Bibliograafilisi kirjeid 1930ndate Postimehest

(Allikas: Eesti ajakirjanduse analüütiline bibliograafia; http://www2.kirmus.ee/biblioserver)

Kas katk Järvamaal? Järvamaal, Koigi vallas suri asunik A. Ekbergil äkki hobune ära. Surma põhjuseks arvatakse katku ning asjast teatati loomaarstile. (Postimees, 05.03.1932, nr. 55, lk. 6)  

18 uut pärisomanikku Järvamaale. Põllutööministri ettepanekul on vabariigi valitsus Järvamaal käesoleval aastal enampakkumiseta 18 tööstusettevõtet, äri kohta ja viljapuuuaeda omanduseks müügile määranud. Need ettevõtted ja kohad müüakse just selle tõttu enampakkumiseta omanduseks, et nende hooned sissesead või muu suuremalt osalt või täielikult senise pidaja omandus on. Pärisomanduseks müüdavate ettevõtete ja kohtade hulka kuuluvad Laupa ja Käru vesiveskid, Koigi, Liigvalla ja Kurisoo tuuleveskid, Kuksemaa piirituse- ja Einmanni piiritusevabrikud, Kapu meierei, Kuie nahaparkimise tööstus, Käru telliskivitehas (Postimees, 09.03.1932, nr. 58, lk. 6)   

Raskeid tuleõnnetusi Järvamaal. Kuksemal ja Koigis süüdati hooneid. Laps sai raskeid ja elukardetavaid tulehaavu. Möödunud päevad kujunesid Järvamaal tuleõnnetusrikasteks. Kuksema vallas, Kihme külas põlesid terve talu hooned maani ja Koigis süüdati põlema valla küün. (Postimees, 29.10.1933, nr. 254, lk 3)

Järvamaal vallamaksud alanenud. Suur osa valdasid Järvamaal on käesolevaks aastaks kodanikkude maksukoormatust tunduvalt vähendanud. Kuna osa valdades, nagu Lehtses, Annas, Liigvallas isikumaksu ülemmääraks 9 kr., on sellevastu osa valdades, nagu Koigis, Esnas, Amblas, Nõmmkülas j. t. ülemmääraks võetud kõigest 4-5 kr. Teistes valdades kõiguvad isikumaksu ülemmäärad 6–8 kr. vahel. (Postimees, 26.05.1933, nr. 122, lk. 5)

Põllumeeste päevad Järvamaal. Märtsikuul peetakse põllumeeste päeva Paides, Koigis ja Väätsal. (Postimees, 17.02.1933, nr. 40, lk. 5) 

Tühistati õpetajate valimised. Järvamaal, Esna ja Koigi valdades toimetatud õpetajate valimised algkoolidele on nüüd maakoolivalitsuse poolt tühistatud, kuna ei ole peetud kinni seaduse nõuetest. Arvatavasti tuleb valimisi toimetada uuesti. (Postimees, 26.08.1932, nr. 199, lk. 4)  

Andke talu, loobun mõisast. Kareda töölised ihkavad maad. Kareda mõisasüdame kasutaja R. Johanson teatas Koigi vallavalitsusele, et ta loobub mõisa südame kasutamisest 1931. a., kui talle antakse mõisa südamest 50 ha suurune talu. Tema kasutada oleva ülejäänud maa palub ta anda endistele mõisa töölistele, kes maad soovivad. Vallavolikogu oli ettepanekuga nõus. Maasoovijaid on Koigi vallas väga rohkesti. (Postimees, 21.09.1930, nr. 256, lk. 7) 

Järvamaal jagati maad. Sargvere mõisast said maad 20 isikut, Peetri kirikumõisast maasaajate hulka maavalitsus arvas Hugo Krassi, Vahastu asundusest 2, Esna asundusest 2, Koordi asundusest 1, Koigi asundusest 20, Huuksi asundusest 14 ja Kurisoo asundusest 2 isikut. (Postimees, 02.11.1930, nr. 298, lk. 7)

Postijaamadest palutakse maad. Järvamaa rahvas liikvel. Järva maavalitsuse kavatsus suuremat osa hobusepostijaamu likvideerida on ajanud liikvele Järvamaa maata inimesed. Koigi valla maata elanikkude poolt esitati maavalitsusele palve likvideerida õige pea Koigi, Päinurme ja Vaali hobusepostijaamad, mille järele pole enam tarvidust, ning maa jagada neile, kes selle järele kõige rohkem janunevad. (Postimees, 02.12.1930, nr. 328, lk. 2) 

Marutaudikahtlaseks piirkonnaks on Viljandi-Pärnu prefekti korraldusel kuulutatud Imavere ja Adavere vallad ja Vana-Põltsamaa, Kabala ja Kõo valdade osad kuni 25 km kauguseni Koigi asundusest Järvamaal, kus marutaud ilmsiks tulnud. (Postimees, 08.06.1934, nr. 153, lk. 6)   

Järvamaal laieneb marutaud. Kevadtalvel kuulutati Põhja-Järvamaa koos Virumaaga marutaudi piirkonda. Nüüd, arvates 1. juunist on kuulutatud veel marutaudi piirkonda Järvamaa vallad – Koigi, Anna, Esna, Väinjärve, Võhmuta, Kuksema, Kirna, Väätsa ja Mäo ning Paide linn. Seni on marutaudi piirkonnast jäänud välja veel Türi linn ja Alliku, Särevere, Vahastu ja Käru vallad. (Postimees, 06.06.1934, nr. 151, lk. 1) 

