NB! Allpool olev kirjutis on täiendamisel sedamööda, kuidas ma põhitöö kõrvalt jõuan vanu ajalehti lugeda. Kirjutis keskendub eelkõige vendadele Freibergidele (Herbert, Kurt Mattias/Aarne, Paul; pärast 1936 perekonnanimega Raidna'd) ja nende spordiga seotud harrastustele esialgu 1920ndatel ja 1930ndatel, aga pisteliselt on välja toodud ka teised nimed ja teemad, mis mulle endale lehti lapates sümpaatsed tundusid. Fotodel klõpsates peaksid need avanema suuremas vaates.
Esimese vabariigi aegne Eesti Spordileht hakkas ilmuma 1920. aasta keskpaigast ja seda trükiti kord nädalas. Rahvusraamatukogus näeb I aastakäik üllataval kombel välja väiksem kui stereotüüpselt võiks oodata, sest leheküljed vähemalt esimestel aastakäikudel on umbes-täpselt ajakirja mõõtu raamatuks köidetud, hea käepärane lugeda muidugi, võrreldes vana hea Päewalehe lappamisega :) Et Digaris on näha nii mõnigi vana artikkel vendadest Freibergidest, kellest olen kirjutanud siinsamas ühes varasemas sissekandes põhjalikumalt (vt Kolonel Herbert Voldemar Raidna/Freiberg), aga Digaris moondub nimekuju skännimisel nii mõnigi kord üsna millekski muuks ega tule otsingus seetõttu alati välja, otsustasin kindluse mõttes õhtuti vana Spordilehe veerud rahvusraamatukogus üle lugeda. Allapoole tähendan eelkõige enda jaoks üles kõik leiud aastakäikude kaupa, et edaspidi oleks lihtsam kõik ühest kohast leida. Põhiosa infost on pildistatud vana Eesti Spordilehe numbritest, hiljem hakkan ehk lisama muudest allikatest leitud (sporti puudutavaid) artikleid vastavate aastate alla. Ilmselt tuleb 1930ndate jaoks teha eraldi sissekanne, sest artikleid kogunes üllatavalt palju. Alustuseks siis kahekümnendate aastate ülevaade.
1920
Eesti Spordileht nr 4-5, 12. juulil 1920
Jalgpallilahing 20. juunil 1920 Antslas, Kalevi Maleva jalgpallikomando ja Boy-Scoutide polgu jalgpallikomando vahel. Herbert Freiberg (ta oli siis 23 aastat vana ja Soomusrongi diviisis) mängis Scoutide poolel, mäng kaotati küll 3:0, aga artiklis on eraldi ära mainitud alamkapten Freibergi ja lipnik Ingermanni hiilgav mäng ning et Scoutid "esinesid kui viisakad ja ausad vastased". Ei maksa unustada, et jalgpall oli tollal alles lapsekingades. Lipnik Hans Ingermann oli Herberti kauaaegse lähedase sõbra Friedrich Pinka perekonnasõber ja poja Erik-Herbert Pinka ristiisa (Ingermanni hilisem eestindatud nimekuju oli Hirvelaan).
Eesti Spordileht nr 9, 21. oktoobril 1920
Sedapuhku kirjeldatakse (miskipärast alles oktoobrinumbris) 27. juunil Valgas Luke platsil toimunud Soomusrongide diviisi sõdurite omavahelisi kergejõustiku võistlusi, kus kodanik Freiberg (vanus 23), sedapuhku Kalevi Maleva nimekirjas, on hüpanud "hooga kõrgust" - kõrgust saab kuidagi hoota ka hüpata või? :) - 1.50 ja saavutanud sellega ala 3. tulemuse. Pärast võistlust jagatud "wõitjatele auhinnad wäärt asjade näol".
