(Allikas:
Peetri muinaskihelkond, Paide 2005, koostaja Vaike Kotkas, lk 23-78)
Siinkohal
oleks paslik pühendada mõned read Koigi naabruses asuvast Tammekülast pärit Jaan Jungile, 1835. aastal
Tammeküla koolmeistri pojana sündinud esimesele eestlasest arheoloogile. Saanud
hariduse kodus isa juures ja Pilistvere kihelkonnakoolis ning õppinud
iseseisvalt keeli, õiendas ta vallakoolmeistri eksami. 1857. aastal läks Jung Abja
vallakooli õpetajaks, kuhu jäi 1899. aastani. Tahtejõulise noormehena täiendas
ta pidevalt teadmisi, õppis peale saksa ja vene keele ka ladina, prantsuse ja soome
keelt. 1874–1879 avaldas sarjas „Kodumaalt” rea ajaloolisi lühiteoseid.
1881–1883 ilmus tema tõlkes Henriku Liivimaa kroonika. Tema hinnatavaks
elutööks osutus Eesti kinnismuististe
registreerimine, mis sai teoks järjekindlate uurimisreiside ja arvukate
kaastööliste abiga. Kogutud andmed avaldati kolmeköitelises raamatus
„Muinasteadus eestlaste maalt 1898–1910”. Jung suri 1900 ja maeti Pilistvere
kalmistule.
Jung
oli esimene, kes hakkas süstemaatiliselt teateid koguma kõigi Eesti
kinnismuististe kohta. Ta käis küla-külalt, kihelkond-kihelkonnalt läbi kogu
maa, liiklusvahendiks hobune (rahvasuu kõneleb Jungi valgest hobusest), otsis
põldudelt ja metsadest kalmeid, linnamägesid, pühasid allikaid, rääkis
inimestega ja pani kõik nähtu-kuuldu kirja.
2005.
aastal Paides ilmunud raamatus „Peetri muinaskihelkond” on talletatud 1926.
aastal üliõpilase Edgar Liiganti
välitööde kirjeldused. Liigant kontrollis üle Jungi leitud-kirjeldatud
muistised ja kivikalmed Peetri kihelkonnas. Alljärgnevalt mõned nopped meie valla
külade kohta. (Välitöö tulemusi säilitatakse eraldi vihikuna Ajaloo Instituudi
arheoloogiaarhiivis fond 22, sü 62.1)
*
Kahala külas, Lääne talus, Otto Aksbergi
pärijate krundist on leit[ud] katkendina lihtne silmaga kivikirves. Leid olevat
Lääne talu kalmult. Muid teateid pole.
*
Kahala külas, Lääne talus, Otto Aksbergi
pärijate krundis asub kivikalm kesk põldu, põhja pool Paide-Koeru teed.
Lõhkumisel ja kaevamisel olevat leit[ud] muuseas hoburaudsõlg, kaksikristnõel,
ristripatseid, raudkirves jne. Siht Rägadiku talule 295º ja Peetri kirikule
15º.
*
(Huuksi
m kalm) Tamsi külas Hendriku talu
maal, Jüri Steini krundis asub kivikalm, mis moodustub suurtest kividest; kalm
asub 110 m S pool Huuksi-Koigi maanteest keset põldu, kujult ovaalne, 26 m pikk
(SE-NW), 19 m lai ja kuni 1 m kõrge. Osa kalmust kaetud lepavõsaga. Põllult on
kuhjat kive SE otsale, NW otsal asub väike lohk, kust vist olevat „otsitud
kulda”. Muidu näib kalm olevat terve. Siht Huuksi mõisa suurele korstnale 235º
ja mõisa küünile 290º.
*
Väike-Kareda külas Karu talus Kopti krundis asub
pikergune kivikalm, mis olevat kaevet 1903 ja leit[ud] käsivõrusid, silmsõle
katkend, seenotsaga kaelvõru katkend ja söepuru. Kalm asub talust umbes
paarsada meetrit eemal, tuuleveski ligidal (veskist 50 m NW pool) põllu ääres.