Silmsi sooasunikud pettunud. 1933. a. kevadel asusid Järvamaal Silmsi soos rajatud paarikümnest uudismaatalust koosnevasse asundusse maakasutajad suurte lootustega. Lubati kiires korras püstitada suurepärased hooned. Kuid juba esimesel aastal nurjusid täielikult uute eluhoonete püstitamise kavatsused, sest puudus ehitusmaterjal. Vahepeal on katset tehtud uudismaa harimisega, mis aga jällegi kaugeltki nii lihtsasti edeneda ei taha, kui loodetud. Mitugi perekonda on otsustanud Silmsi sooasunduse maha jätta. (Postimees, 11.01.1935, nr. 10, lk. 6)

"Kirjak" kohtu teel õigust nõudmas. Lehm "Kirjak" võitis karjandusprotsessi. Kirjanduslike kohtute eeskujul peeti Järvamaal Päinurmes "karjanduskohut", kus tuli arutusele kujuteldava Parve talu lehma "Kirjaku" kaebus kogu ümbruskonna lehmade nimel oma peremeeste vastu. Kohus leidis kaebuse põhjendatud olevat. (Postimees, 02.08.1934, nr. 208, lk. 6)

Algab teeõgvendamine. Teedeministeeriumil on kavatsus eeloleval aastal ette võtta õgvendamist Tallinna-Tartu maanteel Pihu- ja Seljamägede mahakaevamisega ja Rakvere-Paide teel Vodja-Paide vahel kahe raudtee ülesõidukoha kaotamisega. Raudbetoonist ehitatakse Tallinna-Riia maanteele Koigi asunduse juures ja Tallinna-Tartu maanteele Vahu jõele. Puusillad tulevad uuendamisele Luisul ja Rapul. (Postimees, 04.12.1934, nr. 332, lk. 6)   

Imavere tahab arstijaoskonda. Imavere vald soovib arstijaoskonna asutamist. Elanikkude arv on umbes 4600, s. o. Imavere valla järgi 2500, Adavere valla järgi 100 ja Koigi valla järgi 2000. Arsti kui ka apteegi jaoks saaks ruumid Kikevere ap.-õigeusu koguduselt. (Postimees, 11.03.1935, nr. 69, lk. 6)   

Järva maavalitsus jättis kinnitamata 4 valla eelarved. Järva ajut. maavalitsuse poolt jäeti kinnitamata mitmesuguste puuduste tõttu Liigvalla, Koigi, Käru ja Kuksema valdade eeloleva majandusaasta kohta käivad eelarve. Peamiseks puuduseks oli see, et polnud võetud koolide jaoks õppeabinõude soetamiseks ja õppeaedade soetamiseks summasid sisse. Nimetatud valdadel tulevad eelarved teostada uuesti. (Postimees, 04.03.1935, nr. 62, lk. 4)

Järva majandusühisus avab 7. harukaupluse. Järva majandusühisus, milline äriettevõte 1937. aastaga astub kolmandasse tegevusaastasse, töötab praegu abikauplustega Viljandimaal Ristil, Järvamaal Koigis, Lõõlas, Väätsal, Mustla-Nõmmel ja Annas. 1. jaanuarist 1937. a. avab ühisus lisaks senistele uue, 7. abikaupluse Mäo-Mäekülas, kus sõlmiti lepe kaupluse üleandmiseks senise erakaupmehe pr. Kristjaniga. Viimane jääb ühtlasi uue majandusühisuse harukaupluse juhatajaks.  (Postimees, 07.01.1937, nr. 6, lk. 6)   

Järvamaa piirid laienevad Viljandimaa arvel. Viljandimaa Laimetsa asunduse elanikud on 192 allkirjaga palve esitanud Järvamaal asuvale Koigi vallavalitsusele, et Laimetsa asundus Viljandimaa alt Järvamaa alla üle toodaks. Koigi vallavolikogu on selle kollektiivpalve ka üksmeelselt rahuldada otsustanud. (Postimees, 24.01.1936, nr. 22, lk. 5)  

Järvamaal kasvab telefonitarvitajate arv. Hoolimata üldisest tagasiminekust majanduselus on Järvamaal, eriti viimaseil aastail, tugevasti suurenenud telefonikasutajate arv. Üksi Järva-Jaanis on uusi abonente juure tulnud möödunud aastal 12, Amblas 11 ja Koigis 8. (Postimees, 14.06.1934, nr. 159, lk. 5)

Müüsleri võidusammas võlavaba. Järvamaa võiduväljadele püstitatud vabadussõja piirimonument on kulusid nõudnud üldse 812 krooni 56 senti, mille katteks sisse tulnud toetuste ja annetustena 589 kr. 69 senti, seega puudujääk ainult veel 222 kr. 87 senti. Kuid rida omavalitsusi on lubanud veelgi toetusi määrata 140 krooni ulatuses, nende hulgas Paide linnavalitsus isegi 50 kr. ja Koigi vallavalitsus samuti 50 kr. Et ka mujalt veel annetusi ja toetusi loodetakse, siis vabaneks võidusammas juba lähemal ajal täielikult võlgadest. (Postimees, 23.07.1934, nr. 198, lk. 6)

