Kohapärimusi ja mäletuskilde - Prandi

 

Tervendav allikavesi. Vanarahvas on selle veega silmahaigusi ravinud. Siit võeti vett ja sellega pesti silmi. Arvan, et vesi võis tervendavat mõju küll avaldada, kuna elati ju suitsutaredes ja puhtusele erilist rõhku ei pandud. Selle allika kaldailt on leitud hõbemünte, ei tea, kas võib-olla visati neid kunagi vette, vaimudele. Need allikad ei külmu, talve läbi on pardid peal. Allikates on ka forelle. (KKI 38, 556 (5); 385/6 (1) < Peetri khk, Prandi k – V. Mälk; L. Raudsep < Maria Pass, üle 60 a, endine õpetaja, 1965)

Prandi jõe veski. Prandi (Seinapalu) jõel asunud Luisu veski kohta on teateid samuti 16. sajandi keskelt. Möldriametit pidas seal eestlane, kellel oli kasutada ka 4 adramaad. 1930ndatel oli eelnimetatud Luisu vesiveski veel kasutusel, omanikuks Viktor Kõrre (Järvamaa 3, lk 290-291).

Maa-alune tee. Ka vanal aal on moa-alune tee Paide lossi torni alt keldrest moa alla käind ja on Prandi allika alt läbi tuld, sõnikaua kui Ubakalu ja Koigi küla väilale välla. Ja on kõik puhas paekibi võlv old. Nüid olevad vesi prandi allika kohast võlve katki söönd ja tee vett ja pori täis läind. Nüid ei pea änam seda teed mööda käia võima, sest et vesi ees on. Mõned reagivad, et see tee on Mündi paemurru auku välla käind. Teised, et see tee on Nurmsi küla paemurru auku välla käind. Aga salatee on ennemuiste Paide lossi alt keldrest moale välla käind. Nõnda reagitakse sest salateest. (H II 39, 845/7 (755) < Koeru khk, Vaali – H. A. Schults < ühe vana mehe jutu riismed, 1892)

Part maa all. Palu Laiakivi heinamaal voolab kevadel vesi maa all. Suvel on oja säng kuiv – olen ise seal käinud. Rahvasuu kõneles minu lapsepõlves, et Palu Laiakivi vesi kerkib Nurmsi küla Otsa talu koplis kruusaaukudes maapinnale. Õige küll, oli ju endistel aegadel kevadel suurveega Otsa Koplis päris „laevastik”, kus poisid parvedel veesõda tegid, kuid väide, et seal maa-alune oja veepinnale kerkib, ei pea paika. Tõenäolisem on teine rahva arvamus, nagu ühtiks need Prandi allikal. Kuid siiski peab ju vee jaoks maaalune säng olema. Korra olla märgiga part Laiakivilt sisse lastud, kes viimaks Prandi allikal päevavalgele ilmunud. (RKM II 11, 39/40 Paide khk, Kriilevälja küla, O Wilde, Leena Lepik, 1947)

Mõis Härjasaarel. Teisel pool Prandi allikaid on Härjasaar, see on piiratud ühelt poolt allikate, teiselt poolt jõekääruga. Härjasaar, sinna aeti kevadeti härjad. Seal oli Prandi mõis. Sealt saab alguse ja üks Pärnu jõe haru. (KKI 38, 536 (20) < Peetri khk, Prandi k, L Raudsep < Maria Pass, üe 60 a, endine õpetaja, (1965)

Prandi kalakasvatus tsaariajal. Et omal ajal kuulus enamik allikatega maast mõisnikele, kellel oli kapitali, tööjõudu, aega ja huvi, rajati kõik toonased kalakasvatused mõisatesse. Praeguse Järvamaa piires paiknes tsaariajal viis forellikasvandust: Esna, Norra, Prandi, Roosna-Alliku ja Vodja. Esialgu kasvatati jõeforelli (eherus, hõrnas, tähnik või norjas), kuid juba 1896 toodi Eestisse vikerforell. Viljastatud marja osteti Saksamaalt, samuti Tartu haudejaamast ja Põlulast. Kala turustati peamiselt Peterburis. Eluskalu veeti veega vaatides hobuvankritel ja raudteevagunites. Kalakasvatus oli tollal üsna kasumlik tegevus. Selle kohta, kus tiigid asusid, on vähe andmeid. Tõenäoliselt ulatus mõisates aastatoodang mõnesajast kilost paari tonnini. (Järvamaa 3, lk 207)

Prandi viinaköök. Mõisa ajal, oma paarsada aastat tagasi, oli siin Prandis viinaköök. Siis oli siin ka oma kool. Meie talu vanaema oli selles koolis käinud Koigis oli mõisa poolt ülalpeetud kool. Mõisaproua oli lätlane, arsti tütar. Mõisas oli väikelaste kool (=lasteaed). Seal oli oma hoidja, see sai mõisast palga. Suuremad, 10-12- aastased, olid ka seal, neid kasutati mõisatöödele pesuparandamisel, sukakudumisel jm. Seda väikelaste kooli peetakse proua teeneks, kes oli lätlane ja polnud aadlik. See oli vist küll ainuke koht tol ajal Eestimaal, kus oli väikelaste eest kool. Tavaline kool oli kolm aastat, kodanlikul ajal neli klassi, siis kuus. (KKI 38, 557/558, Loreida Raudsep < Maria Pass, u 60 a, 1965)