Monday, February 18, 2013

Päinurme mõis



Päinurme mõis


Suurus 15, 64 adramaad; mõisamaad 1758 tessatini, talumaad 1376 tessatini, sealhulgas metsa 439 tessatini, kõlbmatut maad 406 tessatini.

Assik (Päinurme) oli juba orduajal mõis. Nime päritolu kohta võib vaid oletada, et see kas pärineb mõne esimese mõisavaldaja või siis endise küla nimest. Mõisa valdajaks oli 1484 ja 1486 märgitud Brun Drolshagen, ning 1507, 1555 ja 1558 tema poeg Brun Drolshagen (srn 1558, maetud Järva-Peetri kirikusse).

25. septembril 1558 loobus viimase poeg Gert vendade Johanni ja Jürgeni kasuks oma pärandiosast Assiku ja Harmi (Harjumaal Kose kihelkonnas) mõisates ning muust varanduse osast 14 000 Riia marga eest. Seega läksid Assiku ja Harmi nüüd Jürgen Drolshageni (srn 1603) kätte.

1585. aastal kuulusid Päinurme mõisale revisjoni andmetel järgmised külad: Päinurme, Palasi, Lähevere, Keri, Kellenarfe (?), Pätsavere, Uksi, Mõisamaa, Kalevere, Koigi ja Tamsi. Ka Köisi kuulus tol ajal Assiku mõisale.

1586. aasta revisjoni ajal jäeti mõisa valdamisõigus edasi Jürgen Drolshagenile, kuid ta pidi selleks kuningalt kinnituse paluma.

1595 kevadel müüb Jürgen Assiku mõisa Johann Uexküllile (srn 1600), kes oli abielus Anna von Roseniga. Johann Uexküllile järgneb mõisavaldajana tema poeg Johann (srn enne 1664. aastat). Seejärel valdas mõisat lesk Luitzgard (sündinud von Kursell, srn 1684). 1687. aastal on Assiku mõisal ¾ hobust ratsateenistuskohustust (3/4 Pferd Rossdienst). Ema järel saab mõisa valdajaks poeg Berend Johann von Uexküll (srn 1687). Veidi enne surma asutab ta Huuksis mõisa (1686). 1684. aastast on ka Majaver ehk Metstacke (hilisem Vaali) Assiku mõisa külge liidetud. Resolutsioon 11. aprillist 1688 vabastas mõisa reduktsioonist.

Pärimiskokkuleppe alusel 1702 kuulus Assiku mõis Berend Johann von Uexkülli surma järel koos Köisiga tema pojale Adam Johann von Uexküllile (srn 1729). Huuksi mõis jäi tema vennale Otto Constantin von Uexküllile.

Pärast Adam Johanni surma läks Assiku mõis tema lesele Magdalena Elisabethile (sünd von Essen, srn 1744). Talle järgneb nii Assiku kui ka Köisi pärijana tütar Katharina Elisabeth von Uexküll (srn 1762), kes oli abielus Otto Johann Tiesenhauseniga (srn 1800). Hiljem päris Assiku ja Köisi nende poeg Adam Johann Tiesenhausen, märgitud omanikuna 1765.

1769. aastast oli Assiku (kuid mitte Köisi) omanikuks Fabian Ernst II Stael von Holstein (srn 1772). Et tema poeg oli surnud 1755, siis määrati 1772/73 pärijaks Fabiani naisevend või õemees (sks keeles Schwager) Kristoph von Derfelden (srn 1792), märgitud 1774 ja 1782 (pärusmõis Köisita). Tema leske Johannat (snd von Stegelmann) nimetatakse 1811 ja nende pärijaid 1816 ja 1818. Mõis renditakse seejärel Koigi mõisa omanikule Johann Georg von Grünewaldtile (srn 1817) 6000 bankorubla ehk 1728 hõberubla eest.

1795 oli Assiku ja Majavere (Vaali) rentnikuks Jakob von Lantinghausen (srn 1828). Talle järgnes omanikuna Juliane Helene von Helmersen (srn 1852, ema Anna Elisabeth von Helmersen oli 1794. aastal surnud Dettlof Johann von Derfeldeni tütar), kes 1818 abiellus Wilhelm Gustav von Esseniga (srn 1837). Edasiseks omanikuks on Juliane Helene vend Georg von Helmersen (srn 1865).

1828 olid Assik ja Majavere renditud Jakob Hauff von Bussenile. Seejärel müüdi Assiku mõis Aleksei von Wahlile (srn 1866), keda 1840 märgitakse mõisaomanikuna. Alates 1860. aastast on omanikuks eelmise poeg Georg von Wahl (srn 1905), kelle surma järel sai mõisa tema poeg Ernst (srn 1949), kellele kuulus ka Vaaliks ümber nimetatud Majavere mõis. Ernst von Wahl oli keiserliku Vene armee kindralmajor. Rentnikuks mõisas oli tema vend Georg von Wahl (srn 1920).

Eesti maareformiga jäeti Wahlidele Assiku mõisa süda 30 ha koos viinavabrikuga rendi alusel majandamiseks. Rentnikuks oli Helene von Wahl, 1905. aastal surnud Georg von Wahli tütar, kes suri üleelatud vintsutuste tagajärjel 1945. aastal. Praegune koolihoone on ehitatud peaaegu endise härrastemaja kohale.

Päinurme pargi põhjaservas kasvas veel hiljuti üks vabariigi dekoratiivsemaid põlistammi  (võra läbimõõt 26 m, puu kõrgus 20 m). Päinurme mõisa kroonika andmeil olevat tamm istutatud 1376 aastal.

No comments:

Post a Comment