Osa Järvamaad marutaudi piirkonnast väljas. Alates 19. juulist on ametivõimude poolt kuulutatud osa Järvamaast, kus senini oli maksev marutaudi vastu võitlemiseks maksmapandud sundmäärus, sellest vabaks. Vabaks on saanud Türi ja Paide linnad ning Anna, Alliku, Kuksema, Väätsa, Särevere, Esna, Võhmuta, Väinjärve, Koigi, Mäe ja Kirna vallad. Teiste kohta on veel maksev sundmäärus. (Postimees, 21.07.1934, nr. 196, lk. 7)

Paides istutati 3000 ilutaime. Terve Järvamaa ehib end. Kodukaunistamise hoogtöö Järvamaal. Türi, Tapa, Paide, Alliku, Väinjärve, Albu, Kuksema, Koigi, Ambla. (Postimees, 23.05.1936, nr. 138, lk. 4)

Võõrkeelte segadus Järvamaal. Järvamaa omavalitsustele osutub otsustamisel rängemaks keerdküsimuseks algkoolide võõrkeelte määramise küsimus. Kuigi enamus valdu, nagu Esna, Mäo, Anna, Koigi, Kirna ja Särevere algkoolis õpetatavaks võõrkeeleks valinud inglise keele, pooldab Võhmuta vald jälle saksa keelt. Ka Ambla valla algkoolides, peale Ambla alevikus asuva algkooli, pooldatakse saksa keelt, kuna alevikus võõrkeeleks soovitakse inglise keelt. Vallavolikogu Amblas ei ole ka võõrkeelte küsimust otsustada suutnud, sest hääled sel puhul pooleks läinud. Türi linnas ei ole võõrkeelte õoetamist algkoolis praktiliseks tunnistatud ja selle tõttu siis ka võõrkeeled algkooli õppekavast üldse välja jätta otsustatud. (Postimees, 08.09.1934, nr. 245, lk. 4) 

Õpetajate määramisi. Haridus-ja sotsiaalministeeriumi koolivalitsuse otsusel määrati Müüsleri algkooli õpetaja kt L. Meret, Koigi täienduskooli õpetaja kt. A. Eerik, Koigi alg- ja täienduskooli õpetaja kt J. Uibo, Purdi algkooli õpetaja kt A. Oja ja V. Kurits. (Postimees, 23.09.1935, nr. 259, lk. 6)

Johannes Bachman, põllumees ja ühistegelane, sünd. 1880. a. Koigi vallas Järvamaal saab homme 55 aastaseks. (Postimees, 03.09.1935, nr. 239, lk. 7)   

Helmi Põld 50-aastane. Fotoportree. H. Põld sündis 11.dets. 1882. a. Koigi mõisas Järvamaal. Haridustee ja tegevus. Kuulub Eesti Naiste Karskusliidu asutajate ja agaramate tegelaste hulka. (Postimees, 11.12.1932, nr. 291, lk. 5)

Poisike salakütina. Mõni aeg tagasi tabati Rutikvere vallas salaküttimast Koigi vallas elutsev 14-aastane Hermann Tisch, keda rahukohtunik karistas 2 krooniga või 1 ööpäevase arestiga loata relvakandmise pärast. (Postimees, 14.12.1934, nr. 342, lk. 6)

Järva mõisnikkudele jälle raha. Neil päevil määras Järvamaa võõrandatud maade eest talumaksmise komisjon oma järjekorralisel istungil jälle terve rea endistele mõisnikkudele neilt võõrandatud mõisate eest tasu. Tasu said seekord 7 mõisaomanikku kogusummas 100.323 kr. 58 senti. Kõige suurema tasu osaliseks sai Thure Rausch von Traubenberg, saades Huuksi mõisa eest 27.944.28 krooni. Varemalt, 18.veebr. määrati 8 mõisaomanikule tasuna 123.155 kr. 15 senti. Seega on endistele Järva mõisnikkudele viimase kahe kuu jooksul tasu määratud kogusummas 223.478.78 s. (Postimees, 13.03.1932, nr. 62, lk. 5)

Tamm, R. Ringkäigul läbi seemnekasvanduste. Eesti Seemnevilja ühisuse seemnekasvandused.  Eesti Seemnevilja Ühisuse tegevus. Seemneliikide katsetamine. Luunja ja Sandla seemnekasvandus. Kehra, Tähtvere, Vaeküla, Huuksi, Torma ja Sõmerpalu riigimõisad seemnekasvatajatena. Jäneda, Arkna ja Väimela põllutöökoolid seemnekasvatajatena. Põllumehe seemnekasvatajad: Sangaste krahv Berg, pr. C. Ploom-Kalm, V. Harpe, H. Leik, J. Zirk, A. Hunnius, V. Muna, K. Mensenkampff, H. Meltsas. (Postimees, 28.08.1932, nr. 201, lk. 11)

Paide töötud ei lähe kraavitöödele. Paide tööbörsil on registreeritud 250 töötut. Nendest on saadetud tööle umbes 100, kuna ülejäänud 150 jaoks leiduks kraavitööd, kuid seda tööd ei võta töötud vastu. Põhjenduseks toovad nad kohase riietuse ja jalanõude puuduse ja paljudel ei kannatavat ka tervis kraavitööd teha. Hulgaliselt nõuab kraavitöölisi Huuksi metskond. (Postimees, 11.03.1933, nr. 59, lk. 5)

