Hariduselust ja endistest koolidest

 

(Allikas: Karl Kranichi uurimus Ajalooandmeid ja sündmusi Koigi vallast II, 1998; Koostajad Pae, Sokk, Järvamaa 2, Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2009)

Kiri algab kirikust, rahvas algab raamatust. Hando Runnel.

Keskaegse Järvamaa hariduselust ja selle arengust on tänapäeval suhteliselt vähe teada. Keskaegse rahvaõpetuse põhieesmärk oli kristlike usutõdede levitamine. Kooli kui institutsiooni alged Eestis ulatuvad 13. sajandisse, mil piiskopkondade keskustes ja suuremates linnades pandi alus esimestele kiriku- ja kooliasutustele. Paides nimetati esimene koolmeister ametisse tõenäoliselt aastal 1525. 16.–17. sajandil aitas talulaste hariduse edendamisele kaasa katoliiklaste ja protestantide vaheline võitlus: mõlemad tahtsid hariduse abil rahvast enda poole võita. 17. sajandi alguseks kogu Mandri-Eesti vallutanud Rootsi riigivõimud panid aluse talurahva kooliharidusele. (Järvamaa 2, lk 9-10)

Rootsiaegsetest koolidest Koigi mail ei ole andmeid. On teada, et rootsiaegsed määrused ja kirikuseaduse nõudmised rahvakooli kohta jäid ka vene ajal kehtima, ometi ei teostatud neid korralikult. Kooliküsimus oli korduvalt arutusel, kuid tegelikke tulemusi andis see 18. sajandi viimase kolmandikuni väga vähe. Alles 1765. aasta Maapäeval vastuvõetud koolikorraldus tõi mõningast elevust rahvakooli ellu, kuid mitmes kihelkonnas ei olnud veel ühtki kooli. Koolid tegutsesid enamasti mõisarehtedes, saunades ja suitsutaredes. Koolmeistriteks olid enamalt jaolt talupojad, kes olid kehaliseks tööks kõlbmatud, kes tihti isegi hädavaevalt lugeda oskasid. Õpetamine koolides piirdus ainult piiblilugude ja lauluraamatute lugemise ning kirikulaulude viiside õpetamisega.

1675. aastal kirjutas Liivimaa kindralsuperintendent Johann Fischer hariduskorralduse parandamise programmi, nõudes talurahvakoolide asutamist ning asudes nii Eesti kui ka Läti alal koolitama talurahvakoolide õpetajaid. Fischeri Tartu piiskopimõisa 1684. aastal asutatud seminari juhatajaks sai Bengt Gottfried Forselius, kellest kujunes eesti keelele omase ortograafia rajaja. Eesti rahvast poleks emakeelse kirjanduse ja hariduseta. 1686. aastal andis Rootsi kuningas Karl IX Fischeri ettepanekul asutada igasse kihelkonda kool ning ehitada koolimaja, mis oleks ka koolmeistri elamu. Osa mõisnikke sellega rahul polnud. Tollest perioodist on teada, et Järva-Peetri kihelkonnas oli küll asutatud kolm külakooli, kuid 1693 polnud koolimaja kiriku juures veel valmis. Paljud uurijad arvavad, et just tol ajal hakkas lugemisoskus eestlaste hulgas kiiresti levima. (Järvamaa 2, lk 13-14)

18. sajandi alguse hariduselu iseloomustavad kaks vastandlikku suunda: ühelt poolt jätkus koolitraditsioon ja teiselt poolt pääses mõjule Venemaalt lähtunud vastupidine mõttelaad. Koduõpetuse kasuks otsustamine oli talurahva laste õpetamisel selge tagasiminek. 1740ndatel töötasid Järva-Peetri kihelkonnas koolid Öötla, Viisu, Koordi, Väätsa, Röa ja Piiumetsa mõisates, Koerus tegutses köstrikool. 1762/63. talvel pastor Carl Johann Sommeri ajal oli Peetri kihelkonnas viis mõisakooli: Koigis, Vodjal, Koordis, Öötlas ja Viisul. Õpilastele anti õpperaamatud tasuta. (Järvamaa 2, lk 20-21)

