Seltsielust Koigi piirkonnas

 

Seltsielust läbi aegade

„Meil puudub võimalus saada suureks jõult ja arvult, siis peame suureks saama vaimult ja kultuurilt. Kui midagi üle võtta meie rahva kunagisest ärkamisajast, siis eelkõige seltsiliikumine.“ (Mart Laar, Noorte Hääl, 18.06.1988)

Hajakülas elav inimene tunneb suurt rõõmu ka lihtsastest ühistegemistest, külaliikumine ja kodukoha elukorralduses kaasarääkimine on inimestele vajalik. Meie piirkonnas on külade kooskäimiskohad Sõrandus, Väike-Karedal, Silmsis, Prandis ja Koigis.

 

Endisaegsest seltsielust

Eesti-saksa suhete kogu vastuolulisele vaatamata ei saa ükski hea tahtega ajaloohindaja eitada rohkeid tõsiasju ja arengusuundi, mis kinnitavad saksa kultuuri suurt mõju eestlaste ja lätlaste vaimse elu arengule, olgu tegemist teaduse, kunsti, kirjanduse koolihariduse või muuga. Märkimisväärne oli baltisakslastest estofiilide roll eesti kultuuri edendamisel. (Feliks Kinkar. Lehekülg Eestimaa kultuuriloost. Baltisaksa haridusseltsid Eestis 1905–1914. Olion, 2000, lk 8) Tõdegem veel kord, et seltsitegevuse „maaletoojaks“, selle kui kodanikualgatuse uue vormi esmarakendajateks meie regioonis olid baltisakslased. (samas, lk 9)

1920ndatel tärkab kohapeal [Koigis] seltsitegevus õpetajate algatusel. Koolijuhataja Jaan Laanel õnnestus kokku kutsuda 40-liikmeline segakoor, kellega käidi ka üldlaulupidudel. Lisaks töötas näitering ja tantsuring. Korraldati kooli heaks rahvarohkeid pidusid, mis võitsid seltskonna poolehoiu, olles ühtlasi ka tuluallikaks, millega teeniti koolile õppevahendite ostmise raha. 1928 asutati Eesti Maanaiste Keskselts, 1936-39 tegutses siinkandis Koigi-Prandi Maanaiste Selts. Koigis tegutses Koigi valla I Masinatarvitajate Ühistu, asutajaid ja juhataja Johannes Bachmann (snd 04.09.1880 Koigi vallas Kiltre talus, praegu Sõrandus H. Linke majapidamine).

20. sajandi algaastatel elavnes ja hoogustus igati mitmete rahvalike seltside, raamatukoguseltside ja lugemisringide asutamine. Haridusseltsid ja raamatukoguseltsid elavdasid kohalikku kultuurielu. Meie piirkonnast on teada, et juba 1907. aastal asutati Sigapusmas „Edu” selts, kus käisid koos edumeelsed talupidajad. „Edu” seltsi juhatusse kuulusid Johannes Bachmann (Alusalu, esimees), Aleksander Bachmann (Endoja), Voldemar Sardis, Johannes Grünthal (Haldre) ja Gustav Veeber. Kooskäimise kohaks oli Koigi 4-kl algkool (Sõrandu koolimaja) ning Kiltre talu (Bachmanni sünnikodu, praegune Linke elamu) ja küün. Küünis peeti seltsi pidusid ja koosolekuid. Raamatukogu asus koolimaja kapis. Raamatute soetamiseks kasutati aastamaksu (25 senti), seltsi keelpilliorkestri esinemistest ja piduõhtute tuludest kogunenud raha. Ka haridusministeerium kinkis igal aastal raamatuid, tavaliselt kevadel või jõulude ajal. Kiltre talus oli klaver, mida pidude ajal kasutati, pidudel etendati näidendeid, esinesid laulukoorid ja mängis keelpilliorkester. Korraldati põllunduse, aianduse, mesinduse ja kodunduse õppepäevi. (Koigi raamatukogu kroonika 2007)

Ka Tamsis asutati 1921. aastal rahvaraamatukoguselts. Seltsil oli Ilmar Siibi mälestuse kohaselt 2000 köitest koosnev raamatukogu, näitering, laulukoor ja mandoliiniorkester. Tamsi rahvaraamatukoguseltsi kasutada oli tol ajal heas korras ja suurte saalidega Huuksi härrastemaja. Raamatuhoidla asus Ilmar Siibi isakodus Nigula talus ja raamatuid laenutas tema ema Madli Siib. Seltsi likvideerimise järel viidi kogu seltsi vara Tamsis asunud Koigi vallamajja, mis hävis 1941. aastal sõjatules. (Siib 2000).