Metsakahjurite hävitustööle lõpp. Viimastel aastatel on meie kuusemetsade arvatava suurt kahju sünnitanud kooreürask ehk koorenärija, kes oma hävitustöö keskuseks on valinud Eestis just Järvamaal asuvad Koeru, Esna ja Huuksi metskonnad. Selle vastu on alustatud võitlust. (Postimees, 23.04.1936, nr. 108, lk. 1) 

Paide jaamaülem pensionile. Paide pensionikomisjoni koosolekul tunnistati pensioniõiguslikeks Paide jaamaülem Jaak Lugus, kes 59 a. vana ja kaotanud oma tööjõust 75 prots., Huuksi metskonna Ugametsa vahtkonna metsavaht Jaan Bergvald, kes 73 a. vana ja kaotanud oma tööjõust 90 prots. ning Vägevajaama pööranguseadja Anton Annikov, kes 59 a. vana ja kaotanud oma tööjõust 90 prots. (Postimees, 17.04.1935, nr. 106, lk. 3)  

Suur nõudmine Türil metsatööliste järele. Türi linna tööbörsit nõutakse Kolu, Huuksi ja Polli metsade töödele 200 metsatöölist, kuna Järvakandi vabrik soovib oma metsatööstusse töölisi piiramatul arvul. Türi tööbörsil aga töötuid registreeritud ei ole. (Postimees, 29.10.1935, nr. 295, lk. 6)  

Järvalased püstitavad uusi mälestusmärke. Vao kaitseliidu kompanii kavatses ümbruskonna tegelaste ja organisatsioonide toetusel mälestusmärki püstitada vabadussõjalastele Müüsleri-Kahala lahinguväljale. Paide tuletõrjel on kavatsus mälestusmärki püstitada kohalikule tuletõrje kalmistule. (Postimees, 10.02.1933, nr. 34, lk. 5)

Müüsleri lahinguväljale mälestustahvel. Vao kompanii otsustas Müüsleri lahinguväljale püstitada mälestustahvli. Mälestusmärgi asukoht on valitud Müüsleri-Kahala-Köisi-Peetri teeristi lähedale. (Postimees, 02.03.1933, nr. 51, lk. 5) 

Järva paremaks võivalmistajaks Päinurme. Senistel võivõistlustel on parima Järva või valmistajana püsivalt esikohal seisnud Päinurme ühispiimatalitus. Ka 18. ja 19. skp. Ambla näituse puhul korraldatud võivõistlusel, millest 15 Järva ühispiimatalitust osa võtsid, tunnistati Päinurme ühispiimatalitus parema või valmistajaks. Järgnevalt tunnistati Järva paremateks või valmistajateks Kihme, Järva-Jaani, Ambla, Mäo-Mäeküla, Aravete, Türi, Albu, Esna, Kahala, Väätsa ja Alliku ühispiimatalitused, kes said 1. auhinna. (Postimees, 20.08.1934, nr. 226, lk. 6)

Omapärane vallavalitsus Järvamaal. Järvamaal, Viljandimaa raja ligidal asub Päinurme vald, mis asub võrdlemisi kaugel keskkohtadest. Selle tõttu on vallas kaunis haruldased teatrite võõrusetendused ja kui neid juhtub olema, siis on saal ikka rahvast täis. Seda asjaolu kasutab ka Põltsamaa lavakunsti ühing ja annab seal veel kuu lõpul ühe etenduse. Päinurme vallavolikogu on leidnud, et pole hea, kui kaugemalasuvad näitetrupid viivad vallast raha välja ja otsustas, et ilma volikogu loata ei tohi ükski näitetrupp nende valla piires etendusi anda. (Postimees, 22.01.1932, nr. 18, lk. 5)  

Vallapiiride muutmise küsimused sünnitavad elavust. Tutvustatakse vallapiiride muutmise soove Järvamaal Albu, Kuksema, Rutikvere, Päinurme ja Ambla valdades. (Postimees, 30.04.1933, nr. 100, lk. 5)

Imavere kooli 100-a. juubel. Esimeseks õpetajaks oli harjategija, teiseks seebikeetja. Pühapäeval [3.XII] pühitseb Imavere algkool oma 100-a. juubelit. Imavere algkool asutati 1833. a., kuid praeguseni on teadmata, missugusel kuupäeval algas tegevus. Algul asus kool Järavere külas "Vainu" talus. Esimeseks õpetajaks oli nn "Päinurme Hans". Tähtsamaid koolitegelasi oli aga Hans Rebane, kes püsis Imaveres 44 aastat. Otto Lindeberg on Imaveres koolijuhatajaks praegugi. Õpilasi praegu 170, õpetajaid 5. (Postimees, 02.12.1933, nr. 283, lk. 1)

Järvalased igatsevad uut valda. Päevakorral oleva vallapiiride ümberkorraldamise kavatsuse puhul on Järvamaal lootusi hellitama hakatud uue valla moodustamiseks Päinurme, milline vald koosneks Rutikverest, Pädanikust, Pätsaverest ja uuest Silmsi sooasundusest. (Postimees, 11.03.1936, nr. 68, lk. 6)   

Korraldatakse ratsavõistlusi. Järva ratsamalevkonnal on käimas ratsavõistluste korraldamine. Pühapäeval [22.IX 1935] peeti võistlusi Päinurmes. Eeloleval pühapäeval on võistlused Paides, kuna malevkonna võistlused toimuvad 6. oktoobril Türil. (Postimees, 23.09.1935, nr. 259, lk. 6)  