1921
Eesti Spordileht nr 15-16, 15. juunil 1921
Sellest aastast leidsin ainult ühe artikli, mis sisaldab nime Freiberg ja käib arvatavalt Herberti noorema venna Pauli kohta, kes oli tollal veel koolinoor (lõpetas 1923 Tallinna Linna Saksa Poeglaste Reaalgümnaasiumi), suundudes sealt edasi Tartu Ülikooli kaubandust/majandust õppima (õppis seal 1923-1928). Tegu Lawn-tennisega, mis minu loogika kohaselt peaks vist olema see tavaline ja traditsiooniline tennis, miks sel tollal selline nimi oli, beats me. Aga ma olen ka üsna spordikauge inimene, nii et vähemasti tenniseterminitega ma jään ilmselgelt hätta. Minu sportlikud adrenaliinilaksakad piirduvad heal juhul lugemiskiiruse arendamise, jalka MM-i vaatamise ja BMW gaasipedaaliga ... :P
Igatahes oli tegu Tallinna Kooli Noorsoo Liidu võistlustega 30. ja 31. mail 1921 ja tundub nii, et Paul tegi tookord Kellerile pähe ja kaotas siis Rublile ning sinna see jäi. Aga mida mina ka tennisest tean...
Nimekirjas kusjuures on allpool veel üks Freiberg, esimene pookstaav on vist K; et nimesid ei ole täpsustatud, on arvatavalt tegu aasta vanema Kurtiga (pärast 1936 Aarne) [Eesti] Reaalkoolist - tollal oli Saksa ja Eesti Reaalkool, Paul käis Saksa omas. Kurtil/Aarnel, ma saan nii aru, ei läinud seekord üksikmängus üldse mitte kuidagi. See-eest meeste paarismängu vennad Freibergid võitsid Rubli ja Bessa (Vist siiski Pessa? Võimatud on need vana shrifti suurtähed...) vastu, seisu loetagu artiklist ise ;)
1922
1922. aasta Eesti Spordileht 5. jaanuarist alustab aastat "jääpalli" üldise tutvustamisega. Nii silmaringi mõttes riputan alguse siia üles, lõppude lõpuks oli Paul Freiberg mitmekordne Eesti meister, seetõttu on ju vaja endale selgeks teha, mis see jääpall täpselt oli ;) Artikkel jätkus mitmes järgnevas ajalehenumbris.
Päewaleht nr 36, 12. veebruaril 1922
Keskkoolide vahelised suusavõistlused; arvata võib, et Paul siin on "Freiberg II" (4. koht) Saksa Reaalkoolist (teada on ju, et ta käis Saksa reaalkoolis) ja "Freiberg I" (5. koht) siis nähtavasti Kurt Mattias/Aarne Eesti Reaalkoolist, mõlemad käisid siis veel gümnaasiumis; Herbert lõpetas Reaalkooli varem, 1915.
Eesti Spordileht nr 10, 9. märtsil 1922
Märtsikuu number kirjutab, et keegi Freiberg on 23.-37 veebruaril 1922 käinud Riias võistlemas ja jaganud poolraskekaalus 3. kohta. Eesnime pole täpsustatud, aga võib arvata, et see on Herbert, kes ju ka 1920 osales sarnastel võistlustel Valgas.
Selle aastakäigu lehenumbris 17 (27. aprill 1922) vaatab kaanepildilt vastu noorukene Alfred Neuland, kes oli tolleaegne Eesti ja maailmameister tõstmises. Tõstmine oli ilmselt populaarne ala, sest ühes edasises selle aasta numbris antakse detailideni teada, kuidas 29. ja 30. aprillil 1922 toimusid Tallinnas "üleilmlised tõstevõistlused". Ju siis oli väärt organiseerimist.
Tuleb siinkohal jällegi tunnistada nüüdisaegsete inimeste lollust, keegi aastatetagune Toompea raamatukogu tegelinski pole just ajudega hiilanud, paljudel kaanepiltidel ilutseb tempel täpselt kaanetegelase näol. Ei mingit perspektiivitunnetust ... :) Neulandil läks siiski hästi, vähemasti on nägu näha.