Kinod olid lähinaabruses Väike-Karedal, Silmsis, Koigis, Sõrandus, Päinurmes, Käsukonnas.

Paide Teatri ringreiside toimikust nähtub, et aastatel 1947–50 andis teater Järvamaal etendusi 34 rahvamajas ja vabatahtliku tuletõrjeühingu ruumides, muuhulgas Silmsis, Laimetsas, Koigis, Päinurmes.

Evald Alusalu meenutas: „Kolm kõige tugevamat seltsi olid vanasti rahvaraamatukogu selts Edu, ühistegelik kindlustuskassa Abi ja poliitiline partei Põllumeeste Kogu. Edu seltsi võisid kuuluda kõik inimesed, olenemata seisusest või rikkusest, aastamaks oli 25 senti. Selts korraldas pidusid, mis andis samuti sissetulekut. Peo eeskava moodustasid enamasti segakoori esinemine ja näidend, millele järgnes tants. Vald ei toetanud poliitikuid ega parteisid ja võttis põllumeeste kogu pidude sissetulekutelt 50% lõbustusmaksuks. Rahvaraamatukogu seltsi pidudelt lõbustusmaksu ei võetud, sellepärast tegid ka põllumehed oma peod sageli raamatukoguseltsi nime all. 1918. aastal oli Edu kassahoidjaks Evald Alusalu isa Johannes Bachmann (1880-1953; aastal 1936 eestindati Alusaluks). Raamatukoguseltsil oli oma keelpilliorkester, mille asutas Sõrandus tegutsev kooliõpetaja Roosileht ja jätkas koolijuhataja Lande. Nemad juhatasid orkestrit ja mängisid viiulit, Voldemar Värk häälestas pille ja mängis tšellot, veel tegid kaasa Ernst Saame, Ferdinand Agabusch jt.

Liikmemaksust, pidudest ja esinemistest saadud rahast osteti raamatukogule raamatuid. Raamatukogu asus koolimajas ja oli lahti pühapäeviti, siis oli inimestel aega raamatuid lugeda ja laenata. Raamatukoguhoidjat polnud, seda tööd tegid seltsi juhatuse liikmed. Pühapäeviti käis rahvas Edu seltsi raadiot kuulamas. Evald Alusalu mäletamist mööda maksis see 24 000 krooni, oli toruga ja käis aku pealt. Kooliõpetaja Veerendel? oli raadiomeheks ja mehaanikuks.

Ühistegelik kindlustuskassa Abi kasvas välja ühiskondlikust tulekassa seltsist, mis kutsuti 1917. aastal ellu tulekahjude jmt õnnetuste ohvrite abistamiseks. Aja jooksul sai selts maksude, annetuste ja kindlustusmaksete toel väga rikkaks. Selts ostis oma raha eest tuletõrjujatele isegi kaks pritsi.

Põllumeeste kogusse kuulusid vaid rikkad talunikud. See oli poliitiline ühendus. Riigikogu valimiste ajal oli põllumeeste kogu Järvamaa kandidaatide esinumber alati August Jürima. Koigi vallast kogusid nimekirja lõpus talle hääli ka vennad Johannes ja Aleksander Bachmann.“ (Allikas: Lii Sammleri artikkel „70 aasta eest käis Koigi vallas kõva seltsielu”, Koigi Vallaleht nr 10 (54), 31.10.1999)

 

Tänapäev ja seltsitegevus

Koigis on kultuuritegevus toimunud mitmes selleks kohandatud hoones, kõige kauem on kasutatud mõisa häärberit; eraldi kultuurimaja pole meil kunagi olnud.

Koigis on läbi aegade lugu peetud pilli- ja näitemängust, laulmisest ja rahvatantsust. 1940ndatel oli pidude põhitegija pillimees Arthur Merila, kes oli lausa rahvamaja palgal ja pääses seetõttu riigipoolse puunormi tegemisest.  Tema repertuaaris oli lihtsate rahvapillilugude kõrval ka operetikatkendeid, mida ta laulis end lõõtspillil saates.

1950ndatest on kohalikku kultuurilukku jäänud pillimehed Aksel Puhmaste ja Juhan Kattai, kes võitsid tollal populaarseid isetegevusülevaatuseid ja said isegi Eesti Raadios kannelt mängides üles astuda. 1950ndatel moodustati tantsuorkester, kes mängis põhiliselt selle aja moelugusid; pillimehed olid Koigi mehed Jakob Lilleberg, Aksel Puhmaste, Karl Kranich, Bernhard Markus, Eduard Kanger ja Aksel Ergma. Hästi mäletatakse Jüri Tõnnet, kes pärast kinoseanssi lõõtsa tõmbas.