Veeühingute tegevus edukas. Möödunud talve jooksul teostati veeühingute korraldusel mitmel pool Järvamaal süvendustöid. Laiemaulatuslikumad süvendustööd viidi läbi Ambla ja Vahastu jõgede juures, kus töötasid mitmedkümned töölised. Magistraalkraavide kaevamisi toimetasid peamiselt Päinurme ja Mustla-võõpsu veeühingud. (Postimees, 19.04.1936, nr. 104, lk. 1)

Uus loomaarst Järvamaal. Järva maavalitsuse poolt valiti uuelt asutatud Päinurme jaoskonna loomaarstiks Osvald Moor, pärit Tartumaalt, Alatskivilt. Moor lõpetas ülikooli loomaarstiteaduskonna käesoleval aastal. Seega on praegu Järvamaal kokku 7 jaoskonna loomaarsti.  (Postimees, 30.11.1934, nr. 328, lk. 6)   

Uus loomaarst Vastseliina. Võru maavalitsus esitas tervishoiu peavalitsusele kinnitamiseks Vastseliina jaoskonna loomaarsti kohale dr. med. vet. Osvald Moori. O. Moor oli seni Päinurme loomaarstiks, kuid valiti nüüd Võrumaale. (Postimees, 07.03.1936, nr. 64, lk. 3)

Marutaudikahtlaseks piirkonnas Viljandimaal on politsei korralduse põhjal Rutikvere, Pajusi, Kurista ja Lustivere vallad koos Põltsamaa linnaga. Kõik koerad ja kassid selles piirkonnas tuleb kinni hoida. (Postimees, 21.04.1934, nr. 107, lk. 6) 

Luige asundus Rutikvere valla alla. Pajusi vallas asuva Luige asunduse asunike südamesooviks oli ammugi Rutikvere vallaga liitumine. Hiljuti oli asunike sellekohane sooviavaldus Rutikvere vallavolikogus arutusel. Volikogu otsustas heakskiitvalt Luige meeste algatuse. (Postimees, 09.02.1932, nr. 33, lk. 5)

Masinaruum ühes masinaga tuleroaks. Neljapäeval [7.IX] süttis Rutikvere vallas Asivere külas Anton Leitoni Udo talu masinakuur. Tuli sai alguse töötavast rehepeksu katlast. Tulle jäi rehepeksu garnituur, viljajahvatuse veski terve teravilja saak, umbes 3200 kilo teri ja põhku. Kogu kahju hindab omanik 6000 kroonile, kuid hoone oli kinnitatud ainult 100 krooni eest ning vallasvara hoopis kinnitamata. (Postimees, 09.09.1933, nr. 211, lk. 3)

Heinamaalt leiti rahapada. Suurem muinasleid Põhja-Viljandimaal. Rutikvere vallast Viljandimaalt leiti 200 hõberaha, mis pärit 16. saj. lõpust, 2 vaskkatelt ja üks purunenud savipott. Rahad on pärit Venemaalt, Saksamaalt, Poolast ja Baltimaadest. Rahade hulgas haruldusi ei ole. Muinasleid avastati Tapi talu heinamaalt. (Postimees, 17.08.1933, nr. 191, lk. 3)

Põltsamaal on töid, kuid pole töölisi. Möödunud talv oli Põltsamaa töötuile iseäranis õnnelik seepoolest, et avalikke töid korraldati isegi niipalju, et andis end tunda tööliste nappus. Nii nõuti kivikillustiku valmistamiseks palju enam töölisi kui oli tööleminejaid. Samuti nõuti töölisi riiklikele ja era-metsatöödele, kuhu polnud ka minejaid. Neil päevil teatati Põltsamaa tööbörsilt Rutikvere ning Kõo-Pilistvere veeühingutele, et Põltsamaal pole kraavitöödele minejaid. (Postimees, 24.03.1933, nr. 70, lk. 4)

Rutikvere piimaühingu kärarikas koosolek. Hiljuti pidas Rutikvere piimaühing erakorralist koosolekut, mis kujunes väga kärarikkaks. Liikmed mõistsid hukka olukorra, et ühingu juhatusse ja revisjonikomisjoni on valitud mitteliikmeid ja nõuti nende lahkumist või liikmeksastumist. Lärm paisus hooti nii suureks, et juhatus oli sunnitud koosoleku paaril korral katkestama. Koosolek lõpetati enne päevakorra läbiarutamist. (Postimees, 14.02.1933, nr. 37, lk. 5)  

Rutikvere 16-aastane valerahategija 3 a. vangi. Rutikvere vallas elav 17-aastane August Kull oli vesivärvidega joonistanud 7 kümnekroonist ja ühe 5-kroonise rahatähe ning neid ka levitanud. Poiss mõisteti 3 aastaks vangi. (Postimees, 01.02.1933, nr. 26, lk. 5)

Lahingmeeleolu Rutikvere piimaühingus. Hiljuti peeti Rutikvere piimaühingu erakorralist peakoosolekut, kus õhk õige palavaks muutus ja käsitsikokkuminekust vähe puudus. Revisjonikomisjon ja juhatus tungisid ägedalt meiereile kallale. Liig äreva meeleolu tõttu lõpetati koosolek. (Postimees, 31.08.1932, nr. 203, lk. 4) 