Esimesed kirjalikud andmed hariduselust Koigi piirkonnas on pärit 1757/58. aastast, mil Peetri kirikuõpetaja Carl Johann Sommer teatab kirikuvisitatsioonil oma aruandes: „Siinne köster Christopher Hoeck on oma ametis selle eest küllaltki hea seisnud. Koole kihelkonnas ei oleks, kui mitte kornet Grünewaldt poleks oma mõisa köikides külades sellel talvel koolid asutanud.” (Eesti Ajalooarhiiv, fond 1187, nim 2, sü 416, lk 124). Kornet Grünewaldti puhul on tegemist Johann Adam von Grünewaldtiga, kes asus valdama Koigi mõisat. Koolimaju siis kindlasti veel polnud ja õpetus sai toimuda ainult talutaredes, kus keegi võis lastele mingil määral lugemist ja rehkendamist õpetada. Ei ole teada, kas tollal alustatud õppetöö oli ka järjepidev.

19. sajandi alguseks oli eelmise sajandi koolivõrgust vähe järele jäänud. 1800. aastal tegutses Järvamaal veel ainult 8 kooli (1803 tegutsesid Peetri khk-s koolid Viisu ja Koigi mõisas), 1835. aastal 12 kooli. Põhjalikum küla- ja mõisakoolide koolmeistrite koolitamine sai Eestimaal alguse 1837, kui rüütelkonna ja Järvamaa edumeelsete mõisnike toel avati Ataste karjamõisas (Peetri khk) koolmeistrite seminar. Seminaristide ettevalmistus oli mitmekülgne, õppeaeg kestis kolm aastat. (Järvamaa 2, lk 25). 1838 on Peetri khk koolide hulgas loetletud viit: Esna, Sargvere, Huuksi, Palu ja Päinurme. Viimast arvati järjekindlalt tegutsevate koolide hulka. 1846. aastal tegutses Peetri kihelkonnas 8 talurahvakooli, meie piirkonna koolidest on mainitud Päinurme kooli (koolmeister Jaan Simsohn, Ataste lõpetanud), Koigi külakooli Sigapusmas (koolmeister Mihkel Sardis, Ataste lõpetanud) ja Huuksi külakooli Tamsis (koolmeister Georg Magnus Schütz). 1848. aastal oli Peetri khk-s 8 kooli, meie piirkonnas Päinurmes (koolmeister Jaan Simsohn) ja Koigi külakool Sigapusmas (õpetaja Mart Lind). Lähipiirkonnast on mainitud veel ka Köisi külakooli ning selle õpetajat Juhan Takki, snd 1855, kes asus Köisi õpetajaks 1876 ja oli ametis veel 1911. Küllap on teatud mõttes näitaja seegi fakt, et 1850.–1860. aastatel oskasid sõjaväkke värvatud Peetri khk noormeestest lugeda 81% ja kirjutada 22%. (Järvamaa 2, lk 27-30).

Järjekordne koolide ülevaatus oli 1863. aastal. Siis on Peetri kihelkonna 13 kooli seas meie koolidest nimetatud  Koigi külakooli Sigapusmas (õpetaja Põltsamaa kihelkonnakooli lõpetanud Ado Pohla), Huuksi külakooli Tamsis (õpetaja Kuuda seminari lõpetanud Jaan Elmann), Päinurme kooli (õpetaja Pilistvere kihelkonnakooli lõpetanud Tõnis Konso) ja Koigi mõisakooli (õpetaja Põltsamaa kihelkonnakooli lõpetanud Jaak Homel).

