Perekonnanimed ja eestistamine 1935–1940

 

Koigi vallas 19. sajandi algul pandud perekonnanimed (andmed on pärit kirikuraamatutest, antud on esialgne kirjapilt ja hiljem normaliseeritud kuju): Ahl (Aal), Arme, Hams (Ams), Hansow (Ansov), Bachmann (Bahman), Diel (Diil), Edeberg, Einer, Elend, Erbe, Erdreich (Erdreih), Ewald (Evald), Ewer (Ever), Heerde (Eerde), Grünthal (Grüntal), Hansow (Hansov), Ins, Insulen, Hinriksen (Inriksen), Janow (Jaanov), Jakow (Jakov), Jammer, Janow (Janov), Junja, Jöggi (Jõgi), Kahhe (Kahe), Kalk, Kalmus, Kangur, Karell, Kiser, Koch (Kohh), Kok (Kokk), Koolmann (Koolman), Kurro (Kuru), Kutt, Kuul, Gnadeberg (Knadeberg), Grass (Krass), Gremberg (Kremberg), Grimm (Krimm), Grube (Krube), Grünthal (Krüntal), Lammer (Lamer), Lande, Langel, Lemsal, Linke, Linnberg (Linberg), List, Lohwat (Lohvat), Lohwat (Loovat), Luisk, Lusmann (Lusman), Lään, Maggus (Magus), Malstein, Marmel, Martow (Martov), Meibaum, Meine, Menge, Miller, Mora (Moora), Mord, Mulgi, Mühe, Müller, Naber, Nass, Nemo (Neemo), Nuut, Obst, Odem, Ostwind (Ostvind), Horn (Orn), Paas, Palm, Paris, Püskert, Bachmann (Pahman), Bast (Past), Birken (Pirken), Burg (Purg), Rande, Raum, Reben, Rede (Reede), Riss (Riis), Rohr (Roor), Root, Rosenberg, Rumpel (Rumbel), Saame, Saarn, Saat, Salben, Sardis, Saron, Schilf (Silhv), Schultz (Shults), Schwalbe (Shvalbe), Sieg (Siig), Silas, Silo, Spreu, Stein, Strick (Strik), Strömberg, Sturm, Surm, Särtz (Särts), Tahwes (Tahves), Tammberg (Tamberg), Tenne, Thomson (Tomson), Treier, Tucht (Tuht), Türk, Diel (Tiil), Fabel (Vaabel), Felde (Velde), Walde (Valde), Waller (Valler), Weber (Veber), Weidemann (Veideman), Weltmann (Veltman), Wenno (Venno), Wiesk (Viisk), Wuller (Vuller), Wärk (Värk), kokku 131 erinevat nime. (Allikas: Onomastika NET; http://www.history.ee/ono/)

Perekonnanimede eestistamise kampaania tõstatus juba vahetult pärast iseseisvumist, 1920. aastate algupoolel. Probleemiks peeti võõrapäraste (saksa, rootsi, vene jmt) nimede üleküllust, ühe ja sama nime kirjutamisel esinevaid erinevusi (nimede erikujud olid tekkinud vana ja uue kirjaviisi erinevustest ja nimede erinevast transkribeerimisest eesti ja vene keelde) ja ühiskonna edenedes halva kõla omandanud nimesid. Võõrapäraste perekonnanimede tõttu peeti paljusid Eesti silmapaistvaid tegelasi välismaal sakslasteks ja loomulikult riivas see eestlaste rahvuslikku uhkust. Sama kampaania raames vaadati üle ka kohanimed.

Koigi vallas (arvestuse aluseks on võetud 1937. aasta reformi järgsed piirid) muutis perekonnanime 307 inimest. Tolleaegse Koigi valla rahvaarv 1934. aastal oli 2796 inimest. Muudetud nimedega inimeste osakaal oli 32,9%. (Allikas Järvamaa 2, lk 300, tabel) 

Näiteks võib tuua Koigi vallast alguse saanud unikaalse perekonnanime Lande muutmise:

Number	Vana nimi	Uus nimi	Koht	Muutmise aeg
1	Lande	Kasela	Koigi	1938-01-14
2	Lande	Laande	Tallinn	1935-11-01
3	Lande	Laanemuru	Koigi	1938-01-14
4	Lande	Laansalu	Vao	1936-06-16
5	Lande	Laantee	Koigi	1936-03-31
6	Lande	Laantee	Koigi	1936-07-03
7	Lande	Laantee	Tallinn	1936-07-28

(Allikas: Onomastika NET; http://www.history.ee/ono/)