6. oktoobri lehenumbris nr 36-37 kirjutatakse põhjalikumalt Aleksander Klumbergist (koos fotodega), kes ka tolleaegsetel leheveergudel sageli figureeris. Kihvtid kujud, päriselt, null vahenditega tehti suurt sporti nii, et liiv lendas ;)
Eesti Spordileht nr 40-41, 16. novembril 1922
Herbert on oma soomusrongi diviisist tagasi Tallinnas ja on teenistuses Wabariigi Sõjakoolis, sest peagi alustab ta õpinguid Kindralstaabi kursustel, millest kasvas välja Kõrgem Sõjakool.
Novembrikuu Spordileht kirjutab Eesti meistrivõistlustest jalgpallis, kaanel on kujutatud karikas, mille peale A-klassi meistritemäng käis; Kalevi B-klassi meeskonnas on kirjas ka Freiberg, kes pääses meeskonnaga poolfinaali ja lõpuks oli B-klassi võitja. Suure tõenäosusega on tegemist Herbertiga, teised vennad alles õpivad Reaalkoolis. Novembrilõpu lehenumbri (nr 42-43, 30. november 1922) kaanel allpool on näha ka auhind, mille peale B-klassi mäng käis. Uhkem karikas läks A-klassile.
Numbrist 44-48 tegin ka pilti, siit võib esiteks üllataval kombel välja lugeda seda, millist hiilgavat ja kaunist tulevikku planeeriti Lasnamäe linnaosale 20. sajandi alguses (tekst ülal) ja allpool võib näha, et jääpallil oli 1922. aastaks juba vähemalt Tallinnas pea 10 aastat ajalugu jäädvustatud, pildil on kaks Tallinna jääpalli koolinoorte meeskonda enne I maailmasõda aastal 1913, mil Herbert Freiberg oli veel Tallinna Peetri Reaalkooli poiss (lõpetas 1915), pildil küll vist mitte, kvaliteet on halb mis halb. Aga arvata võib, et tegusa tegelasena oli tal juba siis aimu, mida jääpall endast kujutab.
1923
Eesti Spordilehe veebruarinumbris (nr 3, 17. veebr 1923) ilutseb suur kuulutus Kalevi liuväljast Gonsiori aias Wene turu vastas, ma küll ei kujutle, kuidas see orkester veebruarikuus pilli mängida suutis nii, et sõrmed külma pärast otsast ära ei kukkunud. Aga noh, tol ajal olid mehed terasest, võis ka vajadusel veebruaris pakasega pilli mängida, kui vaja :)
1922. aasta jõulunumbris võis näha ka pilti liuväljast koos "majarägastikuga":
Veebruarinumbris annab toimetaja Tammer artiklis, kus mainitakse ka Tuglase "Marginaalias" välja toodud "malailaste raamatut", väidetavalt 1603 kirjutatud "El-Ensani" ideaali, karmi kriitikat miskise Eduard Hubeli kuskil "Agu" nr 5 ilmunud kirjutise pihta:
Njah, ju oli eestlase parim pala ka tollal teine eestlane, õiglustunde riivest ma ei räägigi, kohemaid järgnes piitsaplaksakas, seda aimub tihtipeale ka Spordilehe veergudelt... :)
Aga tagasi Freibergide juurde.
Eesti Spordileht nr 4, 5. märtsil 1923 kirjutab, kuidas "Tallinna Tennis ja Hokkey Klubi" 10. ja 11. veebruaril 1923 Riias käis, mainitud on kaht Freibergi, üks poolkaitsja, teine ajaja (no võta sa kinni nüüd, kes oli Freiberg I ja kes Freiberg II???). Muu hulgas on täpsustatud, et mängiti "Vene reeglite" järgi (?), mis ilmselt erinesid mingil määral neist, mille järgi kodus oldi harjutud mängima.
Eesti Spordileht nr 5-6, 29. märtsil 1923:
Tegu "Kalevi" ning "Tennis ja Hokkey Klubi" koondmeeskonnaga mängus meeskonna "Sport" vastu, koosseisus on nimetatud Freiberg Klubist, küsimus on, kes neist? Paul? Herbert?
1. mai leht kirjutab lähemalt vehklemisest.
