Monday, February 18, 2013

Vaali mõis


Vaali mõis

Varem nimetatud ka Mayaferi või Majavere, samuti Metstacke mõisaks.

Suurus 4,97 adramaad; mõisamaad 763 tessatini, talumaad 771 tessatini, sealhulgas metsa 225 tessatini, kõlbmatut maad 179 tessatini.

10. veebruaril 1474 kandis Gert Goesza ette Berthold Riszbiterile, et tühjad ja hõivamata on järgmised mõisakohad: Rodenas (küla Mayaferi juures, mis hiljem enam ei esine), Mayafer, Teisefer ligiasuva veskikohaga (Tori küla lähedal), samuti Merja küla ja Ellefer (Udeva).

1585 olid nimetatud külad koos Kuksemäe ja Kageverega (hilisem Jütgensburgi rüütlimõis), kokku 38 adramaad, Johann Metstackeni käes, kes märgiti valdajaks ka 1586. aasta revisjoni ajal. 1589. aasta küsitluse ajal on nimetatud, et Mayaferi on ta saanud oma isalt umbes 30 aasta eest päranduseks.

31. mail 1634 ostab Arend (Hans) Husen (al Hausen) Anna Schrapferilt (sündinud Hochgreff, surnud pärast 1646. aastat) Majavere koos Kaerevere ja Kahala küladega (mõlemad hilisema Seinigali-Müüsleri mõisa all) koos Seinigali-Müüsleriga.

1694. aastal on Majavere ehk Metstacke mõis näidatud kui Assiku mõisa omand. 1696 märgitakse, et „väike küla Metzatag-Ohofer koos teiste ligidalasuvate taludega kuulub Assiku (Päinurme) mõisale”. Nii jäi see kuni 1840. aastani; 1696 seda küla ei redutseeritud.

1712 on taas kinnitatud, et Metstackeni küla ja Ohhofer kuuluvad Assikule. 1720. aastal märgitakse, et „väikemõis Mayafer ja Assik on ühe peremehe valduses”. Krahv Mellini kaardil 1796 on nimetatud „Hoflage Metsatagga und Dorf Ohhofer”.

1840. aastal on esmakordselt mainitud kohanimena Wahli – algul kui Hoflage ja 1875. aastast kui Vaali rüütlimõis.

1726. aasta ja 1774. aasta revisjonilehtedel märgitakse Vaalit kui Assiku mõisale kuuluvat mõisaaset. Samamoodi on asi ka 1765. aasta maarevisjoni ajal. Järgnevatel aastatel märgitakse Vaalis 1782. aastal Christoph von Derfeldenit (srn 1792), kellele Assik kuulub kui pärusmõis. 1795 on Vaali rentnikuks kirja pandud Jakob von Lantinghausen (srn 1828), kelle käes on olnud ka Assik. 1811 on kirjas Johanna von Derfelden (snd Stegelmann, srn 1815), Christoph von Derfeldeni lesk. 1816. aastal on märgitud nende pärijaid.

1829. aastal on Vaali rentnikuna kirja pandud Jakob Hauff von Essen, 1832 aga Wilhelm Gustaw von Essen (srn 1815), kellele kuulus ka Assiku mõis. Seejärel, 1834. aastal on märgitud tema abikaasat Juliana Helenet (snd von Helmersen, srn 1852).

Aastatel 1850 ja 1858 on Assiku valdajana märgitud Aleksander von Wahli (srn 1866). 1858. aasta revisjoni ajal on Metsataggat nimetatud juba Wahlhoffiks. 1860. aastal on mõisa omanikuks Aleksandri poeg Georg von Wahl (srn 1905). Talle järgneb omanikuna poeg Ernest von Wahl (srn 1949), kes rentis Vaali mõisa koos Päinurme mõisaga vend Georgile (srn 1920).

No comments:

Post a Comment