi üle veterinaarosakonda, 1937 abiellus Ellinor Liida Adiina Hellatiga, 1940 lõpetas Kõrgema Sõjakooli; veterinaariadoktor 1971, EPA õppejõud. Oli abielus ka Hilja Nõmm'iga (snd Randla < Randmann, 1921-1998), poeg Mart Nõmm. Juunis 1941 lähetati sunniviisiliselt Venemaale. 1948-51 TRÜ-s, pärast seda EPA-s. Asutas Tallinnas ja Tartus ratsaspordiklubid. 1950 Eesti meister takistussõidus.
Prantsusmaal suurtükiväekoolis (?) õppis
1925-1927 HENN-ANTS (HANS) KURG 1898-1943, auto sattus miinile, suri operatsioonijärgselt Tallinna Sõjaväehaiglas, (Kaja nr 56, 07.03.1934, vt tema kohta ka Sakala nr 199, 30.12.1943). 1924-25 riigivanema adjutant, 1939-40 sõjaväeatašee Prantsusmaal, õppis ka Tartu Ülikoolis õigusteaduskonnas.
(Allikad: geni.com; Saaga ERA.2124.2.596 omakäeline elulugu; Eesti Sõjamuuseum)
Prantsusmaal Lyoni lennukoolis õppis
? EVALD NÕMM, 1906-1990. Sündis Pärnus 1906, lõpetas 1926 Tondi Sõjakooli auaste nooremleitnant, 1930 lähetati Lennukooli, lennuväerügemendis lendur-vaatleja, leitnant; 1934 lõpetas Tartu Ülikooli, 1936 teenis Kaitsevägede staabis, märtsist Varustusvalitsuses, veebruaris 1937 viidi üle veterinaarosakonda, 1937 abiellus Ellinor Liida Adiina Hellatiga, 1940 lõpetas Kõrgema Sõjakooli; veterinaariadoktor 1971, EPA õppejõud. Oli abielus ka Hilja Nõmm'iga (snd Randla < Randmann, 1921-1998), poeg Mart Nõmm. Juunis 1941 lähetati sunniviisiliselt Venemaale. 1948-51 TRÜ-s, pärast seda EPA-s. Asutas Tallinnas ja Tartus ratsaspordiklubid. 1950 Eesti meister takistussõidus.
Prantsusmaal suurtükiväekoolis (?) õppis
1925-1927 HENN-ANTS (HANS) KURG 1898-1943, auto sattus miinile, suri operatsioonijärgselt Tallinna Sõjaväehaiglas, (Kaja nr 56, 07.03.1934, vt tema kohta ka Sakala nr 199, 30.12.1943). 1924-25 riigivanema adjutant, 1939-40 sõjaväeatašee Prantsusmaal, õppis ka Tartu Ülikoolis õigusteaduskonnas.
Belgia Kõrgema Sõjakooli lõpetas hetkel teadaolevalt ainsana
1933 AUGUST KASEKAMP, 1889-1942, kindralmajor, Ühendatud Õppeasutiste ülem, hukati Nõukogude võimu poolt Saratovi oblastis.
Saksa Sõjaakadeemias õppis
1936-1938 NIKOLAI ALEKSANDER RIIBERK, 1900-1942, major, Kõrgema Sõjakooli alaline lektor, hukati Nõukogude võimu poolt Norillagis Norilskis.
Alljärgnevalt vaid mõned nimed, asi tahab veel edasist uurimist.
Poola Kõrgemas Sõjakoolis õppisid teadaolevalt:
1929 LUDVIG KARL JAKOBSEN 1893-1961 Köln, kolonel, sõjaväeatašee Poolas-Rumeenias, 1930-34 riigivanema vanem käsundusohvitser.
1934-1936 REIN TOMBACK, 1896-1942, aastast 1924 kapten, aastast 1930 Kaitsevägede staabis major, 1934 lähetati Poola Kõrgemasse sõjakooli, aastast 1938 kolonelleitnant Sidepataljonis, Sidepataljoni ülem, 1938-39 kaitseväe esindaja Poolas ja Rumeenias, 1939 aasta sügisest Sõjavägede Staabi III osakonna ülem, 1940. aastast Sõjavägede Staabi II osakonna ülem, hukati Nõukogude võimu poolt Norillagis Norilskis.