Eesti Spordilehes nr 9 (1. juunil 1923) on pikem artikkel sellest, kuidas ESS Kalev Jalgpalliliiduga tülli pööras kohe sedavõrd, et lõpuks diskvalifitseeriti. Väga detailidesse polnud aega laskuda, aga põhimõte oli vist selles, et enne Varssav-Tallinn mängu pannud jalgpalliliit mängijate nimekirja kokku, mis polnud meeldinud Kalevile, liit aga kaebusele ei reageerinud ja oligi pahandus majas. Olla olnud suurim skandaal sel kevadel.
Augusti alguse Eesti Spordileht (nr 11/12, 6.08.23) kirjeldab detailselt, kuidas Göteborgi olümpiaadilt nopiti mitu võitu, nagu Lossmann maratonilt, Klumberg kümnevõistluselt, pluss Neuland, Tammer jne.
Eesti Spordileht nr 14-15, 12. oktoobril 1923
Mustikas. Siit leidsin pildi Herbertist pärast jalgpalli meistrivõistluste B-grupi võitu.
Kellelgi on ilmselgelt hea meel! :)
Eesti Spordileht nr 13, 7. septembril 1923 on Tartus maakondade vahelistel kahepäevastel võistlustel (4.-5. augustil) keegi kodanik Freiberg (loomulikult pole täpsustatud, kes kolmest vennast, aga arvata võib, et vist Herbert) võitnud III koha kolmikhüppes. Kurdetakse, et ilm olnud erakordselt kehv, vihmane ja külm, ning korraldus samuti kehv. Teine päev olnud küll kuivem, aga külm ja tuuline, sestap olnud loodetust rekordeid kõvasti vähem.
1924
Eesti Spordileht nr 1/2, 31. jaanuaril 1924
Aasta algab taas jääpalliga, eks ilmselt kasutati aega, mil külmetas. Tõenäoliselt tegu Pauliga.
Silmatorkavalt palju on lehes surmaga seotud artikleid ja kuulutusi, küll on rohkelt tegelasi läinud vabasurma, aga on ka neid, kes üsna noorelt surnud tiisikusse või mõnda muusse raskemasse haigusesse, millele tollal veel tõhusat ravi polnud. 1924. aastal on ära toodud ka paar kuulutust, mis on seotud 1. detsembri kommunistide mässukatsega. Herbert oli siis Kõrgemas Sõjakoolis. Olid ikka ajad ...
Poole aasta pealt (20. augusti numbrist) muutub ajalehe Eesti Spordileht formaat äkitselt ka veidi suuremaks, kuid endiselt pole sellel suure päevalehe mõõtu, jääb kuhugi vahepeale.
25. oktoobri lehenumbris nr 23 (Eesti Spordileht) on pikemalt juttu plaanitavast "Esthonian Cupist", pärastpoole ei näinud sellest nimest enam kuskil silpigi, aga ma otsisin ka tegelikult muid asju, kui aus olla, võib-olla jäi kahe silma vahele.
Järgmine Freibergi nimega seotud kirjutis pärineb Eesti Spordileht nr 26, 12. novembril 1924. Vasakult kaheksas on Herbert, Tallinna Kalevi meeskond on kolm aastat jutti (1922, 1923, 1924) olnud Eesti 2. klassi (B-alarühma?) jalgpalli meister. Herbertil oli kindlasti selles oma osa. Uhke värk!
1925
1925. aasta Eesti Spordilehe uus hooaeg algas suure rahvahääletuse tulemusega (nr 1, 7. jaanuaril 1925), et kes siis olid tolleaegse Eesti kuulsaimad sportlased. Ülekaalukalt populaarseim oli 26 aastat vana Lexi ehk Aleksander Klumberg, kes selleks ajaks oli juba ca 10 aastat spordiga tegelenud. Teine mees kärbeskaalu maadleja Pütsep, maailmameister Pariisi päevilt, ja kolmas pikamaajooksja Lossmann. Vaat nii.
