Piirkonna lasteaedadest

 

1870. aastal alustas Eestis esimesena lastekasvatajate koolitamist Anna von Stackelberg Käru mõisas. Saksa Lasteaednike Seminaris olid tähtsal kohal koolieelse kasvatuse teoreetiku Friedrich Fröbeli (1792–1852) metoodika tundmaõppimine. Koos sakslastega õppisid seal ka mõned eesti neiud. Saksamaal õppinud Palu mõisaomaniku tütar Elisabeth von Stackelberg avas Paides 1872. aastal lasteaia eesti lastele. 1872–1881 töötasid lasteaias peale asutaja veel juhataja Anna Engelbrecht, Adele Frank ja Pärnust pärit Elise Tölp (1854–1926), kes omandas kutsehariduse „Kerro veikse laste hoius”, töötas 13,5 aastat (kuni 1894. aastani) Koigi lastehoius ning pärast seda oli 1894–1926 Tallinna Väikeste Laste Hoiu juhataja. 19. sajandi lõpus tegutsesid lasteaiad Järva-Jaani, Ambla, Koeru ja Peetri kihelkonnas, mis oli tolle aja kohta märkimisväärne.

1901 asutas mõisnik von Grünewaldt Koigis mängukooli, kus põhirõhk oli meisterdamistöödel. Kohalik pastor käis seal lapsi „katsumas”, viimased pidid teadma piiblilugusid ja kümmet käsku. Üks kasvatajaid oli Kaaruka külakoolmeistri Mihkel Rootsi tütar Katta Roots (1880–1959), kes sai väljaõppe Elise Tölpi juures Tallinnas. Katta Roots töötas Koigi mängukoolis aastatel 1904–1908 ja 1910-1917. Lastehoid oli Koigis töötanud juba 19. sajandi lõpust.

1936–39 tegutsesid aktiivselt Naiskodukaitse kohalikud jaoskonnad, mis avasid suviseid mängumurusid Esnal, Koerus ja Öötlas. Viimast pidasid ülal Naiskodukaitse Koigi jaoskond ja Koigi-Prandi Maanaiste Selts. Tegutses ka Järva-Peetri koguduse lasteaed. Osa mängumurusid oli lastele tasuta, teistel kehtestatud 1–3-kroonine kuutasu. Suvised lasteaiad ja mängumurud olid võrreldes alatiste lasteaedadega avatud veidi lühemat aega, 4–6 tundi päevas. Lapsed viibisid valdavalt värskes õhus.

Kuni 1927 koolitas lasteaednikke Tartu Lasteaednikkude Seminar, mis suleti üleproduktsiooni tõttu. 1927–1940 ei koolitatud Eesti Vabariigis lasteaednikke üheski riiklikus õppeasutuses. Tallinnas korraldas eelkooliealiste laste kasvatajate kursusi 1935/36 E. Lender.

Koigi hilisema aja lastepäevakodu avati 1978. Õppeaastal 1991/92 muutus paljude lasteaedade nimi seoses haldusreformi ja majandite reorganiseerimisega, lasteaiad viidi üle kohalike omavalitsuste haldusse. 1992 suleti Koigi lastepäevakodu, sama aasta sügisel alustas tegevust Koigi lasterühm. Hetkel (2013 algus) renoveeritakse kohalikule lasteaiale Kalevipoeg ruume Koigi mõisa tõllakuuri.

 Allikas: Järvamaa 2, lk 97-103, on olemas foto Koigi mõisa lasteaialastest aastal 1910, Järvamaa muuseum, avaldatud kogumikus Järvamaa 2, lk 98.