1937-39 JUHAN MADISE (end Joann Madisson), 1903-1977 Lakenwood, major, Laidoneri adjutant pikka aega, Kõrgema Sõjakooli IV lennu lõpetaja, 1937 lähetati Poola Kõrgemasse Sõjakooli, veebruarist 1937 major, sõjaväeatašee Poolamaal ja Rumeenias (1933). Ajakiri "Sõdur" toimetaja. Alates 01.02.1940 Sõjaministeeriumis käsundusohvitser. Suri USAs.
Poola Kõrgema Intendatuuri koolis õppis
1932 EVALD EIN, 1894-1986, lõpetas 1914 Vilno sõjakooli lipnikuna, aastast 1918 leitnant, 1924 kapten, 1931 major, augustist 1940 kolonelleitnant, Sõjaväe Varustusvalitsuse ülem, suri Rootsis (Borås).
Soome Kõrgemas Sõjakoolis õppisid
1929 ARNOLD SINKA, 1897-1986 Thirlmere, 1916 lõpetas Gattšinas allohvitseride kooli, 1935 määrati sõjaväeatašeeks NSVL, aastast 1938 kolonelleitnant. Lahkus koos Saksa vägedega Eestist. 1948-1986 elas Austraalias.
1931 ADOLF KUUSENTAL, 1898-1935 Tallinn (enesetapp). Aastast 1924 nooremleitnant, aastast 1927 leitnant ja aastast 1932 kapten. Võru-Petseri kaitseringkonna staabi I jaoskonna ülem.
1933 KUSTAV SAAR, 1897-1941, aastast 1924 nooremleitnant, 1924 leitnant, 1928 kapten, 1934 Kaitsevägede staabis major, aastast 1940 Valga Sõjaväeringkonna staabis kolonelleitnant. 29.06.1941 arreteeriti §58-13 alusel, suri Rõbinskis, Jaroslavli oblastis vangistuses.
Läti Kõrgemas Sõjakoolis õppis
? EDUARD MARTIN MULLART (kuni 1937 Müllerstein) 1898-1943, aastast 1924 nooremleitnant, 1927 Pioneerpataljonis leitnant, aastast 1934 kapten, kirdepiiri kindlustustööde juht, suri vangistuses Norillagis Norilskis.
1934-1937 ENN VAKKUR (Vakker), 1903-1942, hukati Nõukogude võimu poolt Norillagis Norilskis.
1927. aastast nooremleitnant, aastast 1932 Kalevi Üksikus Jalaväepataljonis leitnant, 1934 lõpetas Kõrgema Sõjakooli, lähetati Läti Kõrgemasse Sõjakooli, 1935 ülendati kapteniks, 1937 lõpetas Läti Kõrgema Sõjakooli, 1937 Kaitsevägede staabis käsundusohvitser, lõpetas Sõjavägede staabis õppejõudude ettevalmistamise kursuse, määrati õppejõuks, arreteeriti 1941.
Keiserlik Nikolai Kindralstaabi Sõjaväeakadeemia (Peterburis)
1910-1913 JAAN SOOTS, 1880-1942, kindralmajor, õppis 1900-1904 Vilno (Vilniuse) Sõjakoolis, 1910-1913 Keiserlikus Nikolai Kindralstaabi Sõjaväeakadeemias, 1917 lõpetas Kiievis lendur-vaatleja kursused, osales Vene-Jaapani sõjas, I Maailmasõjas, Eesti Vabadussõjas; oli EW sõjaminister 1921-23 ja 1924-27, viibis Sõjaväe Ühendatud Õppeasutuste loomise juures 1923, oli 1930ndatel Tallinna linnapea ja Tallinna ülemlinnapea, 1930ndate lõpus riigikogus. Ella Grabbi mälestuste kohaselt vanapoiss. Kuulus Vabadussõja Ajaloo Komiteesse, Reservohvitseride Kesksektsiooni, Põllutöökotta, jmt. Oli bibliofiil (huvi haruldaste raamatute vastu) ja numismaatik (mündid), viljakas publitsist. Vahistati NKVD poolt septembris 1940, järgmisel aastal 1941 veeti Venemaale, Vabadusristi I/1, hukkus 6. veebruaril Nõukogude vangilaagris Usollagis, Solikamskis.
