Monday, March 11, 2013

Lähiümbruse külade esmamainimise ajad

 
 
Alltoodud andmed (välja arvatud Silmsi ja Vaali, mis pärinevad Kranichi märkmetest ja mujalt) selle kohta, millal mingit kohalikku asundust on esmakordselt ja sellele järgnevalt ajaloos kirjalikult mainitud, on välja kirjutatud üllitisest
Baltisches Historisches Ortslexicon 1: Estland (einschliesslich Nordlivland) by Feldmann, Westermann (1985), Böhlau Verlag; Köln (ISBN 3-412-07183-8)
 
 
Väike-Kareda (sks Essensberg)
1398 Dorf Cardewaye bei Weissenstein (UB VI, 2944) (Cardewaye küla Paide lossi all)
1626 Dorf Cardewall, kuningas Gustav Adolf määrab küla Alexander von Essenile, mõisa hakatakse kutsuma mõisnike järgi Essensbergiks
1919 viimane omanik enne mõisa riigistamist Thure Rausch von Traubenberg, valitseja Richard Johanson
 
 
Päinurme (sks Assik)
1484 kuulub küla Brun Drolshagenile (Schilling Rg s 102)
1555 on mainitud Hof Assick (mõis, Bfl I, s 1478)
1687 eraldatakse Assiku mõisa maadest Huuksi mõisa rajamiseks külamaad
1840 eraldatakse Assikust Vaali (Wahlhof abgetrennt)
1595-1744 Haus v Uexküll
1919 viimane omanik enne riigistamist Ernest von Wahl
1919-39 Restparzelle mit Brennerei, Helene v Wahl (Schilling, Rg s 103)
Assiku mõisa alla käisid Huuksi, Källomäe, Pätsavere, Lähevere, Palasi ja Päinurme külad. Pärast Huuksi eraldamist eraldi mõisaks jäi Huuksi küla Huuksi mõisa alla, kuid Källomäe, Pätsavere, Lähevere, Palasi jt endiselt Assiku alla.
 
 
Lähevere (sks Lehhewer)
1586 mainitud maamõisa, mis kuulus Assiku alla ("Bauernhof Lähever, zu Assik gehörig", Schilling Rg s 102)
1796 mainitud küla, Dorf Lehhewer (Mellin)
Lähevere vana veskikoht on näha Kaiaru kurvis kõrgendikul, Koigi-Päinurme tee ääres
 
 
Rutikvere (sks Ruttigfer)
1514 mainitud mõisa Wilh. von Zwifelni omanduses ("wird Hof Ruttigkeveren dem Wilh. von Zwifeln verliehen", LGU II, 169)
1589 mainitud mõisa Zwifelni omanduses ("Moyza Czweiwel", Poln Akt. IV, s 55)
1624 mainitud mõisa, "Wilhelm v Zweifels Gutt" (Rev. 1624, s 46)
1638 mainitud läänimõisa, "Lehngut Ruttifer"(Rev. 1638, nr 103)
1662 aastast kuulub mõis von Pistohlkorsidele, "Seit 1662 Fam v Pistohlkors" (Hupel III, 304)
1798-1811 on mainitud klaasikoda (arbeitete hier eine Glashütte)
1919 viimane omanik enne riigistamist Richard von Pistohlkors (Ritterschaften s 201)
 
 
Kalana (Rg Pajus, 9 km nö Oberpahlen); jääb kaugemale, Pajusi valda, kuid saab ära mainitud, sest väidetavalt asus muinasajal seal siinse kandi suurimaid linnuseid; jääb Rutikverest otse edasi mitte Põltsamaa poole sõita, vaid vasakule hoida.
1514 mainitud Kallelinde (LGU II, 169)
1583 mainitud küla, Dorf Kalalina (Poln Akt IV s 19)
1638 küla, Dorf Kallalin
 
 
Vaali, endine Majavere ja Metstaguse küla (sks Wahlhof, Mayafer, Metztacke)
1474 kandis Gert Goesza ette Berthold Riszbiterile, et tühjad ja hõivamata on järgmised mõisakohad: Rodenas (küla Mayaferi juures, nimetatud veel 1585, aga hiljem enam ei esine), Mayafer (Vaali küla endine nimetus), Teisefer ligiasuva veskikohaga (Tori küla lähedal), samuti Mery (Merja) küla ja Ellefer (Udeva). Seega on Vaalis asundus olnud juba varem kui 1474.
1585 on nimetatud külad Johan Metztackeni käes, Vaali küla on vanades paberites nimetet ka Metztacke külaks
1634 ostab Majavere küla Arend Hans Husen/Hausen (Koos Kerevere, Kahala ja Müüsleriga)
1694 kuulub Majavere/Metztackeni mõis juba Assiku/Päinurme mõisale
1696 kuulub küla samuti Assiku mõisale
1840 eraldatakse Assiku mõisast Wahl Hoflage
1858 revisjonis on juba märgitud Wahlhofi mõis, valdaja Alexander von Wahl
1876 on nimetatud Vaali rüütlimõisa
1919 viimane omanik Georg von Wahl, enne teda Ernest von Wahl
 
