Wednesday, February 20, 2013

Müügitegevus ja kauplused


Kauplused

Esimese iseseisvusaja algul elavnes kõikjal äritegevus. Järvamaa oli ühiskaubanduse arendamisel esirinnas. Esimesed kaubatarvitajate ühisused sündisid siinmail 20. sajandi esimestel kümnenditel: näiteks Amblas 1909, Järva-Jaanis 1910, Paides, Peetris ja Türil 1911. Vabadussõja järel oli maakonnas juba 17 kaubanduslikku ühistut. 1938. aastal tegutses Järvamaal 14 kaubandusühistut, sealhulgas Peetris (kauplus asus ka Koigis) ja Päinurmes. Peetri Tarvitajate Ühisus oli edukas nii põhikapitali, jaekäibe kui ka kasumi poolest ja omas mitut abikauplust. Päinurme Majandusühisus kuulus koos Käru ja Aravete ühisustega tagasihoidlikumate hulka.

Kogu Eestis peeti aastas ligi 500 laata, tähtsamateks müügiartikliteks hobused, veised, sead, lina, tööstuskaubad nagu jalanõud ja tarbeesemed. Järvamaal arutas laatade korraldamise küsimusi maakonna volikogu, määrates kindlaks valdades peetavate laatade toimumisajad. Volikogu otsuse kohaselt ei toimunud ühtegi laata seitsmes Järvamaa vallas, teiste seas Koigis, samal ajal kui näiteks Amblas lubati pidada neli ja Koerus koguni kuus laata aastas. Kõigis valdades kokku toimus aasta jooksul umbes 40 laata. (Järvamaa 1, lk 440–442)

Koigis

Üldisest kaupluste asutamise buumist ei jäänud kõrvale ka Koigi. Ridamisi tekkis siia nii era- kui ka kooperatiivse süsteemi kauplusi.

Hermeti piimaühingu meierei (praegu Lemendiku maja) vasakpoolses otsas oli Altdorfi kauplus. Pärast teda pidas neis ruumides poodi Johannes Laager. Tema oli seal ka viimane poepidaja.
Endine Altdorfi kauplus, praegu eramaja. Hoonest paremale poole jääb mõisahäärber ja praegune vallamaja hoone.

Voldemar Kuulbergi äri oli endise automajandi garaažihoone lõunapoolses otsas. Praeguseks on selle ruumi sissepääs kinni müüritud. Kuulbergid  elasid endise raamatukogu/külanõukogu, praeguse Kirotari elamu hoones. Kaupmehe pereliikmed küüditati lahkesti Siberisse.

Erakaupmehed, nagu seda juhtub nüüdki, langesid konkurentsi tõttu peatselt välja. Püsima jäid ühiskondlikel alustel töötavad ärid. Üks neist oli Peetri Tarvitajate Ühingu harukauplus, mis asus kõigepealt Koigi mõisa vanimas härrastemajas (koolimaja parkimisplatsi asemel, praeguseks lammutatud), hiljem endises mõisatööliste hoone idapoolses otsas (valitsejamaja tagumises tiivas, allkorrusel). Kooperatiivsetel alustel töötas ka Koigi Piimaühingu kauplus. See asus meiereihoone läänepoolses (praegu siis kortermajade poolses) otsas. Sellest ajast on säilinud ka poe müügiruumi pilt (Koigi Vallaleht 27.05.97)

Nii Peetri Tarvitajate Ühingu harukauplus kui ka Koigi Piimaühingu kauplus töötasid kuni viimase sõjani. Pärast sõda loodi Koigi Tarbijate Kooperatiiv, mille kauplus asus praeguses vallamajas. Pärast liitumist Paide Tarbijate Kooperatiiviga sai kauplus ruumid, kus enne sõda oli Peetri Tarvitajate Ühingu harukauplus. Pärast praeguse kauplus-söökla valmimist jäi endine asukoht kokkuostule.

Mis puutub ennesõjaaegsete kaupluste kaubasortimenti, siis oli see nähtavasti kooskõlas maarahva vajadustega.

Ärilistest ettevõtetest rääkides ei saa jätteanimetamata ka Reinoki teemaja, mis asus Ubakalu teekurvis. Praegu asub selle hoone keldris OÜ Koigi diiselkütte hoidla. (Allikas: Karl Kranichi artikkel „Endistest kauplustest Koigis”, Koigi Vallaleht 27.05.1997)

 
Ja nüüdseks on ajalugu seegi:
Koigi Vallalehes ilmus 31. märtsil 1998 nupuke: „Kuu algul paigaldati TÜ Koigi kauplusesse Eesti Hoiupanga kaardimakseterminal. See võimaldab ostude eest maksta mitte ainult sularahas, vaid ka pangakaardiga. Kauba eest saavad kaardiga tasuda inimesed, kellel on olemas Eesti suuremate pankade kaardid, v.a vaid Forekspanga ja Tallinna panga kliendid. Makseterminal võimaldab välja võtta ka sularaha, kuid seda ainult hoiupanga klientidel. Poe juhataja Eevi Põllu sõnul kasutatakse terminali agaralt, sest paljude valla asutuste palgad lähevad hoiupanka. Tipp-päevadel on terminali kaudu vahendatud 6000 krooni ringis, suurim sularahaväljavõte on olnud 2500 krooni.”

No comments:

Post a Comment