Lõpetas 1917? NIKOLAI REEK (end. Bažokov), 1890-1942, kindralleitnant. Sündis Tallinnas, lapsendati saarlasest raudteelase perre. Lõpetas 1910 Tšugujevi Sõjakooli Harkovi kubermangus Kirde-Ukrainas, 1916 Kiievi lendurvaatlejate kooli, edasi õppis keiserlikus Nikolai Kindralstaabi Akadeemias Peterburis (Seene on lõpetamise aastana märkinud 1917. Kas ta lõpetas Akadeemia aastaga? 1916 oli ta ju alles Kiievis lendurvaatlejate koolis?) ning esimese eestlasena Prantsuse Kõrgemas Sõjakoolis 1923-25, lõpetades akadeemia 45. lennu (Postimees nr 33, 07.11.1926). 930ndate alguses õppis Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas. Korporatsioon Rotalia liige. Oli Kaitsevägede Staabi ja Sõjavägede Staabi ülem, õpetas Kõrgemas Sõjakoolis, 1927-28 Eesti Wabariigi sõjaminister, 1939-40 Jüri Uluotsa valitsuse liige. Vabadusristi I/2, II/2, II/3, Kotkaristi I klassi teenetemärk 1933, Eesti Punase Risti mälestusmärgi I/II, Valgetähe I klassi teenetemärk, Karutapja ordeni II järk, hukati Nõukogude võimu poolt Usollagis Siberis.
Moskva Aleksei Sõjakool
1916 lõpetas selle NIKOLAI WILDENAU (hiljem VIRALU), 1887 Jõhvi - 1938 Narva (kopsupõletik), maeti Jõhvi; kapten, advokaat, diplomaat. Peetakse üheks Eesti sõjaväe loojatest. Õppis Jõhvi ministeeriumikoolis, Tallinna Aleksandri Gümnaasiumis, lõpetas Moskva Aleksei Sõjakooli 1916, teenis tsaariarmees 1914-1917, ohvitserina alates 1916; alates 1917 oli Tallinna Peeter I merekindluste komandandi adjutant, Eesti diviisi staabi komandant 1917-18, Eesti sõjaminister Konstantin Pätsi vanem adjutant 1918-20. Viibis Eesti-Vane segakomisjoni liikmena Eesti delegatsiooniga Maoskvas 1920, Moskva saatkonnas 1921. Võeti Nõukogude võimu korraldusel pantvangi, tagasi Eestisse 1923, alandati reameheks, kapteni auaste taastati 1929. Lõpetas Tartu Ülikooli õigusteaduskonna 1926, korraldas Jõhvis ajalehte, tuletõrjeühingut, haridusseltsi, rahavaülikooli kursusi (juhataja), Jõhvi kirikunõukogu esimees. 1919 sai Prantsuse hõbeaumärgi Medaille d'honneur mõõkadega, 1920 sai Soome Valge Roosi rüütliordu medali ja Rootsi Mõõgaordeni I järgu; 1921 sai teenete eest Eesti väeosade organiseerimisel Peterburis ja hiljem Tallinnas Vabaduse Risti I/3. Koostas 1935 teose "Jõhvi kihelkonna mälestussambad". Artikli põhjal jäi maha kaks õde. (Vikipeedia, Päewaleht 08.06.1938, sealt ka alltoodud väljavõte)
***
Teema vajaks edasist uurimist, ilmselgelt oli piiri taga õppinud ohvitsere rohkem.
No comments:
Post a Comment