Kohapärimusi ja mälestuskilde - Vaali

 

Von Wahlidest kõneldakse, et nemad ei olevat üldse mõisniku soost. Vaalid [olevat] pärit J.-Jaani kihelkonnast Walli talust. See mees saanud vanal ajal kusagile mõisa, vist V[ana]-Põltsamaale, kubjaks. Krimmi sõja ajal 1854 olnud Vene sõjaväel suur kaerte puudus. Tema osanud kroonuväge varustada kaertega. Sest saanud ta rikkaks meheks, talle kingitud mõisniku seisus ja antud seega „von“. Hiljem ostnud ta mõisa ja nii on Valli talunikest saanud suured mõisnikud Wahlid.
(EKLA, f 200, m 11:1, 51 < Järva-Peetri khk., Päinurme m., Silmsi – Rudolf Stokeby < Hans Wain, 66 a, 1929)

1905. aasta revolutsioon Vaali mõisas. Vaalis, Päinurme karjamõisas oli 1885. aastal lõhutud Tosu, Eeskingu, Tagakingu ja Vana-Albre talud ning põllud liidetud Vaali mõisa külge. 1905. aastal hakkasid mehed Hans Schultsi õhutusel talusid tagasi nõudma. See ei andnud tulemusi,siis saadeti ühine palve Talurahva asjade komissarile Paide. Ja kui sellelegi vastus ei saabunud, siis asusid 1905. aastal enne jõulusid revolutsioonilised jõud Vaali mõisa väljadele ning hakkasid omapead mõisastatud maid jagama. Karistussalga poolt aga lasti asja ettevõtjad maha. (EKLA, f 200, m 11:1, I 84 < Peetri khk, Vaali k,  Lubjasaare; Silmsi k < Paistu khk, Holstre v, Stokeby < Kaarel Schults, 68 a, Peeter Post, 67 a, 1929)

Vaali sõia aegsed rukki augud. Vanal, sõia aegadel, on inimesed vilja metsa kruusi- ehk kõrge liiva mägede sisse maha matt. Et röövlid neid sialt ülesse ei ole leind. Need augud kaevati kõrvalise koha piale, metsa sisse, kus kedagi ei arvatud käima. Ja pandi õled ümmer augu, ja augu põhja, ja siis valati vili kottidest sinna auku. Siis laotud õled villa piale ja maetud siis auk, targu ästi pialt, mulla mättastega kinni et märki kuskilt maa pialt näha ei old, et sial maa all rukki ja villa auk on old. Öösel käidud siis nende aukudes villa ja leiba välla võtmas. Niisugusid villa ja rukki aukusi on Vaali vallas Roosna küla juures metses mittu, kus sõia aal on vili maha maetud ja kus vili sees seisis. Ja veel: Trekku määl, Jussi ehk Mustsoare määl, Kingu määl, Nööri määl, Katku määl ja Määra määl ja Põlend määl: neis mägedes on veel tänini, vana aegsid rukki ja muu villa aukusi leida.

Katku mää otsa sees on veel üks vana aegne koobas, kus inimesed sõia eest pelgus on old. Pärast on röövlid, jooksikud ja redud sial pelgu paika pidand. Joosu koht, on ennemuiste pelgu koht old, kus inimesed pelgus on old. Sest et see koht, ästi kõrval, metsa sees on, ja suo-maade taga. Jäära-katku määl on veel üks, nennasugune villa augu ase tunda. Kukke-munni määl on üks ja Mikku määl on kolm vana rukki auku kõige selgemini tunda. Need augud on ka kõige suuremad old. Kuna naad teistes kohtades juba ummistand on ja maandee kruusaks veetud.

Ka mattuse ehk Kalmu künkaid on Vaali vallas mittu old, kus ennemuiste sõdade ja katkude aal on inimesi maha maetud. Keari talu õue aas on üks koht, või "Kalme aed". Siis on "Näsaru surnu mägi", kust veel iljuti moandi kruusi vidamesega inimeste pia ja jala-siare luid on välla kaevatud. Vanaseme surnu mägi, ehk "Kalme mägi." Ja "Roogna Kalme", ehk Surnu mägi. (H II 39,414/5 (531) - Koeru - Hans Anton Schults, 1892).

Salakaev vaskrahadega. Vaali mõisa hobusetallide kohas on üks tiik ja sial tiige keskel olema üks kaev. Suure vee ja vihmase aaga ei tia keegi seda kao kohta, sest et tiik vett täis on. Aga õite kuiva aaga võib teda üksi pori ja muda seest ülesse otsida. See tiik ja kaev on juba vana Metstaguse küla aal sial old, enne Vaali mõisa ehitamest. Ükskord old kuiv aeg ja tiigest kuivand vesi ära, mõisavalitsus käskind teomehi tiike puhastama hakata. Teomehed on hakand tiike puhastama ja leind siis tiige põhjast kaevu. Rakked old kõik ilusti kaevul sees, aga pori ja muda on kaev täis old. Teomehed puhastand kaevust koa muda välla ja jäänd ükspää siis lõunale, lõunasöögi piale veel puhkama koa. Üks teomees tõust enne teisi moast ülesse ja läind kaevu puhastama, teised alles haigutanud ja rondind koa tööle tulla. See teomees läind kohe redelid mööda kaevu pori välla aama. Ja kao põhjast pori seest tuld üks penn või õrs vasta ja üks veike vaskrahakatel old sangapidi raudahelate otses penni külles ripakil. Teomees võtt kohe ahelatest kinni ja taht katelt pori seest välla tõmmata, aga ei ole üksipäine jõund. Teomees hüind teist teomeest appi. Kui siis katlasang läind kohe katki ja katel läind kao põhja kõige rahaga, mis kõlisend kohe. Muudkui ahelad jäänd veel teomehe kätte märgiks. Teomehed puhastand küll kaevu puhtaks, aga pole enam rahakatelt ega raha kuskilt leida old. Teomees saand omale ahelatest hiad paakoogu ahelad. Katel jäändki sinna kao põhja tänaseks päävaks ega soa keegi teda sialt enne kätte, kui jälle ükskord mõnele teda näidatakse ja antakse. (H II 39, 425/6 (541) < Koeru khk, Vaali, Hans Anton Schults, 1892)