Huuksi külast ja mõisast

Huuksi mõisa härrastemaja, dateering puudub. ERM FK 484:24

Suurus 21,28 adramaad; mõisamaad 1553 tessatini, talumaad 1089 tessatini, sealhulgas metsa 480 tessatini, kasutamata maad 68 tessatini.

Esimesed kirjalikud andmed Huuksi külast pärinevad aastast 1585, mil Johan Hastfer omandas Päinurme mõisalt Huuksi küla. Küla omandamise asjaolud ei ole teada, kuid arvatavasti sai ta selle abiellumisel Elisabeth von Dückeriga, kes oli I abielus olnud 1603. aastal surnud Jürgen von Drolshageni venna Detloff Drolshageniga (surn 1573). Huuksi erinevad nimevormid on olnud Hukas, Ukas, Ukase.

Üks 1573. aastal surnud Drolshageni tütar (Harmi mõisa pärija) oli abielus Tönnies Asseryga, kes suri enne 1618. aastat ning oli 1586. aastal koos naisega märgitud Huuksi valdajaks.

13. märtsil 1602 loobub Tönnies Assery oma väimehe Heinrich von Bremeni kasuks Huuksist ja Harmist. Heinrich von Bremen oli abielus Magdalena von Asseryga (surn 1655). Hiljem on Heinrichi nimetatud seoses Huuksi, Assiku ja Sawenseega (Liivimaal).

Hedwig Drolshagen (surn 1663), 1603. aastal surnud Jürgen von Drolshageni tütar oli I abielus Herman von Ferseniga (surn 1603) ja II abielus pärast 1606. aastat Daniel Wagneriga (surn 1632).

 

Huuksi 17. saj II poolel. Allika pean uuesti üles otsima, kuskilt digiarhiivilt ma selle seivisin?

 

Nii nagu Assiku (Päinurme), langes ka Huuksi küla Uexküllide kätte. Küla esimene valdaja sellest perekonnast oli Berend Johann von Uexküll (surn 1687). Talle kuulusid Eestimaal veel Fickel (Vigala), Assik (Päinurme), Harck (Harku) ja Strandhof (Rannamõisa), Liivimaal aga Wollust (Pühajärve) ja Fianden. Ta lahutas 1686. aastal Huuksi Assiku mõisast ja rajas aasta enne oma surma Huuksisse mõisa, mille alla kuulusid ka Keri küla, Sõrandu külje all asuv Koyke (Koigi) küla ja Tamsi. 1696. aastal Huuksit ei redutseeritud. Huuksi oli tollal 2½ ratsateenistuskohustusega mõis.

Berend Johann von Uexkülli surma järel jaotasid pärijad 12. veebruaril 1720 valdused nii, et poeg Adam Johann (srn 1729) sai Assiku ning teise poja Otto Constantini (srn 1718) tütrele Margarethe Wilhelmine von Uexküllile (srn 1734) said Huuksi, Harku ja Rannamõisa.

 

Huuksi mõisa tõllakuur ja hobusetall. Dateering puudub. ERM FP 171:80

 

Rentnikuna on Huuksis märgitud 1732, 1737, 1739, 1740, 1744 Jakob Heinrich von Schwengelmi (srn 1794). 1769. aastal on rentnikuks Carl Hermann von Toll ja 1782 Bernhard von Rosen (srn 1798).

16. märtsil 1789 pandib Otto Wilhelm von Budberg (Margarethe Wilhelmine von Uexkülli poeg) Huuksi 60 aastaks (s.o 1849. aastani) 44 000 hõberubla eest Johann Ernst von Maydellile (srn 1790). Tema järel märgitakse 1795, 1811 ja 1816 leske Hedwig Christinet (srn 1823); aastal 1800 kirjutatakse Huuksi mõis viimasele päriseks. 17. veebruaril 1816 pandib lesk mõisa 30 000 hõberubla ja 53 600 bankorubla eest Friedrich Johann Christoph von Maydellile (srn 1840). Aastal 1824 saab Huuksi tema omanduseks ja ta pandib selle 31. mail 1826 omakorda 165 000 bankorubla eest Johann Grünewaldtile (srn 1862); nimetatud 1825, 1827, 1829, 1833, 1834 ja 1839. Maarevisjoni andmeil 1840 oli ta mõisa omanik. 1848. aastal oli Huuksi rendi alusel üle läinud omaniku venna Moritz von Grünewaldti kätte (srn 1877).

12. märtsil 1852 müüs Johann Grünewaldt mõisa 60 000 hõberubla eest August Rausch von Traubenbergile (surn 1860). 1860–1876 on Huuksis märgitud tema pärijad; alates 1876 on mõisa omanikuks Augusti poeg parun Karl Thure Baron Rausch von Traubenberg (surn 1924). 1899. aastast kuulus viimasele ka Essenberg (Väike-Kareda). Thure Rausch von Traubenberg elas kuni surmani Huuksis, maareformiga jäeti talle mõisasüda tema eluajaks.

 

Huuksi mõis enne 1935. aastat. Thumbnail: www.herder-institut.de

 

1924. aastal, pärast von Traubenbergi surma, anti mõisasüda Põllumajanduse Instituudile katsepunktiks, häärber aga kaitseliidu kasutusse. Säilinud on väheseid fotosid hoone mõlemast küljest.

Viimase sõja ajal jäi sajandi algul ehitatud hoone üldjoontes terveks, kuulide ja mürsukildude vigastused olnud vaid seintes ja katuses. Keegi „ettevõtlik” mees varastas aga sõja ajal katusekatte ja hoone jäi ilmastiku meelevalda. Pärast katsepunkti likvideerimist anti mõisasüda Viisu sovhoosile, kes võtnud, mis võtta andis – seintest telliskivid, keskkütteradiaatorid ja torustikki läinud kaduma. 1953. aastal anti maa ja hooned kolhoosile, paekivist müürid lammutati siloaukude seinte ehitamiseks. Praegu on eraomandis mõisahooned varemetes, üksnes ait-kuivati on kasutuses.  

Huuksi mõisa sepikoda. Allikas: ERM EJ 253:173, etnograafilised joonised.

 

Huuksi mõisale kuulunud Tamsi külast on vanimad säilinud andmed samuti 1585. aastast, mil märgiti, et 20½ adramaaline Tamsi küla on ordu käest ostetud 2000 marga eest. 1716. aasta märkmete kohaselt olid külas sellised talud nagu Kiisa, Vanalomsi, Vene, Sepa, Jaagu, Nigula ja Karjamaa; taluhooned asusid ühtse tuumikuna talupõldudest lõuna pool. Sama aasta loendis on nimetatud ka Sõranduga külgneva Koigi (Koyke) küla talud: Herma, Lauke, Vaga, Koigi, Vanalomsi ja Kulli, hiljem ka Jungi. Pärast 1840. aastat see Koigi küla mõisastati ning elanikud paigutati mujale. Lõhkumata jäi ainult Kulli talu, mis asus ka varem külast eraldi. Kolmanda külana kuulus Huuksi alla Keri küla, seal asus 1716. aastal 8 talu, näiteks Lääne, Hauka, Kõrtsi, Kerge, Lalli ja Hanso. Keri külla paigutati ka osa Huuksi-Koigi küla rahvast, kui küla maad mõisastati.

 

(Põhiline allikmaterjal: Kranichi kogumikud Koigi raamatukogust.)