Koolipoiss valmistas valeraha. Põltsamaa politseiametnik tabas Viljandimaal, Rutikvere vallas 16-aastase August Kulli, kes käsitsi joonistas 10- ja 5-krooniseid paberrahasid. Kull on üks paremaid joonistajaid algkoolis, kuid tema rahad on õigetest kergesti eristatavad. Raha levitas poisi isa. Vaata ka Post., 1932, 10.IV, 83,5. Rutikvere rahameistril oli abiline? 5-kroonine nähtavasti 11-aastase venna töö. (Postimees, 07.04.1932, nr. 80, lk. 3)

End. Rutikvere vallavanem istuma. Endine Rutikvere vallavanem Julius Muld mõisteti omal ajal mitmesuguste kuritarvituste ja raharaiskamise eest 4 a. vangi. See otsus on nüüd seaduse jõusse astunud ja endisel vallavanemal tuleb minna istuma. (Postimees, 22.09.1932, nr. 222, lk. 5)

End postijaam koolimajas. Et Rutikvere postijaama likvideerimisega vabaneb end. Rutikvere härrastemaja, leiti otstarbekohaseks seda nõutada vallale ühes end. mõisa pargiga, sest vallal puudub koolimaja ehitamiseks raha. (Postimees, 29.05.1934, nr. 143, lk. 6) 

Liigitamata isikumaks Rutikveres. Et Viljandimaa vallad seni on isikumaksu määranud mitmes liigis, esineb Rutikvere vald esimesena, kes on otsustanud võtta isikumaksu kõigilt 20-60 a. vanustelt kodanikkudelt, vaatamata soole, ühepalju, nimelt 6 krooni. Jalgrattamaks on määratud kindlaks 1 kroonile aastas, nagu suuremas osas teisteski valdades. (Postimees, 29.01.1935, nr. 28, lk. 6) 

Enge ja Rutikvere postijaamad suletakse. Siseministri otsusel on Enge ja Rutikvere postijaamad määratud sulgemisele 1. maist 1935. a. See sünnib kokkuleppel Viljandi maavalitsusega.  (Postimees, 15.05.1934, nr. 131, lk. 6)

Rutikveres hakatakse koolimaja ehitama. Rutikvere vallavolikogu otsustas paluda vallale koolimajaks Rutikvere endist härrastemaja. Et viimane aga asub valla serval ja seetõttu ei olnud võimalik koolivõrku vastavalt muuta, otsustati palve eitavalt. Nüüd, mil see volikogule teatavaks tehti, esines vallavalitsus ettepanekuga asuda uue koolimaja ehitamisele ja eeltöödega kiires korras algust teha. Volikogu võttis ettepaneku vastu. (Postimees, 21.01.1935, nr. 20, lk. 4)  

Järvalased igatsevad uut valda. Päevakorral oleva vallapiiride ümberkorraldamise kavatsuse puhul on Järvamaal lootusi hellitama hakatud uue valla moodustamiseks Päinurme, milline vald koosneks Rutikverest, Pädanikust, Pätsaverest ja uuest Silmsi sooasundusest. (Postimees, 11.03.1936, nr. 68, lk. 6)

Marutaud vähenemas. Viljandi-Pärnu prefekt tühistas oma korralduse 17. aprillist s. a., millega kulutati marutaudikahtlaseks Rutikvere, Pajusi, Kurista ja Lustivere vallad ning Põltsamaa liin. (Postimees, 17.08.1934, nr. 223, lk. 6)  

Rahapada ministeeriumi. Mõni aeg tagasi leiti Adavere vallas, Puiatu külas, Ado Sepale kuuluva Kiima talu õueaiast lapergune savipudel, mis sisaldas 67 Poola ja Daani raha, mis pärit 16. sajandist. Hiljuti tehti siseministeeriumist Adavere-Rutikvere konstaablile korraldus rahad ära võtta. Konstaabel viis rahad vallamajja, kust nad haridus-sotsiaalministeeriumile edasi saadeti. (Postimees, 10.12.1934, nr. 338, lk. 4)

Rekordiline koerte arv. Praegu tellivad vallad endile Viljandi maavalitsuse kaudu koerte registreerimismärke. Tellimistest selgub, et Viljandimaa valdadest on koerterikkam Taevere vald, kus vajatakse tervelt 1200 registreerimismärki. Vana-Suislepas on 1000 peni, Kõos 900, kuna Rutikveres kõigest 150. Viimane arvatavasti jääbki koertevaesemaks vallaks. (Postimees, 30.07.1934, nr. 205, lk. 6)  

Rutikvere algkooli-rahvamaja eelkavandi otsustas Viljandi maavalitsus saata haridus-sotsiaalministeeriumi kaudu teedeministeeriumile kinnitamiseks. (Postimees, 16.01.1936, nr. 14, lk. 6)

Rutikvere end. härrastemajja ei sobi kool. Rutikvere vallavolikogu hiljuti otsustas paluda, et Rutikvere end. härrastemaja antaks vallale koolimajaks. Nüüd saadeti mõnede vallaelanikkude poolt kiri haridus-sotsiaalministeeriumile, juhtides tähelepanu sellele, et end. härrastemaja ei sobi koolimajaks, kuna ta asub liiga valla serval. (Postimees, 14.06.1934, nr. 159, lk. 5)  

