Vallareform ja talumajandus 1939

 

Vallareform 1939

(Allikas: Vikipeedia, Eesti vallad 1939)

Väljavõte Vabariigi Presidendi otsusest nr 88 7. oktoobrist 1938 (RT 1938, 87, 776)

4. Koigi vald – maa-alaga, mis moodustub: a) senise Koigi valla maa-alast; b) senise Väinjärve valla Pädaniku asunduse ja Huuksi metskonna Norra metsandiku kvartaalide nr 42-48 maa-aladest; c) senise Mäo valla Prandi asunduse maa-alast, välja arvatud Veskiaru talumaa-ala; d) senise Imavere valla Laimetsa asunduse piirkonnast; e) senise Rutikvere valla Pendimetsa küla ja Rutikvere asunudse piirkonnast.

 

Talumajanduse olukord Koigi vallas 1939. aastal

(Allikas: Karl Kranichi uurimus Ajalooandmeid ja sündmusi Koigi vallast II, 1998; Põllutöökoja aastaraamat VIII 1939/1940)

I Talundite arv suurusgruppide järgi

Põllumajandusliku maa suuruse järgi on vallas talusid:

1–5 ha põllumajandusmaaga 40 talu

5–10 ha põllumajandusmaaga 129 talu

10–20 ha põllumajandusmaaga 231 talu

20–30 ha põllumajandusmaaga 138 talu

30–50 ha põllumajandusmaaga 99 talu

50–100 ha põllumajandusmaaga 22 talu

Üle 100 ha põllumajandusmaaga talusid polnud.

Kokku 659 talu.

 

II Talundite rahvastus ja tööjõuga varustatus

Kokku taludes rahvastikku (koos lastega) 2904 inimest, neist kuulub talupidaja perekonda: alalisi töötajaid 1605 inimest, ajutisi töötajaid 385 inimest. Kokku perekonda kuuluvaid töötajaid 1990 inimest, palgalisi töötajaid 258 inimest. Kokku taludes töötegijaid 2248 inimest. Palgalistest töötajatest on aastatöölisi 81 talus 107 inimest, suvetöölisi 106 talus 138 inimest, karjaseid 10 talus 10 inimest, kokku 255 inimest. /…/

 

III Maakasutus kõlvikute järgi

Kokku põllu- ja aiamaad 6159,8 ha

Kultuurheinamaad 60 talul 150,6 ha

Looduslikku heinamaad 4428,1 ha

Kultuurkarjamaad 19 talul 40,6 ha

Looduslikku karjamaad 2443,8 ha

Metsamaad 190 talul 505,2 ha

Muud maad 1305,7 ha

Kokku talumaid: 15 033,8 ha

 

IV Külvipinnad

Rukis 772,4 ha; talinisu 274,7 ha; suvinisu 68,7 ha; oder 505,1 ha; kaer 169,0 ha; segavili 1539,2 ha; tatar 0,8 ha; hernes 14,3 ha. Kokku teravilja 3344,2 ha.

Põldhein seemneks 13,0 ha; põldhein I kasutusaasta 553,5 ha; põldhein II kasutusaasta 616 ha; põldhein III kasutusaasta 67,3 ha; muu põldhein heinaks 14,1 ha; põldhein haljassöödaks 203,5 ha; vikk haljassöödaks 315,3 ha. Kokku põldheina all 1782,7 ha.

Kartul 314,3 ha; söödajuurvili 66,6 ha; köögivili 29,2 ha; lina 16 ha. Kokku rühvel- ja tehnilised kultuure 426,1 ha. Teised kultuurid 96,8 ha. Kokku külvide all 5649,8 ha.

Mustkesa all 205,1 ha; jaanikesa all 296,4 ha; haljasväetiskesa polnud; ajutiselt söödis 8,5 ha. Kokku kesade all ja söödis 510 ha. Kokku põllumaad 6159,8 ha.

 

V Loomade arv taludes

Hobused: varsad kuni 1 aasta 157 tk, noorhobused 1-3 aasta 197 tk, tööhobused üle 3 aasta 990 tk; kokku hobuseid 1344 tk.

Talude grupid tööhobuste arvu järgi: 1 hobusega talusid 289, 2 hobusega talusid 257, 3 hobusega talusid 36, 4 hobusega talusid 15, 5 ja enama hobusega talusid 3. Kokku tööhobuseid 600 talus.

Veised: vasikad kuni 1 aasta 584 tk, lehmmullikad 1 a ja vanemad 582 tk, lehmad kuni 5 a 1045 tk, lehmad 5-10 a 1334 tk, lehmad üle 10 aasta 198 tk, pullid 1–2 a 59 tk, pullid 2 a ja vanemad 17 tk, härjad 1 a ja vanemad 5 tk. Kokku veiseid 3824, neist lehmi 2577. Veiste arv väljaspool talusid 18, neist lehmi 15.

Talude grupid lehmade arvu järgi: 1–2 lehmaga talusid 167, 3–5 lehmaga talusid 335, 6–10 lehmaga talusid 137, üle 10 lehmaga talusid 4.

Sigu taludes kokku 2307, neist sugusigu 95.

Talude grupid sigade arvu järgi: 1­–2 seaga talusid 254, 3–5 seaga talusid 248, 6–10 seaga talusid 97, üle 10 seaga talusid 12.

Lambaid taludes 2364, kitsi 3.

Kodulinnud ja mesilaspered: kanad 6 kuud ja vanemad 9747 tk, kuked 6 kuud ja vanemad 686 tk, kanu ja kukki väljaspool talusid 202 tk, hanesid 394 tk, parte 32 tk, kalkuneid 54 tk, mesilasperesid 517.