Kohapärimusi ja mälestuskilde - Päinurme

 

Rootsi sild asub Päinurme mõisast Põltsamaa poole suurel jõel. Sild ise praegu muidugi lagunenud, kuid vees tunduvad veel sisse langenud sillapuud. Paar km veel lõuna poole asunud jalgsild, mille vette varisenud puid veel nüüd lootsikult jõe põhjas näha. Mõisahärra jutu järele langenud ühes selle sillaga sisse rootslaste rahatõld. (EKLA, f 200, m 11:1, 9; Hans Wain, 66 a, 1929)

Päinurme mõis, saksa ja vene keeles Assik, omanik Hedvig von Wahl. Pärandus eluaegse tarvitamise õigusega 16. VI 1915. Mõisa üldsuurus 1690 [tessatini] 255 [ruutsülda] (põld – 422 [tessatini] 896 [ruutsülda], niit – 284 [tessatini] 1467 [ruutsülda], karjamaa – 140 [tessatini] 553 [ruutsülda], mets – 439 [tessatini] 179 [ruutsülda], kõlbmata maad – 403 [tessatini] 1960 [ruutsülda]). Praegu on mõis välja jagatud. Sihtkohtasid on ainult koolikoht ja postijaamatalu. Härrastemaja on vana poollagunenud puuehitus, läänepoolsel otsal asub kiviosa juurdeehitusena kõrge torniga, kust mõisnik armastanud väljadele seirata oma töölisi. Praegu on maja nii lagunenud ja korrast läinud, et annab vaevu ulualust 6-kl algkoolile. Maja teisel otsal elab end[ine] mõisnik Hedvig v. Wahl. Mõisniku enese jutu järele olevat see mõis olnud kunagi kloostri mõis. Praegugi on vana aida alune varustatud keldriruumidega.
(EKLA, f 200, m 11:1, 51 < Järva-Peetri khk. – Rudolf Stokeby, 1929)

Kiviristi kindral. Päinurmes on üks kivirist. Juut kutsund kindrali sealt alt välla. Tuld: mõõk vööl, kannused kõrisend taga, taht kätt anda ja teretada, aga keegi pole kätt vasta võtt. Kart, et alvab kää ära. Käind kõrtsis ja keegi pole midagi rääkind. Siis juut lugenud teist kohta ühest iseäralikust raamatust ja kindral läind jälle auda tagasi. Sõnna risti alla läind. Aga iga kõrtsiline maksnud kindralile rubla. (ERA II 14, 61 (2) < Anna khk, Eivere vanadekodu < J-Jaani khk, Viidebaum < Jüri Andreus, 76 a, 1929)

Peksupink ja vangikamber mõisas.  Mõisas oli peksupink ja vemblad, minu isa rääkis. Päinurme mõisas oli see pink alles, kui mina olin noormees ja käisin tisleriks õppimas. Üleval kellatornis oli vangikamber ka. Sinna pandi kinni, kuni peksma akati. Päinurme mõisa proua ütles: „oi-oi, misuke ajalooline pink!” See oli talle kallis. (KKI 38, 344/5 (21) < Koeru khk ja al – V Mälk < Karl Vanus, 84 a, 1965)

Naisröövli haud. Lähevere küla ligidale Vaherabasse on üks Lähevere küla talupoeg ühe röövli maha löönd ja sinna maha matt. Talupoeg pidand Päinurme mõisa teole minema, soand Vaherabasse ja kuuld, et üks tuld, ja nagu mõega kõlinad old kuulda. Tema läind metsa ja oodand, röövel tuld tema kohta ja old üksipäine, hobune old kõik naisterahva kaelarahadega ehitud. Ja röövlid korjand neid kangesti. Talupoeg näind, et röövel üksipäine old ja palla mõegaga vasta hobuse kaela rahade külge kõlistand, et siis inimesed kuulevad mõegakõlistamese ära ja mõtlevad sõjamehi tulema ja joosevad metsa. Talupoeg võtt ia teiba kätte, läind metsest välla ja löönd röövlile pähä ja löönd ta siis sinna maha. Siis tuld teisi teomehi koa sinna, need tõmmand sineli röövli seilast ära ja voadand, missugused riided tal sineli all on. Old koguni naisterahvas ja old Põltsamoa valla inime. Pärast on ikke reagitud, et see üks Põltsamoa valla tüdruk on old. Talupoeg soand omale hia valge hobuse ja hulk kaelarahasid ja hõbedaid ja matt röövli sinnasamasse Vaherabasse maha. Aga ükski põle tuld hoost ära viima ega tüdruku järele kuulama. Kus ta on soand, ehk kus ta maeti? (H II 39, 597/8 (606) < Koeru khk, Vaali < Lähevere H A Schults < ühe vana mehe jutt, 1890)

Päinurme naise vaim. Karinu mõisa töölised pidand lõunat, kui ühekorra vaatavad: üks naisterahvas tuleb, pikk kleit seljas, triibulised sukad jalas. Tuleb hüpates ja ise laulab: "Küll ippan, küll kall kargan, pikk tee on Päinurme!" Teised mõelnud, kes niisuke on. Teisel hommikul räägitud, et Päinurmes olla keegi naine ära ennast uputanud. Arvatud, et see oli tema vaim. (RKM II 83, 207/208, Maie Ots < Rosalje Helene Ots, 75 a, 1958)

 

Proua maantee. Päinurme heinamaade tagant jõe äärde viivat teed tuntakse „Proua maantee” nime all – seda puiesteega ääristatud kruusateed pidi sõidutatud Päinurme paruniprouat hommikuti supelmajja. (Järvamaa – metsade maa, Paide 2001, lk 169)

Päinurme turbapress. 19. sajandi II poolel tootsid turvast peamiselt väiketööstused ja mõisad, neid oli Järvamaal üle 30. Juba 1877. aastal kasutati Päinurme mõisas hobustega ringiaetavat turbapressi. Kütteks kaevandati vaid hästi lagunenud turvast. Kaevandati käsitsi eriliste lõikelabidatega ja turvas kuivatati redelil tükkidena. (Järvamaa 3, lk 250)

Pangateated. 16. jaanuaril 1930 registreeriti Päinurme Rutikvere Ühispank, mis siiski ei alustanud tegevust. (Järvamaa 3, lk 495)