Rutikvere palub ehituslaenu. Rutikvere vallavolikogu otsustas saata palve haridusministeeriumile, et määrata laenu koolimajade ehitusfondist Rutikvere algkoolimaja-rahvamaja ehitamiseks 17.625 kr. suuruses 40 a. peale. (Postimees, 08.04.1936, nr. 96, lk. 7)

Rutikvere teeb eeltööd koolimaja ehitamiseks. Rutikvere vald hakkab tuleval kevadel ehitama uut algkoolimaja, milleks püüab talve jooksul muretseda ehitusmaterjali. Ehituse kulu kavatsetakse katta riikliku ehituslaenuga, tagavarakapitalist ja eelarve korras määratavate sumnmadega. Eeltöödeks on ette nähtud 2000 kr. tagavarakapitalist. Lähemal ajal tuleb vallavolikogus vastuvõtmisele ehitusplaan, milline valmimas. (Postimees, 17.10.1935, nr. 283, lk. 6)

Rutikvere uus koolimaja maksab 23.500 kr. Rutikvere uus algkoolimaja, milline ehitatakse vana koolimaja kohale, läheb eelarve järgi maksma 23.500 kr. (Postimees, 23.03.1936, nr. 80, lk. 6)

Talumaja põles maha. 14. detsembril süttis põlema Rutikvere vallas Lepiku talus Helen Mattise vana elumaja, mis oli ühise katuse all lauda ja aidaga, puust ehitis õlgkatusega. Lühiülevaade kahjudest. (Postimees, 15.12.1934, nr. 343, lk. 6)

Uus koolimaja Rutikverre. Rutikvere vallavolikogu oma viimasel koosolekul otsustas ehitada Rutikverre uue algkoolimaja vana koolimaja kohale ja nimelt nii, et saaks ühendadqa uue ehitusega praeguse koolimaja peosaali, milline moodustab vana koolimaja uuema osa. Lastakse asjatundjal valmistada plaanid. Samal koosolekul kinnitati valla 1935. / 36. a. aruanne, milline näitab ülejääki 1105,88 kr., ja ühenduses koolimaja ehitusega võeti vastu 1935. / 36. a. lisaeelarve, tasakaalus 1500 kroonil. (Postimees, 17.07.1935, nr. 191, lk. 6)  

Riigi toetus Järvamaa maakuivendustöödeks. Maaparanduse nõukogu otsusega on määratud asunduskomisjonile Järvamaal Silmsi peakraavi kaevamiseks 1100 kr. (Postimees, 31.05.1933, nr. 126, lk. 4)

Järvamaal kerkivad uudismaa asundused. Kuna Järvamaal maasoovijaid veel umbes tuhande ümber, maatagavarad aga otsa lõppenud, on riik maasoovijaid uudismaakohtadele asundama hakanud. Üks sarnane uudismaa asundus on kerkimas juba Silmsi soos, kus möödunud aastal maasoovijaile paarkümmend talu asundamiseks välja jagati. Praegu on uudismaatalunikkudel hoogsalt käsil maa põllumaaks ülesharimine ja eluhoonete püstitamine. (Postimees, 11.06.1933, nr. 134, lk. 6)

Uusi toetusi Järvamaa maaparandustöödeks. Lisaks varem määratud toetustele on asunduskomisjon määranud toetust Järvamaale Silmsi uudismaa asunduse talunikkudele 3900 kr. ja Särevere Saksa-Puisniidu kraavitamiseks ja juurepääsuteede ehitamiseks 2000 kr. Toetuse osalised tööd tulevad teostada juba käesoleval suvel. (Postimees, 01.07.1933, nr. 151, lk. 5)

Järvamaal õitseb salaküttimine. Neil päevil leidis Järvamaal Väinjärve-Valilal, elav Jüri Valk heinamaalt, küünist, kitsenaha, sisikonna ning pea. Nähtavasti on salakütid küüni juures varitsenud, mil kitsed tulid omale toidupoolist otsima ning sis ühe surmanud. Liha olid salakütid kaasa viinud. Kitsetapjat otsitakse. Teine kitsetapmine oli Koigi Silmsi metsas O. Renke talu maa peal. siin läks korda kitsetapjat tabada, kelleks osutus keegi A. (Postimees, 03.03.1932, nr. 53, lk. 5)

Seni on Järvamaal suurem sooasundus rajatud Silmsisse, kus 15 perekonda eluasemeid asutanud. (Postimees, 08.05.1934, nr. 124, lk. 7) 

Silmsi sooasunikud pettunud. 1933. a. kevadel asusid Järvamaal Silmsi soos rajatud paarikümnest uudismaatalust koosnevasse asundusse maakasutajad suurte lootustega. Lubati kiires korras püstitada suurepärased hooned. Kuid juba esimesel aastal nurjusid täielikult uute eluhoonete püstitamise kavatsused, sest puudus ehitusmaterjal. Vahepeal on katset tehtud uudismaa harimisega, mis aga jällegi kaugeltki nii lihtsasti edeneda ei taha, kui loodetud. Mitugi perekonda on otsustanud Silmsi sooasunduse maha jätta (Postimees, 11.01.1935, nr. 10, lk. 6) 