 
 
Huuksi (sks Hukas)
1585 mainitud iidset küla Ukas
1687 Dorf Hukas (külamaad mõisa rajamiseks eraldatud Uexkülli poolt Assiku/Päinurme mõisast veidi enne 1687 ("Kurz vor 1687"); "Dorf Hukas von Assik abgetrennt, hier ein Hof angelegt"; Schilling Rg s 106)
Huuksi mõisa alla kuulusid "Kerri, Tamse, Koyke" külad (viimane pole mitte Koigi, vaid Koik Huuksi ja Innu vahel, mõisastati ja kadus külade nimekirjast ca 1840)
1765 mainitud mõis Huckas
1796 Hukkas e Uukse-M (Mellin)
1919 viimane omanik Karl Thure Rausch von Traubenberg
mõisamaade suuruseks märgitud 1696,6 ha
 
 
Källomäe (sks Kellenarfe)
1586 mainitud küla Assiku mõisa all ("Dorf zu Assik gehörig zum Hofld eingezogen", Schilling Rg s 102). Küla asus piirkonnas, mis jääb Huuksi ja Pätsavere vahele, vanadel kaartidel on märgitud Källomäe/Kellamäe/Kellama/Kelluma/Keljuma praegusaegse Elise krundi kohal.
 
 
 
Tamsi (sks Tammis)
1586 mainitud külana, Dorf Tammis oder Tormis.
17. sajandi lõpust Huuksi mõisa all (Schilling Rg s 102, 106)
Tamsi külas asunud hiiemägi, praeguseks hävinud. Samuti on küla aladel olnud mitu vana matmispaika. Üks neist on veel tuvastatav.
Tvauri ajalookäsitluse järgi olid Tamsis rahvasterännuaegsed ja eelviikingiaegsed (450-1050) matmispaigad, mis võivad tähendada, et nii Tamsi kui ka lähedal asunud Ubakalu, Koigi ja Huuksi on rauaaegsed külad.
 
 
 
Koigi (sks Koick, Koik)
1564 mainitud Paide lossi omandusse Kardenay-vakusesse kuuluvat Koigi küla ("Dorf Koyke in der Kardenay-Wacke im Schlossgebiet"), küla neli hütti asunud enam-vähem sellel kohal, kus praegu mõisa sepikoja varemed
1750 mainitud Koigit Mäo kõrvalmõisana ("Beigut von Mexhof")
1757 mainitud Koigit iseseisva rüütlimõisana ("selbständiges Rg"), millele kuulusid Sigapusma, Sõrrando ja Arro külad. Sellest ajast oli mõis von Grünewaldtide valduses.
1919 viimane mõisnik enne riigistamist Werner v Grünewaldt
 
 
 
Ubakalu (sks Ubbokall)
1686 mainitud Ubakalu küla ("Dorf Ubbakall, in beiden Fällen unter Mexhof verzeichnet, wie das gegenwärtige RGut, damalige Dorf Koik selbst.") Ubakalu küla käis varem Mäo mõisa alla, pärast 1757 Koigi alla, mõisastati 1840, maad võeti Koigi mõisale, elanikud koliti suuremalt jaolt Pranti, Sõrandusse ja Sigapusmasse. Ubakalu küla oli kõvasti suurem kui Koigi ja Koigi mõisaga seotud ca 17. sajandist. Endise Ubakalu ja tamsi vahele jäävad vanad matmispaigad, nii et tegu on ilmselt palju vanema kui keskaegse külaga.
 
 
Sigapusma
1796 mainitud külana Dorf Sigapusma (Mellin, K.t.m s 174).
Kuulus Koigi rüütlimõisa alla koos Sõrandu külaga, mille kohta täpsem info puudub, on vaid mainitud, et ka Sõrandu (Sõrrando, Sernitz) oli Koigi mõisa alla kuuluv küla.  
 
 
Sõrandu (sks Sernitz, Sörrando)
1564 mainitud küla vakuandmete registris. Küla kuulus Mäo mõisa alla, hiljem al 1757 Koigi mõisa alla.
 