Koigi rahvamajas on töötanud Heino Soll, Valve Roster, Paul Rannamees, Asta Randrüüt, Irja Linnas, Helme Lilleberg, Malju Lees, Pilvi Haab, Ellen Metssalu (lavastaja ja näitejuht), Aire Johanson (Koop), Ingrid Johanson (Kallau), Liivi Orusalu, Sirli Mändma ja aastast 1973 kuni tänaseni Ene Puhmaste.

1960ndatel töötas Koigis rahvatantsuõpetajana Agnes Sieb. Kui 1970ndatel tuli Koigi põhikooli õpetajaks Tiina Ruubel, moodustati laste-, nais- ja segarahvatantsurühmad. 1977 sai alguse Koigi laste ja noorte lauluklubi Karukell Ene Puhmaste juhendamisel. Kolhoosiaegadel aitasid ja toetasid kultuuritööd Laine Magus ja Lucie Veikolainen, kes on tegevad veel praegugi, Laine sponsori ja Lucie kostüümimeistrina.

1973. aastal alustas tegevust tantsubänd Merve, mille asutajaliikmed on Maidu Puhmaste, Ene Puhmaste, Rein Laanemets, Voldemar Mälk ja Enno Fels. Praeguseks on koosseis kahanenud kolmele inimesele, pilli mängib Hugo Kink. Eri aegadel on Merves solistina kaasa löönud Eve Peterson, Juta Simson (Ploompuu), Aire Johanson (Koop), Ingrid Johanson (Kallau), Tõnu Aav, Riina Grauberg, Heino Seljamaa, Ülo Mikone (ka trummar); trummarina Jüri Merila (vokaal), Jüri Värk, Jaanus Orb, Mati Mehik, Vello Kadaste, Tõnu Lessok, Kalev Õigus, Aksel Lättemäe, Peep Pajuri, Tõnu Peetsalu, Mart Saldre; kitarristina on kaasa löönud Arne Kasemaa, Erkki Hiibus, Aleksander Mošin ja Aare Johanson. Laulusõnu kirjutasid Ene Puhmaste, Hugo Kink, Ingrid Johanson, Aire Johanson, Harry Eichenbaum, Maidu Puhmaste; viisid pärinesid Ene Puhmastelt, Ingrid Johansonilt ja Aire Johansonilt. Helitehnika eest kandsid hoolt Maidu Puhmaste ja hiljem Hugo Kink.

1993. aastal alustas Koigis tööd Sirli Mändma tantsustuudio, mis nüüd tegutseb S-Stuudio nime all Viljandimaa Noortekeskuses.

Koigi kultuurimajas on läbi aegade lavastatud palju teatritükke, repertuaaris on olnud näiteks Ene Puhmaste lavastatud Koidula „Kosjakased”. Mängitud on ka Vildet, Raudseppa ja Strindbergi. Tegutsevad laste näiteringid Koigi Põhikoolis, mida juhendavad Tiina Ruubel ja Salme Rubis.

1990ndatel toimusid Koigi kultuurimaja ja ansambli Merve eestvedamisel ansamblite öö- ja diskomaratonid, mida aitasid korraldada diskorid Kalev Lillepalu, Kätlin Puhmaste ja Kaido Lemendik. 2000. aastal keelas tolleaegne vallavanem Jüri Randmäe öömaratonide läbiviimise, Koigi vallavalitsus koondas allasutusena tegutsenud Koigi kultuurimaja töötajad ning sulges kultuurimajaks kohandatud kunagise mõisa abihoone. (2005. aastal lagunes lõplikult Koigi laululava.) Kuid juba 2000. aasta lõpus moodustati Koigi Kultuuriselts, mille juhatajaks valiti Sirli Mändma. Jätkus taidlusrühmade tegevus. Noortele korraldasid diskosid Kaido Kasearu ja hiljem Siim Opivalov. Taidlejate ühiste jõududega remonditi mõisa vana meiereihoone ja endised saunaruumid. Pärast Mändma Viljandisse asumist jäi seltsi tegevus Ene Puhmaste vedada. Üle kümne aasta on tegutsenud estraaditrupp Tamsi Tüdrukud ning lauluansamblid Prill ja Jaanilill. Tööd jätkavad ka näitering, ansambel Merve ja lasteansambel Karukell. Töötab Helle Opivalovi töötuba, kus rahvakalendrit järgides toimub aastaringselt midagi huvitavat. Traditsiooniline üritus on valla laste ja noorte lauluvõistlus. Igal aastal emadepäeva paiku on kollektiividel hooaja lõpetamise kontsert. Igal aastal käiakse Paunvere laadal esinemas ja toimub 3-päevane ekskursioon Eestimaa kaunitesse paikadesse. Traditsiooniks on saanud ka advendikontserdid nii Koigis kui ka Järva-Peetri kirikus. (Andmed: Ene Puhmaste, 2009)

