Carl Espenberg suri Huuksi mõisas 15. augustil 1822, mil mõis oli veel Grünewaldtide käes. Espenberg oli Krusensterni ümbermaailmareisil laevaarst ja oli tulnud Huuksisse tervist parandama.
Espenbergi hauakivil Järva-Peetri kalmistul on sünniajaks antud 27. august 1761, surmaajaks august 1822.
Saksakeelses Wikipedias on eesnimeks kirjutatud Karl, sünniajaks on antud 15. august 1761 ja surmakuupäevaks 19. juuli 1822. Ta on sündinud Hõbedal Haljala kihelkonnas, surnud Huuksis ja maetud Järva-Peetri kiriku kalmistule. Baltisaksa arst ja uurija ning ümbermaailmareisija.
Espenberg käis koolis Revalis ja hiljem Jena ülikoolis ning seejärel õppis meditsiini Halles, lõpetas Dr Med 1796, lõputööks De febris mercurialis efficacia in sananda lue venerea.
1797 naasis Eestisse ja asus tööle Krusensternide perekonna arstina. Ta tegi kapteni ja maadeuurija, hilisema admirali Adam Johann von Krusensterniga (1770-1846) laevaarstina (laeval Nadežda) kaasa Venemaa esimese ümbermaailmareisi 1803-1806 (Ilo Kõbin "Maal ja merel" Lund 1972). Samal reisil osalesid ka Fabian Gottlieb von Bellingshausen ja Otto von Kotzebue. Espenbergi mälestused Krusensterni ümbermaailmareisist ilmusid kolme vihikuna aastail 1809-1812.
Eesti keeles on ilmunud Heino Gustavsoni sulest kirjutis „Karl Espenberg (1761-1822)“. Espenbergi elulugu on käsitlenud ka Viktor Kalnin teoses Eesti Arstiteaduse ajaloost (TÜ 1996).
Hiljem töötas Espenberg eraarstina Revalis (Tallinnas). Tervise halvenedes suundus ilmselt Grünewaldti kutsel tervist parandama Järva kreisi Huuksi mõisa, kus ta 1822 ka suri.
Espenbergi on mainitud nimede hulgas, kes on annetanud esemeid apteeker Johann Burchardi kollektsiooni koondnimetusega Mon Faible, mis on talletatud Eesti Ajaloomuuseumis (Allikas: Eve Peets: Johann Burchardi kollektsioon Eesti Ajaloomuuseumis.)
2011. aasta augustis möödus Espenbergi sünnist 250 aastat. Dr Karl Espenbergi järgi on Otto von Kotzebue Alaskal Tšuktši mere rannikul 1816. aastal nime andnud Espenbergi neemele (ingl Cape Espenberg).
No comments:
Post a Comment