Silmsi mõis

Silmsi mõis

Suurus 7,87 adramaad; mõisamaad 911 tessatini, talumaad 660 tessatini, sealhulgas metsa 170 tessatini, kõlbmatut maad ei ole.

1591. aastal anti Christopher von Dürenile Silmsi külast 2½ adramaad ja 1 üksjalg (popsikoht) sõjakahjude hüvitamiseks. 1615 oli Silmsi külas 15½ adramaad ja 4 äsjaasustatud talunikku. 6. oktoobril 1615 läänistas Rootsi kuningas Silmsi küla Johann Buddenbrockile (surn enne 12. veebruari 1625) määramata ajaks (auf Behaglige Zeit).

1623. aastal seisis Silmsi küla koos Viisu külaga pärilikult Jackob Willszoni (Williamszoni) nimel. Et mees hiljem kellegi mahalöömise pärast põgenes, langes küla taas Rootsi valitsuse kätte.

1627 kirjutati Silmsi koos 4 talunikuga Thomas Karri nimele koos Ämbra, Seliküla, Võdruka ja Viisuga, mis olid enne Willszonile kuulunud.

Thomas Karr müüs Silmsi koos Korba maaüksusega Anna kihelkonnas Bogislaus von Rosenile (srn 1685), pärast viimase surma läks see aga poeg Axsel von Rosenile (srn 1670). 1666. aastal oli Silmsi veel näidatud külana. Enne 1686. aastat oli küla Hindrick von Roseni valduses, kes rajas Silmsi mõisa. Tema järel on omanikuna märgitud lapselaps Hans Heinrich von Rosen (srn 1780).

1726. aastal läks Silmsi Berend Jürgen von Lantinghauseni (srn 1764) kätte, kes oli 1716. aastal abiellunud Hans Heinrich von Roseni õe Elisabeth Helene von Roseniga (srn 1737). Seejärel kuulus mõis nende pojale Georg Gustav von Lantinghausenile (srn 1776) ja hiljem pojapojale Woldemar von Lantinghausenile (srn 1825).

1770ndatest on teada, et venelaste väliväed paigutati maale ning mõisnikel tuli ohvitseridele ehitada eraldi elamud. 1779. aasta suvel oli Velikije Luki jalaväepolk ning Narva karabinjeeride polk Amblas ja Järva-Madisel ning nende laatsaret asus Silmsi mõisas. (Järvamaa 2, lk 15)

1795 oli Silmsi pandimõisa valdajaks Woldemar von Uexküll (surn 1800). 1805 ja 1806 mainitakse Georg Immanuel von Straubingut ning 1810. aastast Peter August von Staali (surn 1815). On märgitud, et Silmsi oli 1811. aastal von Staali pärusmõis. 1816 ja 1818 märgitakse omanikuna Peteri leske Anna Katharina Helenet (sündinud Morenschildt, srn 1846).

Talle järgneb omakorda poeg Aleksander von Staal (srn 1889), kellele kuulus ka Mündi. 1880. aastast valdab mõisat Aleksanderi poeg Ewald (srn 1920). 1914. aastast kuulus Silmsi mõis Öötla omanikule parun Aleksander von Stackelbergile (srn 1933).