 
 
Prandi (sks Brandten)
1564 nimetatud Kardenay küla, mis koos samanimelise vakusega kuulus Mäo ordumõisa alla ("Dorf Kardenay gehörte mit der Gleichnamigen Wacke zum Ordensgut Mäcks Hoff")
1613 nimetatud Kardina küla koos Veskiaru veskiga ("wurden Df Kardenay u die Ennefer-Mühle verlehnt") Hinrich Brandtenile
1639 tehti mõis "wird ein Hof Kardena erwähnt", omanik Hinrich Brandteni järgi hilisem nimetus Brandtenhof, küla Prandi
1686 vakuraamatus nimetatud mõis Brandtenhof oder Kardina (vana nimetus veel ära mainitud)
1834 läks mõis koos maadega ostu teel von Grünewaldtidele, küla mõisastati.
1919 viimane omanik enne riigistamist Werner von Grünewaldt
 
 
Silmsi (sks Silms)
1591 on mainitud Silmsi küla, kuhu sõjakahjude hüvitamiseks on Christopher von Dürenile antud 2,5 adramaad ja üks popsikoht.
1615 on Silmsi külas 15,5 adramaad ja 4 sissetoodud talunikku
1615 okt läänistas Rootsi kuningas Silmsi küla Johann Buddenbrockile.
1623 kuulus küla koos Viisu külaga pärilikult Jacob Williamsonile, kes pättuste eest varsti maast ilma jäi
1627 anti Silmsi koos nelja taluga ja Ämbra, Seliküla, Võdruka ja Viisuga Thomas Karrile.
1666 on märgitud Silmsi külana
17 saj keskpaiku müüs Thomas Karr Silmsi koos Korba veskikohaga Bogislaus von Rosenile
1686 kuulus küla Hindrik von Rosenile, kes rajas külla mõisa; tema järel omanikuks lapselaps Hans Heinrich von Rosen.
1726 kuni 1810 mõis ja küla Berend Jürgen von Lantinghauseni ja tema järglaste käes
1810 ostis mõisa Peter August von Stahl
1880 päris mõisa Ewald von Stahl, viimane Stahlidest
1914 ostis mõisa ja oli viimane omanik Öötla mõisnik Alexander Georg Gustav von Stackelberg.
 
 
Jalametsa (sks Jallametz)
1583 Jalomiecz mainitud poolakate aktis (Poln. Akt IV s 15). Käis Laimetsa mõisa alla, mis oli Koigi kõrvalmõis.
1638 mainitud küla ja kõrvalmõisa (Dorf u "Guetlein" Jallametz)
 
 
Laimetsa (sks Laimetz)
1583 mainitud külana Ligimiesz (Poln Akt IV s 16)
1624 mainitud külana Dorf Leymetz (Rev 1627, s 44), "bald darauf entstand der Hof."
1638 mainitud mõisana Hof Layemetz (Rev 1638, s 158)
Alates 1804 koos Jalametsaga ühe omaniku valduses (Stryk I, s 400)
Alates 1820 Koigi Grünewaldtide valduses (Stryk a.a.O)
1919 viimane omanik enne riigistamist Werner von Grünewaldt
 
 
Hermani (Vana-Käsukonna, sks Hermannshof)
Adavere mõisamaadena nimetatud juba 17. sajandil
1798 märgitud külana Addavere mõisa all ("zu Addafer gehörig")
1827 iseseisev mõis ("selbständiges Gut", Stryk I, s 395 ja 401)
1890 osteti perekond Michelsoni valdusesse (BAL)
1909 oli omanikuks mitteaadlikust Mart Michelson (BAL), "In Ritterschaften nicht genannt" 
Käsukonnas asus Pilistvere kõrvalkirik Marienruh, hävinud.
 
 
Imavere (sks Immafer)
1454 küla (Dorf Immover)
1583 märgitud külana, kirjapilt Dorf Imawier
 
 
Kahala (sks Kahal, (14 km onö Weissenstein) Rg Seinigal  - käis Müüsleri alla)
1623 märgitud külana, kirjapilt Dorf Kahal
1634 märgitud külana, kirjapilt Dorf Kahall, selle ostab koos Vaali/Majavere ja Müüsleriga Arend Hans Husen/Hausen.
 
 
Köisi (sks Keis, 18 km von Weissenstein)
1564 mainitud küla, kirjapilt Dorf Koysze (poolakad?)
1688 mainitud mõisa, Hof Koitz oder Keuss
1696 redutseeritud ("reduziert")
1726 eramõis ("Privatbesitz")
1919 viimane omanik enne riigistamist Egmont von Brevern
 
 
Kareda e Suur-Kareda (sks Karidal)
1212 mainitud küla, Dorf Carethen
1300 mainitud küla Karidal
 
 
 
Hermani = Hermanshof = Vana-Käsukonna
Kardenay vakus = Kardina = Brandten = Prandi
Kardeway vakus = Essensberg = Väike-Kareda
 
 
Et mu ema on Märjamaa alt Kasti mõisa aladelt pärit, siis olen poole silmaga ka sealseid asju jälginud.
 
Haimre (sks Heimar)
1426 mainitud mõisana, Hof Heymer (UB VII, 452)
 
Kasti (sks Kasty, Alt u Neu)
1469 mainitud Kasti veskit (kas Kohha või Moodra veski eelkäija, 100 prossa kindel pole)
1478 mainitud mõisa ordulossi all (die VBg als Schloss zu Kasti)
 
 
 
 
 

No comments:

Post a Comment