Kalmult paistavad korratult suuremad kivid, kõrgus ületab ainult ½ m
põllupinnast. Siht Peetri kiriku tornile 15º ja veskile 65º. Kalmu hiljem ei
ole nähtavasti lõhut[ud] ja kannatanud on nähtavasti ainult põllupoolne osa (N)
põlluharimisest. Päält kaunis kinnikasvanud.
*
Väike-Kareda külas Paemurru talus Juuli Siiberi
krundis asub suurist kirvest moodustud kivikangur, talust 150 m E pool ja
põlluvahelisest teest N pool 60 m. Kalm on päris ümmargune, läbimõõduga 16 m,
0,5 m kõrge. Kivid on asetud korratult ja nähtavasti on võet[ud] neid siit ka
ära. Siht Paemurru talule 290º ja Peetri kirikule 10º. Jungi teatel on siit
leitud luid ja söepuru, kuid hiljem pole enam sarnaseid tähelpanekuid.
*
Väike-Kareda külas Tooma talus, maanteelt umbes ½
km E sihis põllul asub kalm, Juuli Russi krundis. Kalm, mis on olnud moodustud
suurtest, kuni ¾ m kividest, on lõhutud ja kalmu keskkohal asuvad veel paari
rtm suurusel alal lõhutud kivid. Kivide vahelt on näha paekivi prügitus. Koht
asub põlluvahelise tee ääres põllul. Leitud ei olevat kalmust midagi, samuti ei
ole erilisi tähelpanekuid. Siht Peetri kirikule 285º ja Tooma talule 5º.
*
Huuksi mõisas on olnud Jungi teatel kalm, mis
lõhutud vallamaja ehitamisel [1897]. Leitud olevat palju asju, muuseas kaarsõlgi,
hoburaudsõlgi jne, millest palju kadunud. Üksteise ligidal on olnud siin kaks
kalmu, mis mõlemad hävitatud. Koht asub umbes 100 m maanteest S pool,
vallamajast 130 m ümber SW pool.
*
Väike-Kareda külas asub Jungi teatel väikeseks
lõhutud kalm, kuid sellest ei teata siin kusagil; nähtavasti on ta täitsa
lõhutud.
*
Koigi mõisas asub Jungi teatel lõhutud
kivikalm, kuid kohapeal ei tea selle kohtagi enam vanemad elanikud.
*
Päinurme mõisast (Assik) olevat kalmeleid, mille
muuseumile annetanud von Wahl, muuseas 3 hoburaudsõlge, 5 käsivõru,
ilustusnõel, kee, 2 odaotsa ja kirves. Tähendud leid on kalmust Olli talu
Siibergi krundis, mis nüüd juba päris hävitud. Kalm on mõnisada meetrit asunud
Päinurme-Huuksi maanteest S pool, põllupeenra ääres. Näha on veel ainult mõned
kivikillud ja paeprügi. Siht Päinurme mõisale 75º ja Päinurme veskile 20º.
*
Köisi mõisa põllul asuvat Kabeli- ehk
Kirikumägi, mis Jungi arvamise järele mingi surnute põletamise ja tuhakoht.
Lillevälja koha Valde krundis asub see kivikalme ning on praegu juba peaaegu
lõhutud. Koht asub teest 200 m W pool, on künkake keset põldu, mille diameeter
oli veel 8 m. Kivide kõrgus on ulatunud ¾ m. Leidusid kohal veel kivitükke ja
paekampe. Siht Müüsleri mõisale 55º ja Köisi mõisale 110º.
*
Väike-Kareda külas Rättsepa talus asub Jungi teatel
19 x 12 m suurune ja 2 jala kõrgune kivikangur, kust leitud luid ja söepuru.
Siiski ei teata sarnast kivikangrut Väike-Kareda külas.
*
Koigi mõisa põllus asub Jungi teatel 1/6
vakamaa suurusel kingul sõjakalm, kust leitud sõjariistu jne. Kalm asub asunik
Lätti krundis keset põlde, mõisast umbes km võrra E pool, põlluvahelisest teest
S pool, vähe kõrgemal põllul, mis S poole natuke langeb. Kalm olevat ammu juba
põllu all ja temast puuduvad teated ning leiud. Siht mõisa küünile 315º ja
mõisa suurele korstnale 260º.