Põhjalikum on 1911. aastal toimunud ülemaalise algkoolide loenduse andmestik. Siis on Peetri kihelkonnas meie piirkonna koolide kohta üles loetletud järgmised andmed: Päinurme vallakool: koolimaja ehitatud 1878, 43 õpilast, õpetaja Jaan Otto (46 a, kihelkonnakool 1884, staaž 21 aastat, palk 158 rubla). Huuksi Koigi-Tamsi vallakool: koolimaja ehitatud 1905, 12 õpilast, õpetaja Johannes Ruuse (18 a, Paide linnakooli pedagoogilised kursused 1910, staaž 1 a, palk 120 rubla). Huuksi mõisakool: asutatud ja hoone ehitatud 1906, 18 õpilast, õpetaja Anna Sakkias (35 a, kihelkonnakool 1892, staaž 4 a, palk 300 rubla). Köisi vallakool: asutatud 1872, hoone ehitatud 1878, 7 õpilast, õpetaja Juhan Takk (56 a, kihelkonnakool 1870, staaž 1876. aastast, palk 105 rubla). Koigi mõisakool: asutatud ja koolimaja ehitatud 1859, 36 õpilast, õpetaja Johan Loog (47 a, Paide kihelkonnakool 1884, staaž 20 aastat, palk 150 rubla). Silmsi vallakool: asutatud ja koolimaja ehitatud 1868, 17 õpilast, õpetaja Rudolf Ismit (23 a, Paide linnakool 1904, staaž 2 a, palk 140 rubla). Väike-Kareda vallakool: asutatud 1901, 26 õpilast, õpetaja Johannes Lande (21 a, Paide linnakool 1907, staaž 4 a, palk 110 rubla). Prandi mõisakool: 10 õpilast, õpetaja Mart Grosman (staaž 1899. aastast, palk 100 rubla).

On andmeid, et 1913. aastal korraldas Eestimaa Põllumajandusliku Seltsi karjakasvatuskomitee praktilised karjatalitajate kursused vähemalt 12 Põhja-Eesti mõisas, kaasa arvatud Koigi mõis Peetri khk-s. Seega pandi rõhku ka kutsehariduse arendamisele. (Järvamaa 2, lk 115.)

Järvamaa koolide aruannetest 1918–1920 võime meie piirkonna koolide kohta teada saada järgmist: Päinurme 3-kl. vallakool, 31 õpilast, õpetaja J Otto, palk 2795 marka, tasuta korter. Rutikvere vallakool (hiljem Rutikvere algkool): asutatud u 1850, 29 õpilast, õpetaja Aleksander Kopwillem (snd 18.XI 1878, pedagoogikaklassid, staaž 1901. aastast, palk 2420 marka). Huuksi 1-kl vallakool (järgmisest aastast Huuksi Tamsi rahvaalgkool), asutatud 1852, 36 õpilast, õpetaja Mart Grassmann (snd 26.III.1877, Eesti Aleksandrikooli 2 klassi, staaž 1916. aastast, palk 2030 marka.) Köisi 2-kl algkool, 21 õpilast, õpetaja Luise Takk (29 a, Paide tütarlastekool, staaž 1912. aastast, palk 1700 marka). Koigi 2-kl vallakool (hiljem Koigi valla algkool): 37 õpilast, õpetajad Johannes Lande (snd 1889, Paide linnakool 1907, staaž 1916. aastast, palk 2685 marka) ja Henriette Sardis (34 a, Tallinna 3-kl tütarlaste linnakool, staaž 1918. aastast, palk 2560 marka). Väike-Kareda 1-kl vallakool (hiljem V-Kareda 3-kl algkool): koolimaja ehitatud 1901, 24 õpilast, õpetaja August Mäe (snd 18.V 1876, Rakvere linnakool, staaž 1916. aastast, palk 3060 marka). Jalametsa algkool: asutatud u 1850, 31 õpilast, õpetajad Eduard Rammo (snd 24.III 1897, Paide kõrgem 4-kl algkool 1916, staaž 1917. aastast, palk 1255 marka, tasuta korter) ja Hendrik Supp (snd 27.X 1852). Laimetsa eraalgkool: asut u 1860, 24 õpilast, õpetaja Wilhelmine Tamberg (snd 27.I 1900, staaž 1918. aastast, palk 800 marka pluss 25 puuda rukkeid, 20 puuda otra, 4 puuda nisu, 2 puuda linnaseid, 2 puuda herneid ja 5 tündrit kartuleid aastas ja 2 toopi piima päevas). (Järvamaa 2, lk 60-61)

Eesti Wabariigi ajal 1918–1940 korraldati hariduselu maakonna koolivalitsuste loomisega. Tsaariaegne võõrkeelne kool tuli muuta eestikeelseks. Seadus kehtestas üldise 6-klassilise emakeelse koolikohustuse. Maaseadusega võõrandati mõisamaad, paljudes endistes mõisahäärberites avati koolid, millest paljud asuvad seal tänapäevani, nagu Koigi Põhikool. 1930ndatel tegutsesid koolides kodutütred, noorkotkad ja skaudid. Tegutsesid Punase Risti ja huviringid. Kaugemalt tulnud lastele olid koolide juures internaadid.