Eesti Spordileht nr 20, 21. mail 1925 selgub, et Herbert on kolinud meeskonda nimega Kalevipoeg ja algus on uuele meeskonnale väidetavalt edukas olnud. Lausa esikaanelugu, foto kah.
Herbert on siin 28 aastat vana.
Ka Eesti Spordileht nr 22, 5. juunil 1925 kirjutab Kalevipoegadest, seekord saadi Kalevilt paraku pähe:
Eesti Spordileht nr 26, 2. juulil 1925 näitab taas Kalevipoja meeskonnale võitu:
Eesti Spordileht nr 36, 10. septembril 1925: ei ole need päevad vennad, sedapuhku taas kaotus.
Eesti SPordileht nr 37, 17. septembril 1925, Kalevipojalt "hingestatud vastupanu", aga kaotus tuli siiski jälle vastu võtta:
Aasta ühes viimastest numbritest, Eesti Spordileht nr 47, 17. detsembril 1925 kirjeldab talihooaja esimesi jääpallivõistlusi, kiidetakse Paul Freibergi kiiret mängu.
Mingisugust mängu detsembrikuu esimesest poolest on kajastanud ka Päewaleht 13. detsembril 1925:
1926
Eesti Spordileht 1926 on Freibergide koha pealt suht lage. Kogu aasta kohta võib öelda, et kajastatakse suursündmusena seda, kuidas Kadriorus valmis lõpuks staadion ja kuidas see avati 13. ja 14. juunil (nr 22, 18. juunil 1926). Paljudes numbrites käib jutt Jack Dempsey'st, lisaks läbiv Paavo Nurmi vaimustus, aga ka Alfred Neuland on pildil, ja Lossmann, või ka Jack Kearns. Lehetegijatel on hämmastavalt suur silmaring välismaistest tehnikatest kuni filosoofiani välja, ole ainult mees ja loe. :) Üha rohkem on leheveergudel juttu naissportlastest, endiselt paljud lähevad vabasurma või koolevad mõne haiguse kätte. Tõusev poksitäht Boris Põdder ehk Bob on jutuks. Riikidest kajastatakse sel aastal silmatorkavalt palju Amsterdami (see on nüüd küll linn ju), Prantsusmaad ja Ameerikat.
Aga Freibergidest leidsin vaid ühe artikli, taas jääpall, see oli Eesti Spordileht nr 6, 11. veebruar 1926:
1927
Külmetab. Mis loomulikult tähendab, et aasta alguses mängivad Freibergid jääpalli :)
Eesti Spordileht nr 2, 14. jaanuaril 1927: seekord on meeskonna eest lahingus korraga kaks venda, Paul ja lisaks ka Herbert Freiberg, mõlemad kenasti artiklis mainitud:
Eesti Spordileht nr 4, 28. jaanuaril 1927 trükib lisaks esikaaneloole ära ka meeskonna pildi, fotol Paul Freiberg tagumises reas vasakult esimene, vendadest Freibergidest noorim, kes jäi segasel 1941. aastal teadmata kadunuks:
Eesti Spordileht nr 7, 18. veebruaril 1927 annab taas esikaanel teada, et oodatud suurlahing nüüd ülearu hästi just ei läinud, looga on kaasas ka foto, ent kvaliteet on paraku vääääga kehv. Aga parem see kui mitte midagi, eks ole. Paulist on niigi väga vähe teada. Paul Freiberg siis tagareas paremalt esimene.
Järgmise artikli foto on veelgi hullema kvaliteediga, aga mis siis teha, riputan ta siiski siia üles, midagi on ikka näha. Eesti Spordileht nr 9, 4. märts 1927, sedapuhku tõi Hokkeiklubi võidu koju ning väljal olid mõlemad vennad, nii Paul kui ka Herbert:
Herbert Freiberg tagareas vasakult kolmas, Paul Freiberg tagareas vasakult kuues. Noorem vend Paul oli selle pildi järgi otsustades vanemast vennast kasvult veidi pikem.