*
Silmsi mõisa metsas asub Jungi teatel
müüritud haud, nn Keldrimägi, kõva müüriga. Tähendud Keldrimägi asub Keldrimäe
soos Koeru piiri ääres, umbes 3 km Silmsi mõisast E pool. Pool mäge kuuluvat
Udevasse. Mägi on 27 m pikk, sama lai ja 5 m kõrge kivideta kink keset sood, ta
koosneb nähtavasti paest, mida näitavad W külge kaevatud augud. Järsum on künka
läänepoolne külg, kus kallak 10º, S 8º ja N 6º. Mäel kasvavad peamiselt haavad.
Rahvas usub, et siia olevat maetud kulda ja mitmed olevat käinud siin kaevamas,
kuid töö tüüdanud varsti, sest kaevamine olnud võrdlemisi raske. Kaevamisi
tunnistavad augud W küljes. Siht Koigi veskile 240º ja Silmsi mõisale 290º.
*
Kahala külast on leitud käsivõrusid, pikergune
tuluskivi jne. Arvatakse, et leiud on Lääne talu kalmelt, sest mujalt siin
leide ei teata.
*
Koigi mõisast olevat aardeleid savipotis
maast: 49 hõberaha ja 16 hõberiista. Vanemad mõisatöölised ja elanikud
mäletasid ainult, et on olnud mingi leid, kuid ei teatud enam, mis ja kust nad
on leitud.
*
Väike-Kareda külas Kääri talu põllus Eduard Vürmeri
krundis, Peetri-Paide maantee ääres asub korratu, paest raiutud kivirist.
Praegu on rist läinud lapiti pooleks, nii et moodustab kaks risti. Siht
V-Kareda veskile 275º ja Peetri kirikule 5º. Kõrgus ¾ m.
*
Kahala külas Soka talus asunud enne kivirist,
kuid praegu on ta juba kadunud. Siht Müüsleri veskile 65º ja Kahalasse 135º
sellelt kohalt.
*
Huuksi mõisa põllus pidavat olema kivirist,
kuid rist on vist kadunud juba ammu, sest ei teatud ta kohtagi.
*
Väike-Kareda külast Juhani talust Eduard Kopti
krundist on kivirist kadunud.
*
Koigi mõisa põllul asunud enne kaks
kiviristi, kuid nüüd on kadunud mõlemad. Teine rist olevat lõhutud hiljuti.
Ristid on asunud mõisast NW pool asuva metsatuka ääres põllul. Siht veskile
135º ja mõisa küünile 0º.
*
Prandi mõisa põllus on asunud enne kivirist,
kuid nüüd on juba kadunud ja ta asukohta ei teata.
*
Kahala külast, mis Paidest 20 versta, olevat
leitud imelik kivi lapse jalajäljega. Sarnasest kivist ei teata enam rääkida,
Ainult Palu külas olevat olnud imeliku kirjadega kivi (ilmselt vihjatakse
väidetavale Kubjani talu aardeleiule, kus olnud kirjadega kivi, mida arvati
vanaks kaardiks ja mille alt leitud kuld- ja hõberahasid).
*
Prandi
jõe kaldal 1969 Rikassaare relvaleid keskmisest rauaajast: 54 odaotsa, 7
katkist võitlusnuga, kahes reas teravikud vastamisi, vanus ulatub 6-7
sajandisse.
*
1980 leiti Väike-Kareda küla
põllult 11.-12. sajandist pärit odaots. (Peetri muinaskihelkond, Paide 2005,
koostaja Vaike Kotkas, lk 19 foto)
*
Peetri kihelkonnast Koigi
mõisa maalt on leitud 150 araabia münti, mis on dateeritud 10. sajandisse
(Evald Tõnisson, Eesti aardeleiud 9.-13. sajandist 1962; Muistsed kalmed ja
aarded, lk 197)
*
Väike-Kareda võib olla vanem kui
Esna (rauaaegsed muistised paiknevad V-Kareda piirkonnas, keskaegsed koondunud
suur kareda lähedale; keskaja algul sai tähtsamaks Esna, mis ilmselt asus
piirkonda läbivate teede suhtes paremal positsioonil. (Evald Tõnisson, Järvamaa
muinasaegne põllumajandus 1999, lk 15)
No comments:
Post a Comment