Nõukogude ja Saksa okupatsioonide ajal 1940–1944 kehtestati koolitüüpidena algkool (1.-4. klass), mittetäielik keskkool (1.-7. klass.) ja keskkool (1-11 klass). Seni oli keskkool Eestis olnud 12-klassiline. 1940 likvideeriti noorkotkaste ja kodutütarde organisatsioonid. Õpetajate hulgas tehti „puhastus”. 1941-1944 oli õppetöö katkendlik. Koolimajades asusid sõjaväelased, sõjapõgenikud ja sõjaväehaiglad. 1944 taastati Nõukogude võim, tuli hakata õpetama NSVL kehtivate õppekavade alusel, eriline tähelepanu oli kommunistlikus vaimus ideoloogilisel kasvatusel. Õpetajad olid sunnitud õppima vene keelt ja kommunistliku partei ajalugu. 1948/49. aastal oli Koigis 152 õpilasega mittetäielik keskkool, Päinurmes 149 õpilasega mittetäielik keskkool, Sõrandu-Sigapusmas 40 õpilasega algkool, Laimetsas 23 õpilasega algkool ning Väike-Karedal 37 õpilasega algkool. Sõjajärgsel ajal oli probleeme õpetajate kvaliteediga, tehti järjekordne „puhastus”. 1950ndatel oli eriline tähelepanu vene keele õpetamise metoodikal. 1957. aastast kuni 1980ndate lõpuni tähistati noorte täisikka jõudmist suvepäevadega. Üleminek 8-kl põhiharidusele algas 1961. aastal, mil 7-kl koolikohustus pikendati ja keskooliklassideks jäid 9.-11. klass. 1964. aastal tegutsesid Koigis ja Päinurmes 8-klassilised koolid, Sõrandus, Väike-Karedal ja Käsukonnas algkoolid. 1970ndatel oli kohustuslik õppeaine tsiviilkaitse, mis hõlmas ettevalmistust sõjaolukorraks. Õpetus- ja kasvatuseesmärgid olid nõukogulikud ja sõjalis-patriootilised. 1975/76 alustas Paide rajoonis tööd kutsenõuandla, mille eesmärk oli abistada noori kutsevalikul. 1980. aastal oli Koigis  210 õpilasega 8-klassiline kool. Päinurmes oli eriinternaatkool. 1980ndate algul hakati katsetama 6-aastaste kooliminekut. 1986/87 muudeti koolid 9-klassilisteks ja keskkoolis pikenes õppeaeg 12 aastani. 1988/89 mindi üle 5-päevasele õppenädalale. Eesti Vabariik taasiseseisvus ning 1. septembril 1991 nimetati Paide rajooni hariduskoondis Järva Maavalitsuse haridusosakonnaks. 1992/93 olid kõik haridusasutused munitsipaalasutused. Päinurme eriinternaatkool jäi haridusosakonna haldusse. Oma rahale üleminek tekitas majandamisraskusi. 1995. aastal reorganiseeriti keskkoolid gümnaasiumiteks ja 9-klassilised koolid nimetati ümber põhikoolideks. 4. märtsil 1995 kirjutati alla Järvamaa Mõisakoolide Ühingu asutamislepingule; meie piirkonnast kuulub ühingusse 2009. aastal Norra abirahadega renoveeritud mõisahäärberiga Koigi Põhikool. 2007./08. aastal oli meie piirkonnas Koigis 123 õpilasega põhikool ning Päinurmes 79 õpilasega erivajadustega laste internaatkool. Suur probleem tänapäeval  (2012) on laste sündivuse pidev vähenemine.