Aasta alguskuudest pärit veel üks artikkel, kus on mainitud Pauli, Eesti Spordileht nr 11, 18. märtsil 1927, teema hoopiski jäähoki ja meeskond juba mänguootel:
Vaat ei tea, mida nad ütlesid. Üldiselt tundub, et nimedest jooksevad pidevalt läbi ühed ja needsamad, talvel tegeletakse talialadega, suvel, kui lumi läinud, jälle muu alaga. Ju see siis nii käiski tollal, mitmekülgselt andekad mehed :)
Üha rohkem kajastatakse sel aastal ka seda, kuidas kaitsevägi üha rohkem spordi vastu huvi ilmutab, alatasa on ka jälle miskised võistlused korraldatud ja tulemused rivis. Selles on kahtlemata Herberti käsi mängus.
Viimane (või vähemalt viimane, mille mina leida suutsin) tollel aastal Freiberge puudutav number oli Eesti Spordileht nr 32, 20. augustil 1927; kes Freibergidest täpselt osales, on küll raske öelda, sest eesnimesid pole mingil kummalisel põhjusel nimetet, võib-olla Paul?
1928
Selle aastakäigu uudised algavad suurejooneliselt Kreeka gladiaatoreid tutvustades, jääpalli-uudised näikse aga olevat pigem negatiivse alatooniga, tundub, et ala on madalseisus, isegi kui pealkiri on lennukas :) Eesti Spordileht nr 1, 5. jaanuaril 1928:
Eesti Spordileht nr 2 13. jaanuaril 1928 kajastab aga Eesti jääpallimeistreid Tallinna Hokkeiklubi ja Paul Freibergi 8.-9. jaanuaril Riias:
Samas numbris on ka mainitud lahingut Hokkeiklubi kojusõidu ajal Riiast Tartu Kalevi vastu (neid Kaleveid oli rohkem, Tallinnas oli üks ja Narvas oli ka üks), mille Hokkeiklubi võitis seisuga 5:3. Väga produktiivsed, peaks mainima. Et Pauli oli mainitud Riias mängimas, siis arvata võib, et ta osales ka ülalmainitud mängus Tartu Kalevi vastu Riiast kodu poole sõites.
Eesti Spordileht nr 4 (27. jaanuaril 1928) kaanepilt kujutab all keskel punti mehi Kalevi värava all, üks neist Paul. Samas numbris kajastatakse ka Kalevi-Hokkeiklubi mängu, mis lõppenud 6:3 Kalevi kasuks. Ka tekstis on mainitud Paul Freibergi.
Eesti Spordileht nr 6, 11. veebruaril 1928 on esikaaneloo teemaks taas jääpalliheitlused lätlastega, seekord on näha ka paar fotot, millelt on võimalik tuvastada Paul Freiberg, ülemisel fotol vasakult kaheksas, alumisel paremalt esimene:
Eesti Spordileht nr 7, 18. veebruaril 1928: Tallinna Sport võitis Tallinna Hokkeiklubi, Paul Freibergilt ILUSAIM VÄRAV.
Eesti Spordileht nr 8, 24. veebruaril 1928 annab esiküljeloos teada, et Hokkeiklubi on Kalevi käest tappa saanud ja meistritiitel ka selleks korraks läinud. Jääl on sedapuhku mitte ainult 26-aastane Paul Freiberg, vaid ka Herbert Freiberg, 31 aastat vana.
Eesti Spordileht nr 10, 09. märtsil 1928: kahes mängus tehti riialastele pähe, mängujääl taas Paul Freiberg.
Eesti Spordileht nr 11, 16. märtsil 1928 näitab esikaanel fotot mängust võiduka meeskonna Tallinna Sport vastu, fotol on Paul seljaga kaameramehe poole:
Eesti Spordileht nr 42, 07. detsembril 1928 räägib Järvamaa jalgpalli kümne aasta juubelipeost ja meenutab teiste hulgas (väravavaht Guido Mamberg, kettaheitja Johannes Pürn) 1918. aastal Paide linnameeskonnas forwardit mänginud Herbert Freibergi, kes hiljem olnud nimekas Kalevi B meeskonnas tsentrhalf:
1929
Järgneb ...
No comments:
Post a Comment