Päinurme külas tegutses 1950. aastal mitu ansamblit, orkestrit ja tantsurühma ning näitering. Koos käidi vanas mõisa tõllakuuris. Küla ärksamate inimeste eestvedamisel otsustati, et sellest peab saama rahvamaja. Aktiivsemad eestvedajad olid raamatukogu juhataja Ottilie Kadak ja külanõukogu kultuurikomisjoni esimees Johannes Siimsoo. Suur osa oli ka külanõukogu esimehel Oskar Martinsil ning staažikatel isetegevuslastel August Roosil ja Karl Mõttusel. Et rahvamaja ehitust üheski tolleaegses plaanis polnud, otsustas külarahvas ise ehitama hakata. Talvel kogunes majaehituseks vajalikke palke tegema sadakond vabatahtlikku, mehed tegid metsas puid ja naised valmistasid süüa. Kolhoosist saadi abiks hoburakendid ja traktorid. Maja ehitustöid tegi Eduard Villemsi brigaad, kes päeval ehitas kolhoos Kiire karjalauta ning õhtuti rahvamaja. Palju muret tegi vajaliku materjali hankimine, kuid alati saadi abi. Aitasid kolhoos ja Põltsamaa ehituskontor, ning isegi minister, kui rahvamaja mööbli ostmiseks raha oli vaja.

Rahvamaja esimene juhataja oli Ottilie Kadak (aastast 1958). Juhatajana on töötanud veel Virve Laur, Endla Jürgens, Anne Rosenberg, Ene Puhmaste, Malle Lääts, Juta Mikussaar, Monika Aavik, Külli Libba, Ellen Kübar, Uno Toos, Valve Pruunsild, Vilma Pobbol, Matis Rego, Allan Laur, Ülle Mülts, Aire Koks ja Laivi Kõrm, kes juhtis rahvamaja kõige kauem, 12 aastat. Päinurme rahvamajas on tegutsenud rahvatantsurühmad, näitering ja Päinurme kapell. Kõige pikema elueaga on olnud lauluansambel ja naiste käsitööring ehk padjaklubi.

Kultuurimajas tegutseb 2000. aastal moodustatud Päinurme Külaselts, mille eesmärk on küla kultuuri- ja spordielu edendamine. Koigi vallavolikogu otsusega on kultuurimaja antud seltsile tasuta rendile. (Järvamaa 2, lk 429-430)

 

1988. aastal 22. aprillil asutasid Keri külast pärit perekond Renter, Endel Hirvesoo ja A Rootamm külaklubi Kirre, mille esinaiseks oli Vaike Kotkas. Kirre tegutses muinsuskaitseklubina Eesti Muinsuskaitseseltsi põhikirja alusel. Juulis 1988 korraldati Keri kodukülapäevad. Vaike Kotkase eestvedamisel korraldati Järvamaa põliskülade ajalooliste materjalide kogumist ja uurimist. Andmed süstematiseeriti ja koondati koguteosesse „Järvamaa aastal 1939 ja nüüd …”. 2005. aastal avaldati Vaike Kotkase koostatud raamat „Peetri muinaskihelkond”, millest on materjale kasutatud ka käesoleva raamatu koostamisel. (Allikas: Järvamaa 3, lk 109-110)

Silmsi küla rahvas lõi oma külaseltsi 2004. aasta märtsi lõpul Raul Riivese algatusel; külavanema eestvedamisel on Silmsi küla pargis korraldatud külarahva kokkusaamist ja pidusid. Kordategemist ootab viiekümneks aastaks tasuta kasutamiseks antud vana mõisa kuivati. Külaelanikud ise arvavad, et Silmsi külal on tulevikku, külarahvas on aktiivne ja tahab koos käia ning on veendunud, et kunagi tuleb Silmsisse kena külakeskus. (Allikas: Koigi Vallaleht nr 4(102), aprill 2004.)

Ka Sõrandu külas tegutseb külaselts.