Postijaamadest palutakse maad. Järvamaa rahvas liikvel. Järva maavalitsuse kavatsus suuremat osa hobusepostijaamu likvideerida, on ajanud liikvele Järvamaa maata inimesed. Koigi valla maata elanikkude poolt esitati maavalitsusele palve likvideerida õige pea Koigi, Päinurme ja Vaali hobusepostijaamad, mille järele pole enam tarvidust, ning maa jagada neile, kes selle järele kõige rohkem janunevad. (Postimees, 02.12.1930, nr. 328, lk. 2)

Sildnik, August. Huvitavaid arhivaale riigi keskarhiivile. Vene võimude salaringkirjad Pätsi, Teemandi, Strandmanni, Martna ja teiste kohta. Hiljuti selgus, et Paides on olemas hulk veneaegseid arhivaale väga halvas seisukorras. Kohapeal käis nendega tutvumas Keskarhiivi abijuhataja A. Sildnik, kelle korraldusel toimetati arhivaalid Tartu. Lühiülevaade arhivaalide toimikutest. (Postimees, 18.10.1934, nr. 285, lk. 2)

Asunikele määrati ehituslaenu. Maakorralduse komisjoni poolt määrati ehituslaenu asunikele: Einverest A. Malkusele elumaja ehitamiseks 500 kr. ning lauda ehitamiseks 100 kr. Lokutalt A. Langenbraunile elumaja ehitamiseks 600 kr. ja Nehatu asundusest E. Kolgale samaks otstarbeks 600 kr. Väike-Kareda asundusest Hans Kamsile lauda ehitamiseks 200 kr. (Postimees, 14.11.1934, nr. 312, lk. 6)

Talu hävines tules. Esmaspäeval [11. juuni] kella 1 paiku läks põlema Koigi vallas Väike-Kareda külas Paemurru talu. Järele jäid vaid paekivi müürid. Sisse põlesid kõik põllutööriistad, majakraam, reed, vankrid, hobune, 4 lehma, 2 siga, 1 vasikas 20 kana ja koer. Arvatakse, et tegemist on süütamisega. Kohale sõitis kriminaalpolitsei. (Postimees, 12.06.1934, nr. 157, lk. 5)

Teedeminister Jürman Poznanis. Käis liikumise ja turismi näitusel. Üleeile [29.VII] jõudis teedeminister Jürman Poznani. Eile jõudsid sinna ka Prantsuse õhuminister ja avalikkude tööde minister. Ministreid tervitas Poola teedeminister ja kõrgemad ametnikud. Teedeminister Jürman koos Prantsuse ministritega külastasid näitust. Ministrite auks korraldati ka dinee. Eilseks jõudis teedeminister Jürman Varssavi. (Postimees, 31.07.1930, nr. 204, lk. 1)

Rohkem julgust - ütles majandusminister! Kokkuvõte majandusminister A. Jürmani eelarvekõnest riigikogus 26.jaanuaril s.a.  Riigid pankrotis. Naelsterling. Langenud kursiga maad. Olukord meil. Makse on alandatud. Meie tööstus. Meie töötud. Meie maksubilanss. Sisseveo piiramine. Oma leib. Valitsus otsib uusi turge. Rahandus ja pangandus. Ametnike koondamine. Kas suudame esitatud eelarvet täita? (Postimees, 28.01.1932, nr. 23, lk. 5)

Mis ütles majandusminister Jürman? Kokkuvõtteid ministri eelarve-kõnest riigikogus 7. skp. Teravilja kaitse seadus revideerimisele. Võipreemiad ja peekonipreemiate reguleerimine. Sisekaubanduslik läbikäik. Tööstus. Usaldus pankade vastu on uuesti jalule seatud. Eelarve 1921. a. tasapinnal. Kas sõjavõlad kustutatakse? Seisukord pole halvem kui teistel, tarvis hoida töötahet. (Postimees, 09.02.1933, nr. 33, lk. 4)

Krooni kurss ja valitsus. Valitsusel on kindel kava: krooni tuleb hoida. Majandusminister A. Jürmanni kõne riigikogus 19. skp. Krooni ümberhindajate seas on kaks leeri. Hindade langus. Riigieelarve tasakaalu. (Postimees, 21.01.1932, nr. 17, lk. 2)  

Endise majandusministri apelsinid ja manna. Päev enne uue valitsuse ametissekutsumist anti hulga apelsinide sisseveoluba kurikuulsale "kalameeste" tarvitajate ühingule! Valitsus tühistas endise majandusministri otsuse. Eelmise valitsuse majandusminister A. Jürman oli andnud load apelsinide ja manna sisseveoks. Praegune valitsus tühistas apelsinide sisseveoloa, kuna import on praegustes oludes äärmiselt piiratud. Lähemalt ka väliskaubanduse korraldamise alal valitsevatest põhimõtetest impordi seisukohtast lähtudes. (Postimees, 09.06.1933, nr. 132, lk. 1)

Majandusminister Jürmann põhjendab oma optimismi. Minister eelarvest, väliskaubandusest, töötutest ja pankadest. (Postimees, 04.05.1933, nr. 103, lk. 1)

Riigimajandus tervenemise teel. Möödunud aasta eelarve tasakaalus ilma võlga tegemata. Tulud laekunud ootamata hästi. Majandusminister A. Jürmani seletused ajakirjandusele. Majandusminister tutvustab ajakirjanikke möödunud aasta riigieelarve täitmisega. Eelarve oli koostatud 83 milj. kroonile, täitus aga 66 milj. Analüüsitakse laekumisi. (Postimees, 09.04.1933, nr. 84, lk. 1)